Värvusõpetus (0)

Kutsekool - Muu - Ainetöö

5 VÄGA HEA

TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS

VÄRVUSÕPETUS

Referaat
Tallinn 2018

SISUKORD

Sissejuhatus…………………………………………………………………………………….1

Värvus………………………………………………………………………………….2

Valge valgus………………………………………………………………………..2

Värvuste omadused ja tekkimise põhjused………………………………………3

Värvuste segamine ……………………………………………………………………..4
2.1Põhivärvustesegamine……………………………………………………...………4
2.2 Põhivärvused, teisejärgulised ja kolmandajärgulised kõrvalvärvused.................5

Värviring.........................................................................................................................6

Valgustemperatuur ..........................................................................................................7

Värvusedastusindeks (CRI)...................................................................................7

Matameeria……………………………………………………………………………..8
Kokkuvõte………………………………………………………………………………….9
Kasutatud allikad………………………………………………………………………….10
Lisa 1…………….………………………………………………………………………..11
Lisa 2…………..….………………………………………………………………………12

Sissejuhatus

Lühidalt öeldes on värvuse mõiste seletamiseks valgus. Automaalri teadmiste ja oskuste pagasis on nõutud teadmised värvist ja värvusest ning sellest, kuidas värvus füüsikalisel moel töötab. Kuna kasutuses on kümneid tuhandeid erinevaid värvitoone ning et autovärvide seas kindlalt orienteeruda on vaja teada algtõdesi värvusteooriast ja värvusest. Samuti peab värvimisel ja sobiva värvitooni valimisel, vahel ka toonimisel oskama automaaler arvestama väliste faktoritega ning tingimustega.

Värvus

Valgusaisting on inimese silmas asuvate retseptorite valguse poolt ergutamise tulemus. Meie poolt nähtav värvus sõltub valguse lainepikkuste kombinatsioonist. Nähtav valgus on elektromagnetkiirgus lainepikkustega vahemikus 380-780 nanomeetrit. Inimese silmas, võrkkestal asuvad retseptorid tajuvad valguse üldist tugevust ja erinevate sageduste kombinatsiooni ning seda tajutavat mõju tõlgendab inimese aju värvusena. Peaaegu kõigil juhtudel on valgus põhjustatud soojusest, näiteks kui objekti kuumutatakse väga kõrgetel temperatuuridel, siis kiirgab see objekt elektromagnetlaineid. Inimsilma stimuleerib tegelikult ainult nende valguslainete kindel sagedus, mida nimetatakse nähtavaks spektriks. Nähtav spekter on pidev värvusastmestik, mille ulatus on punasest oranži, kollase, rohelise, sinise ja violetseni. Ilma valguseta ei ole ka värvust.
Silm on väga täpne ja tundlik instrument, mis võimaldab meil tajuda ümbritsevat ning luua koos ajuga kolmemõõtmelise ettekujutuse ümbritsevast.

Valge valgus
Valgeks valguseks nimetatakse päikeselt ja elektripirnidest tulevat valgust kuna see ei paista inimsilmale värvilisena. Kui valge valguse kiir läbib prismat, siis valgus väljub prismast juba värvilise valguse ribadena, mis moodustuvad värvusspektri järjekorras: punane, oranž, kollane, roheline, sinine ja violetne. Nimetatud efekt leiab aset seetõttu, et valguskiired peegelduvad prismat. Kui vaadelda erinevaid objekte valges valguses, siis “valge” objekt on see, mis peegeldab kõiki lainepikkusi sarnaselt, “punane” näiteks on objekt, mille pind neelab oranži, kollast, rohelist, sinist ja violetset valgust ning peegeldab punast valgust.
Enamik „värvilise” valguse allikate põhimõte seisneb aga valgest valgusest teatud lainepikkuste eraldamine. Näiteks saab tuua auto suunatule, mis paistab oražin, kuna klaasil on filter , mis neelab endasse kõik lainepikkused v.a oranži. Vikerkaare puhul tegu prismaefektiga, millel valgus murdub spektriks läbi veetilkade.

Värvuse omadused ja tekkimise põhjus
Värvusi eristatakse kolme moodi, milleks on värvitoon, küllastus kui ka heledus. Värvitooni all saab mõelda värvuse nimetust kui ka nime. Üks värvitoon omab mitmeid variatsioone heledast tumedani, mida nimetatakse heleduseks. Küllastus tähendab ereduse muutumist puhtast värvitoonist hallini ehk kõrgest madala intensiivsuseni. Värvitoon määrab värvuse paiknemise värviringis, samuti on värvitoon värvi nimi. Küllastus näitab ära värvuse tugevuse kui ka kromaatilise kauguse hallist värvitoonist. Heledus näitab ära elektromagnetkiirguse energia hulka, kui ka kaugust must ning valge vahel. Need kolm värvuse omadust saavad ja võivad muutuda iseseisvalt, üksteisest sõltumatult olenevalt.
Värvilised objektid peegeldavad teatud sagedusi ja neelavad teisi. Nähtava värvuse põhjustavad objekti pinnalt peegeldunud lainepikkused. Niisiis võib öelda, et värvus on pinna omadus neelata ja peegeldada nähtavat valgust. Kui valge valgus valgustab värvitud objekte, siis need neelavad kõik spektri valguskiired, välja arvatud need, mis korrespondeeruvad kattevärviga. Roos tundub punasena, kuna roosi pind neelab kõik valguskiired peale punaste. Valguse peegeldumine tekitab meis ettekujutuse värvusest. Nii punase roosi kui ka punase auto puhul punased valguskiired peegelduvad, jõuavad meie silmadeni ja stimuleerivd neid. Kui vaadetavalt objektilt peegelduvad kõik valguskiired, siis jõuab kogu spekter meie silmadeni ja seetõttu näeme me seda objekti täiesti valgena. Kui kõik valguskiired neelduvad, siis ei jõua ükski valguskiir meie silmadeni ja me näeme objekti mustana. 2. Värvuste segamine
Värvuste kokkusegamisel saadakse teised värvused ja värvide kokkusegamisel saadakse teise värvusega värvid. Selle juures on oluline eristada kahte erinevat protsessi: värviliste valguste segunemine ja värviliste ainete segunemine. Kui samasse kohta paistab korraga kaks erinevat värvi valgust, siis on tulemuseks värvus, mis on kahe valguskimbu värvuste kombinatsioon. Seda protsessi nimetatakse aditiivsegunemiseks, sest uus värvus tekib kahe erineva värvuse liitumise tulemusena. Kui aga omavahel segada kaks erinevat värvi vedelikku, siis on tegemist erineva protsessiga. Me teame, et valge valgus on nähtava valguse kõigi lainepikkuste kombinatsioon. Kui nüüd segada ühte moodi valgust neelava omadusega vedelik teist moodi valgust neelava vedelikuga, siis neelavad mõlemad vedelikud osa lainepikkusi ja tulemuseks on värvus, mis sõltub sellest, mis jäi järgi valgest valgusest peale seda, kui mõlemad vedelikud olid valgust neelanud. Seda protsessi kutsutakse subtraktiivseks segamiseks, sest värvus tekib kahe erineva aine poolt valgest valgusest ära võetud lainepikkuste valikust. Valguse või valguskiirte värvusilminguid nimetatakse värvivalguseks ning objektide värvusilminguid nimetatakse kattevärvuseks.
2.1 Põhivärvuste segamine
Värvuste kokkusegamisel saadakse teised värvused ning värvide kokkusegamisel teise värvusega värvid, mille juures on oluline eristada kahte erinevat protsessi, milleks on värviliste valguste segunemine ning värviliste ainete segunemine.
Põhivärvuste aditiivne segamine (valguste segunemise korral), kus põhivärvused valguse segamiseks on punane, roheline ja sinine. Nende segamine võrdsetes kogustes annab tulemuseks valge valguse. (Lisa 1.)
Põhivärvuste subtraktiivne segamine (värviliste ainete segunemise korral), kus põhivärvused värvide ja värviliste ainete segamiseks on magenta (fuksiinpunane), kollane ja tsüaan (taevasinine). Nende värvide segamine võrdsetes kogustes annab tulemuseks musta. (Lisa 2.)

2.2 Põhivärvused, teisejärgulised ja kolmandajärgulised kõrvalvärvused

Värvide segamisel on oluline tunda ka värvuste jagunemist põhivärvustest teisejärgulisteks ehk sekundaar kõrvalvärvusteks ja kolmandajärgulisteks ehk tertsiaal kõrvalvärvusteks.
Põhivärvused moodustavad kõikide värvide aluse, neid ei saa teistest värvidest segada.
Pilt 1. Põhivärvused Pilt 2. Sekundaar kõrvalvärvused Pilt 3. Tertsiaal kõrvalvärvus

Värviring
Śveitsi kunstnik Johannes Itten defineeris arusaadavalt värviharmooniate ja -kontrastide süsteemi, mis põhineb lihtsal ja selgel 12-osalisel värvikorraldusel. Itteni süsteemi kasutatakse tänapäevani. Värviringi aluseks on põhivärvused - kollane, punane ja sinine. Sekundaarvärvused - oranž, roheline ja violett paigutuvad täpselt põhivärvuste vastu. Mõlemale poole põhivärvusi ja sekundaarvärvusi jäävad kolmanda astme värvused e. tertsiaalvärvused, mis saadakse üksteise kõrval asuvate põhivärvuste ja sekundaarvärvuste omavahelisel segamisel. Need on oranžikas-kollane, oranžikas-punane, purpur , sinakas-violett, jääsinine ja leherohelin.
Värviringi vasakul poolel asuvad külmad värvitoonid, värviringi paremal poolel soojad värvitoonid. Värvuste kontrast moodustub värviringis võrdhaarse kolmnurga baasil. Igal värvusel on olemas vastandvärvus (komplementaarvärvus), vastandvärvused asetsevad värviringis üksteise vastas ja sobivad omavahel. Vastandvärvuste paaride osadeks jaotamisel nähtub, et nad sisaldavad alati kolme põhivärvust. Vastandvärvusi omavahel 1:1 segades lakkavad põhivärvused olemast ja tulemuseks on hallikasmust.
Pilt 4. Värviring

Valgustemperatuur

Valgusallikast olenevalt on olemas erinevaid „värve” ja erineva intensiivsusega valguseid. Valguse värvust ehk valgustemperatuuri mõõdetakse kelvinites ja intensiivsust kandelates. Valgustemperatuuri kategooriaid jaotatakse peamiselt neljaks, milleks on päevavalgus 6500 Kelvinit, Fluorestseeruv valgus 4150 Kelvinit, Hõõglambi valgus 2856 Kelvinit, Naatriumlambi valgus 3500 - 4500 Kelvinit. Päevavalgus eristub tingituna kella- ja aastaajast erineva temperatuuriga valgusteks.

Värvusedastusindeks (CRI)
Tehisvalgus peaks võimaldama inimsilmal tajuda värvusi õieti, nii nagu loomulikus päevavalguses. Määravaks on siin valgusallika värvusedastusvõime, mida väljendatakse värvusedastusindeksina. Värvusedastusindeks, ka värvieraldusindeks, mille ühik Ra, mõõdab vastavust objekti värvuse ja selle värvusilme vahel mingi kindla võrdlusvalgusallika all. Teisisõnu, see indeks näitab, kui hästi on inimesel võimalik tajuda ja eraldada antud valgusallikaga valgustatud ruumis olevate objektide värvust. Valgusallikas, mille Ra =100, näitab kõiki värvusi täpselt sellistena, nagu need on etalon-valgusallika valguses. Mida väiksem on Ra väärtus, seda halvem on värvusedastus. Adekvaatseks pindade värvuse hindamiseks peaks Ra olema >85. Valgusallikate korral, mille värvustemperatuur jääb üle 5000 K, ei saa Ra indeksit objektiivselt mõõta.

Matameeria
Metameeria ehk värvi tooni erinevuste ilmnemine erinevates valgustingimustes. Teatud valgusallikate puhul ei ole värvi tooni erinevus värskelt värvitud ning varem värvitud pinna vahel eristatav, kuid teiste valgusallikate korral on see silmaga eristatav. Metameeria võib tekkida, kui sõiduki remontvärvimisel ei kasutatud auto originaalvärvis olevaid pigmente või värvi toonimiseks on kasutatud liiga palju pigmente või toonreid. Riskide vältimiseks kasutatakse värvivalmistajate koloristikalaborites spetsiaalseid muudetava valgustemperatuuriga värvivaatluskappe. Efektide paremaks märkamiseks ja auto tooni valimise hõlbustamiseks on soovitatav autovärvimis-töökoja seinad ja seadmed valge või helehalli tooniga värvida.
Et saada täpset värvitooni remontvärvmiseks on tüüpiliselt autotootja saatnud uutest värvitoonidest värvistandardi peamistele autovärvitootjatele maailmas. Autovärvisüsteemide tootjad saavad kõigepealt uurida saadud standardit elektronmikroskoobi all, et teada saada värvitooni täpne koostis ning kasutatud efekt-pigmentide suurus ja omadused.
Kasutades paljude erinevate mõõteriistade andmeid, genereeritakse spetsiaalsete tarkvarade ning arvutitega võimalikud retseptide variandid ning nende järgi valmistatakse värvisegu. Saadud värvidega tehakse näidised, mille tegemiseks kasutatakse automaatset pihustamisrobotit, et vältida tehnilisi erinevusi pihustiotsikute kauguses, liikumiskiirustes ja ülekattes. Pihustamistingimused ehk kaugus objektist, kiirus, temperatuur ja õhuniiskus on kõik täpselt üle kontrollitud ning näidised kuivatatakse spetsiaalses kuivatusambrites.

Kokkuvõte

Automaalri põhieesmärgiks on tuvastada ning tunda toonierinevusi, mis tulenevad valguse erinevusest, tooni segamisel pigmentide kogusest ning suurusest , pihustamise kaugusest, temperatuurist ning kiirusest. Samuti on teada, et kõiki toone saab segada kolmest põhivärvi täpsest segamisest, kuna iga väiksemgi möödaminek põhjustab toonierinevuse. Selle vältimiseks on olemas värvilaborid ning täpsed arvutid , mis kalkuleerivad koguse.
Värvus on valgus vastab tõele, kuna päikesest tulenev valge valgus sisaldab spektrivärve, mis jõuavad inimese silma retseptoritesse. Samuti kaotavad värvuse objektid öösel, kuna valgus puudub ning objektid tunduvad kõik hallidena või mustadena.

Kasutatud allikad

Automaalriõpik ametikoolidele - http://haridusinfo.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppe-%20ja%20juhendmaterjalid/Automaalri_6pik_ametikoolidele_veebi.pdf
LISA 1
Pilt 4. Põhivärvuste aditiivne segamine
LISA 2
Pilt 5. Põhivärvuste subtraktiivne segamine

.DOCX Laadi alla originaalfail 14 lk · .docx · 10 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-05-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Jan Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

odt

Värvusõpetus

Newton ( 1643-1727 ) Värvusõpetuse edusammud. Grav.jõu avastaja. PRISMAKATSE: kolmetahulist klaasprismat läbides lahutab valge valgus vikerkaarevärvi ribadeks e SPEKTRITEKS.:punane, oranz, kollane, kollakasroheline, helesinine, sinine, violetne. Nim. Värvitoonideks. *Värv on informatsioon- see kiirgab välja signaale. *Värvi abil võite pääseda oma hinge salasoppideni. *Värvi sisse on kätketud kood- seda teavad hästi loomade ja putukate maailma esindajad. *Värvi abil võib lahendada palju probleeme. *Värv kujutab endast tõhustatud valget valgust. Newton- tegi uuesti katse ja nägi, et need kiired olid ühesuunalised. Tõestas, et päikesevalgus on liitvalgus mis koosneb paljudest ühesuunalistest kiirtest.Valguse erinevad kiired värvi ei oma, kuid neil on omadus kutsuda esile silmas värviaistingut. Rajas värvusõp. Kahel alusel: 1) objektiivsel e füüsilisel ( kontrollitav, erapooletu ) 2) Subjektiivsel e psüühilisel ( sõltuv kõigest) Nüüd teame, et elektronm

Kunstiajalugu

doc

Kompositsioon ja värviõpetus konspekt

VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON VALGUS Mida Päike kiirgab? Päikesekiirgus koosneb elektromagnetlainetest, neutriinovoost ja nn päikesetuulest. Elektromagnetlainetest on meile nähtavad need, mille lainepikkus on vahemikus 380-780 nanomeetrit (kr nannos kääbus). See ongi valgus. Mis on päikesetuul? Päikesetuul on põhiliselt elektronide ja prootonite voog (lisaks õige veidi ka teisi osakesi) ja see on tore selles mõttes, et tekitab kauneid virmalisi, mis külmadel talveõhtutel on üks vägev vaatepilt. Kui räägitakse valguse kiirusest, kas see on ainult nähtava valguse kiirus või liduvad need neutriinod ja gammad samamoodi? Kõik elektromagnetlained (ka röntgen ja gamma) ja ka neutriinod liduvad tõesti valguse kiirusega. Rangem oleks öelda, et elektromagnetlainete kiirusega, ent omal ajal mõõdeti see just nähtava valguse jaoks ära ja nii nüüd räägitaksegi. 1

Kunst

docx

Mis on nägemine?

NÄGEMINE - Tähtsaim mittekontakne meel. Nägemist stimuleerib valgus. Objektid kas kiirgavad,peegeldavad või neelavad valgust. · Valgust saab iseloomustada: -lainepikkusega (nähtava valguse spekter on 360-760 nm). -intensiivsusega (vrdl amplituud; kiirgusenergia hulk ajas). NB! Värvilist valgust pole olemas! - see mida me värvidena näeme, on erinevate lainepikkuste nähtav kiirgus (peegeldus), st ilma vaatlejata pole ka värvi!(nt kui räägitakse `sinisest valgusest', siis tähendab see, et räägitakse valguse neist lainepikkustest, mis tekitavad `sinise' aistingu,st nähtava spektri lühemad lainepikkused). Elektromagnetiliste lainete nähtav spekter (360-760 nm) : Silm: Silmas on mitmed abistruktuurid, näit. lääts (lens) ja vikerkest e. iiris, mis tagavad sobiva proksimaalse stiimuli, s.t. võrkkestakujutise (retinal image) tekke. Ühe silma nägemisväli umb 150, ja kahel kokku 200 kraadi,kõrgus 135 kraadi. (NB! Proksimaalne stiimul e.reetinakujutis on ümberpöörat

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

pdf

Värvid arhitektuuris

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL VÄRVID ARHITEKTUURIS REFERAAT TEEMAL ,,Värvid ja arhitektuur" Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õpperühm: EA-11 Kehra 2010 Värvikogemus............................................................................................................................. 3 Värviaisting ............................................................................................................................ 3 Värviteooria ................................................................................................................................ 4 Artur Schopenhauer ................................................................................................................ 4 Isaac Newton .......................................................................................................................... 4 Vassili Kandinsky....................................................

Värvusõpetus

pdf

Juuste värvimine referaat

gümnaasium Tundmatu JUUSTE VÄRVIMINE Referaat Tallinn 2020 Sisukord Värvipigment Värviring Vastandvärvid Värvi liik ja toime Aktivaator ehk vesinik perotsiid Juuste heledaks värvimine Juuste tumedaks värvimine Blondeerimine Hallid juuste värvimine Eelpigneteerimine Värvieemaldus ehk blondeeriv pesu Juuksevärvi ülevärvimine Juuste värvimise protseduur Ettevalmistused Triibutamine Juuksevärvi maha pesemine Abivahendid Kasutatud allikad Värvipigment Värvipigmenti toodavad kehas kindlad rakud – melanotsüüdid. Need rakud muudavad kehale omased aminohapped värvilisteks pigmentideks. leidub kahte liiki pigmenti: • eumelaniin – annab juustele musta ja pruuni tooni. Eumelaniin on oma struktuurilt teraline. • pheomelaniin – annab juustele punase pigmendi, kuid määrab ära ka heleblondi ja blondi tooni. Oma ehituselt on ta märksa väiksem ja peenem kui eumelaniin. Vastavalt

Iluteenindus

rtf

VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON

VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Muistsetest aegadest saadik on inimesed andnud värvidele sümboolseid tähendusi. Hoolimata sellest, et värisümboolikas on kultuuriti tugevaid erinevusi, on see üks universaalsemaid sümbolsüsteeme. Teatavates värvides, näiteks punases on edasiviivat jõudu, ja neid loetakse eluandvateks ja ergutavateks, teised nagu sinine on tasandava loomuga ja rahustavad. Vikerkaart, milles on kogu spekter, peetakse heaks märgiks. VALGE sümboliseerib puhtust, veatust ja absoluuti. Seostub kõikides värvides enam pühadusega: ohvriloomad on sageli valged. Läänes kannab pruut valget, samas on see Aasias leinavärv. Kummitused arvatakse olevat valged,sest see värv ei varja midagi. Valge lipp tähendab allaandmist ja vaherahu, rahu üldse. MUST läänemaailmas on leina ja allmaailma värv, millel on seos ka nõidusega (must maagia). Hinduistlik hävingujumalanna Kali on must, Hiinas tähistab must põ

Kunst

docx

Värvid arhitektuuris ja värvi teooriad

SISSEJUHATUS Meid ümbritsev värviline maailm on iseenesest mõistetav, et inimesed sellele oma igapäevases elus erilist tähelepanu ei pööra on täiesti loomulik reaktsioon. Igapäevane elukeskkond- ehitused, ruumid oma sisustusega, loodussektor oma taimestikuga- ei sunni pidevalt analüüsima mõne üksikobjekti värvi mõju meile. Seda seepärast, et meie vaateväljas on korraga hulk erineva kuju, suuruse ja värviga erinevast materjalist objekte. Domineerivad värvikiirgused neutraliseeruvad vastastikuses toimes tänu meie nägemissüsteemi ehitusele, mis tagab ka meie pilgu liikuvuse. Valgus muutub päeva jooksul, erinevad valgused esitavad objekte varjundi võrra heledama või tumedamana külmema või soojema toonivarjundiga. Inimene teadvustab värvimulje siis, kui teda on köitnud mõni objekt või nende kooslus, samuti ka siis, kui peab tegema valiku ainult värvi järgi täiesti ühesuguste objektide hulgast. Välismaailma värvinähtuste vastuvõtuks ja teadvustamiseks

Värviõpetus

docx

Trükitehnoloogia üldõpingud (trükkalid ja trükiettevalmistajad)

Kordamisküsimused Trükitehnoloogia üldõpingud (trükkalid ja trükiettevalmistajad) Ofsettrüki tehnoloogias trükkimise põhiprintsiip (milline on trükiplaat, kuidas toimub kujutise trükitavale materjalile ülekandumine) • Ofsetmasinate töö printsiip seisneb kujutise edasiandmises trükivormilt paberile üle elastse vahepinna. Ofsetmasinates kasutatakse harilikult lametrüki vorme, milledel trükkivad ja vaheelemendid lamavad praktiliselt ühel ja samal tasapinnal. Tänu trükivormide erilisele keemilisele töötlusele omavad trükkivad ja vaheelmendid erinevaid nakkamisomadusi. Trükkivad elemendid nakkuvad vett tõukavate trükivärvidega. Vaheelemndid aga nakkuvad hästi veega. • Harilike ofsetmasinate tööprintsiip on järgmine. Trükivormile, mis on kinnitatud trükivormi silindrile kantakse niisutusaparaadi telaga õhuke niiskuskiht, mis kinn

Trükitehnoloogia

Rohkem sarnaseid