Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Läänemeri (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Vasakule Paremale
Läänemeri #1 Läänemeri #2 Läänemeri #3 Läänemeri #4 Läänemeri #5 Läänemeri #6 Läänemeri #7 Läänemeri #8 Läänemeri #9 Läänemeri #10 Läänemeri #11 Läänemeri #12 Läänemeri #13 Läänemeri #14 Läänemeri #15 Läänemeri #16 Läänemeri #17 Läänemeri #18 Läänemeri #19 Läänemeri #20 Läänemeri #21 Läänemeri #22 Läänemeri #23 Läänemeri #24 Läänemeri #25 Läänemeri #26 Läänemeri #27 Läänemeri #28 Läänemeri #29 Läänemeri #30 Läänemeri #31 Läänemeri #32 Läänemeri #33 Läänemeri #34
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Eliis Jankovski Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
pptx

Läänemeri

Läänemeri Üldinfo Suuruselt teine sisemeri Pindala 373 000 km2 Keskmine sügavus on 54 m Sügavaim koht 459 m Vesi Riimvesi Erinevates osades on erinev soolsus Süvaosa ­ 10-15 promilli Pinnakihid ­ 6-8 promilli Aastas suubub Läänemerre üle 1100 km3 magedat vett Soolsus Suur magevee kogus ning napp ühendus maailmamerega Vesi kihistub Hapnikupuudus Elustik Isenditerohke, kuid liigivaene Tuhat erinevat taime- ja loomaliiki Vetikad Lämmastik, fosfor, valgus, temperatuur Veealused vööndid 1) sinivetikate vöönd 2) rohevetikate vöönd (nt karevetikad) 3) põisadrevöönd (nt põisadru) 4) punavetikate vöönd Vetikad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Imetajad Hallhüljes ­ 17 700 Viiger ­ umbes 8 000 Randal Pr

Bioloogia
thumbnail
21
ppt

Läänemeri

Läänemeri Üldandmed · Läänemere kaldal on 9 riiki. · Läänemeri on maailmas suuruselt teine sisemeri Vahemere järel. · Ta on maailma suurim riimveekogu. · Läänemeri on madal, keskmine sügavus on kõigest 55 meetrit. · Pindala on u 366 000 km2. · Vee maht on umbes 20 000 km3. · Läänemeri on Põhja- Jäämerega ühenduses Taani väinade kaudu. · Läänemeri muudab suvel lähialade kliima külmemaks, talvel aga pehmemaks. · Läänemere põhjaosa kerkib, aga lõunaosa vajub. · Umbes 20% Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri. · Üle 100 000 saare · Vee keskmine soolsus on kõigest 0,9%. Vee soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe ja Põhjalahe soppide suunas. · Suurim sügavus on 459 meetrit. Loomastik · Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga

Bioloogia
thumbnail
10
ppt

Läänemeri

Birgit Na s ka Kirke Ma e P ä hn Ma ri P re s s Läänemere-äärsed riigid on Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad pindala on 366 000 ruutkilomeetrit Keskmine sügavus 55 meetrit Läänemere asukoht Ve s i Läänemerre suubub arvukalt jõgesid Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis Vee keskmine soolsus on 0,9% Talvel Läänemeri rannikuvesi jäätub, kuid keskmine osa on enamasti jäävaba Ta ime s tik Rohevetikas Põisadru Harilik pilliroog Ujuv penikeel Elustik Räim Lest tuttvart Alk Viiger Hallhüljes Läänemere ohud ja kaitse Läänemerd ohustavad naftareostused, toiteained, olmeveed ja muud ümbruskonnamürgid Läänemere merekeskkonna kaitsmisega tegeleb Helsingi Komisjon e. HELCOM

Ökoloogia
thumbnail
21
docx

Läänemeri

Läänemerd kitsad ja madalad Taani väinad: piki Jüütimaa idarannikut kulgev Väike Belt, Fyni ja Seelandi saare vahel paiknev Suur Belt ning piki Rootsi edelarannikut kulgev Öresund. Väikseim sügavus on Väikeses Beldis 10,5 m, Suures Beldis 30 m ja Öresundis 7 m. Peale eelnimetatud loodusliku ühendustee ühendab Läänmerd Põhjamerega aastatel 1886-1895 ehitatud Kieli kanal, mis on tähtis laevaliiklustee. Võrreldes teiste sisemeredega, näit. Vahemere ja Musta Merega, on Läänemeri erakordselt madal. Sügavused üle 200 meetri esinevad ainult piiratud aladel; süvikud on eranditult nõgude või vaondite kujulised, olles üksteisest eraldatud veealuste künnistega. Väinade piirkonnast eraldab tõelist Läänemerd Darssi künnis, mis paikneb 18 m allpool merepinda. Selle künnise keskele lõikunud 32 m sügavune voolusäng on suhteliselt kitsas ja takistab seetõttu soolase vee massilist tungimist Põhjamerest Läänemerre.

Läänemere elustik
thumbnail
8
docx

Läänemere imetajad

Sissejuhatus Läänemeri ehk Baltimeri on maakera üks suuremaid sisemeresid kogupindalaga 373 tuhat km2. Samas on Läänemeri võrreldes teiste sisemeredega ka erakordselt madal, keskmise sügavusega 52 meetrit. Läänemeri on madala soolsusega, umbes 8...10 promilli (mere keskmine soolsus on 35). Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 2­3 C, lahtedes veidi alla 9 C, suvel lõunaosas 16­18 C, Põhjalahes 13­14 °C; põhjakihtide temperatuur on umbes 5 °C. Talvel jäätuvad Põhja-, Soome ja Liivi laht peaaegu üleni. Botnia lahe põhjasopis püsib jää üle poole aasta, Eesti lääneranniku lahtedes 4­5 kuud. Läänemere veereziimi

Bioloogia
thumbnail
24
ppt

Läänemere linnud

Arvukalt pesitsevad Läänemere ida- ja põhjaosas siseveekogudele iseloomulikud kajakaliigid: naerukajakas, väike- kajakas. Tüllastest: väiketüll, tutkas, vihitaja, veetallaja. Ruiklastest: rooruik (rookana), tait (tiigikana), lauk (vesikana). Haigurlastest: hüüp. Lauk · Elab taimestikurikkas vees · Igal laugupaaril on kindel pesitsusterritoorium · Häälitsus kostab kaugele Talvitujad, läbirändajad ja eksikülalised Talikülalised. Läänemeri koos Põhjamerega on Euroopas kõige põhjapoolsemateks meredeks, mis talvel vähemalt osaliselt jäävad jäävabaks. Seega on Läänemeri paljudele arktilisel ja subarktilisel alal pesitsevatele veelindudele soodsaks talvekorteriks. Eriti külalisterohke on Läänemere lõunaosa. Põhjapoolsete alade (Põhjarannik, tundra, metsatundra) haudelinnud; merelinnud: mustlagle. Tinglikult merelistest lindudest: valgepõsk- lagle, jääkajakas, kormoran, mageveeliikidest: järvekaur, punakurk-kaur,

Bioloogia
thumbnail
10
docx

Läänemere ülevaade

......... 8 Kasutatud kirjandus...................................................................9 Pildid Läänemerest...................................................................10 1 Sissejuhatus Selles referaadis hakkan ma kirjutama Läänemerest. Sissejuhatuseks võin öelda, et juttu tuleb peaaegu kõigest mis on Läänemeres, sellega seotud vms 2 Läänemeri Läänemeri on üks Atlandi Ookeani osa, mis piirab Eestit põhjast läände. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Läänemerel on kolm lahte: Põhjalaht, Liivi laht ja Soome laht. Neist suurim on Põhjalaht Läänemere füüsilised omadused Läänemere pindala on 373 000 km2, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m. Vesi on seal vähese soolsusega ehk Läänemeres on riimvesi.

Bioloogia
thumbnail
9
doc

Läänemeri

............................................................................... 1 Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 Üldiseloomustus...................................................................................................................... 3 Keskkonnaprobleemid............................................................................................................. 4 Miks on Läänemeri väga reostunud?................................................................................... 4 Kliima soojenemine.............................................................................................................. 4 HELCOM............................................................................................................................. 5 Loomastik....................................................................................................................

Geograafia



Lisainfo

Slaidshow Läänemerest, selle taimsest ja loomsest elustikust.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun