Palgapoliitika (0)

palgapoliitika
FS130
Liisa Hansar
Valeria  Koljuhhina
Lii Konts
Anastasija  Mironova
Anita Näppi
Kristiina Stokkeby
Gerli  Õunmaa
 Mille poolest erines  Henry   Fordi  
palgapoliitika teiste ettevõtete 
palgapoliitikast? 
•
Henry  Ford  oli veendunud et 
madalad  palgad  võivad palju 
kiiremini äri karile ajada kui 
viletsad töötajad.
•
 Kõrgete palkade  maksmine  aga 
ei sõltu tööandja soovist maksta 
või mitte maksta. See ei sõltu ka 
keskmisest palgatasemest ega 
sellestki, kui palju töömees 
palka küsib. Põhjus ulatub 
tegelikult hoopis selle ideeni, 
miks mingi äri üldse käima 
lükati.
Õige palk ei ole madalaim summa, mille eest inimene on 
nõus töötama. Õige palk on kõrgeim palk, mida on 
võimalik töötajale järjepidevalt maksta. Õige hind aga on 
madalaim hind, millega saab kaupa või teenust 
järjepidevalt müüa.
Kui tööandja kärbib palka, siis kärbib ta sellega oma 
klientide taimelava. Kui tööandja ei jaga oma jõukust 
nendega, kes teda jõukaks teevad, siis üsna varsti ei 
olegi tal enam seda, mida jagada.
 See on ka põhjus, miks palgatõstmine on hea äri ning 
palkade langetamine ei ole nii hea äri.
Ford väitis, et palgamotiiv on ainus 
motiiv , millel üldse mingi tähendus 
on ning mis kogu firmategevuse 
käima lükkab.
 Kui korralike palkade eest on hoolt 
kantud , siis kasum tuleb juba ise 
kohale.
Aga selleks, et kõrgeid palku 
maksta, tuleb ühiskonnas 
tootmisele roheline tee anda ning 
kõrvaldada kõik, mis seda takistab.
Millistest põhimõtetest lähtus Henry 
Ford oma töötajate töö hindamisel ja 
tasustamisel? 
Tööandja peab olema kindel, et saab oma 
raha eest maksimaalse väärtuse. Iga 
kord, kui tööandja  laseb  töötajal töötada 
vähem, kui tolle palk väärt on, aitab 
tööandja kaasa töötaja palganumbri 
alandamisele ning teeb tal elatise 
teenimise raskemaks.
Kui üks tööandja lubab oma töötajal tööd 
narrida, siis on see kõige suurem kahju, 
mida ta üldse töötajale teha saab. Põhjus 
on lihtne – mida vähem tööd töötaja teeb, 
seda vähem loob ta ostujõudu, mis 
tähendab omakorda klientide vähenemist.
Seetõttu pole võimalik kindlaks määrata n­ö 
standardpalka – palk, mis põhineb elustandardil, on 
hukatuslik . See eeldab, et kõik inimesed on 
ühesugused. Õnneks nad aga seda ei ole ja õnneks 
tahavad vaid vähesed elada praegu nõnda, nagu nad 
elasid aasta varem. Iga katse  fikseerida  nn elamispalka 
on nii juhtide kui töötajate solvamine.
Raamatu kõige olulisem sõnum on see, et tööandja 
peaks maksma oma töötajaile kõrgeimat võimalikku 
palka – ainult nii saab ostujõu kasvutsükli käima lükata.
„Kõike võib teha paremini kui 
on tehtud seni!“ 
                           Henry Ford 
Kuidas suhtus Ford töötajate 
loovusse ja nende 
ratsionaliseerimisettepanekutesse 
?
Henry Ford pooldas töötajate 
loovust ning nende 
ratsionaliseerimisettepanekuid, 
kuna kindla ülesandega töötajal 
oli lihtsam näha võimalust oma 
tööülesande efektiivsemaks 
muutmiseks, kui  kellegil  teisel. 
Kuidas suhtus Ford töötajate 
loovusse ja nende 
ratsionaliseerimisettepanekutesse ?
Edasipüüdlike palku 
kõrgendatakse 
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
Võimalik viia võimetele 
●
Fourth  level
vastavale töökohale
●
Fifth level
Kõik töötajad on 
võrdsed, tiitleid 
võimalikult vähe
Kuidas suhtus Ford oma töötajatesse, 
kes olid saanud tööprotsessi käigus viga 
ja vajasid  haiglaravi ?
Henry Ford oli kindel, et igaüks saab ettevõttele kasu 
tuua. See tähendab, et töötavad võivad ka need, kes olid 
saanud tööprotsessi käigus viga ja vajasid haiglaravi. 
Niimodi said voodisolevad  patsiendid  kinnitada mutreid 
väikeste poltide külge ja selle eest teenisid oma 
reeglipärase palga.
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth  level
●
Fifth level
Click to edit Master text styles
Statistika näitas, et 
Second level
●
Third level
ettevõtte tegevuses oli 
●
Fourth level
9563 isikut  kehaliste  
●
Fifth level
puuetega. Neist 123 
vigaste või amputeeritud 
kätega. Üks oli hoopis 
kätetu, 4 täiesti 
pimedad , 207 ühest 
silmast peaaegu täiesti 
pimedad, 37 
kurttummad, 60 
langetõbised, 4 jalutut, 
234 ühejalgset. 
Kuidas hinnati Fordi  tehastes  töötajate 
füüsilist võimekust, teadmisi ja oskusi 
ning kuidas kasutati saadud teadmisi 
ära töötajate tasustamisel?
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Henry Fordi tehases oli 3 klassi: „A“, „B“ ja 
„C“. Värbamisbüroost tulevad töölised klassi 
„C“, kui nad seal on midagi õppinud, siis klassi 
„B“ ja nii edasi kuni klassi „A“. 
Henry Fordi põhiidee oli selles, et igaüks võib 
endale ise koha muretseda. „ Meil ei ole tiitleid 
ega ametikompetentse. Meil ei ole ette valmis 
vorbitud kohti — meie parimad inimesed loovad 
endile ise kohad.“ 
Millised mõttekäike ja põhimõtteid 
järgides kujundas Ford õiglast töö 
tasustamist?
Tuumküsimus on: „Kui palju võib äri maksta?
 ükski äri ei või kanda  suuremaid    kulusid  kui on tulud.
Kõrgeid palku ei  saa maksta, kui töölised neid
 ära ei  teeni . Nende töö on  produktiivne  element
Halb  ärijuhatus  raiskab  tööd  ja  materjali 
ning hävitab  töö  vilja.
Töölised võivad hävitada hea
 ärijuhtimise  viljad
 Eeldus kõrgeteks palkadeks  luuakse  vabrikuruumides. 
Tööline,  
kes annab ettevõttele oma  parima ,on parim ka ettevõttele.
Palk peab  katma  kõik töölise kohustused 
väljaspool vabrikut (abielus inimesed, vallalised mehed, 
noored mehed ja naised­kellegi toetajad)
Igal aastalõpul jagati teatav protsent oma kasumist 
töötajate vahel (staaž)
 1913.a  töölistele makstakse osalt tunni‐, 
osalt päevaviisi, kõigil juhtudel nõutakse  aga 
teatavat toodanguhulka. 
Miks rakendas Ford oma ettevõtetes 
miinimumpalga  põhimõtet, kuigi riik 
seda ei nõudnud?
Fordi  arvates vastas see õiglusele
Kõige lõpuks tegi seda  ka enda rahulduseks
Kergendada teataval määral oma kaas­
inimeste koormaid,  võimaldada  neile 
   ülejääki
Taheti maksta kõrgeid palku, 
   et seada oma ettevõtet
   püsivale  alusele.
Kuidas maandas Ford oma töötajate 
toimetuleku riske, mis tulenesid 
sesoonsest tööst?
Tööjõudu raisatakse siis kui õppinud ehitustöölisi, 
kes surnud aastaajast ülesaamiseks astusid talvel 
vabrikusse  sunnitakse  jääma alama vabrikutöö 
juurde hirmu pärast, et muidu ei saada järgmisel 
talvel jälle  teenistust . Selle vältimiseks tuleb 
tööalasid ühendada. 
Surnud ajal tuleb minna maale ning tegeleda seal. 
Kuna maal on ka oma surnud aeg, peaks selleks 
ajaks farmer rändama  vabrikusse, et aidata kaasa 
talus  vajalike esemete valmistamisel. Vabrikutöö 
surnud ajal tuleb minna jälle maale.
Sel  kombel  võiksid kõik pääseda väikseist  aegadest  ja tuua tasakaalu 
loomuliku ja kunstliku eluviisi vahele. Üks suurimaid selle juures 
saavutatavaid paremusi oleks harmooniline maailmavaade. Tööalade 
ühendamine ei oleks kasuks mitte ainult materiaalselt, vaid aitab 
ühtlasi kaasa silmaringi laiendamiseks ja kaasinimeste õiglaseks 
hindamiseks.
Kuidas mõjutab ettevõtete 
palgapoliitika turgu?
Töötasu hindamisel peaks töötaja  arvestama millist tüüpi 
ettevõttes või organisatsioonis ta töötab, sest: 
Avalik­õiguslikus asutuses 
    ­ töötades sõltub selle üldine  palgatase  maksumaksjate 
valmidusest tasuda makse, mis omakorda sõltub ühelt poolt 
nende hinnangust saadud teenustele ja selle kvaliteedile 
ning  teiselt  poolt nende teadlikkusest, et maksutuludest 
kaetakse nimetatud teenuste osutamise kulud. 
Eraettevõttes, 
    ­ mis realiseerib oma toodangut 
vaid siseturul, sõltub selle palgatase 
riigi üldisest hinnatasemest ja 
ettevõtte konkurentsivõimest sellel 
turul. Seega töötaja võib võrrelda 
oma töötasu vaid analoogsetes 
ettevõtetes tasutava palgaga. 
Eraettevõttes, 
    ­ mis konkureerib rahvusvahelisel 
turul, sõltub selle palgatase 
rahvusvahelisest konkurentsist 
vastavas valdkonnas. 
Praktikas tähendab see, et kui töökad ja 
usinad  hiinlased  on valmis leppima madalama 
palgaga viletsamates töötingimustes ja riik 
lubab ettevõttel  tootmistegevust  arendada 
keskkonnakahjudest hoolimata, 
    ­ siis peab Eesti ettevõte leppima sellega ja 
alandama ka oma kulusid s.h töötasusid.
 Kui ettevõte seda ei tee,
    ­ siis kaotab ta turu ning lõpetab tegevuse,  mis 
tähendab ka töösuhte lõppemist  töötajate jaoks 
ühel või teisel viisil. 
Kui  siseturg  on avatud rahvusvahelisele konkurentsile 
ja seda ei kaitsta tollibarjääriga, 
siis hakkab rahvusvaheline hinnatase mõjutama 
ka siseturul tegutsevaid ettevõtteid ning lõpuks 
ka avalik­õiguslikes asutuste töötajaid. 
Rahvusvahelise  vabaturu  tingimustes elavad hästi need, 
kes suudavad välja mõelda suuremat tarbimis­ ja 
lisaväärtust pakkuvaid tooteid ja/või toota neid 
odavamalt kui teised. 
Alternatiiviks on kodanikuteadlikkus ehk tarbijad, 
kes teavad, et kui nad ostavad kodumaal toodetud 
kauba pisut kallimat, 
siis jätavad nad raha kohapeale ning see jõuab lõpuks 
ringiga  tagasi ka temani,  pakkudes  ka talle tööd ja leiba.
Millist palgapoliitikat hakkate kasutama 
oma ettevõttes?
Panustaksin oma ettevõttes 
meeskonnatööle ja sidususele
Püüaksin hoida töötajaid kursis ettevõtte 
tegevuse tulemuslikkusega ning seoksin 
selle otseselt ka töötajate töötasudega 
ühes või teises vormis
Tutvustataksin  kõigile töötajatele ettevõtte 
palgapoliitika põhimõtteid kirjeldavat 
dokumenti, kus on selgelt fikseeritud, 
kuidas töötasu moodustub ja milliste 
näitajate muutudes töötasu muutub
Kui tööviljakus kasvaks, siis premeeriksin 
töötajaid
Püüdleksin  selle poole, et töötajate vajadused 
oleksid rahuldatud,  kaebuste  hulk oleks 
minimaalne ja töötajad tahaksid töötada selles 
ettevõttes
Palka maksaksin ametikoha täitmise eest
Ühelt poolt määratleksin kvalifikatsiooni­ ja 
kompetentsusnõuded ning teiselt poolt 
tööülesanded ja nende maht, mida antud 
ametikoha täitja peab täitma
Kord aastas  toimuksid  töökollektiivi ja 
omanike vahelised läbirääkimised 
olemasoleva palgapoliitika ja selle põhimõtete 
muutmise üle
Millal hakkavad töötajad arvama, et on töö eest 
saanud õiglase tasu?
Reeglina osutub päris õiglase 
töötasu saavutamine 
võimatuks,  kuna tegelikult on 
võimatu mõõta ja hinnata iga 
töötaja tööpanust kollektiivis , 
mille ühise koostöö tulemusena  Lõpuks taandub õiglase 
toode valmib
töötasu otsimine kahe 
Palka tahavad ka need, kes 
vaba isiku vahele, kes 
hankivad materjale toote 
lepivad omavahel kokku.
valmistamiseks, reklaamivad 
( keegi ei saa töötada sellise tasu 
toodet, müüvad seda.
eest, millega ta ei ela ära ehk siis 
keegi ei saa töötada väiksema tasu 
eest kui tööjõu  taastootmise kulu)
Õiglase töötasu hindamisel 
saab lähtuda:
 välisest õiglusest s.t. töötaja võrdleb talle 
pakutavat sellega, millist töötasu makstakse 
analoogse töö eest teistes ettevõtetes või 
organisatsioonides. 
 sisemisest õiglusest, s.t töötaja võrdleb 
ettevõtte või organisatsiooni sees erinevate 
tööülesannete eest tasutavaid summasid.
 individuaalsest õiglusest, s.t töötaja võrdleb 
oma nägemuses enda töö väärtust (see 
hõlmab reeglina nii  isiklikku  võimekuts kui ka 
töö tulemuslikkust) ja selle eest tasutavat 
summat . 
Samuti tuleb arvestada ka millises 
organisatsioonis töötaja töötab.
Avalik-õiguslikus asutuses töötades 
sõltub selle üldine palgatase 
maksumaksjate valmidusest tasuda 
makse 
Eraettevõttes, mis realiseerib oma 
toodangut vaid siseturul, sõltub selle 
palgatase riigi üldisest hinnatasemest ja 
ettevõtte konkurentsivõimest sellel turul. 
Eraettevõttes, mis konkureerib 
rahvusvahelisel turul, sõltub selle 
palgatase rahvusvahelisest konkurentsist 
vastavas valdkonnas. 
TÄNAME 
KUULAMAST!

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Kuidas mõjutab ettevõtete palgapoliitika turgu?
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Millist palgapoliitikat hakkate kasutama oma ettevõttes?
• Slide 25
• Slide 26
• Õiglase töötasu hindamisel saab lähtuda:
• Slide 28
• Slide 29