FÜÜSIKALISED JA TEHNILISED OHUTEGURID TÖÖKESKKONNAS (0)

Füüsikalised ja tehnilised ohutegurid töökeskkonnas
TALLINNA TEENINDUSKOOL
FÜÜSIKALISED JA TEHNILISED OHUTEGURID TÖÖKESKKONNAS
Referaat
Juhendaja: Heikki Eskusson
Tallinn 2012
SISUKORD
SISSEJUHATUS....................................................................................................................3
1. FÜÜSIKALISED JA TEHNILISED OHUTEGURID.....................................................4
2. MÜRA...............................................................................................................................4
2.1 MÜRA OLEMUS JA OHTLIKUS INIMESELE........................................................5
3.
VIBRATSIOON ................................................................................................................5
3.1 VIBRATSIOONI OLEMUS JA OHTLIKUS INIMESELE.........................................6
4. VALGUSTUS ...................................................................................................................7
5. MIKROKLIIMA ...............................................................................................................8
6. UV – KIIRGUS.................................................................................................................8
KOKKUVÕTE.......................................................................................................................9
KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................10
SISSEJUHATUS
Selles töös annan ülevaate füüsikalistest ja tehnilistest ohutegurites töökeskkonnas. Täpsemalt räägin ma mürast, vibratsioonist, valgustusest, mikrokliimast ja UV kiirgusest.
Töös kirjeldan ma täpsemalt mis need on, kuidas need toimivad ja osadel loetlen välja ka tegurid, mis on ohtlikud inimestele.

1. FÜÜSIKALISED JA TEHNILISED OHUTEGURID

Füüsikaliste ja tehniliste ohutegurite hulka kuuluvad: müra, vibratsioon, õhurõhk, valgustus, mikrokliima, ventilatsioon , kiirgus, ultraheli , UV kiirgus ja raadiolained .

2. MÜRA

Müra on igasugune häiriv (ebameeldiv, keskendumist segav) või tervist kahjustav hääl või heli. Seejuures ei ole vahet, kas tegemist on sihipäraselt tekitatud (nt vali muusika, meelelahutus) või vältimatu heliga, mis tekib näiteks tööprotsessis.

Nürikuulmine tekib kuulmisrakkude ainevahetuse häirete tõttu.Mida intensiivsem on müra, seda suurem on kuulmiselundi ainevahetus, vereringe ja hapnikutarvidus. Ülemäärase müra korral ületab hapnikutarvidus hapnikuga varustatuse. Domineerivaks ainevahetuse liigiks jääb anaeroobne glükolüüs, piimhappe lagunemine.
Müra võib tekitada närvisüsteemi häireid - peavalusid, uimasust, nägemishäireid, väsimust, tähelepanuvõime langust. Võib ka põhjustada mao- seedetrakti häireid, motoorika ja sekretsiooni häireid, maohaavandeid, samas ka ainevahetuse häireid, hormonaalse tasakaalu häireid.Vähem levinum on südame- veresoonkonna kahjustused – pindmised vereringe muutused, südame ülekoormused, vererõhuhäired.
Et selliseid situatsioone vältida, peab jälgima, et töökohas oleks vaikne töömeetod, kasutatatakse rohkem vaiksemaid seadmeid, katetakse mürarikkad masinad , töökoha ja töö organiseerimine paika panna.Vajalik oleks eraldada ka mürarikas töö ja vaikne töö omavahel, soovitavalt küllaldane kaugus müraallikast, ning luua individuaalsed kaitsevahendid ja ekspositsiooniaja vähendamise.
Töökohal loeb ka , kas on tegu madalasageduse või kõrgsagedusega. Madalsageduslikud kahjustused arenevad aeglaselt, 8-10 aastat. Kahjustuvad perifeerne, närvisüsteemi, veresoone , tugiaparaati. Kõrgsageduslikud kahjustused kujunevad viie aasta jooksul- tekivad veresoonte seina muutused ning tekib kalduvus spasmidele.
Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaegu, välja arvatud väga nõrgad helid. Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, näiteks
vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi), vahel ahenevad müra puhul peened veresooned – arterioolid . Müra võib samas aga ergutada tööle ning võib anda ka olulist
infot seadmete töö kohta (näiteks tekstiilitööstuses) mis nende korrashoiu tõlgendab. Vahel hoiab müra ära õnnetusjuhtumeid, see võib esineda ettevõttes, kuid sagedamini tänval, kus inimene kuuleb läheneva liiklusvahendi mürinat. Keskendumist nõudval tööl ei tohiks müra oma valjuselt ületada vaiksel vestlusel tekkivat heli. Muutliku tegevuse ja kvaliteediga müra häirib rohkem, kui ühtlane müra. Aga ka päris müravabas keskkonnas ei tunne inimene ennast hästi.

2.1 MÜRA OLEMUS JA OHTLIKUS INIMESELE

Uuringud on näidanud, et ekvivalentne müratase, mis jääb tööpäeva jooksul alla 70 dB(A), ei kujuta endast ohtu inimese kuulmiselundkonnale, kui anda sellele pärast tööpäeva lõppu piisavalt puhkust. Seetõttu nimetatakse müra alla 70 dB(A) häirivaks müraks. Häiriva müra näideteks on ventilatsioonisüsteemi mühin, töötajate eelistustega kokkusobimatu muusika töö ajal, kolleegide valjuhäälne vestlus , ruumis töötavate seadmete monotoonne heli vms. Häirival müral on peamiselt väsitav mõju – sellises keskkonnas langeb tööviljakus, tõuseb vigade esinemise sagedus, sagenevad väsimusega seotud sümptomid (nagu peavalud jm), kõrgenevad stressiindeksi näitajad, mis omakorda võib viia kõrge vererõhu ja kroonilise väsimuse probleemideni.

3. VIBRATSIOON

Vibratsiooniks nimetatakse tahke keha võnkumist mingi tasakaaluasendi ümber. See võib
tähendada näiteks käes hoitava lööktrelli rappumist augu puurimisel seina, kopplaaduri vappumist karjääriteel, mootorist tingitud põranda värisemist laevas jms. Kokkupuuteviisi alusel jaotatakse vibratsioon töökeskkonnas üldvibratsiooniks ja kohtvibratsiooniks.
Üldvibratsiooniga on tegemist juhul, kui inimene toetub vibreerivale pinnale kogu oma keha raskusega, näiteks sellel seistes, istudes või lamades . Üldvibratsiooniga puutuvad enim kokku transporditöölised (nt traktori-, auto-, tõstuki-, kaevandusmasinate juhid), laevameeskonnad ning erinevate liikuvate või lihtsalt suuremõõduliste masinate operaatorid jne.
Kohtvibratsiooniks nimetatakse sellist vibratsiooni, mille puhul vibratsioon siseneb ja on
piiratud peamiselt mõne jäsemega. See tähendab enamasti, et vibreerivast objektist hoitakse kinni käega või vibreeriv seadis on inimese külge kinnitatud. Kohtvibratsiooniga puutuvad kokku peamiselt ehitus-, metalli- ja puidutöölised mitmesuguste käsitööriistade kasutamisel, aga ka suuremate masinate operaatorid, kes vibreerivatest detailidest (roolid, juhtkangid jne) kinni hoiavad.

3.1 VIBRATSIOONI OLEMUS JA OHTLIKKUS INIMESELE

Vibratsiooni toime organismile seisneb peaasjalikult luustiku ja lihaskonna mehaanilises mõjutamises. Üldvibratsiooni puhul hakkavad näiteks istuvas asendis töötaja selgroolülid üksteise suhtes liikuma, kohtvibratsiooni puhul luukesed randmeliigestes jne. Olgugi, et see liikumine on mõne mikromeetri suurusjärgus, liiguvad erinevad luukesed kord teineteisest eemale või neid surutakse kokku, siis nihkuvad jälle üksteise suhtes küljelt jne – seda mitmekümneid kuni sadu kordi sekundis.
Üldvibratsioon avaldab kehas eelkõige mõju raskust kandvatele kehaosadele, tugi- ja lihaselundkonnale. Esimesteks sümptomiteks on sageli selja- (istuva töö puhul) või põlvevalu (seisva töö puhul). Pikemal ekspositsioonil muutuvad sellised valud krooniliseks. Lisaks mõjutab üldvibratsioon ka siseorganeid ning organismi siseregulatsiooni, põhjustades muu hulgas kõrgenenud vererõhku, tasakaaluhäireid või isegi maohaavandeid.
Kohtvibratsiooniga kokkupuute tasemete väärtused töökeskkonnas on üldjuhul oluliselt kõrgemad kui üldvibratsiooniga kokkupuute tasemete väärtused. Seetõttu ilmnevad ka kohtvibratsioonist tingitud tervisekahjustused oluliselt kiiremini pärast töökohale asumist ning on sageli ka märgatavalt tõsisemad. Tihti on esimeseks märguandeks tekkinud kahjustustest käte või jalgade “suremine”, mis on põhjustatud veresoonte ja nende läbilaskvust reguleerivate närvide kahjustusest. Vibratsiooni mõju jätkumisel võib jäsemete liigutamine muutuda valulikuks, sõrmede tundlikkus kaduda, käed muutuda külmaks jne. Üks kõige drastilisemaid tulemusi on nn valge sõrme sündroom, mis toob kaasa verevarustuse häired jäsemetes ning eriti rasketel juhtudel võib tuua kaasa sõrmede või isegi terve labakäe amputeerimise vajaduse. Tuntud on ka kohtvibratsiooni ja karpaalkanali sündroomi omavaheline seos, kus vibratsioonist kahjustatud randmeliigese luukeste vahel olev kanal hakkab kinni kasvama ning pitsitab läbi selle kanali liikuvat
mediaannärvi. Tulemuseks on valu ning „surisemine“ käes, mis võib ulatuda õlani või kaelani ning olla eriti tugev öösiti.

4. VALGUSTUS

Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule . Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustus. Kuna nägemise kaudu saab inimene umbes 90% infost, mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid töökohal. Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silmade väsimist ning silma-, närvi-, südame - veresoonte ja teiste haiguste teket ning arengut. Pinna, sealhulgas tööpinna valgustatust mõõdetakse luksides ( lx ), valgusti valgusvoogu luumenites ( lm).
Kuni viimase ajani on levinud seisukoht: mida tugevam on tehisvalgustus, seda vähem töötaja silmad väsivad ja seda suurem on tööviljakus. Nüüdisajal arvatakse, et ka liialt suur valgustatus on silmadele halb. Mis puutub päikesevalgusesse, siis peaks inimene päikese käes peaaegu alati kasutama päikeseprille.
Loomulik valgustus on inimesele vastuvõetavam, see stimuleerib organismi elutegevust, inimesele jääb seos loodusega, väliskeskkonnaga. Pikka aega pimedates ruumides või öövahetuses töötajatel häirub organismi bioloogiline tasakaal ultraviolettkiirguse puudumise tõttu.
Üldnõue on, et tootmisruumid ja kontoriruumid oleksid valgel ajal valgustatud loomuliku valgusega. Loomuliku valgustuse asendamine kunstlikuga on lubatud ainult erijuhul, näiteks valmistatav toodang teatud tootmisprotsessi staadiumides on tundlik päikesevalgusele. Loomuliku valguse puhul on tööviljakus 10% kõrgem. Hõõglambil on kollakas soojem valgus, väike ökonoomsus. Päevalambil sinakas külm valgus, väreleb.

5. MIKROKLIIMA

Mikrokliima – see on õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Töötades ruumis on mikrokliima suhteliselt stabiilne. Töökeskkonna mikrokliima kujuneb rea tegurite koosmõjul. Olulisemad nendest teguritest on 1. õhutemperatuur 2. õhuniiskus 3. õhu liikumiskiirus 4. soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel. Vähem olulised on 1. õhurõhk 2. õhu hapnikusisaldus 3. õhu ionisatsiooni olukord.
Õhutemepratuuri tööruumis mõjutavad antud maakoha kliima, aastaaeg, tehnoloogiline protsess, töö intensiivsus. Soovitav temperatuur ja õhu liikumiskiirus sõltub tööst.

6. UV – KIIRGUS

UV- kiirgus on elektromagneetiline kiirgus lainepikkuste vahemikus 40 - 400 nm. Eristatakse UV-A (320 – 400 nm), UV-B (290 – 320 nm) ja UV-C (40 - 290 nm) kiirgust. Päikeselt maapinnale jõudva UV kiirguse hulk sõltub kellaajast, aastaajast , laiuskraadist, kõrgusest, merepinnast, osoonikihi seisundist jne.
UV – kiirguse allikateks on päike, elavhõbe-, luminestsents-, halogeenlambid, kaasa arvatud solaarium, elektrikeevitus , laserid, arvutimonitorid.
UV – kiirguse mõju tervisele: tekitab nahavähki, nahk hakkab enneaegselt vananema ning mitmesugused kosmeetilist laadi probleeme, tekitab silmaläätse kaed ja ka teisi silmakahjustusi, ning halvendab immuunsüssteemi tegutsemisvõimet.
KOKKUVÕTE
Kokkuvõteks tuleb enne tööleminekut uurida ja vaadata , kas tulevane töö on ka tervisele kahjutu ning ega see ei mõjuta suurel määral elu.
Valgustus, mikrokliima, ventilatsioon, õhurõhk, müra, vibratsioon, kiirgus, ultraheli, UV kiirgus ja raadiolained – need on inimese igapäevategurid ning ei kahjusta suurel määral , kui puutuda nendega vähesel määral kokku.
Tööle asudes peab arvestama sellega , et nende teguritega peab tööl olles mitmeid tunde töötama. Mida rohkem päevi nädalas töödata , seda suuremal määral ka kahjustab see inimese tervist.
KASUTATUD KIRJANDUS
http://www.tlu.ee/~meidi/exe1/5_mra.html (20.10.2012)
http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Toovaldkond/TAO/T%C3%B6%C3%B6keskkonna_f%C3%BC%C3%BCsikaliste_ohutegurite_parameetrite_m%C3%B5%C3%B5tmine.pdf (20.10.2012)
http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%BCra (20.10.2012)
http://www.tlu.ee/~meidi/exe1/4_valgustus.html (21.10.2012)
http://et.wikipedia.org/wiki/Mikrokliima (22.10.2012)
http://www.ti.ee/index.php?page=1551 & (22.10.2012)
http://www.ti.ee/index.php?page=1172 & (23.10.2012)
http://www.ti.ee/index.php?page=1564 & (23.10.2012)
http://et.wikipedia.org/wiki/UV-kiirgus (23.10.2012)
10