Läänemeri (0)

Läänemeri
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Kus? Mis?
Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit
põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti,
Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning
Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad
ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka
Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel.
Liigestus
Rannajoon on väga liigestatud.
Läänemere põhjaosa, mis jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole
nimetatakse Põhjalaheks ehk Botnia laheks. Soome laht ühendab Läänemerd
Peterburiga, piirates samas Eestit põhjast ja Soomet lõunast. Liivi laht ehk Riia
laht asub Läti ja Saaremaa vahel. Soome laht ja Botnia laht on ühtlasi suurimad
lahed Läänemeres.
Läänemere lõuna- ja kagurannik on liivane.
Asetus üksteise suhtes
Botnia laht
Soome laht
Hoovused
Läänemere hoovused olenevad tuule suunast
ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool
piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset
tõstavad tugevad läänekaarte tuuled,
seda alandavad idatuuled. Äärmusjuhtudel
on kõikumised olnud 2­2,5 m üle ja 1,2 m
alla keskmise veetaseme. Looded on
Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on
enamasti 1­2 m, tormi ajal küünib see
avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 3­4 meetrini.
Veereziim
Läänemerre suubub päris arvukalt jõgesid. Neist suurim on
Neeva jõgi, mis toob Läänemerre 2500 kuupmeetrit vett
sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000
kuupmeetrit magedat vett sekundis. Lisaks niiske kliima tõttu
sajab Läänemere pinnale rohkem vett, kui aurustuda jõuab.
Üldiselt on mere tase püsiv.
Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit on
täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. Pinnaveed
on Läänemere avaosas soolsusega 6...8 promilli, sest kuigi
jõgedest lisandub pidevalt täiesti magedat vett, seguneb
soolasemat vett sellele juurde.
Läänemere elustik
Taimestik
Läänemere põhjataimestik on liigivaene.
Rannaveel on neli vetikate vööndit:
Sinivetikate vöönd
Rohevetikatevöönd
Pruunvetikate vöönd(sealhulgas ka põisadru vöönd)
Punavetikate vöönd
Sinivetikate vöönd
Kasvab kaljusel rannikul, veepiirist kõrgemal
Sinkjasmust
Rohevetika vöönd
Asub meetri sügavusel
Pakub varju ja toitu veeloomadele
On üheaastased taimed
Pruunvetika vöönd
Soome rannikute suurim vetikas
Kasvab kuni poole meetri kõrguseks
Moodustab madalas vees 0,5-3m sügavusel suuri kooslusi
Punavetika vöönd
Ulatuvad kõige sügavamale
Kohastunud vähese valgusega
Punavetikate vahel on rohkesti rannakarpe
Levinuimad vees
Põhjataimedest on levinuim põisadru. Ta kuulub pruunvetikate klassi. On Eesti
suurim vetikas, võib kasvada kuni 75cm pikkuseks. Põisadru kasvab peamiselt
rannikualadel.
Vetikas on nime saanud põite järgi, mis aitavad tal vees püsti seista. Veekogu põhja
ja veeobjektidele kinnitub ta kinnitusketta abil. Põisadrut kasutatakse peamiselt
väetisena.
Levinuimad rannikul
Õistaimedest on Eesti rannikualale tuntuimad meriheina perekonna liigid.
Ka merikapsas ja merihumur.
Merikapsas:
Kasvab veepiiri lähedal, nii et juured ulatuvad merevette
1m kõrgune põõsakujuline taim
Lehtedes palju B-vitamiini
Noori võsusid kasutatakse toiduks
Merihumur
Madal taim
Paksude lehtedega
Talub soolsust ja kuivsust
Molluskid
Balti lamekarp
Söödav rannakarp
Balti lamekarp
Balti lamekarp on üsna väike mollusk. Enamik neist ei kasva läbimõõdult
suuremaks kui 3,5 cm. Selle karbi koda on valge või roosakas. Kes on
liivarannal karpe korjanud, on neid kindlasti hulgaliselt leidnud, sest Balti
lamekarpi leidub meil väga arvukalt.
Ta elab kalda lähedal merepõhja setetes, eelistades mudast ja liivast pinnast.
Balti lamekarbid on toiduks sukelpartidele, nagu tõmmuvaeras, ja ka mõnele
samas elupaigas elavale kalaliigile.
Söödav rannakarp
Söödav rannakarp on keskmise suurusega mollusk. Teda leidub polaaralade ja
parasvöötme meredes, sh ka Läänemeres.
Tema kojal on kaks poolt. Selliseid molluskeid nimetatakse karpideks.
Rannakarbi koda on tavaliselt piklik, sile ja sinist värvi.
Ta elab suhteliselt madalas vees, kinnitununa karide, kivide, sillasammaste või
muu veealuse kõva substraadi külge. Et tõus teda minema ei kannaks, kinnitub
ta tugevate niitidega substraadi külge.
Nagu nimigi ütleb, on söödav rannakarp söödav, ja seda mitte üksnes
lindudele, kaladele ja erinevatele selgrootutele,
vaid ka inimesele.
Linnustik
Lauk
Kivirullija
Punajalg-tilder
Meriski
Kühmnokk-luik
Hahk
Lauk
Elab taimestikurikkas vees
Igal laugupaaril on kindel pesitsusterritoorium
Häälitsus kostab kaugele
Välimuselt on lauk ümara keha ja lühikese sabaga, on mõlemast soost lind
üleni süsimust ja siidiselt läikiv, välja arvatud nokk ja laubakilp, mis on valged ja
silm, mis on erepunane. Isaslinnu laubakilp on suurem kui emaslinnu oma, kuid
muidu on emas- ja isaslind sarnased. Jalad on neil hallid ning üsna suured ja
tugevad, pikkade varvastega, varvaste vahel on ujunahad ning ujumise poolest
meenutavad nad parti. Noorlind on pruunikam, valkja kaela, rinna ja
põskedega. Päris noortel lindudel on punane nägu ja punakaspruunid udusuled
ümber kaela. Musta värvuse saavutab lind 3-4 kuu vanuselt, valged alad
muutuvad täiesti valgeks aga alles aasta vanuselt, mõnikord ka hiljem.
Kivirullija
Kurvitsaline
Häälitseb kimedalt
Pesitseb tiirude koloonias
Kivirullija on väike 22­24 cm pikkune lind. Jalad lühikesed.
Pulmasulestikus on ta pea mustvalge, selg punakaspruun, jalad on
oranzikaspunased. Talvesulestik on põhiliselt pruuni selja ja valge kõhualusega.
Tugev nokk, mis abistab toidu otsimisel.
Kivirullija kaalub 90­130 grammi.
Punajalg-tilder
Kurvitsalane
Otsib toitu rohuselt rannalt ja mereveest
Poegade eest hoolitseb isaslind
Punajalg-tilder on umbes hakisuurune lind tiivapikusega
15...16 cm.
Kehamass keskmiselt 100...140 grammi.
Ebapropotsionaalselt pikkade jalgadega.
Meriski
Kurvitsaline
Erksavärviline
Kõvahäälne
Otsib toiduks karpe
Emalind toidab poegi
Meriski pea, kael ja keha ülapool on mustad, ülejäänud keha aga valge.
Suhteliselt pikk nokk on kinaverpunane, jalad punakaspruunid. Puhkesulestikus
on linnul valkjas kurgualune, muidu aga suuremat vahet hundsulestiku ja
puhkesulestikuga lindude vahel ei ole. Meriski kaalub keskmiselt pool kilo.
Kühmnokk-luik
Eestis pesitsev suurim veelind
Nokal on must kühm
Tugev ühtekuuluvustunne
Rändlind
See suur lind (kaalub kuni 12 kilo) on üleni valge, ainult kühm, alanokk ja
jalad on mustad. Ülanokk on helepunane. Ujudes hoiab kaele rõngasjalt
kõverana, nokk allapoole suunatud. Oma tiibu tavatseb ta sageli kilbina selja
kohale kergitada. Kühmnokk-luik on väga vaikne lind.
Hahk
Tüüpiline merelind
Pesitseb maismaal kolooniatena
Toiduks on karbid ja pisivähid
Poegade eest hoolitsevad peale oma ema ka teised linnud
Isaslind on pulmasulestikus kontrastselt mustvalge ning emaslind
ookerpruun. Hahapojad on musta sulestikuga. Nokk on teiste partidega
võrreldes suurem, see läheb sujuvalt üle peaks.
Kalastik
Räim
Kilu
Tursk
Lest
Lõhe, meriforell, angerjas
Räim
Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi
Toiduks plankton
Koeb kevadel 1-15 m sügavuses
Sügisel kudevat räime nimetatakse sügisräimeks
Kilu
Elab Läänemeres kõikjal
Püügikala., millest valmistatakse konserve ja vürtsikilu
On räime sarnane, kuid väiksem, kareda kõhualusega
Kilust toituvad röövkalad, hülged ja merelinnud
Tursk
Tursasaak on kõikuv
Elab merepõhja lähedal
Kasvab kuni 110cm pikkuseks
Toitub kaladest, selgroogsetest
Lest
Laia ja lapiku kehaga põhjakala
Läänemere lõunaosas elav lest koeb avamerel, põhjaosa
lest koeb madalas vees
Sööb merikarpe ja väikesi kalu
Siirdekalad
Angerjas, meriforell, lõhe
Osa oma elust saadavad mööda meres, osa siseveekogudes
Angerjas Lõhe
Meriforell
Loomastik
Läänemere imetajad
Viigerhüljes
Hallhüljes
Pringel
Viigerhüljes
Ujuvad osavasti loibadega sõudes
Naha all on paks rasvakiht
Toitub kaladest
Veebruaris sünnitab jääpankadele valgekarvalise poja
Läänemere viigerhüljes on maailma väikseim hüljes ­ tema kehapikkus on
130­150 cm ja kaal 50­60 kg. Kaal kõigub sõltuvalt aastaajast, ulatudes
sügisel kuni 100 kilogrammini.
Viigerhülge iseloomulikuks jooneks on tema karvkatte muster: heledad
ringikujulised laigud seljal ning tumedad kõhul.
Hallhüljes
Elab kaugematel rahudel ja avamerel
Sünnitab poja triivival jääpangal
Talveks rändab lõunapoolsesse Läänemere ossa
Hallhüljes on Läänemere kolmest hülgeliigist suurim: täiskasvanud isasloomade
pikkus võib olla üle kolme meetri ja kaal 300 kg.
Hallhülge karvkatte värvus ja varjund võib olla väga erinev. Isasloomadel on
tavaliselt tumepruun-hallikas karv üksikute heledamate laikudega, emased on
aga harilikult helehalli-pruunika tooniga, eest heledamad, tumedate tähnide ja
laikudega. Täiskasvanud isastel ja ka mõnedel vanematel emastel loomadel on
iseloomulik pikk "Rooma" nina laiade sõõrmetega, millest tuleneb ka liigi
Kanadas kasutusel olev nimi "hobusepea" ja ladinakeelne nimetus, mis
tähendab tõlkes "rõngasninaga meresiga".
Pringel
Pringel on ainus Läänemeres elav vaalaliik
Pringel on üks väiksemaid hammasvaalalisi, kellel on jässakas keha ja ümar
koon ilma etteulatuva nokaosata. Emasloomad kasvavad tavaliselt isastest
suuremaks, saavutades keskmise kehapikkuse 160 cm ja kaalu 60 kg (isastel
145 cm ja 45­50 kg), ning nende elueaks arvatakse olevat ligikaudu 20 aastat.