Nigeeria (2)

Nigeeria

Anna-Helena Purre
Tallinna Järveotsa Gümnaasium
10.b
Tallinn 2006

Üldandmed

Nigeeria Föderatiivne Vabariik (WAN)
Pindala: 923 768 km²
Rahvaarv: 126 635 000 (2001)
Pealinn: Abuja , elanikke u. 2,5 miljonit
Keel: riigikeel inglise keel, räägitakse veel hausa, joruba, ibo, fuli, edo jt. keeli
Raha: Nigeeria naira (NGN)
Nigeeria asub Aafrika lääneosas, piirneb Benini , Nigeri , Tšaadi ja Kameruniga. Lõunaosas madalikul on troopiline vihmamets ja soo, põhjaosas on kuiv savann , kus puhub tolmu toov tuul harmattan. Temperatuur püsib peamiselt 20-30ºC vahel ja sademed olenevad kohast ja aastaajast. Peamised loodusvarad on maagaas ja nafta .

Arengutase

Nigeeria SKT inimese kohta on 319 USD. Sündimus 39,69‰, suremus 13,91‰, seega on iive tugevalt positiivne (25.78). Keskmine eluiga nii naistel, kui ka meestel on 51 aastat ja kirjaoskajaid on 57%. Imikusuremus on Nigeerias 13,34‰. Peamiselt on elanikkond hõivatud põllumajanduses 70%, sellele järgneb teenindus 20% ja tööstus 10%. Nigeeria on toorainemaa (arengumaa).

Majandusorganisatsioonid

Nigeeria kuulub RÜ, ECOWAS, AÜO, OIC ja OPEC . Nigeeria oli ECOWASi rahastaja ja mängis tähtsat rolli jõududes, mida kasutati kodusõja järgses Libeerias. Ta võttis endale juhtkoha Aafrika Ühisturu kavandamisel, talle kuulub ÜRO Julgeolekunõukogus üks ajutise liikme koht. Tänu inimõiguste rikkumisele Nigeerias on taotletud riigi välja heitmist ÜRO ja RÜst.

Rahvastik

Tänu 126 635 000 elanikule on Nigeeria suurima rahvaarvuga Aafrika riik ja maailmas 9. kohal. Nigeeria rahvaarvu saab hinnata vaid ligikaudselt, sest usaldusväärsed andmed puuduvad. 1963 aastal loeti kokku 55,5 miljonit elanikku, järgmised loendused olid osalised või valitsuse poolt kinnitamata. 100 miljoni piir ületati esmakordselt arvatavasti 1980, kuid 1991 aasta loendati vaid 88,5 miljonit aga 1995 juba peaaegu 127 miljonit elanikku. Rahvastik paikneb ebaühtlaselt. Tihedamalt on asustatud maa edelaosa (Ibadani ümbrus), sest seal asub endine pealinn Lagos, tänu sellele on arenenud ka linnade süsteem ja tööstus piirkonnad. Kõige vähem on elanikke riigi põhjaosas, kus on peamiselt kuivad rohtlad ja põllumajandusmaa. Rahvastikutihedus on Nigeerias kordi suurem, kui ta naaberriikides- 137,1km²/in.
Naaberriikides: Benin 58,5 km²/in
Niger 8,2 km²/in
Tšaad 6,8 km²/in
Kamerun 33,2 km²/in

Soolis-vanuseline koosseis

Nigeeria rahvastik nooreneb pidevalt. 2000 aasta seisuga on lapsi (0-14) 46%, tööealisi (15-65) 51,3% ja vanureid(65+) 2,7%. Keskmine eluiga on naistel ja meestel 51 aastat, mis on kõrgem, kui Aafrikas keskmiselt ja madalam kui arenenud maaimas. Riik on demograafilise ülemineku esimesel etapil.
Mehed Naised

linnastumine

Nigeerias elab linnades 37% rahvastikust. Enamik linnu paiknevad riigi edelaosas. Seal asuvad rahvarohkeimad linnad Lagos ja Ibadan. Tänu kakaoubade kasvatamisele on arenenud infrastruktuur , linnade võrgustik ja raudtee. Lagoses on veel lennujaam ja sadam. Selles kandis on arenenud ka tööstus- nafta, ravimid, õlu, tsement ja palmiõli.

Energiatööstus

Peamine energiavara 1970. aastast on nafta ja maagaas, mida riik ka ekspordib. Elektrit toodetakse hüdroelektrijaamades 27% ( 3 miljardit kWh) ja soojuselektrijaamades 73% (8 miljardit kWh). Ma soovitaksin Nigeerial kasutusele võtta päikeseenergia ja maagaasi, mida saaks müüa teistele riikidele ja mis hetkel on alakasutatud. Võimalik oleks kasutada veel kivisütt ja tuumaelektrijaamu, sest uraani leidub Nigeerias ja ka naabrriigis Nigeris. Nende kasutusele võttu võib takistada nt. rahva vastuseis, välisinvesteeringute vähesus ja raskused kivisöe kaevandamisel ja uraani töötlemisel. Samas pole ka riigi energiavajadus eriti suur. Elektrienergia toodang ühe inimese kohta on u. 600kWh, rikkamates põhja riikides on toodang palju suurem u. 5000 kWh.

Metsamajandus ja –tööstus

Nigeerias on 14 300 000 ha (u.12%) metsa, mis on niivõrd suure riigi kohta vähe. Peamiselt on vihmametsad, kus peale paljude palmiliikide kasvab ka väärispuitu- mahagoni ja obodesid. Veel kasvavad Nigeerias mangroovitihnikud ja põhjapool hõredad heitlehelised metsad . Peamiselt kasvab mets riigi lõunaosas Guinea lahe ääres Nigeri jõe madalikul niiskemates paikades. Metsa kasutatakse vineeri , tuletikkude, mööbli, paberi ja tselluloosi tootmiseks. Nigeerias on arenenud metsakompleks, puitu töödeldakse enamasti kohapeal. Nüüdisajal üritatakse metsa taastada istutuste, raietööde ja range kaitsega. Olemasolevad puiduvarud rahuldavad riigi vajadused. Nigeeria ei ekspordi puidutooteid ja tema osa maailma metsatööstusest on väike. Peamised probleemid on metsade hävitamine, järelvalveta metsaraie ja alepõllundus.

Turism

Nigeeria pole tunud turismimaa . Riigi turismimajandusele on vastu töötanud troopikakuumus, kehv infrastruktuur ja suur kuritegevus (Lagos on üks maailma kuritegelikumaid linnu). Seetõttu on ka turismi arengueeldused väikesed. Kõige rohkem külastatakse laguune, savanne ja neoliitikumist pärit Noki kultuuri jäänuseid. Nigeerias võib käia safaritel, eksootilistel jahtidel või lihtsalt rannas puhata.Aastas külastab Nigeeriat umbes 193 000 turisti, peamised lähtemaad on Benini, Niger, Ghana, Togo ja Mali. Eesti turismifirmad pakuvad vähe Nigeeria reise .

Põllumajandus

Looduslikuks eeliseks põllumajanduse arendamisel on lähisekvatoriaalne vööde. Nigeerias on aastaringselt soe (keskmiselt 27ºC) ja palju päikest. Niisutatavatel aladel saab taimekasvatusega tegeleda aastaringselt ning võib saada kuni kolm saaki. On võimalik kasvatada kakaod , maapähkleid, riisi, maisi, maguskartulit, Alligaatorpirne, sorgot ja põuastel aladel ka hirssi. Riigi keskosas on kõrgemad alade, kus sademete hulk on väiksem ja mis sobivad karjamaadeks. Seal kasvatatakse peamiselt veiseid ja kitsi . Madalamatel aladel tegeletakse taimekasvatusega. Põllumajanduseks on sobimatu Nigeri delta oma märgaladega (Forcados on sademeid 3760 mm aastas). Peamiselt on nigeerias väheviljakad punased ferraliit- mullad , mis alluvad kergesti vee- ja tuuleerosioonile ning kuivavad ruttu. Nigeeria põhjaosas tegeletakse peamiselt niisutamisega ja Guinea lahe rannikul kuivendamisega . Põllumajandusega pole võimalik tegeleda Nigeri delta märgalal ja seda ümbritsevas metsas. Kapitali on vaid väikemajandite jaoks, mis annavad ka põhiosa kaubatoodangust. Rahvastikust on põllumajanduses hõivatud 70%. Nigeerias on levinud segatalud ja istandused, vähemal määral ka rantšod, kus kasvatatakse kitsi ja veiseid. Õlipalmi ja kautšuki kasvatatakse Nigeri deltas ja Crossi jõe orus, kakaopuud maa edelaosas, maapähklit põhjas ning puuvilla maa põhja- ja kirdeosas. Loomakasvatus on levinud peamiselt põhjaosa kuivade savannide alal. Kasvatatakse seebusid, lambaid ja kitsi. Vähem tegeletakse hobuste, sigade ja kodulindude pidamisega. Kalapüügi kõiki võimalusi ära ei kasutata. Nigeeria varustab end ise peaaegu kõigega, ostab sisse delikatesse ja vähesel määral ka põhjamaiseid vilju ja kala. Ekspordib peamiselt kakaod, kautšuki, palmiõli, maapähkleid ja puuvilla.

Tööstuse areng

Nigeerias leidub tina, rauamaaki, naftat, maagaasi, kivi- ja pruunsütt, boksiiti, kolumbiiti, pliid, lubjakivi , fosforiiti, kulda, hõbedat, niobiomi, volframi, molübdeeni, tsirkooniumi, tantaali ja uraanimaaki. Esindatud on nafta-, tekstiili-, õlle-, ravimi-, keemia-, palmiõli- ja tsemenditööstus. Suuremad ettevõtted paiknevad peamiselt edelas piki Benini lahte, sest sealt on kerge transportida tooteid ja tooraineid meritsi . Nigeeria impordib masinaid, transpordiseadmeid, esmatarbekaupu ja keemiatooteid. Riik ekspordib naftat ja selle saadusi, ning põllumajandusvilju (kautšuk ja kakao). Vähem eksporditakse superfosfaati, lämmastikväetisi, ravimeid ja autorehve. Masinatööstus on arenenud (monteeritakse sõidu- ja veoautosid, jalgrattaid, raadioaparaate ja õmblusmasinaid). Kõrgtehnoloogia arengueeldused on väikesed sest riik pole viimasel ajal haridust rahastanud- hariduskulutuste osatähtsus RKTst on 1,7%.

Transport

Infrastruktuuri arengut soodustavad tasane maa, väike tektooniline aktiivsus(lähim tegevvulkaan on Kamerunis), puudub suur temperatuuride kõikumine, mis lagundaksid teid. Sisevedudes võiks olla oluline maanteeveondus ja kitsarööpaline raudtee, kuid naftatulu kahanemise tõttu on need halvasti hooldatud. Rahvusvahelistes vedudes on tähtsal kohal meretransport .
Maanteeveondus on Nigeeria peamine veondusharu. Tihedaim on teedevõrk edela osas, kus toimub nafta töötlemine ja asuvad linnad. Kõvakattega teid on kokku 31 500 km, kiirteid ja maanteid 115 km. Tänapäeval on teed halvas seisus, kuna riigil puuduvad vahendid selle hooldamiseks. Nigeeria on liiklusõnnetuste poolest maailmas esimeste hulgas. Kitsarööpalist raudteed on kokku 3505 km ja see loodi mahukate kaupade veoks. Naaberriikidega raudtee ühendus puudub. Nafta hiilgeajal oli see hästi hooldatud, praegu madalseisus. Jõetransport pole eriti tähtis, siseveeteid 8575 km. Võrgu loomine pole mõtekas sest on vaid kolm laevatatavat jõge-Niger, Kadena ja Benue. Meretransport on tähtis rahvusvahelistes vedudes. Tähtsamad sadamad on Lagos (Porto Novo) ja Port Harcourt. Riigil on 48 kaubalaeva ja kogutonnaaž on 698 300 dwt. Õhutransport on erastatud (Air Nigeria) ja selle tähtsus on kokku tõmbunud . Suurim lennuväli on Lagos Murtala Muhammed, mida läbib igal aastal 2 050 000 reisijat.

Kasutatud kirjandus

Dorling Kindersley (1998) Maailma teatmeatlas II trükk, Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 717 lk.
Eesti Entsüklopeedia 6 (1995) Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 703 lk
Axis Geograafia Entsüklopeedia (2000) Tallinn, Odamees OÜ, 460 lk
Jāna Sēta (2004) Maailma Atlas , IV trükk, Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 119 lk
www.ecowas.info/nigeria.htm
www.tkb.org/images/pyramids/originals/ni-pp.png
www.bbc.co.uk/ scotland /education/geog/population/images/data/pop- growth -nigeria.gif