Päikesesüsteem ja planeedid (8)

Päikesesüsteem
Merkuur, Veenus ,Maa ja Marss on väikesed kivised planeedid . Pluuto on jäine planeet,mille läbimõõt on üks viiendik Maa läbimõõdust. Jupiter , Saturn , Uraan ja Neptuun on suured kerad mis koosnevad gaasist, vedelikust ja jääst.
Kunagi oli meie Päikesesüsteem tolmu-ja gaasipilv ,mille ulatus igast suunast oli poolteidt triljonit kilomeetrit. Umbes viis miljardit aastat tagasi plahvatas üks lähedal asuv täht,saates läbi pilve lööklaine.Pilv muutus aeglaselt pöörlevaks kettaks. Rohkem kui miljard aastat tagasi tõmbus ketta keskus kokku gaasikerast tuumareaktoriks,täheks,meie Päikeseks.
Kivimiosad, lumi ja gaasid ülejäänud kettas liitusid ja moodustasid järjest suuremaid tükke, kuni neist said keerlevad planeedid.
Kuuma Päikese ümber moodustasid väiksemad kivised planeedid, kaugemal ja jahedamas tekkisid suured gaasiplaneedid.
Meie Päikesesüsteemi iga planeet pöörleb ümber kujuteldava joone mida nimetatakse teljaks. Samal ajal hoiab Päikese tohutu raskusjõud iga planeeti elliptilisel liikumisteel, mida nimetatakse orbiidiks.
Maal kulub ümber Päikese tiiru tegemiseks üks aasta. Kõige kaugemal planeedil Pluutol kulub pika tiiru tegemiseks peaaegu 250 maa aastat.
Päike.
Andmed

• Vanus: umbes 4 600 000 000 aastat
  
• Keskmine kaugus Maast:150 miljonit kilomeetrit
  
• Läbimõõt: 1 392 000 kilomeetrit
  
• Pinnatemperatuur:5 800 C
  
• Temperatuur keskmes: 15 000 000 C
  
• Pöörlemisperiood:24 Maa päeva ja 16 tundi
  
• Tiirlemisperiood Linnutees :225 miljonit aastat
  
• Planeetide hulk:9
  

Meie Päike on ainult üks universumi miljarditest tähtedest.
Hõõguva gaasi tõusvad sambad,mida nimetatakse protuberantsideks, kestavad mõnest päevast mõne nädalani.Päikeselaigu piirkonnast lööb lõkkele gaasipõleti, mis saadab üles loite.
Päikese sisse mahub üle miljoni Maa-suuruse planeedi. Päike on tohutu kera,mis koosneb gaasilisest vesinikust ja heeliumist. Päikese tuum on tuumareaktor . Siin surutakse vesinikku nii tugevasti ja nii kõrgel temperatuuril kokku, et osa sellest muutb heeliumiks . Protsessis kasutatakse sekumdis ära neli miljonit tonni ainet ja see muutub energiaks, mida me näeme valgusena ja tunneme soojusena. Vesinikku on nii palju,et Päike võib paista veel 5 miljardit aasta. Energia läbib kiirgus-ja konvektsioonialad, enne kui see pääseb gaasihoovuste kaudu pinnale ehk fotosfääeile. Energial kulub miljon aastat fotosfäärile jõudmiseks ja ainult kaheksa minutit soojusena ja valgusena Maale jõudmiseks. Päikese ümber on kaks gaasikihti- kromosfäär ja kroon.
Jahe tume laik, mida nimetatakse päikeselaiguks, kestab mõnest päevast mõne kuuni. Iga ühetesitkümmne aasta järel jõuab päikeselaikude arv maksimumini.

Merkuur

Andmed.

• Keskmine kaugus Päikesest: 57,9 miljonit kilomeetrit
  
• Läbimõõt: 4 878 kilomeetrit
  
• Pinnatemperatuur: -185 C kuni +430 C
  
• Ööpäev:176 Maa päeva
  
• Aasta pikkus: 88 Maa päeva
  
• Kuude hulk: 0
  

Merkuuri pind on üleni nagu toksitud. Varsti pärast Merkkuri tekkimist kukkus kosmosest planeedile arvutu hulk meteoriite, mis külvasid selle koore kraatreid täis. Merkuuril ei ole atmosfääei ja seetõttu ei saa ilm selle pinnaomadusi muuta. Mõned gaasiaatomid Merkuuri pinna kohal moodustavad eksosfääri. Praegu teadlased ei tea, ka Merkuuril on kindlapiiriline koor, vahevöö ja tuum. Tuntuim kraater on Calorise nõgu.

Veenus

Andmed.

• Keskmine kaugus Päikesest: 108,2 miljonit kilomeetrit
  
• Läbimõõt: 12 104 kilomeetrit
  
• Keskmine temperatuur: 480 C
  
• Ööpäev: 117 Maa päeva
  
• Aasta pikkus: 225 Maa päeva
  
• Kuude hulk: 0
  

Veenus pöörleb Maaga vastupidisses suunas. Kui sa oleksid seal, näeksid sa Päikest ja tähti tõusmas läänest ja loojumas itta. Kuid sa peaksid Veenusel vastu ainult mõne sekundi- kuum tihe atmosfäär on surmav. Ta põletaks su ära 480 C kuumuses, suruks sind 90 korda tugevamini kui õhurõhk Maal,
lämmataks su süsihappegaasiga ja lahustaks su väävelhappes!
Purskavatest vulkaanidest paiksub välja vääveldioksiidigaas ja moodustab tihedad oranžid väävelhappepilved.

Maa

Andmed.

• Keskmine kaugus Päikesest: 150 miljonit kilomeetrit
  
• Läbimõõt: 12 756 kilomeetrit
  
• Pinnatemperatuur:-89 C kuni +58 C
  
• Ööpäev:24 tundi
  
• Aasta pikkus: 365 päeva ja 6 tundi
  
• Kuude hulk:1 (Kuu)
  

Maa on eluplaneet. Elusolendeid ei ole kuskil mujal veel leitud. Maa ja selle atmosfääri neli kihti on kõrgeimal asuv eksosfäär, ionosfäär, stratosfäär ja troposfäär.
Stratosfäär sisaldab osooni, mis takistab kahjulikel ultraviolettkiirtel planeedi pinnale jõudmast. Peaaegu kõik maailma ilmastikunähtused toimuvad troposfääris.
Maa koor koosneb suurtest plaatidest, mida nimetatakse laamadeks , ja need ujuvad sulakivimitest vahevööl. Kui plaadid nihkuvad vahevööl, põrkuvad nad kokku ja moodustavad mäestike ning maavärinapiirkondi. Vahevöö sulakivimid murravad läbi Maakore nõrgemate kohtade ja nii tekivad vulkaanid . Vulkaanid lõpetavad oma tegevuse, kui sulakivim otsa saab. Üle 70% Maa pinnast on kaetud veega. Maa pöörlem ümber oma kujuteldava telje. Aastaajad on tingitud telje kaldest. Tiirlemise ajal on nendes Maa osades, mis on kaldunud Päikese poole, suvi ja Päikesest eemal kladunud osades on talv.Maal on üks kuu, mis tiirleb keskmiselt 384 400 kilomeetri kaugusel.

Kuu

Kui Kuu tiirleb ümber Maa, valjustab Päike selle eri osi. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa täpselt sama ajaga , kui ühe pöörde ümber oma telje, mis võimaldab tal näidata meile ainult ühte oma külge.
Kõik oli vaikne, kui Apollo 11 maanudus Kuule . Seal ei ole atmosfääri, mis kannaks helisid edasi. Kuu pind on kaetud kraatritega, mille põhjustasid pärast Kuu tekkimist sellele kukkunud meteoriidid. Mõned neist purustasid Kuu koore ja laava nõrgus pinnale. Need on Maalt nähtavad tumedad > mered