Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kasulikud toiduained (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas mõjuvad piim ja piimatooted inimese soolestikule?
  • Millist piima eelistada?
Kasulikud toiduained #1 Kasulikud toiduained #2 Kasulikud toiduained #3 Kasulikud toiduained #4 Kasulikud toiduained #5 Kasulikud toiduained #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Riina * Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
pptx

Kasulikud toiduained

Mineraalainetest on organismis kõige rohkem kaltsiumi , 99% sellest on luudes ja hammastes. Oluline mineraalaine on raud. Raud on vajalik paljude valkude ehituses ja talituses ning raual on oluline osa eluks vajaliku hapniku sidumisel ja transpordis. Rauda omastab organism paremini lihast ja teistest loomsetest toiduainetest ning palju vähem taimsest toidust. Ühekülgne toitumine, eriti kui laps saab põhiliselt piima ja piimatoite kuid vähe või üldse mitte liha, võib viia rauavaegusest tingitud kehvveresuse (aneemia) tekkele. C vitamiin ( askorbiinhape) on vajalik veresoonte normaalse läbilaskvuse tagamiseks, organismi vastupanuvõime suurendamiseks, haavade paranemiseks. C vitamiini on palju värsketes köögi ja puuviljades ning marjades. Eriti palju on seda mustsõstras, kiivis ja kibuvitsamarjades. B grupi ( B1, B2, B6 jt ) vitamiine on vaja normaalseks närvitegevuseks, küünte, naha ja juuste normaalseks arenguks. B

Toitumisõpetus
thumbnail
62
doc

Toiduained

Vesi on heaks keskkonnaks mikroobide arengule, mille tulemuseks on toidu riknemine. Inimene vajab päevas ca 2 liitrit vett. Valgud on inimorganismi põhiliseks ehitusmaterjaliks. Neid vajatakse uute kudede ja rakkude moodustamiseks kui ka vanade asendamiseks. Valgud jagunevad täisväärtuslikeks ja mittetäisväärtuslikeks, mis oleneb aminohappelisest koostisest. Esimesed leiduvad peamiselt loomse päritoluga toiduainetes. Valgurikkamad toiduained on sojauba (44%), samuti liha ja kala (20%), juust, kohupiim jt. Valkude päevane vajadus on 100 g, sealhulgas 60 g peaksid moodustama täisväärtuslikud valgud. Valkude lagunemisproduktid võivad olla eluohtlikult mürgised. Seepärast tuleb valgurikkaid ja palju vett sisaldavaid toiduaineid hoida ettenähtud temperatuuril ja kinni pidada säilitustähtaegadest. Rasvad kuuluvad organismi koostisse, samuti on nad vajalikud ainevahetusprotsessis ja energia allikana

Toitumisõpetus
thumbnail
42
xls

Toiduained

Veiseliha, välisfilee 130,7 547 71 21 5 2,02 1,1 Veiseliha, sisefilee 121,7 509 67 21 4 1,61 0,88 Veiseliha, laba, kondiga (0.8) 115,9 484,8 55 16 5,6 2,55 1,26 Vasikaliha, kondita, keskmiselt 148,7 622 72 19,6 7,6 3,2 1,61 Lambaliha, kondiga (0.75) 168,3 704 49 12,8 12,8 6,42 2,85 Metssiga, toores liha 117,6 492,2 72,54 21,51 3,33 0,99 0,58 Metssiga, küps liha 154,8 647,5 63,87 28,3 4,38 1,3 0,77 Kana, kondiga (0.72) 191,1 799,5 42 13,5 15 3,98 2,97 Kana, nahaga 266,7 1115,9 59 18,7 21 5,53 4,13 Kana, nahata 142,5 596,4 72 21 6,3 1,44 1,07 Broiler, nahaga, kondiga (0

Kehaline kasvatus
thumbnail
21
docx

Tervislik toitumine

koguses (rasvarühm, maiustused ja alkohol). 1.2 Toiduring Põhjamaades on levinud dieedisoovituste õpetamine toiduringi järgi. Soovitatakse kasutada ohtralt leiba ja teraviljast valmistatud toite, köögivilju, kartulit, pastatoite, marju ja puuvilju ning mõõdukalt piimatooteid. Toidurasvu, eriti aga tahkeid loomseid rasvu (võid, searasva) ja liha ning vorsti tarvitatakse hoopis mõõdukamalt. Süües vastavalt sellele, kuidas organism energiat kulutab, püsib veresuhkur paremini normilähedasena. Süsivesikuid sisaldavast toidust saadakse ka rohkesti kiudaineid. Eriti aeglustab tarduv kiudaine(leidub kaunviljades, kaeras, odras ja rukkis, puuviljades ja marjades) süsivesikute lõhustumist sooles ja nende imendumist suhkruna verre.

Toit ja toitumine
thumbnail
24
doc

Tervislik toitumine

õpetamine toiduringi järgi. Soovitatakse kasutada ohtralt leiba ja teraviljast valmistatud toite, köögivilju, kartulit, pastatoite, marju ja puuvilju ning mõõdukalt piimatooteid. Toidurasvu, eriti aga tahkeid loomseid rasvu (võid, searasva) ja liha ning vorsti tarvitatakse hoopis mõõdukamalt. Süües vastavalt sellele, kuidas organism energiat kulutab, püsib veresuhkur paremini normilähedasena. Süsivesikuid sisaldavast toidust saadakse ka rohkesti kiudaineid. Eriti aeglustab tarduv kiudaine(leidub kaunviljades, kaeras, odras ja rukkis, puuviljades ja marjades) süsivesikute

Kehaline kasvatus
thumbnail
32
docx

hiuhiuhiuhhiu

saadused ehk ta on nn täistaimetoitlane. Vegani menüüsse kuuluvad teraviljad, puu- ja köögiviljad (sh kaunviljad ja seened), marjad, seemned, mandlid, pähklid. Vegetariaan sööb kõike sama mis vegangi, kuid erinevalt veganist võib ta süüa ka mõningaid loomse päritoluga toite nagu näiteks mune, piima ja piimasaadusi ja/või mett. Eestis kutsutakse taimetoitlasteks nii veganeid kui ka vegetariaane ehk kõiki, kes ei söö liha. Veganid ise peavad vegetariaane nn pooltaimetoitlasteks kuna nad söövad mingil kujul ka loomset päritolu saadusi. Spetsiifilisemalt võib taimetoitlasi jagada: Täistaimetoitlased ehk veganid, kelle menüüst on välja jäetud kõik loomset päritolu toidud. Fruitariaanid, kes söövad vaid marju ja puuvilju, lisaks seemneid ja teisi taimeosi, mida saab koristada taime vigastamata. Juur- ja teraviljad nende menüüsse ei kuulu.

Toit ja toitumine
thumbnail
7
doc

Tervislik toitumine

mitmed teised. Küllap annab see märku tõsiasjast, et traditsiooniliste toitumistavade hülgamisega on ühtlasi toimunud ka eemaldumine tervislikust toitumisest. TERVISLIK TOIT Missugune on tervislik toit? Tuleb silmas pidada, et peale päeva jooksul söödud toidu koguse on tähtis tähelepanu pöörata ka toidu kvaliteedile ­ tervislikum on tarbida mahetoitu ja täisteraviljast tooteid ning kõrgekvaliteedilist valku kvaliteetsete liha ja piimatoodete näol. Koguseliselt kõige rohkem tuleks tarbida köögivilju ja puuvilju, sest need sisaldavad lisaks muudele kasulikele ühenditele ka näiteks vähki ärahoidvaid fütotoitaineid. Kõige üldisemad soovitused oleksid järgmised (toodud on näidisvalik ühe päeva kohta, 1 klaasitäis on umbes 200-240 ml): · Köögivilju soovitatakse tarbida koguses, mis vastab umbes 5 klaasitäiele, millest pool peaks

Iluteenindus
thumbnail
4
pdf

Tervislik toitumine

Millest siis alustada ? Kõige lihtsam on alustada menüü planeerimist ja kasutada selleks portsionite arvestust. Sul on vaja õppida selgeks olulised põhimõtted, et ise koostada endale sobilik menüü. Annan sulle selleks esmased juhised, et saaksid kohe algust teha. Menüü planeerimisel sa ei pea loobuma oma söömisharjumustest, aga sa valid kvaliteetsemad toiduained ja jälgid, et menüüs oleks toiduvalik 7'st toidugrupist. Siinjuures on piim ja liha toiduained, mida võid menüüst ka välja jätta. Kindlasti joo iga päev 8-12 klaasi vett ja tarbi palju rohelist. Kui teed valikuid, siis tervislikum on tarbida mahetoitu ja võimalikult vähe lisaaineid sisaldavaid toite. Soovitan alati lugeda pakendi märgistust Soovitatav toiduvalik portsjonites oleks järgmine: 1.aedviljad/köögiviljad 5-7 portsionit 2.puuviljad 3-4 portsionit 3

Terviseõpetus



Lisainfo

Toiduõpetuse referaat

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun