Arvutitöö mõju tervisele. Kahjuliku mõju vältimise viisid. Ergonoomia põhitõed (0)

Järva-Jaani Gümnaasium
Rasmus Roos
Arvutitöö mõju tervisele. Kahjuliku mõju vältimise viisid. Ergonoomia põhitõed
Referaat
Juhendaja Silva Kärner
Järva-Jaani 2013
Sisukord

Arvutitöö mõju tervisele 3
Mõju nägemiselundile 3
Mõju tugi- ja liikumiselundkonnale 4
Arvutist lähtuvad kiirgused 5
Kahjuliku mõju vältimise viisid 7
Kehaasend 7
Õige kehaasend istudes : 7
Täiendavad nõuded kehaasendile: 7
Näidisharjutused: 8
Töörežiim 8
Elektriohutus 8
Ergonoomia põhitõed 9
Kasutatud kirjandus, allikad ja kehtivad õigusaktid 10
www.woodhouse.ee 10
www.arvuti.ee 10

Arvutitöö mõju tervisele

Mõju nägemiselundile

Kuvaritöötaja pilk on väga suure osa tööajast suunatud ekraanile , mistõttu saab väita, et arvutitöö esitab kõrgendatud nõudmised nägemiselundkonnale. Kuvari ekraanil toimuva jälgimise ajal on silmalihased pidevalt pinges , mis aja jooksul viib ülekoormuse tekkimiseni. Silmad hakkavad väsima. Silmade väsimise põhjuseks ei ole arvatav elektromagnetvälja mõju, vaid just nägemiselundkonna ülepingutus.
Mõistet Computer vision syndrome kasutataksegi kuvaritöötaja nägemisvaevuste väljendamiseks. Sellisel töötajal on tekkinud nägemisteravuse vähenemine, aeglustunud silma ümberfokusseerimisvõime (vaatamine lähedale ja kaugele vaheldumisi ), võib esineda topeltnägemist, silmad väsivad kiiresti, kipitavad, tundub, nagu oleks silmades liivaterasid, silmavalged on punetavad ning tekivad valud silmakoopa ja -lau piirkonda.
Kuvaritöötajatele on ka tüüpiline n.ö „kuiv silm“, mis on tekkinud sarvkesta puuduliku niisutamise tagajärjel. Uuringutes on selgunud, et keskendunult ekraani jälgiv inimene „unustab“ silmi pilgutamast. Kui tavaliselt pilgutab inimene silmi 20 – 22 korda minutis , siis kõrgendatud tähelepanuga ekraanil toimuvat jälgiv kuvaritöötaja pilgutab silmi isegi poole võrra vähem, umbes 10 korda minutis. Tagajärjeks on see, et sarvkestale, mis loomulikus olekus on pisaravedelikuga kaetud, tekivad kuivad saarekeste sarnased alad. Selline sarvkest ei suuda täita oma loomulikku funktsiooni. Harv silmalaugude pilgutamine halvendab ka pisaravedeliku kvaliteeti. Töötajal on tekkinud silmadest rohke pisaravool koos kipituse, ärrituse ja silmade punetusega. Pisaravool on suur, kuid pisaravedeliku halb kvaliteet ei taga piisavalt head sarvkesta niisutust. Sellisele „kuivale silmale“ on rohkem vastuvõtlikud üle 40 aastased arvutikasutajad, need, kelle organismis toimuvad suuremad hormonaalsed muutused, kes kasutavad pidevalt ravimeid (rasestumisvastased tabletid , valuvaigistid) või kontaktläätsede kasutajad, kellel esineb süsteemse sidekoe haiguseid. „Kuiva silma“ on võimalik silmaarsti juures lasta uurida ja ravi sõltub tekkepõhjuste väljaselgitamisest ja selle ellimineerimisest. Hea on kasutada apteegis müüdavaid silmatilku, n.ö „kunstpisaraid“.
Koormust nägemiselundkonnale saab vähendada aruka töö- ja puhkeaja korraldamisega, soodsate nägemistingimuste loomisega , vajadusel sobivate nägemist korrigeerivate abivahendite kasutamisega. Kindlasti tuleb aeg-ajalt läbida silmaarsti kontroll selleks, et välja selgitada oma nägemiselundkonna seisund ja selle muutumine võrreldes eelmisel kontrollajal hinnatuga. Vabariigi Valitsuse määruses „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ on öeldud, et tööandja peab töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, korraldama tervisekontrolli, mis hõlmab silmade ja nägemise kontrolli. Tervisekontroll tuleb korraldada vähemalt üks kord kolme aasta jooksul või töötaja nõudmisel kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäirete korral.

Mõju tugi- ja liikumiselundkonnale

Ükskõik, missugust tööd me teeme, on töötegija tugi- ja liikumiselundkond alati mingil määral koormatud . Tugi- ja liikumiselundkond ( luud , liigesed , kõõlused, kõhred, lihased) on see mis säilitab meie tööasendi, mille abil teostatakse tööliigutusi. Tugi- ja liikumiselundkonna pideval ülekoormamisel tekivad kahjustused, mida kokkuvõetuna nimetatakse ülekoormushaiguseks. Nagu eelpoolgi oli juttu , on füüsilisse ülekoormushaigusesse haigestunute osakaal viimasel ajal kogu maailmas tunduvalt tõusnud. Registreeritud kutsehaigustena on Eestis ülekoormushaigused vibratsioonitõve järel teisel kohal. Kuigi füüsilist ülekoormushaigust võiks eelkõige seostada raske füüsilise tööga, on ülekoormushaigusesse haigestumisele ohustatud ka kuvaritöökohal töötajad.
Eristatakse üle 30 ülekoormushaiguse. Kõige enam on ühel või teisel viisil kahjustunud töötaja tugi- ja liikumiselundkond. Kui haigel esineb rohkem kui üks ülekoormusest põhjustatud perifeerse närvisüsteemi, lihas- ja luukonna või sidekoe haigus, siis pannakse neile ühine diagnoos – füüsilise ülekoormuse haigus ning sulgudes märgitakse ära täpsemalt, milliste kahjustustega on tegemist.
Ülekoormushaigus ei teki kunagi järsku vaid kujuneb välja pikkamisi . Haigus on salalik, kuna inimene harjub järk-järgult lisanduvate vaevustega, sageli peetakse probleemi põhjuseks ea suurenemisega kaasnevaid nähtusi. Töövõime taastamiseks läbitakse aastas paar korda massaažikuur, käiakse võib olla manuaalterapeudi juures, määritakse end erinevate salvide ja õlidega. Samal ajal kolmandik ööpäevast viibitakse töö juures, kus tingituna halvast töökoha kujundusest, ebaratsionaalsest töörežiimist ja töömeetodist süvendatakse probleemi veelgi.
Kuvaritöötaja haigestumist füüsilisse ülekoormushaigusesse võivad põhjustada eelkõige staatilise lihaspingega väljenduvad halvad tööasendid ja korduvad stereotüüpsed tööliigutused. Teravad tooli- või lauaservad avaldavad survet kõõlustele, lihastele ja närvidele. Vaevused väljenduvad valuna, lihaspingetena, liigese liikumispiiratusena, peavaludena. Valud ja lihaspinged võivad olla sundasendi põhjustajaks.

Arvutist lähtuvad kiirgused

Kiirgused, mis lähtuvad arvutusseadmetest, on: elektrostaatiline väli, kiirgus mida tekitab katoodtoru.
Elektrostaatiline väli tekib kuvari sisselülitamisel ja hakkab siis kiiresti vähenema. Tekib positiivselt laetud ekraani ja kasutaja vahele, kuid negatiivselt laetud elementaarosakesed suunduvad ekraani pinnale. Tänapäeval toodetavate kuvarimudelite puhul ei ületa staatilise elektrivälja tugevus ohutuspiire.
Paljud kaasaegsed kuvamisvahendid sisaldavad elektronkiiretoru (Cathode Ray Tube = CRT), kus pilt või tekst saadetakse elektronkiirega CRT toru sisepinnal asuvat luminofoorkihti „pommitades“. Koos valguskiirgusega tekib aga ka muid elektromagnetilisi kiirgusi . Kuid enamik neist jääb CRT sisepoolele.
Kiirguse uuringuid on viimasel ajal tehtud mitmel pool maailmas. Sellised uurimused on näidanud, et suuremalt jaolt on hirm nende kiirguste ees põhjendamatu. Röntgenkiirgus, mis tõesti tekib elektronkiire järsul põrkumisel vastu CRT sisepinda, on olemas seadise sees, kuid väljapoole see ei tungi. Rootsis on tehtud kontrollmõõtmisi rohkem kui 3000 CRT-le, kuid mitte üheski ei leidunud röntgenikiirgust väljapool elektrontoru looduslikust foonist suuremal määral.
CRT sisepinnal oleval erivärvilisel luminofooril tekib ka ultraviolettkiirgus , kuid CRT klaaspind summutab selle peaaegu täielikult, nii et tekkiv kiirgus on tunduvalt väiksem kui looduslik foon.
Mikrolaine - ja raadiosageduslikku kiirgust tekib kuvari juhteelektroonikaseadmete ümbruses, kuid metallvarjestuse tõttu jäävad needki kiirgused seadise sisse.
Viimasel ajal on huviorbiiti sattunud elektromagnetilise spektri madalsageduslikum osa, eriti pulseeriv magnetväli. Elektronkiirte juhtimiseks kasutatavad 15 – 30 kHz sagedusega impulssväljad ongi käesoleval ajal enim huvipakkuvad. Magnetvälja impulseerimisest tingitud kiired muutused magnetväljas on põhjustanud tervisehäirete kahtlusi. Impulssvälja võimsust saab avaldada magnetvootihedusega ja selle muutumiskiiruse ehk induktsiooni abil. Tüüpiliselt on magnetilise induktsiooni tegevus kuvari (CRT) lähedal 20 – 200 m T/s. Mõõdetud tulemuste kahjulikkust tervisele on siiski raske ennustada, kuna see sõltub palju just sagedusest. Nii näiteks on mitmete teiste majapidamises kasutatavate elektriseadmete põhjustatud magnetiline induktsioon ligikaudu samas suurusjärgus, kuid sellest tekkiva magnetvälja sagedus on vaid mõned kilohertsid. Bioloogiliste kudede elektrilised omadused on aga küllaltki sõltuvad sagedusest, nii et eri sagedusega väljade võimsuse mõju võrdlemine on raske. Kuna magnetvälja tervisekahjulikku mõju ei tunta veel täiel määral, püütakse luua nii väikese välise magnetväljaga CRT-sid, kui tänapäeva tehnika üldse võimaldab. Selliseks piiriks on pakutud 50 m T/s.
Magnetväljade kõrval on teiseks tähtsaks uurimisobjektiks staatilised elektriväljad, milledel arvatakse olevat seoseid mõnede tootjate hulgas esinevate allergiatega. Kuvari sisepinnal olev kõrge positiivne elektripotentsiaal põhjustab elektrivälja tekke ka väljaspool kuvari sisepinda. Staatiline elektriväli ja sellega kaasnevate nn „elektrilöökide“ vältimine on võimalik sel teel, et asetatakse kuvari ette maandatud filter , mis toimib samaaegselt ka pimestuskaitsena.
Vahel tekitab terviseprobleeme ka arvuti elektri- ja magnetväli: optiline, infrapunane ja ultravioletne kiirgus, röntgenikiirgus, raadiosagedusega kiirgus, staatiline elektriväli, madalsageduslikud elektromagnetväljad. Ebasoodsalt mõjub sagedamini staatiline elektriväli, mis on tingitud 10 – 30 kV pingest elektronkiiretoru sees ja madalsageduslik elektromagnetväli. Magnetväli, mis võib teatud tingimustel olla kahjulik, ulatub kuni 60 cm kaugusele kuvarist. Enamasti on need väljad aga nõrgemad kui lubatud piirväärtused. Tervisehäired tekivad juhul, kui inimesel on elektriline ülitundlikkus. Samas peab märkima, et nende väljade, eriti väljade kombineeritud mõju kohta pole teaduses lõppenud diskussioonid, mistõttu ei saa tervisele ebasoodsat mõju välistada ka siis, kui elektri- ja magnetväljade tugevus vastab normile.

Kahjuliku mõju vältimise viisid

Kehaasend

Õige kehaasend istudes:

reied peavad asetuma horisontaalselt ja sääred vertikaalselt

istme kõrgus peab olema sobiv põlveõndla kõrgusega või olema sellest veidi väiksem

käte asend peab olema selline, et õlavarred oleksid vertikaalselt, käsivarred horisontaalselt, küünar- ja õlavarre vaheline nurk ei või olla alla 90°

selg peab olema sirge, pea veidi ette kallutatud (5-7°)

jalatald peab moodustama säärega mõttelise nurga vähemalt 90°

mõtteline joon, mis ühendab kahte õlga, peab olema paralleelne pealaetasandiga

Täiendavad nõuded kehaasendile:

töötajale sobiva kehaasendi istudes peab saavutama laua ja tooli asjakohase konstruktsiooniga ning nende valik peab vastama õppija kasvule

kuvari ekraani vertikaalasendi puhul peab õppija silmade tase olema ekraani keskpunktis või 2/3 selle kõrgusest

pilgu suuna mõtteline joon peab olema risti ekraani keskosa pinnaga, selle hälve võib olla +10°

kuvari ekraani äärtel oleva teksti vaatamisel peab vaatenurk (pilgusuuna mõttelise joone ja ekraanipinna vahel) olema vähemalt 45°

Näidisharjutused:

Tee u 10-sekundiline paus arvutiga töötamisel, mille jooksul langeta käed lõdvestunult külgedele, raputa neid, pendelda ette-taha, ringita õlgu

Tee 3-4-minutiline paus arvutiga töötamisel, mille jooksul tee harjutusi istudes:

tõsta õlgu ja langeta neid, ringita

käed lõdvalt külgedel, kalluta pea aeglaselt ühele õlale, pinguta lihaseid ja tõsta pea tagasi otseasendisse; lõdvestu ja tee siis sama harjutust teisele poole;

siruta sirged käed külgedel alla põranda suunas, siruta kaela ette ja üles, hoia asendit ja pinguta hetkeks ning lõtvu

tõsta käed küljelt üles, samaaegselt sügavalt sisse hingates (pea jäta käte vahele), hoia hetkeks asendit ja lõdvestu – langeta käed ja pea

toeta küünarnukk lauale, suru otsmik tugevasti vastu peopesa, pinguta kaelalihaseid ja lõdvestu; seejärel otseasendist toeta käsi vastu kõrva, pinguta kaelalihaseid ja lõdvestu ning korda sama teise käega

Töörežiim

Töö peab olema korraldatud selliselt , et töötaja saab silmade ülepinge ja sundasendis töötamisega tekkivate vaevuste ennetamiseks vaheldada kuvariga töötamist teist laadsete tööülesannete täitmisega. Kui see pole võimalik, peab töötaja saama perioodiliselt pidada puhkepause. Puhkepauside kestus peab moodustama vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast.

Elektriohutus

220 V toitepinge , mida kasutatakse olme- ja kontoriseadmete toiteks, on inimesele ohtlik. Kuigi kontoriruumid kuuluvad ohutule ruumide hulka, võib 220 V poolt põhjustatud vool tekitada südame töö ebereeglipärasust aja jooksul hingamislihaste krampi ning teadvuse kaotust, mis võib põhjustada surma.
Seepärast peab arvestama:

• elektriseadmete katete pühkimine märja materjaliga on keelatud;
  
• enne elektriseadmete kasutuselevõttu peab veenduma, et ühendus- ja pikendusjuhtmed on terved . Rikkis seadmeid kasutada ei tohi
  
• pistikut võib pesast välja võtta ainult pistikust kinni hoides
  
• kui seadme pistik ei sobi ruumis olevatesse pistikupesadesse, on selle kasutamine keelatud;
  
• tuleb jälgida, et seadmete pistikud ja seinapesad oleksid terve isolatsiooniga
  
• tuleohtlike materjalide kuivatamine kütteseadmetel on keelatud
  
• kütteseadmed peab pärast kasutamist välja lülitama
  
• enne lambipirni vahetamist tuleb vool välja lülitada
  
• elektrijuhtmeid ei tohi hoida kuumade küttekehade läheduses
  
• kaitsmete vahetamist ja jooksvat remonti peab teostama vastav väljaõppega töötaja
  

Ergonoomia põhitõed

Mis on ergonoomika ?
Ergonoomika on teadus, mis on suunatud töövahendite ja töötingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele. Eesmärgiks eelkõige haiguste ennetamine. Ergonoomika eesmärk on uurida ja luua ergonoomilis-majanduslikku tootmis- ja töötehnoloogiat. Ergonoomika uurimisobjektideks on eelkõige inimene füüsilises ja psüühilises töötegevuses, töövahendid, tööprotsess ja töökeskkond.
Ergonoomiliselt õige arvutitöökoht
Arvutiga töötaja töökoht tuleb planeerida nii, et otsesed valgusallikad ei asetseks töötaja otseses vaateväljas, akendel peab olema ees valgust reguleeriv kate. Tööruumis peab olema piisavalt ruumi vabalt liikumiseks. Õige mikrokliima tagamine- ruumi temperatuur, niiskus ja õhuliikumise kiirus. Töötamiskohal peab olema ka piisav õhuvahetus. Kuna kontoritöö energiakulu on väike, siis töökeskkonna optimaalseks õhutemperatuuriks on vahemik 20 - 25 kraadi sõltuvalt aastaajast. Töölaud peab olema piisavalt suur, et mahutada sellele käepäraselt kõik tööks vajalik ning reguleeritav vastavalt kasutaja füüsilistele omadustele. Jalgade jaoks peab lauaalune piirkond olema paraja sügavusega, soovitavalt 60cm.

Kasutatud kirjandus, allikad ja kehtivad õigusaktid

www.woodhouse.ee
www.arvuti.ee