Geograafia kordamine atmosfääri kohta (0)

5 VÄGA HEA

Atmosfäär

Atmosfääri tähtsus
Õhku vajavad kõik elus organismid hingamiseks, taimed fotosünteesiks. Inimene suudab õhuta olla vaid minuteid.
Atmosfäär reguleerib maakera soojus -ja niiskusrežiimi. Kui õhku poleks, oleks ööpäevane temp kõikumine väga suur.
Täna atmosfäärile(kasvuhooneefektile) on Maa keskmine temp 15 kraadi, ilma atmosfäärita oleks see -18 kraadi.
Atmosfäär transpordib energiat ning ühtlustab temperatuuri Maal.
Transpordib õhuniiskust ookeanide kohalt mandrite kohale, tekitades sademeid.
Täna atmosfäärile ei jõua maale kogu päiksekiirgus, mis oleks elavatele organismidele kahjuli või isegi surmav. ( ultraviolettkiirgus ning gammakiirgus )
Atmosfäär kaitseb Maad väiksemate meteoriitide eest, mis põlevad atmosfääris ära ja ei jõua maapinnale, kus tekitaksid suuri purustusi.
Atmosfäär on CO2 ja hapniku reservuaariks, atmosfääris on lämmastikutagavara, mis on taimedele oluline.

Atmosfääri koostis
Atmosfäär koosneb gaaside segust, mis on kujunenud maakera pika arengu käigus. See koosneb

lämmastikust, mis tekib orgaanilise aine lagunemisel ning on vajalik toitaine taimede kasvamiseks.
Hapnikust, mis tekib taimede fotosünteesi käigus ning seda kasutavad organismid hingamiseks.
Süsihappegaasist, mis satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ning organismide hingamise tagajärjel. See neelab pikalainelist soojuskiirgust ning selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist.
Veeraurust, mille hulk varieerub nii ajaliselt kui ka ruumiliselt. Kõige rohkem on veeauru ekvatoriaalses vööndis ookeanide ja vihmametsade kohal. Kõrguse kasvades kahaneb ka veeauru hulk. Veeaur reguleerib Maa soojusrežiimi neelates päikesekiirgust ning soojuskiirgust.
Tolmust, tahmast ja soolaosakestest, mis satuvad õhku ookeani pinnalt auramisel ning mida kõiki kokku kutsutakse aerosooliks.
Metaanist, mis eraldub märgaladest, eriti riisikasvatusest, koduloomade väljaheidest, prügilatest ning soodest ja rabadest. Metaani soojustneelav ja tagsipeegeldab toime on süsihappegaasist tugevam.
Lämmastikoksiidist, mida paiskavad atmosfääri sisepõlemismootorid, reaktiivlennukite düüsid. Tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust need õhku lenduvad ning eraldub ka biomassist vastavate baterite elutegevuse tulemusena.

Atmosfääri ehitus
Atmosfäär jaguneb vastavalt õhutemperatuuri vertikaalsuunalistele muutustele kihtideks.

Troposfäär- kõige alumine kiht, mis ulatub aluspinnast keskmiselt 11 km kõrguseni. Troposfääri kõrgus oleneb geograafiliselt laiusest ning aastaajast . Kõige kõrgem on see ekvaatori kohal. Külmal aastaajal on troposfäär madalam kui soojal . Seda põhjustab kesktõrjejõud, mis on tingitud maakera pöörlemisest ning mida on kõige rohkem troopilistel aladel, kuhu kuhjatakse tänu sellele ka rohkem õhku. Õhu hõrenemise tõttu langeb ka temperatuur, keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta. Troposfääris paikneb valdav osa õhkkõnna massist, siin leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt. Kujunevad ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Troposfääri kohal on vahekiht , mille nimi on tropopaus, sellest kõrgemal temperatuur enam ei lange.
Stratosfäär- see ulatub keskmiselt 11. Km-st kuni 50 km kõrguseni. See moodustab 20% atmosfääri massist. Kõrguse suurenedes hakkab selles temp kasvama, mille peamiseks põhjustajaks on osoonikiht . Osoon neelab peaaegu täielikult päikeselt tulnud ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeb. Osoonikihi olemasolu tõttu püsib maakeral ka elu, sest ultraviolettkiirgus mõjub surmavalt lõhkudes organismide kudesid.
Mesosfäär 50-85 km, selles enam osooni pole. Temp langeb kõrguse kasvades kiiresti, 80 km kõrguse on -80—90 kraadi. Sellisel kõrgusel on õhk juba üsna hõre.
Termosfäär- selles hakkab temp jälle uuesti kasvama. Hõreda õhu tõttu pole temp otseselt mõõdetav, see arvutatakse kaudselt . See läheb järk-järgult üle planeetidevaheliseks ruumiks.

Atmosfääri ülemist piiri on võimatu täpselt määrata, tinglikult võib õhkkonna paksuseks lugeda 1000 km.
Osoonikihi hõrenemine
Osooni on atmosfääris kõigis kihtides, selle tähtsaimaks omaduseks on mitte läbi lasta UV kiirgust. Osooniaukudeks nim osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Kui osoon täielikult puuduks, siis hävitaks uv-kiirgus kõik elava Maa peal. Osooniaugud esinevad peamiselt lõunapoolkeral, eriti Antarktika piirkonnas. Osooni kontsentratsioon kõigub aasta jooksul ning seda mõjutavad mitmed õhus toimuvad fotokeemilised protsessid ning õhu tsirkulatsioon . Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad mitmete pihustuvate ainete balloonide kasutamisel . Praegusel ajal on nende tootmist vähendatud. Suurimad probleemid osooniaukudega jäid 1990. Aastate esimesse poolde. Peale inimmõju vähendamist on vähenenud ka osooniaugd, osoonikihi looduslikud kõikumised on taastumas .
Päikesekiirguse muutumine atmosfääris
Päikesekiirgus on elektromagnetlainetus, mille spekter jaotatakse kolmeks peamiseks lainealaks: Nähtav valgus, ultraviolettkiirgus ning soojuskiirgus .
Atmosfääri läbides väheneb päikesekiirguse hulk. Osa kiirgusest neeldub tagasi kosmosesse pilvedelt, osa neeldub tänu osoonile, samuti veeaurule ning pilvedele ja muundub soojusenergiaks. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Otsekiirgus jõuab otse maapinnani, hajuskiirgus hajub pilvedes ning jõuab maapinnani ilma kindla suunata. Otsekiirguse osatähtsus on suurim päikesepaistelise ilma korral, hajuskiirgus pilves ilma ning lumekatte korral. Selle olemasolu korral kasvab otsese päikesekiirguse tagasipeegeldumine, mille hajumine atmosfääris kasvatab hajuskiirguse hulka. Suurem osa maapinnale jõudnud päikesekiirgusest hajub selles, mille tagajärjel aluspind soojeneb.
Maapinnale jõudev kiirgus sõltub:

solaarkonstandist
Maa ja Päikese vahelisest kaugusest
Atmosfääri läbipaistvusest
Päikese kõrgusest horisondi kohal.

Otsekiirguse vood muutuvad väga suurtes piirides. Neil on selgelt väljenduv ööpäevane ja aastane käik.
Albeedo on tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse, see iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. Mida tumedam ning niiskem aluspind on, seda rohkem kiirgust neeldub mida heledam ja kuivem, seda rohkem peegeldub.
Kiirgusbilanss
Kiirgusbilann on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanns tähendab, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui ise õhku ära annab, mille tagajärjel maapind soojeneb ning soojus liigub edasi sügavamale pinnasesse.
Negatiivse kiirgusbilansi korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab ning selle tagajärjel ta jahtub. Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne ning negatiive on vaid talvel, eriti lume korral. Tervikuna on kogu maakera kiirgusbilanss tasakaalus, see tähendab, et nii kogu juurdetulev kui lahkuv kiirgushulk on võrdsed.
Kasvuhooneefekt
Maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Viimasel ajal on atmosfäär hakanud rohkem neelama soojuskiirgust ning seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Kasvuhoonefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või väiksemal määral koguaeg . Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, metaani ning naerugaasi hulk suurenenud. Arvatavasti on see ka üheks kliima soojenemise põhjuseks. Täna globaalsele kliimamuutusele on ilmastik muutunud ebapüsivamaks, paljudes riikides on ilmastikust tekitatud materiaalne kahju viimastel aastatel kasvanud mitmekordselt. Kliima soojenemise tagajärjel sulavad liustikud ning tõuseb maailmamere tase.
Kliimad kujundavad tegurid
Päikesekiirguse jaotumine
Päikesekiirgus sõltub:
Päikese kõrgusest, päeva pikkusest, pilvkattest, aluspinna albeedost, õhkkonna seisundist.
Aastaaegade vahetumine on päikesekiirguse muutuse peamine põhjus.
Kliimat kujundavad tegurid
Kliima on maailma eri paigus väga erinev. Ekvaatorilähedastel aladel on aasta läbi soe ja sajab palju, parasvöötmes esineb neli erinevat aastaaega, polaaraladel on kogu aasta külm. Kõrgemal on jahedam: mida kõrgemal asub koht merepinnast, seda jahedam seal on. Tuulepealsetel nõlvadel sajab rohekm kui tuulealustel nõlvadel.
Kliima kujuneb paljude tegurite koosmõjul. Neist kõige olulisemad on:
1. päikeselt saadav kiirgushulk, mis sõltub koha geograafilisest laiusest;
2. valitsevad õhumassid ja üldine õhuringlus;
3. maismaa ja mere erinev soojenemine;
4. soojad ja külmad hoovused ;
5. pinnamood.
Üldine õhuringlus
Globaalne õhuringlus tähendab kogu Maa atmosfääri haaravat õhuvoolude suhteliselt püsivat liikumist, mille abil toimub suurte õhumasside ümberpaiknemine Maal. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. Selline globaalne õhuringlus tekib Maa kerakujulisuselt tingitud päikesekiirguse ebaühtlase jaotumise tõttu. Kui Maa ei pöörleks ja tema pind oleks täiesti ühetaoline, siis oleks üldine õhuringlus küllaltki lihtne.
Tegelikkuses muudavad kogu maakera hõlmava õhuringluse keerukaks:

Coriolisi ja hõõrdejõud, mis muudavad õhu liikumise suunda
Ulatuslike mere-ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine , mis mõjutab kõrg-ja madalrõhualade paiknemist ja õhu liikumist.
Kõrged mäestikud, mis takistavad maapinnalähedaste õhumasside liikumist.

Temperatuuri ja sademete territoriaalsed erinevused
Mäestikes ja mägedevahelistes sügavates orgudes ning nõgudes kujuneb ümbruskonnast üsnagi erinev kliima.
Õhumassid, soojad ja külmad frondid .
Õhumassiks nim tohutu suuri õhu hulki, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused. (temp, niiskus) Kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohale, siis hakkavad tema omadused muutuma. Soojema aluspinna kohale liikunud õhk hakkab soojenema ning külmema pinna kohal õhk jahtub. Soojenedes õhu niiskus väheneb ja jahtudes suureneb. Seejärel kondenseerub veeaur, tekivad pilved ning maapinna kohal udu.
Erinevad õhumassid:
Ekvatoriaalne,mis kujuneb ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis.
Troopiline kontinentaalne , mis on palav ja äärmiselt kuiv õhk ning kujuneb välja 30.-40. Laiuskraadidel.
Troopiline mereline , mis on soe ja niiske ning kujuneb välja ookeanide kohal kõrgrõhu-ja passaattuulte vööndis. Pilvi ning sademeid ei teki. Sajab ainult tuulepealsetel mägede nõlvadel ning rannikualal.
Parasvöötme kontinentaalne õhk, mis on kuiv, suvel üsna soe ning talvel väga külm. Kujuneb välja keskmistel laiustel mandrite kohal. Ilm on valdavalt selge.
Parasvöötme mereline õhk, mis on niiske, talvel suhteliselt soe ning suvel jahe. Kujuneb parasvöötme ookeanide kohal. Valitseb enamasti pilves ning sajune ilm.
Arktiline õhk, mis on külm ja kuiv. Kujunenud Põhja-Jäämere jääväljade kohal.
Antarktiline õhk, mis on iseäranis külm ning kuiv ja on kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. Maakera kõige külmem piirkond.
Eesti on alal, kus vahelduvad tihti õhumassid, seetõttu on ilmad siin väga muutlikud.
Atmosfääri frondid
Soe front -tekib kui soojem õhumass liigub külmemale peale. Selle lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk on kõrgemates õhukihties jõudnud palju kaugemale kui maapinnal. Alguses ilmuvad taevasse kiudpilved . Talvine soe front põhjustav jäidet. Sooja frondiga kaasneb õhutemp tõus.
Külm front- hoopis erinev sooja frondi omast. Kulm õhk on raske ja liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu enda ees üles. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilved, sajab ja esineb äikest. Õhutemp langeb järsult.
Polaar -ja pöörijooned.
Maa asend päikese suhtes 22. juunil
♦Suurem osa põhjapoolkerast on valgustatud.
♦Päike käib põhjapoolkeral kõrgelt ja päevad on pikemad kui ööd.
♦Maa saab päeva jooksul rohkem valgust kui lühikese ööga kaob.
♦Põhjapoolkeral algab suvi.
♦22. juunil - suvisel pööripäeval on Päike seniidis Vähi ehk
põhjapöörijoonel. Sellel laiusjoonel (23°27') paistab Päike
keskpäeval kõige kõrgemalt - otse lagipähe.
♦Põhjapooluse ja polaarjoone vaheline ala on ööpäevaringselt
valgustatud, seal on polaarpäev.
Maa asend päikese suhtes 22. detsembril
♦ Põhjapoolkera on Päikesest justkui eemale pööratud ja saab
vähem valgust ning soojust.
♦Päike käib madalamalt, kõikjal põhjapoolkeral on päev lühem kui
öö.
♦Maailmaruumi kiirgab rohkem soojust kui maa juurde saab.
♦Põhjapoolkeral algab talv.
♦22. detsembril, talvisel pööripäeval paistab Päike seniidis
Kaljukitse ehk lõunapöörijoonel.
♦Põhjapolaarjoonest põhja pool valitseb polaaröö.
Maa asend päikese suhtes 23. septembril ja 21. märtsil
(kevadine/sügisene võrdpäevsus)
♦Maa on Päikese suhtes sellises asendis, et mõlemad poolkerad
saavad ühtviis päikesekiirgust.
♦Öö ja päev kogu maakeral ühepikkused.
♦Algab kevad või sügis.
Üldine õhuringlus
Globaalne õhuringlus tähendab Maa atmosfääri haaravat õhuvoolude suhteliselt püsivat liikumist, mille abil toimub suurte õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnas teise. See tekib Maa kerakujulisusest tingitud päikesekiirguse ebaühtlase jaotumise tõttu. Selle muudavad keerukaks järgmised asjaolud :
Coriolisi ja hõõrdejõud, mis muudavad õhu liikumise suunda.
Ulatuslik mere-ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine, mis mõjutab kõrg-ja madalrõhualade paiknemist ja õhu liikumist.
Kõrged mäestikud, mis takistacad maapinnalähedaste õhumasside liikumist.
Tsüklon ja antitsüklon.
Jugavool polaarfrondi kohal tropopausis liigub kiirusega 250 – 360 km/h ja soodustab õhukeeriste – tsüklonite ja antitsüklonite teket.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 28 allalaadimist

Geograafia kordamine atmosfääri kohta #1

Geograafia kordamine atmosfääri kohta #2

Geograafia kordamine atmosfääri kohta #3

Geograafia kordamine atmosfääri kohta #4

Geograafia kordamine atmosfääri kohta #5

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

28 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MeeriOnTark Õppematerjali autor

Kogu atmosfääri kohta leiab vastused.

Atmosfäär Geograafia Mesosfäär Termosfäär Stratosfäär tropopaus

Sarnased õppematerjalid

odt

Geograafia kt kordamisküsimused

Toimvad keemilised reaktsioonid, (nt: oksüdeerumine). Koostis: Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsinikdioksiidist (0,04%). Lämmastik- tekib orgaanilise aine lagunemisel (surnud organismid), vajalik toitaine taimedele Hapnik-Tekib rohelistes taimedes fotosünteesi käigus; Vajalik elusorganismidele hingamiseks Süsihappegaas-Tekib hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipurskel; Neelab soojuskiirgust, mõjutades sellega atmosfääri temperatuuri; osaleb fotosünteesil Veeaur-Tekib aurumisel maapinnalt, hingamisel, vulkaanipurskel; neelab soojust; vähendab temperatuurikõikumisi atmosfääris; osaleb veeringes Osoon- Tekib päikesekiirguse mõjul; Kõige suurem kogus ekvaatori kohal; Neelab enamiku Maale jõudvast ultraviolettkiirgusest(UV-kiirgusest) Ehitus: Atmosfääri kihtideks jaotamisel lähtutakse temperatuurist: 1) troposfäär – kuni 10km. See on kõige tihedam ja soojem kiht. Temas esinevad: sademed, tuul,

Geograafia

doc

Atmosfäär

ATMOSFÄÄR 5.1. Atmosfääri koostis ja ehitus Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikus, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääri toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist. Stratosfääris hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma

Geograafia

doc

Geograafia - Atmosfäär

GEOGRAAFIA - A TMOSFÄÄR 1) Atmosfäär e. õhkkond (ulatus 1000-1200 km) mõjutab nii inimest kui teda ümbritsevat loodust. Kliimatingimused on kujundanud looduskeskkonna ning mõjutanud inimeste tegevusalasid ja elulaadi. Kõige enam sõltuvad ilmastikust põllumajandus ja merendus. Atmosfääri mõiste - Maa sfäär, Maad ümbritsev õhukiht. Vajadus ilmaennustuste järele on olnud atmosfääriuuringute liikumapanevaks jõuks. Ilma prognoosimise seisukohalt oli väga suureks edusammuks 20. sajandi esimestel kümnenditel Norra teadlaste (V. Bjerknes jt) poolt loodud tsüklonite tekke ja arengu teooria, millel põhineb sünoptiline ilmaennustamine. 2) Atmosfääri tähtsus: · Tagab elu võimalikkuse Maal, sisaldades O2: hingamine, põlemine.

Geograafia

docx

Atmosfäär.

Kihiline ehitus: 1) TROPOSFÄÄR 2) STRATOSFÄÄR 3) MESOSFÄÄR 4) TERMOSFÄÄR Osoonikihi hõrenemine: OSOONIAUGUD ON SUURIMAD POOLUSTE ÜMBRUSES, KUS OSOONISISALDUS ON VÄIKSEM. OSOONI HÄVITAVAD: · FLOORI- JA KLOORIÜHENDID · FREOONID NEID EMITEERIVAD: · KÜLMKAPID, KÜLMUTUSSEADMED · SURUÕHUBALLOONID · PLASTPAKENDID Päikesekiirguse muutumine atmosfääris: Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Osa kiirgust jõuab otse maapinnani, teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata

Geograafia

doc

Atmosfäär - Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest

Seda kasutavd organismid hingamiseks. o Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist. EHITUS: Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär on jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine: Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär on jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine: o TROPOSFÄÄR kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist. Seal toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri

Geograafia

doc

Atmosfäär

KORDAMINE 1. Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust Atmosfäär on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugusest teisest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. Troposfäär kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikeb valdav osa õhkkonna massist. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodutab umb 20% atmosfääri massist. Seal hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Mesosfäär enam osooni pole ja temp langeb kõrguse kasvades. Termosfäär õhumolekule on jäänud juba nii väheks, et nende suure kineeilise energia tõttu temp tõuseb. 2. Selgita ilmaelementide vahelisi seoseid (õhutemp, õhurõhk, õhu tihedus, niiskussisaldus) Kõrguse kasvades hakkab temp tõusma, kõige madalam temp on troposfääris, seal toimub temperatuuri järks langemine

Geograafia

doc

Atmosfääri koostis ja ehitus

(neelab pikalainelist soojuskiirgust, tekitab suures koguses kliimasoojenemist) Veeauru hulk õhus varieerub 0,5 4 %. Kõige rohkem veeauru on ekvatoriaalses kliimavöötmes. Veeaur neelab päikesekiirgust ja ka maapinna soojuskiirgust, mille tagajärjel temperatuuri kõikumised õhus vähenevad. Veel esineb õhus pisikesi tolmu-, tahma ja soolaosakesi, mida nimetatakse aerosooliks. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline liikumine: 1. Troposfäär kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa( 80 %) õhkkonna massist. Troposfääris on õhutemperatuuri järkjärguline langemine, keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta. Tropopaus õhukiht, mis on troposfääri kohal ja millest kõrgemal enam temperatuur ei lange

Geograafia

odt

Kordamine geograafia kontrlltööks - Atmosfäär

Kordamine geograafia kontrlltööks Atmosfäär 1.Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. · Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal enam temperatuur ei lange. Troposfääri paksuse laiuselist

Geograafia

Rohkem sarnaseid