Mood 20.sajandil (0)

Mood XX sajandil
Mood on üldine termin ehk populaarne stiil – kehtib eriti rõivaste, jalanõude aksessuaaride, meigi kui ka piercing (keha kaunistamine) ja mööbli jm sisustuse osas.
"Mood" viitab eristusvõimele, mis toimib hästi koos oskusega riietuda trende järgides samas arvestades oma isikut ja figuuri, kuid tihti on tavaline lihtsalt trendi jälgida.
"Mood" tavaliselt on uusim disainerite tehtud looming ja üldiselt on tegemist ainuekseplaride või üksikute mudelitega ehh seda saavad osteta vaid vähesed inimed. Kuid sageli väljendi "mood" tähendus on rohkem väljakujunenud suundumusi.
1900- 1910
20. sajandi esimene kümnend oli väga naiselik ja graatsiline aeg.Siluett oli lopsakas ning ideaaliks oli küps naine. Populaarsuse tipul oli S-kujuline figuur . Selleks kandsid naised korsette, mis olid eelnevatest moevooludest väiksemad ning sirge esiosaga.
1900ndad oli aeg, mil karusnahast sai valitsev moesuund ning kord selle positsiooni saanud, valitses karusnahk moepildis, olenemata aastaajast või otstarbest. Karusnahku kanti kaunistustena rõivastel, keebidena kui ka kasukatena (lisa 1). Eelistati tšintšilja nahka.
Prossid, kõrvarõngad ja rinnaesisele kinnitatud kell olid sellele ajastule omased kohustustlikud ehted .
Kogu glamuur vabamate soengutega ja külluslikult kaunistatud kübaratega „läks“ sõna otseses mõttes pähe. Peamiseks trendiks olid natuke säbrulised, kuid lopsakad soengud . Lopsakad lained ja üleskuhjatud elegants erinesid vaid selle poolest, kui palju oli soengusse lisatud kunstjuukseid ja kui suur oli polsterdus, mille ümber juuksed koguti, et peanupu otsa kuhjatud stiili jaoks vajalik kõrgus kätte saada. Algselt kasutati soengule volüümi andmiseks hobuse juukseid, kui hiljem mindi üle kunstjuustele.
1910-1920
See oli aastakümme, mil algas tegelikult naiste sotsiaalne vabanemine . Naistemoes domineerisid sõja algul mundrid.
Sõja kestel ja pärast sõda toimusid muutused praktilisest vajadusest. Toimus täielik värvide plahvatus ning liivakellasiluetile iseloomulik talje ja puusa rõhutamine hakkas kaduma.
Ka sel kümnendil jätkus armastus karusnahkade vastu. Karusnahaga kaunistati kübaraid, kotte, suvekleite ning isegi ööriideid ja aluspesu. Vaevalt olid naised vabaks saanud, kui kõige moodsamaks kerkis hobble skirt – põlvede juurest kitsas seelik .
Eelmise aastakümne juuksemoe tipp ei sobinud kuigi hästi uue, rohkem klassikast mõjutatud joonega, ning kõrgendatud vöökoht nõudis uut soengumoodide repertuaari. Puhtpraktilisel põhjusel lasksid paljud naised oma juuksed lühikeseks lõigata.
1920-1930
Naistemood Kui suur sõda asendus suure rahuga, andis ühiskond naisele vabaduse ja kõik lõbutsesid nagu ei kunagi varem. Tühjusetunne ja üleüldine kurbus asendusid arusaamaga, et kui ollakse noor, tuleb võtta, mis võtta annab. Kuna palju mehi oli hukkunud või invaliidistunud, siis ei lootnud paljud naised enam kunagi abielluda ning algas fläpperite – vabameelsete noorte naiste – ajastu. Naiste motoks oli elupõletamine ja nad trotsisid kõiki tavasid: meikisid end avalikus kohas, suitsetasid – sageli pika sigaretipitsiga, mis oli ülimalt šokeeriv. Nende tõeline tunnusmärk oli lühike soeng . Kleidil oli lihtne varrukateta ülaosa ja alla viidud vöökoht, ning esimest korda ajaloos paljastati jalad. Terve aastakümne oli moes pottkübar, mis sügavalt pähe surutuna eeldas ajale iseloomulikku lühikest juust. Värvimine muutus sel perioodil erakordselt populaarseks, eriti hennaga. Katsetati ka vesinikülihapendit, mida peeti skandaalseks, kuid seda märksa väiksema eduga, sest paljud värvid olid üsna ohtlikud ja inimsed said neist sageli mürgituse
1930-1940
1930. aastate soengutel oli mitmeid nö. kohustuslikke elemente, et ta vastaks igati hooaja moodidele ja kaunistaks oma kandjat ning muudaks soengu omaniku võimalikult isikupäraseks. Lahk kuulus vaieldamatult moodsa soengu juurde Kümnendi teisest poolest alates muutusid soengud tunduvalt naiselikumaks ja õhulisemaks, rõivaste hõrk sensuaalsus nõudis uut joont ja juuksed läksid pisut pikemaks ning rohkem lokki.  Eesti naised olid eelkõige paktilise meelega – kui lokid ei sobinud, ei pidanud ennast lokkimisega piinama, et üldise moejoonega kaasa käia. Kolmekümnendatel mõjutas filmimaailm moe- ja ilumaailma rohkem kui kunagi varem, muutes rõivad veelgi luksuslikumaks ja säravamaks. Kleidimoes kerkis esile diagonaallõige ning paljas selg  – nii saavutati seksikus, näitamata liiga sügavat dekolteed. Aastakümne värviks oli kahtlemata plaatinablond.  Ulmelist meeleolu süvendasid soengutesse kinnitatud briljant - või kristallehted.  1930ndatel peeti meikimist kohustuslikuks . Naised kasutasid ohtralt jumestusvahendeid, sest ilu oli tehtav ja mitte kaasasündinud.
1940-1950
Teise maailmasõja puhkemisega muutus olukord majanduses väga kiiresti. Kohe tekkis puudus kõigest, sealhulgas ka toidust. Riiete ostmiseks oli vaja nii raha kui ka talonge. Inimestel soovitati kasutada vanu kardinaid, voodilinu, villaseid riideesemeid; kõikjal ajakirjadnuses ilmusid soovitused ja nõuanded, kuidas riideid ümber teha. Traditsioonilistele ehetele tuli leida alternatiive,  sest väärismetallid võeti tarvitusele sõjaliseks otstarbeks. Sõja-aastatel peeti õmbluskunsti tipuks monumentaalseid õlapaelteta õhtukleite. Viimaseks moekarjeks olid platvormkingad ning kõrge värvliosaga püksid. Meik oli lihtne- hoolitsetud kulmujoon, palju puudrit, lopsakad punased Amori vibuna kaarduvad huuled.Kümnendi lõpul propageeriti loomulikumat välimust. Rõhutati silmi, huuled värviti heledamaks. Hakati tootma kunstripsmeid ja lainereid. Kasutusele võeti karipsmekoolutaja ning moodi tuli kunstsünnimärk.
1950-1960
Selle kümnendi moe põhiteemaks oli naiselikkus . Kübarate, kinnaste ,  väikeste kotikeste ja tikk -kontsade kandmine eeldas teatud enesekindlust ja väärikat hoiakut. Luksuslikud pikad mustad siidkindad on aga võrratud lihtsalõikelise täispika varrukateta kleidiga. Kuna juuksed olid 1950.aastatel kas lühikesed või üles pandud, muutusid tähelepanu keskpunktiks kõrvarõngad – alates suurtest rõngastest ja lõpetades suurte nööbikujuliste klipsidega. Eraldi tuleks siinkohal rääkida naisest nimega Grace Kelly. 1950ndatel sai ta tuntuks filmide ja meedia kaudu ning tänu oma loomulikule ilule tõusis ta koheselt iluikooniks, keda paljud jäljendada soovisid . Tema jäisest pilgust ja kaunist soengust kujunes välja tema firmamärk. Siiani on tema juuste iseloomustamiseks kasutusel väljend Grace Kelly lained.
1960-1970
Üleöö muutus nende silmatorkavalt elegantne ja kaheldamatult naiselik, varasemast küll pisut kõhnem figuur suurte pärani silmade ja vormitute jäsemetega kiitsaka ja pikakoivalise tüdruku omaks. Tõeline murrang moes oli mini. Kümnendi edenedes asendasid minit ja sadomasohhistlikke saapaid alt laienevad püksid. Kostüümijakkide pikkus oli väga erinev. Väga palju esines vöötatud kostüüme, kusjuures vöö oli sageli viidud puusadele. Ka kostüümide juures oli eelistatumaks kaherealine kinnis . Pluusi asemel kanti sportliku kostüümi all tihti kõrge kaelusega džemprit. Ka kleitide juures eelistati lihtsat sportlikku joont. Kõige populaarsemaks sai lihtne ühevärviline kleit, mida kaunistasid sirged läbilõiked või tepingud. Naise loomulik ehe — juus — kaunistas teda ikkagi vaid siis, kui see on hoolitsetud ja moodsalt kammitud Kuuekümnendate ideaaliks olid tohutu suured värvitud silmad, kahvatu nahk ja suured heledad pruntis huuled. Eriti soositi valeripsmete ja põnevalt helendavate kahvatute värvide kasutamist.
1970-1980
1970ndad on saanud halva maitse sümboliks, sest nad sünnitasid trende, mis murdlainete kombel saabusid selleks, et kohe kaduda. Punk oli ajastu tõeline väljendaja.Provotseerivate T-särkide, kobakate saabaste , kettide ja neetidega nahkjakkide jurde käisid ainsa võimaliku soenguvariandina hullumeelsetes värvides sarvedeks, piikideks või mohikaanlase peaeheteks kujundatud juuksed. Kehaosade augustamine ja haaknõelad andsid imagole viimase lihvi . 1970ndate terviseteadlik naine jumaldas sporti. Harrastati joogat, vändati trenažööri või hüpati aeroobikas, teadmata midagi soojendusharjutustest ja traumadest, mida põhjustab linnatänavatel õhukese tallaga võimlemiskingades jooksmine. 1970ndate üks koledamaid sünnitisi oli kihiline mood. Kohutavalt tülikas oli kanda talupojaseelikut koos kohmaka meremehejaki-taolise rõivaesemega. Kümnendi lõpuosas tuli diskostiil. Disko lemmikuteks olid atlass -siidist bokseršortsid ja kõrged kontsad , haaremipüksid ja leotardid, tibatillukesed looriga Hollywoody kübarad, ning nahkpüksid, mida kanti kõrge kaelusega pitspluuside ja madalate kingadega. Kümnendi lõpuks olid liibuvad seksikad rõivad saavutanud võidu laia lohvaka stiili üle.
1980-1990
 Moes oli igakülgne treening ning kõik huvitusid teemadest nagu toidu vähene soolasisaldus ja toiteväärtus. Uute liibuvate spordirõivaste kõrval, mida kanti tänaval, et oma raske töö tulemustdemonstreerida, said uue tähenduse ka teksased. Need olid konservatiivsed ning neid kanti sametkingade ja valge pluusiga. Samuti olid moes rebitud teksased  Karjääri tähtsust silmas pidades tahtsid paljud naised rõhutada „ajudega“ imagot ning kandsid prille . Kaheksakümnendate lõpus tulid moodi ka nn „peenikesed vahvlilokid“, mida tehti spetsiaalsete kuumade tangidega.
1990-2000
Selle kümnendi moe koodsõnaks oli individuaalsus . See käis pikkuse, stiili, pükste ja kleitide kohta – kandja valida oli mitte ainult mida kanda, vaid ka kuidas ja millega. Kümnendi keskpaik tuli välja ka uue suunaga – narko look . Kondised näod, aukus silmad, nahk läbipaistev.
Mis värvidesse puutub, siis näib, et blond pole enam moes, ning mehed on hääletanud kõigepopulaarsemaks persooniks punapea . Naiste seas oli aga populaarne tume juus. Tegelikult oli sel kümnendil vastuvõetav ka juuste puudumine.Hooldusvahendite kasutamine ei torka enam silma ning rõhk on juuste loomulikul siidususel. Uudsuseotsinguis võeti üha sagedamini üle moeshow’de patsid ja intensiivsed värvid.
Lihtsus ja minimalism ! Sajandi lõpus laideti kõik liialdused maha, loobuti ekstravagantsusest, edevast elustiilist. Naised soovisid loomulikult kaunid välja näha (Kate Moss), endisest enam hakati rõhku pöörama tervislikule toitumisele.