Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Piim (5)

5 VÄGA HEA
Punktid
  • PIIM
    Toorpiima koostis:
              • Koostis: Lac=Glc+Gal (Beeta-1,4-glükosiidside)
              • 0,1 mM Glc, 0,2mM Gal
              • Vähelahustuv suhkur (25 kraadi juures 17,8g/ 100g )

    • Piimavalgud (3,3-3,5%)

    1. Kaseiin (fosfoproteiin) (2,7%)- Mitselli diameeter 10-300 nm. Koosneb hüdrofoobsest tuumast ja k-kaseiiniga rikastatud pinnast.
    2. Vadakuvalgud (beeta-laktoglobuliin, immunoglobuliin, alpha -laktalbumiin, seerumalbumiin, laktoferriin)
              • Kaseiinide eraldamine vadakust:
                • Ultratsentrifuugimine 50 000g/min
                • α- ja β-kaseiinide sadestamine Ca2+ ioonidega

    - Ca2+ seondub fosfoseriini jääkidega, valgu üldlaeng väheneb, molekulidevaheline tõukeefekt väheneb; k- kaseiin Ca2+ toimel ei sadene
    - Kui k- kaseiini on 10x rohkem kui αs-kaseiini, siis stabiliseerib täielikult αs-kaseiini, takistades Ca2+ toimel sadenemist
                • happeline sadestamine

    - Eemaldab Ca2+ valgukompleksist
                • ensümaatiline (kümosiin)

    - Kümosiini toime: k-kaseiin moodustab αs- ja β-kaseiini ja Ca2+ stabiilse kompleksi. Kümosiini toimel kompleks laguneb: Hüdrofoobne Phe-d sisaldav para-k-kaseiin sadeneb ning hüdrofiilne Met-i sisaldav glükomakropeptiid jääb lahusesse.
    4. Piimarasv (3,8%)
              • triglütseriidid – Glütserooli ja rasvhappe ester ; max 3 rasvhapet/1 gloobuli kohta. Gloobulid emulsioonina, kaseiinid emulgaatoriks
              • rasvhapped :


    5. Mineraalained :
              • Ca – Kaseiini mitsellis fosfaadina, tsitraadine
              • P – kaseiini mitsellis
              • Na, K, tsitraat, Cl, S

    Mikroelemendid :
              • Fe – laktoferriini, transferriini koostises
              • Zn – kaseiinis, laktoferriinis
              • Cu – β-laktoglobuliinis, laktoferriinis, rasvagloobuli membraani valkude koostises
              • Mn – rasvagloobuli membraanivalkudes
              • Co – Vitamiin B12 koostises

    6. Vitamiinid : A- retinool , D-kaltsiferool, E- tokoferool , B1-tiamiin, B2-riboflaviin, B5- pantoteenhape, B6-püridoksiin, B12- kobalamiin , H- biotiin , PP- nikotiinhape , C- askorbiinhape
    7. Ensüümid:
    1. Oksüdoreduktaasid:
    • Laktoperoksüdaas –denatureerub temperatuuril 80°C
    • Katalaas – denatureerub temperatuuril 75°C
    • Reduktaas – piimabakterite sünteesitud

  • Hüdrolaasid:
    • Aluseline fosfataas – inaktiveerub temperatuuril 71,7°C 15 sek jooksul
    • Lipaas – denatureerub temperatuuril 80°C
    • Proteaas
    • Lüsotsüüm

  • Laktoferriin
    Mikroobide kasvuinhibiitorid piimas:
  • Laktoperoksüdaassüsteem (LPS)
  • Laktoperoksüdaas - glükoproteiin
  • Tiotsüanaat –SCN- (ah- tiosulfaat- tiotsüanaat)
  • H2O2 – Tekib piimhappebakterite toimel
    • LPS toimimiseks vajalik kogus 8-10 mg/l
    • LPS toimemehhanism:
      • Laktoperoksüdaas oksüdeerib tiotsüanaadi, H2O2 redutseerub ja moodustub hüpotiotsüanaat
      • Inhibeerib ensüüme nt laktaadi dehüdrogenaas, 6-P-glükonaadi dehüdrogenaas, heksokinaas, aldolaas oksüdeerides tioolrühmi (-SH)
      • Oksüdeerib NADH ja NADPH -d
      • Interakteerub membraanivalkudega – inhibeerib aminohapete ja suhkrute transporti
        • LPS antimikroobne toime:
          • Sagedamini bakteritsiidne toime GN-bakteritele (nt E.coli, Salmonella typhimurium, pseudomonaadid, Campylobacter jejuni)
          • Inhibeeriv toime ka GP-bakteritele: L.monocytogenes, Streptococcus sp.
          • Hüpotsüanaat resistentsetes bakterites NADH oksüdeeritakse ja OSCN- redutseeritakse

          • Laktoferriinsüsteem
        • Apolaktoferriin seob rauaioone –
            • Holoensüüm
            • Glükoproteiin
            • 2 rauasidumisala
            • Fe3+ sidumiseks vaja 1 HCO-
              • Toimib Ca2+, Mg2+, Fe3+ kelaatijana välismembraanist, rikkudes membraani

    permeaablust
              • Antimikroobne toime: E.coli, B.subtilis, L.monocytogenes, Klebsiella suhtes
              • Vähendab oluliselt kolivormsesse mastiiti haigestumist

          • Lüsotsüüm
    • Avastaja Alexander Fleming
    • Toimib peptidoglükaankihile
    • N-atsetüülmuramidaas: lõhub β-1,4-glükosiidsidet (katalüüsib H2O molekuli insertsiooni st hüdrolüüsi), toime GP bakteritele
    • Lisatakse juustudele klostriidide inhibeerimiseks (nt Gouda, Edam )

    Toorpiima normaalne mikrofloora :
  • mikrokokid
  • strepto- ja laktokokid
  • GN pulkbakterid sh kolivormid
  • asporogeensed GP
  • Bacillus spoorid
  • juhuslik mikrofloora
    • Suure arvukuse >105 CFU/ml korral moodustavad GN pulkbakterid 30% kultiveeritavatest bakteritest
    • NB: Kultiveeritavate bakterite arvukus on kvaliteedi ja tootmiskultuuri indikaator

    Toorpiimale esitatavad mikrobioloogilised nõuded:
    • Inglismaa:
  • Vasakule Paremale
    Piim #1 Piim #2 Piim #3 Piim #4 Piim #5 Piim #6 Piim #7 Piim #8 Piim #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 84 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Sherik Õppematerjali autor
    Ülevaade piima koostisest, mikrofloorast, töötlemisest, tootmisest

    Sarnased õppematerjalid

    Juustu valmistamine
    6
    doc

    Juustu valmistamine

    · Emmentali orust · Kõva, helekollane, sveitsi juustu tüüpi, magus maitsetoon, pähklimaitse ja ­lõhn, spetsiifilised kirsi- või koguni kreekapähklisuurused augud · 80 kg juusturatas ­ 1000l toorpiima · Traditsiooniline juust valmistati vaskkatlas, 2 päeva soolas, 6-8 nädalat soojas keldris, 2-6 kuud laagerdumist ehk järelvalmimist keldris, küpsemine kestab ka hoidlas · Juusturatas 14-25 cm kõrge, d=70-100 cm, 60-120kg Emmentali juustu tootmine · Piim pastöriseerimata (15 sek 70ºC), klostriidide endospooride vähendamiseks baktofugatsioon · Inokuleerimine ja inkubatsioon temp 32-36ºC, MF · Laapimine; lipaasse aktiivsusega laap · Kalgendi lõikamine · Järelsoojendus tera kuivatamiseks 1. etapp: 35-43ºC, iga 2 min tagant tõstetakse temp 1ºC, lisaks hoitakse 15 min TF (Str, Lb) 2. etapp: temp tõstetakse 55ºC, lisaks hoitakse 15-30 min · Segamine, vadaku eraldamine

    Toiduainete mikrobioloogia
    Mikrobio II eksamiks kordamine
    35
    docx

    Mikrobio II eksamiks kordamine

    1 Teemad kordamiseks 2012 dotsent Tiina Alamäe Mikroorganismide toitumine. Mikroobide eripind ja kuju, nende seos toitumisega. Toitumisprobleemid väga suurtel bakteritel. Võimalused eripinna suurendamiseks. Pelagibacter ubique. Mikroorganismid toituvad osmootselt ­ kasutavad lahustunud aineid, mis jõuavad nende rakku läbi pinna, läbides kapsli, kesta ja membraani. Peamiseks takistuseks on rakumembraan, mida ained läbivad kas difusiooniga või kanaleid ja valgulisi transportereid kasutades. GN bakteritel tuleb täiendava barjäärina juurde rakukesta välismembraan. Seetõttu on GN bakterid vähem tundlikud mürgistele ainetele. Sh aintibiotsidele. Mida väiksemate mõõtmetega bakter, seda suurem eripind. Väikeste mõõtmete tõttu on palju toitumispinda (suur eripind). Ülilihtsad organismid ei saakski olla väga suured, sest suurena nad ei toimiks: nad ei suudaks rakku varustada toitainete

    Mikrobioloogia
    Mikrobioloogia kordamiskusimused
    19
    doc

    Mikrobioloogia kordamiskusimused

    aw=n1/n1-n2, kus n1 ja n2 on vastavalt lahusti ja lahustunud aine moolide arvud. Vee aktiivsus on vahemikus 0-1 ja iseloomustab substraadi suhtelist veesisaldust.. Mida väiksem seda kuivem ja destvesi on 1. Mikroobides toimub enamasti aw ühe lähedaste väärtuste juures. Nende võimalik kasv jääb vahemikku 0,61-1,0. Optimaalseks aw väärtuseks loetakse mikroobidele 0,98-0,99ja enamasti jääb sellesse vahemikku ka kiiresti riknevate toiduainete piim, liha, kala jt vee aktiivsus. Paljud bakterid ei kasva substraadi aw väärtustel 0,90-0,94. Ainult mõned pärmi- ja hallitusseente liigid võivad kasvada aeglaselt veel ka aw aktiivsusel 0,72-0,75. Vee aktiivsuse alandamine vettsiduvate ainetega on kasutatav toiduainete ja söötade säilivuse pikendamisel. Kuid ainete konsentratsioon ei tohiks mõjutada nende kvaliteeti. Üheks vee alandamise meetodiks on toiduainete kuivatamine

    Mikrobioloogia
    Nimetu
    114
    pdf

    Nimetu

    MIKROBIOLOOGIA I KONSPEKT Sisukord ELU TEKE MAAL .................................................................................................................... 3 MIKROBIOLOOGIA AJALUGU ............................................................................................. 5 KOCHI-HENLE POSTULAADID ........................................................................................ 6 PROKARÜOODID ELUSLOODUSES, SUURUS JA NIMETAMINE .................................. 8 PROKARÜOOTIDE KIRJELDAMISEL JA SÜSTEMATISEERIMISEL KASUTATAVAD TUNNUSED ......................................................................................... 10 BAKTERITE KUJURÜHMAD ............................................................................................... 12 RAKUKUJUD JA NENDE EELISED NING PUUDUSED KESKKONDADES ............. 12 Kokid- kerakujulised bakterid. .................................................................

    Kategoriseerimata
    Mikroobifusioloogia
    147
    docx

    Mikroobifusioloogia

    tunni vahele. Sümbiontsetel bakteritel nagu Rhizobium on generatsiooniaeg pikem. Patogeenidel, nagu Mycobacterium tuberculosis ja Treponema pallidum on generatsiooniaeg eriti pikk. Generatsiooniaeg Bakter Sööde (min) Escherichia coli Glükoos 17 Bacillus megaterium Sahharoos 25 Streptococcus lactis Piim 26 Streptococcus lactis Laktoosipuljong 48 Lactobacillus acidophilus Piim 66-87 Rhizobium japonicum Mannitool, pärmiekstrakt 344-461 Mycobacterium tuberculosis Sünteetiline 792-932 Treponema pallidum Küüliku testised 1980 Diauksia on nähtus, mis tekib log-faasis, kui bakterid lülituvad ümber uuele energiaallikale. Uue substraadi kasutuselevõtu tõttu bakterite kasv mõneks

    Mikroobifüsioloogia
    Mikrobioloogia
    39
    docx

    Mikrobioloogia

    Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide ­ mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2), rasvlahustuvad molekulid difundeeruvad läbi membraani, vesilahustuvad väikese

    Mikrobioloogia
    Patogeensed bakterid
    21
    docx

    Patogeensed bakterid

    rakkudest soolevalendikku. Raviks kasutatakse suu kaudu soolalahuse jootmist. Sobib lahus, kus on (g/l) glükoosi ­ 20; NaCl- 4.2; KCl- 1.8). AB ravi (tetratsükliin). Kui olete reisil mõnes koolera endeemilises piirkonnas, siis: 1. Jooge ainult pudelivett. 2. Mitte juua jääkuubikutega jahutatud jooki, 3. Süüa ainult korralikult kuumutatud toitu. Toit, mida on kaua soojana hoitud, on ohtlik. 4. Vältida tooreid mereande ja toorsalateid. 5. Piim keeta. 6. Jäätist mitte süüa. V. parahaemolyticus põhjustab gastroenteriiti, millega kaasnevad külmavärinad, oksendamine, krambid ja palavik. Ravi on vedelike manustamine. Kõik patogeensed V. parahaemolyticuse tüved toodavad hemolüsiine, loodusliku mittepatogeensed tüved on mittehemolüütilised. Eriti palju on V. p. poolt põhjustatud kõhulahtisust Jaapanis, kus kasutatakse toiduks palju mereande (toores kala, austrid). Kuna bakter talub kõrget

    Bioloogia
    Toiduhügieen ja ohutus
    42
    pdf

    Toiduhügieen ja ohutus

    Toit on ka allikaks, millest organism saab vajaliku energia normaalse kehatempe- ratuuri säilitamiseks ja meie keha mitmesuguste elundite tegevuseks. Toit on üks olulisemaid tegureid, millest oleneb noore inimese kasv ning täiskasvanu tervislik seisund ja töövõime. Toiduained jagunevad põhiliselt kahte liiki: 1) taimse päritoluga toiduained: leib, puu- ja köögivili jne, mis annavad organis- mile peamiselt süsivesikuid; 2) loomse päritoluga toiduained: liha, piim, kala jne, mis annavad täisväärtuslikke valke ja rasvu. Valgud. Valgud täidavad organismis mitmeid funktsioone: nad on struktuurseks materjaliks kehavalkude sünteesil, osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja immuniteedi kujunemises nakkushaiguste suhtes, neil on ka katalüüsiv ja regulee- riv roll, samuti võimaldavad erinevate ühendite transpordi. Toiduvalkude bioloogi- line väärtus sõltub nende aminohappelisest koostisest. Aminohapped jagatakse

    Toitumisõpetus




    Kommentaarid (5)

    Sandrik16 profiilipilt
    Sandrik16: Põhimõtteliselt sama material, mis on slaididel)))
    20:31 11-11-2010
    strikake profiilipilt
    strikake: Lootsin rohkem referatiivset poolt

    17:31 18-12-2012
    birx001 profiilipilt
    birx001: Asjalik, sain mis vaja
    11:02 22-10-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun