Kuuma töökeskkonna toime organismile (0)

Tartu Kutsehariduskeskus
TÖÖKESKKOND
Kuuma töökeskkonna toime
Referaat
Õpilane: Ingmar Rõustik
Kursuse nr: EV 106
Tartu 2008
Töökeskkonna uurimine ergonoomika seisukohalt
Kaasajal on kindlaks tehtud, et 80 % kutsehaiguste ja suurõnnetuste põhjuseks on inimviga või inimese teadlikult vale käitumine - nt. ohutuseeskirjade
ignoreerimine. On leitud, et kaasaegne tehnoloogia on nii arenenud, et ta põhjustab vähem õnnetusi ja avariisid, kui seda teeb inimene. Näiteks, paljud, kes on viibinud ettevõttes, on kogenud, et pahatihti ignoreeritakse ohutuseeskirju. Seetõttu on inimfaktor ja sellega seonduv probleemistik viimasel ajal muutunud aktuaalseks õnnetuste ja avariide ärahoidmisel. Sama kehtib ka väikeste õnnetuste puhul. Praegu ei eraldata rangelt suurõnnetusi väikestest õnnetustest, kuna selline liigitamine võib sageli olla suhteline.
On leitud, et kui inimene on keskkonnas, mis pole tema järgi kohandatud, s.t.
on ebaergonoomiline, (näiteks, töö ebamugavas asendis, müras, puudulikus või
halvasti kujundatud valgustuses, stressis või muudes ebamugavates tingimustes), siis muutub tema mõtlemine, mis tingib omakorda käitumise muutuse. See suurendab inimvigade või tahtlikult vale käitumise tõenäosust, mis võibki tekitada õnnetuse.
Õnnetusi võivad põhjustada nii häired aju informatsiooniprotsessides kui puudulik koolitus, töökoha ja seadmete halb kujundus ning töö halb organisatsioon , mis kõik kokkuvõttes näitavad, et töö pole kohandatud inimesele, s.t. et töökeskkond on ebaergonoomiline.
- Inimesed võivad võtta vastu vale (ohtlikke) otsuseid ka siis, kui nad on teadlikud
riskidest.
- Inimesed võivad hinnata ka olukorda valesti ning seetõttu käituda sobimatult, mis võibki põhjustada õnnetust.
- Teisest küljest - inimesed võivad oma käitumisega võimalikke õnnetusi ka ära
hoida.
- Võimalike õnnetuste tagajärgi kergendab ka töötajate teadlikkus ning õige käitumine võimaliku hädaohu puhul. Siin on eriti tähtsal kohal tegevuse planeerimine võimalike õnnetuste ja avariiolukordade puhul ning töötajate regulaarne koolitus.
Tüüpilised ohutegurid töökeskkonnas:
1) füüsikalised tegurid: müra, vibratsioon, valgustus ;
2) füsioloogilised tegurid: raske füüsiline töö, korduvate liigutustega töö, tööasend;
3) psühholoogilised tegurid: tööaeg, tempo, monotoonsus; eraldatud töö;
4) keemilised tegurid: ained ja materjalid või tööprotsessi jääkained;
5) bioloogilised tegurid: bioloogilised toimeained, näiteks bakterid , viirused, seened, parasiidid.
Töökoha tingimused
Üheks olulisemaks keskkonnatingimuseks on mikrokliima - see on õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Nüüdisajal töötab inimene põhiliselt ruumis, kus mikrokliima on suhteliselt stabiilne. Samas tuleb tal paljudel juhtudel 10-20% tööajast olla väljaspool ruumi (tänaval, autos), kus ta puutub kokku erineva ja kiiresti muutuva mikrokliimaga.
Toatemperatuuril on organismi soojuslikule seisundile suure tähtsusega organismi soojuskiirgus, mis võib moodustada kuni 50% kogu organismi poolt äraantavast soojusest. Seda alahinnatakse. Hele riietus väldib organismi kiirguslikku soojuskadu ning ülesoojenemist, kui kiirgusallikad on väljaspool. Maailmas on palju õhutemperatuuri norme sõltuvalt töö füüsilisest raskusest, aastaajast ja soojuseraldustest tööruumis (sealhulgas Eesti vabariiklikud normid).
Keskkonna temperatuur mõjutab ka tööviljakust. Optimaalsest kõrgem ja madalam temperatuur võib tööviljakust märgatavalt vähendada. Optimaalsest kõrgema õhutemperatuuri puhul langeb töö motivatsioon . Alati pole see siiski nii. Kui töös pole piisavalt stiimuleid, võib optimaalsest mõnevõrra erinev (eeskätt madal) temperatuur tööviljakust soodustada. Optimeerides ruumi mikrokliimat,
Siseruumide temperatuur
Tööruumi temperatuur peaks tagama mugava mikrokliima. Vajadusel tuleb tööruumid varustada kohaliku kütte- ja jahutussüsteemiga või äärmisel juhul tagada töötajate jaoks kaitseriietus ja puhkeruumid. Töötajaid ei tohi viibida pikemat aega ekstreemsel temperatuuril.
Mikrokliima
Töökeskkonna mikrokliima kujuneb rea tegurite koosmõjul. Olulisemad nendest teguritest on:
Õhuliikumiskiirus
Õhutemperatuur
Õhuniiskus
Soojavahetus inimese ja keskkonna vahel
Vähem olulised on:
Õhurõhk
Õhu hapnikusisaldus
Õhu ionisatsiooni olukord
Õhutemperatuuri tööruumis mõjutavad: antud maakoha kliima, aastaaeg, tehnoloogiline protsess, töö intensiivsus.
Eesti töökeskkonna mikrokliima normide järgi jaotatakse füüsiline töö raskuse järgi viide kategooriasse:
Kerge füüsiline töö – Ia ja Ib
Keskmisega raskusega füüsiline töö – IIa ja Iib
Raske füüsiline töö – III
Töö kategooriast olenevalt on määratud tööruumi maksimaalne ja minimaalne temperatuur.
Temperatuuri valikul tuleb arvestada ka inimese termoregulatsiooniga ja inimest ümbritsevaid kiirgavaid pindasid.
Töötajatel tuleks võimaldada ise kliimat kontrollida.
Töö iseloom Õhutemperatuur ºC
Vaimne töö 18-24
Kerge füüsiline töö, istudes 16-22
Kerge füüsiline töö, seistes 15-21
Kesmise raskusega füüsiline töö 14-20
Raske füüsiline töö 13-19
ÕHU LIIKUMISKIIRUS on optimaalne kuni 0,3 m/s, piirnormiks on 0,6 m/s soojal ajal raske füüsilise töö korral.
ÕHU HAPNIKUSISALDUS Tavaliselt on õhus 23,1 kaal% O2. Hingamine muutub raskeks, kui O2 sisaldus langeb alla 12%.
Väldi väga niisket või kuiva õhku.
Väldi liiga suurt kuumust ja külmust
Väldi tuuletõmbust
Lokaliseeri võrdselt rasked tööd ühte ruumi
Limiteeri aega, mille jooksul inimene viibib liiga kuuma või liiga külma käes
Kasuta sobivat riietust
Ehitises paiknevate ruumide temperatuur, kus asuvad töötamiskohad, tuleb hoida töötajale sobiv, arvestades töö laadi ja töötaja füüsilist koormust.
Paikne põletustrauma
Põletused- tekivad tavaliselt kokkupuutest lahtise tulega (tulekahjud), kokkupuutest tuliste esemetega (pliit, ahi), tulise vedeliku sattumisel kehale ( supp , tee) või päikesepõletusest (suvel).
Paljaste kätega ei tohi minna põlevate juhtmete kallale, samuti neile vett peale valada, leek tuleb lihtsalt summutada . Vett ei tohi valada ka põlevale rasvale, leek summutada kas rätikuga või panna pannile tihe kaas peale.
Kodus võiks olla Burnshieldi geel , mis jahutab ja võtab valu ära - seda panna otse haavale . See vahend aitab ka päikesepõletuse korral. Põletada saanud kohale ei tohi muud kreemi peale panna. Põletada saanud koht tuleb lihtsalt puhtalt kinni siduda ja kannatanule palju juua anda.
Kõikide teiste, raskemate põletuste (villid, naha kärbumine või söestumine ) korral tuleb kahjustatud piirkonda jahutada külma veega ca 10-15 minuti jooksul. Kiire mahajahutamine vähendab oluliselt põletuskahjustust. Seejärel katke kahjustatud piirkond steriilse sidemega ja kutsuge kiirabi . Kaitse kannatanut külma eest ja vii ta kiiresti värske õhu kätte, kuna kaasneb põletushaavadega ka vingugaasi mürgistus. Kui kannatanu on teadvuseta, keerake ta kuni kiirabi saabumiseni külili asendisse.
Keemilise põletuse (s.t. happega või alusega kokku puutumisel) tuleb kahjustatud kohta pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. Kindlasti pöörduda lisaabi saamiseks traumapunkti või kutsuda kiirabi.
Kui on vaja taastada organismi vedeliku tasakaalu, ei soovitata limonaadi , kokat, kohvi ega kanget teed, sest need joogid viivad vedelikku organismist välja.
Päikesepiste e. kuumarabandus
Päikesepiste ja kuumarabanduse tunnusteks on:
• peavalu, mis päikesepiste puhul on sageli ootamatu ja tugev
• nõrkus, peapööritus, nägu on ülemäära punane või kahvatu
• silmade ees virvendab, võivad esineda tumedad varjud ja sädemed
• rahutus , valud seljas , jalgades, vahel alakõhus
• iiveldus , oksendamine , kõhulahtisus
• kehatemperatuur võib tõusta kuni 40 kraadini
• vahel võib inimene olla uimane , ümbrusele mitte reageerida, võib minestada
• tasakaaluhäired
• hingeldamine, südamekloppimine
• raskel juhul tekib lühiajaline teadvusekadu
Esmaabi päikesepiste saanud inimesele
• vabastage päikesepiste saanud inimene riietest , et liigne soojus saaks ülekuumenenud kehast eralduda
• viige ta varjulisse kohta
• pange ta kõrge peaalusega lamama
• kerge tuul aitab organismi jahutada - tekitage tuult mingi esemega lehvitades
• andke juua jahedaid jooke
• asetage jahedad mähised pea ümber, kaelale ja kohtadesse , kus asuvad suured veresooned
• kui võimalik, valage keha jaheda veega üle
• minestuse puhul andke nuusutada nuuskpiiritust ja tõstke käed ja jalad üles, vajadusel tehke kunstlikku hingamist
Pea meeles:

Juua ei tohi anda kohvi ja alkohoolseid jooke!
Jahedad joogid ja mähised ei tohi olla jääkülmad!
Jahutada ei tohi liiga kiiresti ja intensiivselt!
Mis on päikesepõletus?
Päikesepõletus pole allergiline, vaid põletikuline valulik nahakahjustus, mille nähud taandarenevad. Kaugelt dramaatilisemad on kroonilised päikesekiirguskahjustused nagu naha kiire vananemine , pahaloomuline pigmentkasvaja melanoom ja nahavähk. Viimase põhjustab rakutuumade talitluse häiritus. Rakutuuma ensüümid koormatakse üle juba siis, kui päikesekiirguse annus on ainult 66% nahapunetust esilekutsuvast annusest.
Järelikult tuleb rakutuumades paikneva pärilikkusaine desoksüribonukleiinhappe jäävate muutuste ja seega ka vähiohu ärahoidmiseks lõpetada päevitamine aegsasti, mitte viimasel minutil enne nahapunetuse ilmumist. ALATI tuleks päikese käes viibides kasutada päikesekaitse kreemi, mille kaitsefaktor võiks olla 15.
Kui palju on liiga palju?
Prantsuse teadlaste arvamuse kohaselt on igal inimesel päikesekiirguse piirnorm : blondiinidel tekib nahavähioht pärast 50 000 tundi viibimist päikesepaistel, brünettidel alles pärast 150 000 tundi. Kui see piir on ületatud 40. eluaastaks, siis näeb nahk välja nagu 60-aastasel. Eriti suurendavad vähiohtu päikesepõletused lapseeas . Looduse poolt lubatud päikesetunnid lähevad arvesse inimese esimesest elupäevast alates.
KUUMAKAHJUSTUSED
KUUMAKRAMBID
- lihaskrambid (võib ka maos)
- märg nahk, ekstreemne janu
ESMAABI
- sõdur varjulisse kohta, riided eemaldada
- aeglaselt suur kogus külma vett
KUUMAKURNATUS
- tugev higistamine
- kahvatu, külm, niiske nahk
- peavalu
- nõrkus
- värisemine
- kuumakrambid
- iiveldus (oksendamine)
- jalad, käed värisevad
- segasus, loidus, depressioon
Temperatuuri kasv võib tagasihoidlik olla
ESMAABI
- vt. eelnev
- jahutada! Jääkott!
- joota
- tõsta jalad (shoki vältimiseks)
- kutsu abi!
- puhkus väga oluline.
KUUMARABANDUS
- südame, neerude, maksa tegevus oluliselt häiritud
- hingamishäired
- teadvushäired, kõne häiritud
- shokk , kooma
- temperatuuri kasv on oluline
ESMAABI
- vajadusel elustamise ABC
- riided eemaldada
- aktiivne jahutamine , kui temp. on üle 39 kraadi
- haiglasse transportida
KUUMAKAHJUSTUS :
- PÄIKESEPÕLETUS
- NAHA KAHJUSTUS
- JALGADE HAUDUMUS
ÄGEDAD KUUMATRAUMAD
AEGLASELT ARENEV VORM - MITME PÄEVA VÄLTEL
* halb enesetunne
* isutus
* nõrkus
* kõhulahtisus
* sonimine
NB! NAHK ON KUIV
10