Tööruumi sisekliima ja ohtlike ainete sisaldus õhus peavad vastama kehtestatud normidele. Töökeskkonna kahjulikud ja ohtlikud mõjurid ei tohi ületada kehtivaid piirnorme. Töökeskkonnas peab olema normidele vastav: · temperatuur; · suhteline õhuniiskus; · valgustus; · müra; · tõmbetuuleta õhuvahetus. Õhutemperatuur: Optimaalne vahemik 18 24ºC. Sõltub teistest mikrokliima parameetritest, füüsilisest aktiivsusest, töö ja töökoha iseloomust, riietusest, aastaajast. Pinnatemperatuuride erinevus peab olema vähem kui 10ºC. Laborikatsetel on kindlaks tehtud, et +29ºC juures on töövõime langus 5%; +30ºC juures 10%; +31ºC juures 17% ja +32ºC juures 30%. Õhuniiskus: Normaalne õhuniiskus on 4060% (lubatud piirid 3070%); - Liiga kuiv õhk- tekib limaskestade ärritus; - Liiga niiske lõhnad, temperatuuri taju väheneb, aurumise takistus, materjalid niisked; - Suureneb külmetamisoht, süvenevad kroonilised haigused;
ökoloogilist olukorda. Põhjaveevaru arvutakse hüdrogeoloogiliste tööde ja põhjavee tarbimise käigus saadud andmete alusel. Veevaru arvutuse tulemused on aluseks põhjavee kasutamisel, veehaarete projekteerimisel ja väljaehitamisel ning veemajanduse arengukavade koostamisel. Põhjavett, mis asub esimese vettpidava eralduskihi peal, nimetatakse surveta ehk vabapinnaliseks põhjaveeks. Vabapinnalise põhjavee korral võib põhjavee ülemine pind, sõltuvalt sademetest, aastaajast jm., muutuda. Kui põhjavesi on tunginud vettpidavate kihtide vahele, siis muutub ta tavaliselt surveliseks põhjaveeks. Surveline põhjavesi avaneb sügavates puurakevudes, kusjuures pinda, milleni ta tõuseb nimetatakse survepinnaks. Ta on atmosfääri rõhku ületava surve all, ta täidab mingi piirkonna, kusjuures piirkond ei muutu ajas. Õiguslikud põhimõtted Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi on loodusvarad rahvuslik rikkus, mida tuleb
sellise füüsikalis-keemiliste protsesside vahekorra, mille juures säiliks organismi stabiilne soojusolek. Optimaalne on seejuures olukord, kus mehhanism töötab vähima koormusega; seetõttu on olemas terve rida nõudeid, mis lähtudes töö iseloomust ja raskusest, määravad optimaalsed töökeskkonna mikrokliima. Normid reguleerivad järgmisi mikrokliima tegureid: õhu temperatuur, õhu niiskus ja liikumiskiirus. Normid on kehtestatud sõltuvana: aastaajast (soe või külm); tootmisruumi iseloomust (suure või väikse soojaeraldusega ruum); töö raskusest (kerge, kergmise raskusega, raske röö). 2 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Normid määravad seejuures kindlaks nii lubatud mikrokliima tingimused (mille puhul võib
See sõltub: Päikese kõrgusest taevavõlvil (päikesekiirte langemisnurgast), päeva pikkusest, aluspinna värvusest 2)Kaugus ookeanidest ja meredest - Madal- ja kõrgrõhualade paiknemisest kujunevad maakeral välja: külmvöös idatuuled, parasvöös läänetuuled, palavvöös kirdepassaadid, kagupassaadid Ookeani ja maismaa erinevast soojenemisest kujunevad: MUSSOONID püsivad ja suureulatusega tuuled, millede suund muutub sõltuvalt aastaajast, talvel puhuvad maalt merele, suvel merelt maale 3) Püsivad kõrgrõhu- ja madalrõhualad - TSÜKLON e. madalrõhkkond - sademeterohke, pilvine, suvel jahedam, talvel pehmem ilm ,ANTITSÜKLON e. kõrgrõhkkond kuiv, suvel palav, talvel väga külm 4)Soojade, külmade hoovuste mõju. (mere mõju) Vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaa! Mere ääres on kevad jahedam ja sügis soojem kui sisemaal.
Toitub peamiselt sademetest. · Jõed kulutavad ja kuhjavad pinnavorme · Jõed kujundavad Maa pinnamoodi · Jõgi on veeringega seotud ainete ümberpaigutamise kõige olulisem lüli Jõed toituvad ehk saavad vett juurde: Lume ja igilume sulamisest Sademetest Liustikujää sulamisest Põhjaveest Teistest veekogudest JÕE TOITUMINE MÄÄRAB KA TEMA VEEREZIIMI Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub kliimast, aastaajast, jõe geograafilisest asendist, pinnamoest, muld-ja taimkattest ning maakasutusest. RANNAJOON - maismaa ja vee kokkupuutepiir RAND - maa-ala, mille piires rannajoon kõigub RANNIK - maismaa ja veekogu kokkupuutala, mille piires lainetustegevuse tulemusena on kujunenud spetsiiflised pinnavormid PADUMERI -lauge ranniku osa, mis tõusu ajal jääb vee alla ja mõõna ajal kuivale Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine
roosakas jume, millel ei ole puudusi. Sellisel nahal on tasakaal niiskuse ja tundlikkuse vahel, samal ajal omades ka piisavas koguses lipiide (orgaaniline ühend). (The national skin care institute) 7 1.2.2 Rasune Rasusel nahal on laienenud poorid, tuhm kuid läikiv jume, rasupunnid ja vistrikud. Naha õlisus võib muutuda päevast päeva, olenevalt päikesest, tuulest ja aastaajast. Rasunäärmed toodavad liigselt lipiide, tänu sellele paistab nahk läikiv, tihe ja vahajas. Õlist nahka katsudes on võimalik, et rasu jääb sõrmedele. Rasuse naha põhjustavad äärmiselt aktiivsed rasunäärmed, mis toodavad rohkem õli kui vaja, kuna on puberteet, hormoonide tasakaalutus, stress, antibiootikumid, soojus või niiskus. (The national skin care institute) 1.2.3 Kuiv Kuiv nahk omab peaaegu nähtamatuid poore, on tuim, jumelt kare ja punaste laikudega.
www.turismiweb.ee info seisuga 18.10.2011 21 5.6 Turukõlbulikkus jrk Kriteerium Kirjeldus Hinnang (1 - 5) 1 Asendus telgid, matkabussid jne 1 2 Nõudluse muutus oleneb aastaajast 3 3 Nõudluse kasv/ressurss piiratud 3 4 Klientide arv piiratud, oleneb aastaajast 3 5 Turuosa osakaal 0.5% 1 6 Toote kasutusiga 30-40 aastat, jooksev remont 5 7 Kliendi vajaduse rahuldamine toit, puhkus, meelelahutus 5
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Loodusmajandus. Kristjan Kapsi. Aeg ja Kell Referaat Olustvere 2009 Sisukord. Kellade ajalugu. Päikesekell ehk gnoomon on kell millega mõõdetakse aega Päikese järgi ja ta näitab päikeseaega, mis vastab selle koha, kus kell asub tõelisele päikeseajale. Päikesekell koosneb horisontaalsest vahel ka vertikaalsest numbrilauast ja sellele päikesevarju heitvast poolusele suunatud vardast või kiilust. Juba väga ammu taibati, et aega võib mõõta vee abil. Babülonis olid veekellad tarvitusel juba 2500 aastat tagasi. Vesi valati kõrgesse kitsasse anumasse, mille põhja lähedal oli avaus.Erilised inimesed, kes kella valvasid, täitsid selle päikesetõusul veega. Kui kõik vesi oli välja jooksnud, teatasid nad linnaelanikele sellest valju kisaga ja täitsid ...
valgustatuse vahel Umin= Emin/Ekesk Valguse heledus määrab silma adaptsiooniseisundi, mis omakorda mõjutab nähtavust ja nägemismugavust Valguse räigus aisting, mida kutsuvad esile nägemisvälja liigheledad alad · Üldine valgustatuse ja ühtluse piirnorm on vastavalt 500 lx ja 0,7 · Bioloogiline pimedus pimedast aastaajast tekitatud UV vaegus (sügisest kevadeni) e. ,,sügisväsimus" d. Mitteioniseerivad kiirgused · Sagedusvahemik <300 GHz (ülimadalsageduslikud-, kesksageduslikud-, kõrgsageduslikud kiirgused) · Oht - · Tagajärjed halb enesetune, peavalud, kasvajate teke, kudede soojenemine · Kaitse · Uurimuste tulemused on vastakad e. Ioniseerivad kiirgused
Atmosfääri üldtsirkulatsioon on kogu maakera hõlmav õhu liikumine, mis on tingitud päikesekiirte ebaühtlase jaotumise tõttu. Õhumass on suur õhukogum sarnaste omadustega ( õhutemperatuur , niiskus, läbipaistvus). Õhumassid, mis kujunevad ekvaatori ja troopika läheduses, on kuumad. Polaaraladel kujunevad külmad õhumassid. Parasvööde õhumasside omadused sõltuvad aastaajast: suvel nad on soojad ja talvel külmad. Mandrite kohal on õhumassid kuivad aga merepinna kohal nad on niisked. o Eristatakse nelja tüüpi õhumasse: o Ekvatoriaalne õhumass o Troopiline õhumass o Parasvöötme õhumass o Polaarne ( arktiline õhumass ja antarktiline õhumass ). MIS ON CORIOLISE JÕUD? Goriolise jõud tekib maakera pöörlemisel ümber
(kõrgeimale ,,tipule" vastav A väärtus) - vaadeldava karotenoidi ekstinktsioonikoefitsent (1%-lise karotenoidi lahuse absorptisoon) sama max juures V ekstrakti kogumaht, ml d kasutataud ekstrahendi tihedus, g/cm3 g uurimiseks võetud taimse materjali mass, g 103- tegur milligrammidele üleminekuks Kokkuvõte Erinevate internetiallikate põhjal selgub, et männiokastes võib sõltuvalt männi asukohast, liigist, reostatuse astmest, okaste vanusest ning loomulikult aastaajast olla luteiini, - karoteeni, neoksantiin ja violaksantiini. Seejuures täpsustatakse, et: · OKTOOBRIS oli karotenoidide sisaldus : luteiin > -karoteen > neoksantiin > violaksantiin · APRILLIS oli karotenoidide sisaldus: neoksantiin (37%)> -karoteen (30%)> violaksantiin (18%)>luteiin (16%) Uurimuses mainitakse ka, et domineerivaim pigment on siiski -karoteen, mis on ka prekursoriks zeaksantiinile.
valgustatuse vahel – Umin=Φ/S (lx=lm/m²) Emin/Ekesk Valguse heledus – määrab silma adaptsiooniseisundi, mis omakorda mõjutab nähtavust ja nägemismugavust Valguse räigus – aisting, mida kutsuvad esile nägemisvälja liigheledad alad Üldine valgustatuse ja ühtluse piirnorm on vastavalt 500 lx ja 0,7 Bioloogiline pimedus – pimedast aastaajast tekitatud UV vaegus (sügisest kevadeni) e. „sügisväsimus“ d. Mitteioniseerivad kiirgused – Sagedusvahemik – <300 GHz (ülimadalsageduslikud-, kesksageduslikud-, kõrgsageduslikud kiirgused) Oht - Tagajärjed – halb enesetune, peavalud, kasvajate teke, kudede soojenemine Kaitse – Uurimuste tulemused on vastakad e. Ioniseerivad kiirgused –
külmakindlad III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid V - Troopikaliigid Metsa mõju õhu- ja mullatemperatuurile: Puistu oma võrastikuga takistab ühelt poolt päikesekiirguse jõudmist maapinnale, teiselt poolt ka soojuse tagasi kiirgumist maapinnalt. Päikesekiirgus võib metsa võrastiku all olla võrastiku tihedusest olenevalt isegi üle 100 korra väiksem. Puistu mõju päikesekiirgusele oleneb Päikese kõrgusest, aastaajast, puuvõrade liitusest, puuliigist ja puistu vanusest. Mida varjutaluvam on puuliik, seda tihedamad on puuvõrad ja seda tugevam on puistu mõju kiirgusele. Metsas on temperatuuri ööpäevane ja aastane amplituud tunduvalt väiksem kui metsata alal, seega mets avaldab temperatuuri käigule tasandavat mõju. Metsa tasandav mõju temperatuurile on eriti tugev suvel. Suvel on metsas temperatuur madalam kui metsata alal.
Liikuvuse arendamine Liigeste liikuvus paraneb, kui: · harjutusprogrammi on lisataud ka venitusharjutused · treenitakse nii painutajalihaseid kui sirutajalihaseid · lihast treenitakse kogu liigese liikumistee ulatuses · rõhutatakse ekstsentrilist (kokkutõmbe) faasi · tehakse harjutusi raskustega Matkamine Matkamine on peaaegu et ainuke spordiala, mida saab harrastada nii maal kui vee peal, nii metsas kui mägedes. Sõltuvalt aastaajast on võimalik matkata nii jalgsi kui jalgrattaga, sooritada paadi- või kanuumatku, minna mägedesse. Matkamine on just selline liikumisvorm, mis annab võimaluse sattuda ka kõige kaunimatesse paikadesse looduses, seda maailma erinevais paigus. Matkamine õpetab õigesti hindama oma võimeid ja jõuvarusid, suurendab vastupidavust ning arendab orienteerumisvõimet. Sobivaim võimalus algajale matkajale oma võimete proovilepanekuks on kõige tavalisem jalgsimatk. 3 Kasutatud kirjandus
TTÜ ärikorralduse instituut Töökeskkonna- ja ohutuse õppetool TMT3820 Riski- ja ohutusõpetus Laboratoorne töö nr. Töö pealkiri: 5 Tootmisruumi valgustuse hindamine Õpperühm: Töö teostajad: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Henn Tosso arvestatud: 1. ÜLDISI ANDMEID Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule. Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustatus. 90% kogu infost, mis tuleb ümbritsevast keskkonnast, saab inimene nägemise kaudu. Kuigi valgusele reageerib vahetult esmajoones inimese nägemiselund, avaldab ta mõju ka kogu inimese organismile. Ja seda põhjusel, et nägemisorgani- silma töö on tihedalt seotud kogu inimese elutegevust juhtiva kesknärvisüsteemiga. Ratsionaalne valgustus kindlustab psühholoogilis...
Keskkonnameti Harju-Järva-Rapla regioon ja Viru regioon. 4 Endla Looduskaitseala rabad Endla looduskaitseala ilme määravad rabad. Sadades laukasilmades helgib puhas vesi. Jändrikud männid, mõnigi enam kui saja aastane, katavad kord tihedama, kord hõredama tukana turbasamblavälju. Enamasti on väga vaikne. Raba on eriline elupaik, vaene, aga väga rikas. Rikas taime- ja veemustritest, turbasammalde värvidest, rabalõhnadest, mis vahelduvad aastaajast olenevalt. Maastik pole keskpäeval sama, mis hommikuses udus või videvikus. Endla looduskaitsealal on seitse rabalaama, mida üksteisest eraldavad jõed, soostunud metsad ja Endla järv. Kaitseala idaosa rabad kuuluvad vanimate hulka Eestis. Suurimad on Linnusaare raba (1200 ha), Toodiksaare raba (1100 ha) ning piklik, jõgede vahele surutud Kanamatsi raba (690 ha). Kaasikjärve ja Männikjärve raba on nime saanud järvede järgi nende servas
eksosfäär). Atmosfäär püsib planeedi läheduses gravitatsiooni tõttu, sest molekulide liikumine ei suuda ületada vähemalt maapinna lähedal paokiirust, mis on vajalik planeedilt jäädavalt lahkumiseks. Meie igapäeva ilm tekib troposfääris. Troposfäär on atmosfääri alumine osa, kus asub suurem osa õhkkonna üldmassist ning mille üldiseks tunnuseks on temperatuuri langus kõrguse kasvades. Olenevalt laiusest ja aastaajast ulatub troposfäär 7-18 km kõrgusele. Troposfäär on madalam talvel ja poolustel ning kõrgem troopikas ja suvel. Ilmaennustamine on teaduse ja tehnika rakendus, mille eesmärgiks on kindlaks teha (prognoosida) atmosfääriseisund mingiks teatud ajaks teatud kohas või piirkonnas. 5 Et ilma ennustada, selleks tuleb koguda hulk infot ja sünoptilisi lisainformatsiooni.
Söödaköökide ümbruses elavatel talunikelhuvilistel on vajalik välja ehitada farm, tuua sisse loomad ja alustada tööd. Soodustavaks teguriks on asjaolu, et vabariigi valitsusel on kujunemas positiivne seisukoht karusloomakasvatuse kui ühe alternatiivi suhtes põllumajanduses. Karusloomakasvatuse eesmärgiks on toota karusnahku. Viimastest valmistatakse peale parkimist kasukaid, kraesid, mütse jm., mida saab talvel külma kaitseks kasutada. Karusnaha väärtus sõltub aastaajast, kõige väärtuslikumad on karusnahad tavaliselt talvel. Karja kujundamiseks on vaja valida põhikarja isas- ja emasloomad, järglasi saadakse üks kord aastas. Ajalooliselt väljakujunenud kogemuse alusel kasvatatakse karusloomi puurides. Loomade puuris pidamisel on vaja anda neile vajalikus koguses täisväärtuslikku sööta, juua, jälgida hoolikalt puuride puhtust. Saadavad karusnahad realiseeritakse kohapeal või saadetakse müüki Skandinaaviamaade Oksjonikeskustesse.
Kuumuse kontrolli alla saamiseks kasutatakse jahutusseadmeid. Valge veini kääritamistemperatuur jääb vahemikku 18-20°C. Punase veini puhul on temperatuur kõrgem kerkides kuni 29°C. Fermenteerumine toimub kas suurtes roostevabast terasest tsisternides, avatud puidust vaadis, veinitünnis või -pudelis. Fermentatsioon toimub kas roostevabast terasest tõrtes või tammevaatides. Käärimisprotsess kestab olenevalt aastaajast ja veinisordist 1-6 nädalat. Esmaklassilise valge veini valmistamiseks peetakse kõige sobivamaks tammevaate. Kääritamine käivitatakse spetsiaalse kultuurpärmiga ning see kulgeb rangelt kontrollitud temperatuuril. Valge veini valmistamiseks peab temperatuur käärimisprotsessi vältel olema madal. Tooraine ettevalmistamine.Veini valmistamiseks kasutatavad õunad ja marjad peavad olema küpsed. Head veini ei saa pooltooretest karusmarjadest, mida kasutatakase konserveerimiseks
· treenitakse nii painutajalihaseid kui sirutajalihaseid · lihast treenitakse kogu liigese liikumistee ulatuses · rõhutatakse ekstsentrilist (kokkutõmbe) faasi · tehakse harjutusi raskustega 11 matkamine Matkamine on peaaegu et ainuke spordiala, mida saab harrastada nii maal kui vee peal, nii metsas kui mägedes. Sõltuvalt aastaajast on võimalik matkata nii jalgsi kui jalgrattaga, sooritada paadi- või kanuumatku, minna mägedesse. Matkamine on just selline liikumisvorm, mis annab võimaluse sattuda ka kõige kaunimatesse paikadesse looduses, seda maailma erinevais paigus. Matkamine õpetab õigesti hindama oma võimeid ja jõuvarusid, suurendab vastupidavust ning arendab orienteerumisvõimet. Sobivaim võimalus algajale matkajale oma võimete proovilepanekuks on kõige tavalisem jalgsimatk. Venitamine
KOOLI NIMI TÖÖKESKKOND Referaat Õpilane: Kursuse nr: Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Eestis loetakse tööealise elanikkonna suuruseks ca 626 100 inimest, nendest 49 % moodustavad naised (Eesti tööjõu uuring, 2001). Naiste tööhõive kasv on olnud eriti suur viimase 30 aasta jooksul nii Eestis kui ka mujal maailmas. Inglismaal moodustavad naised 40% tööjõust, USA-s on tööga hõivatud 57% üle 16 aastastest naistest, Soomes oli 1991. aastaks naistest tööturul ca 69%. Aastaks 2000 oli palgatööd tegevate naiste hulk kogu läänemaailma tööjõus kasvanud keskmiselt 45%-ni. Naiste suure hõivatuse tõttu tööturul muutuvad tööga seotud tervisehäired järjest olulisemaks ning riiklikku tähelepanu nõudvaks küsimuseks. Kui varem oli põhiliseks probleemiks naiste vabastamine füüsiliselt raskest tööst, on täna vaja tegeleda spetsiifiliste probleemidega, näiteks reproduktiivse tervise häirete või ka psühhoso...
Eestis on enim tarbitud marjadeks mustikas, pohl, jõhvikas, võimalusel söövad karud meelsasti ka õunu. Teraviljadest söövad karud Eestis kõige meelsamini kaera, mida nad võivad korraga ligi 10kg kinni pista. Eestis on karu toiduobjektidena kindlaks tehtud veidi alla 100 liig, samuti on siinsete karude toidust leitud üks seeneliik. Karude toidu koostis ei varieeru mitte ainult piirkonniti, vaid ka ühes piirkonnas olenevalt aastaajast. Nt. Eestis on kevadel olulisimad toiduobjektid imetajad ja rohttaimed, suvel lisanduvad neile sipelgad ning sügisel koosneb karu toit peamiselt teraviljast, marjadest ja õuntest. Sellise toidukoostise varieerumise põhjuseks on, lisaks erinevate toiduobjektide kättesaadavuse muutumisele aasta jooksul, erinevate toitainete vajaduse muutumine aasta jooksul. TALVITUMINE
MARSS referaat Sisukord: 1. Üldised andmed 2. Marsi pind 3. Marsi kaaslased 4. Kas Marsil on elu? 6. "Mars Pathfinder" 7. Lühikokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus Üldised andmed Aeg-ajalt võime taevas jälgida huvitavat taevakeha, mis eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. See on planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Nagu kõik teisedki planeedid, tiirleb ka Marss ümber Päikese mööda kõverjoont, mis on lähedane ellipsile. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnevad. Kuna Marsi orbiit on ellips, mitte ringjoon, siis pole kõik vastasseisud mitte ühesugused. Need tekivad umbka...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismiõppetool Sille Kingla TT -05 Munad Referaat Juhendaja: Ene Laane VKHK kutseõpetaja Väimela 2008 Sisukord Eessõna....................................................................................................................................4 Muna ehitus:........................................................................................................................5 Munakoor............................................................................................................................6 Munavalge...........................................................................................................................6 Munakollane ehk munarebu................................................................................................7 [1; 31.03.2008].....
hõlmab kuni 7km, pilvisus väheneb,lauss>>hoovihm 4.Okludeerunud e täituv tsüklon soe õhk surutekse üles, pilvisus väheneb sajab hooti, tsükloni tagalas hakkab õhurõhk tõusma Õhumass- on suur õhukogum sarnaste omadustega (õhutemperatuur, niiskus, läbipaistvus). Õhumassid, mis kujunevad ekvaatori ja troopika läheduses, on kuumad. Polaaraladel kujunevad külmad õhumassid. Parasvööde õhumasside omadused sõltuvad aastaajast: suvel nad on soojad ja talvel külmad. Mandrite kohal on õhumassid kuivad aga merepinna kohal nad on niisked. Eristatakse nelja tüüpi õhumasse: · Ekvatoriaalne õhumass · Troopiline õhumass · Parasvöötme õhumass · Polaarne (arktiline õhumass ja antarktiline õhumass). Iga tüübi õhumass võib olla mandriline või mereline ja see mõjutab õhumassi omadusi. Õhurõhk on õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris.
teravamad, samuti olid nad lühemad (naiste söögipulgad 18 cm ja meeste omad 20 cm pikkused). Jaapani söömaaega saab jagada kolmeks erinevaks osaks: sissejuhatus, põhiosa ja lõpetus. Sissejuhatus sisaldab eelrooga, suppe ja toorest kala (sashimi). Jaapani toidu esitlus on kunst, mis nõuab kokalt kujutlusvõimet ja loomingulisust. Iga sööja jaoks on kaetud kandik erinevate kausside ja taldrikutega, kuhu juurde kuulub paar söömispulki. Lauanõude valik Jaapanis sõltub nii aastaajast kui ka toidust, mida serveeritakse. Suppi ja riisi serveeritakse alati ümmargustes kaanega lakk-kaussides, praetud toitude jaoks eelistatakse korvnõusid. Üldiselt serveeritakse ümmarguse kujuga toidud (nagu rullitud lihatükid või lootosejuure viilud) ristkülikukujulisel või täisnurksel taldrikul, samal ajal kui kandilisi toite serveeritakse ümmargustel taldrikutel. Jaapanlaste kujutlusvõime ei piirdu ainult täisnurksete, ristkülikukujuliste ja ümmarguste nõudega,
Hilissügis II /.../Oo hilissügis haudne, vähkrev porin, su õitseng jumalik soo mäddaleotisen, kun silisevan lokkab mudaloputisen kui limuline nilbe, fosforhelkiv lill./.../ Hilissügis II, mis on kirjutatud Pärnus 6.detsember 1923. aastal toob minuni ilme sügisest, kui mudasest ja limasest aastaajast, kus õitseb vaid üks lill terve õue peal ja ainus mille häält kuulda saaksin on pori lirtsumine. /.../Kord oli aeg, kun päike kuldne õhkas, kun torkas minungi soov taevast püüda tähti: nii lähedal neid tookord horisondil nähti, ja kodu oheldas nii umbne, kitsas.../.../ See salm paneb tundma suve soojust ja päikese sooja õhku. Selles suveõhtus,
76-2.4 m) spektriosad 10. Solaarkonstant? Päikese kiirgusvoo võimsus, mis jõuab atmosfääri ülapiirile kiirtega ristiolevale ühikpinnale Maa ja Päikese keskmisel kaugusel. Tähistatakse Io V 1. Otsekiirgus? Päikese suunast paralleelsete kiirtena leviv päikesekiirgus. Päikesekiirguse e. päikesevalguse all mõistetakse päikeselt lähtuvat otsekiirgust,mis on päevavalgusest oluliselt heledam. Kuna päikese asend taevas muutub oluliselt sõltuvalt kella ja aastaajast ning kiirguse intensiivsus ja hulk mingis punktis on tugevalt mõjutatud pilvedest, puudest, hoonetest ning teistest ümberkaudsetest objektidest, siis ei ole see valgustingimuste tagamisel usaldusväärne allikas. Otsekiirguse langemist tubadesse esemetele tuleks vältida ja lasta kiirgusel langeda hajuskiirgusena. 37. Hajuskiirgus Kiirgus, mis langeb vaatluskohale peale hajumist. Esineb molekulaarne ja aerosoolne hajumine. Hajuskiirgust mõjutavad päikese kõrgus, pilved, sademed. 38
prantsuse astronoom G. D. Cassini, kes sai selle väärtuseks 24 tundi ja 40 minutit. Tänapäeval on saadud muidugi täpsem tulemus – 24 tundi, 37 minutit ja 22,67 sekundit. Tekib huvitav efekt: kui me Marsi pinnal mingit detaili märkame, siis järgmisel päeval on see samas kohas näha ligi 40 minutit hiljem. Marsi atmosfäär on hõre, 95% sellest moodustab süsinikdioksiid, mingil määral leidub ka veeauru, hapnikku, süsinikoksiidi ja vesinikku. Atmosfääri rõhk muutub aastaajast olenevalt 600-650 Pa piires. Temperatuur muutub ekvaatoril vahemikus –73 kuni +16ŗC. Poolustel võib temperatuur langeda kuni –133ŗC. Inimene, kes kaalub Maal 80 kg on Marsil vaid 30 kg raske, sest Marsil on raskusjõud 2,7 korda väiksem. Mõned teadlased on arvanud, et see võib soodustada hiiglaslike taimede ja loomade arengut. Elavad ju maapealsetes ookeanides, kus vee väljasurve tõttu on kaal väiksem, hoopis suuremad loomad, kui maismaal (nt. sinivaalad). Marsi pind
Kokku(€) 6241 4 6241 Reserv (5%-20%) 6241 10% 624,1 Tegevuskulud(€) 3759,03 1 3759,03 Käivituskulud 10000,03 4383,13 kokku(€) Tabel 5. Käivituskulud 3.2 Tegevuskulud Ettevõte tegevuse käigus toimub erinevaid kulutusi (vt tabel 6). Tegevuskulud võivad muutuda, sest kommunaalkulud sõltuvad aastaajast. Järgnevas tabelis antakse ülevaade tegevuskuludest. Ruumide rent(€) 1225 Töötajate palgad(€) 2244,48 Reklaamikulud(€) 100 Kommunaalkulud(€ ) 100 Laenu tagasimakse(€) 89,55 Kokku(€) 3759,03 Tabel 6. Tegevuskulud 3.3 Kasumiaruanne Nimetu Jaanua Veebrua Septembe s r r Märts Aprill Mai Juuni Juuli August r
Pilet. Nr 1. Kiirgusbilanss. Aastane ringkäik. Ööpäevane ringkäik. Tuul. Tuule tekkimine ja suuna kujunemine. Kiirgusbilanss kiirgusbilanss on juurdetulnud ja lahkunud kiirgusvoogude vahe. Maapinnale langevad päikese otsekiirgus; hajukiirgus; atmosfääri vastukiirgus ning maapinnalt lahkuvad aluspinnalt tagasipeegeldunud lühilaineline päikesekiirgus; maakiirgus; tagasipeegeldunud pikaajaline atmosfäärikiirgus. Kiirgusbilanss sõltub asukohast, ilmast, aastaajast, aluspinnast jt teguritest. Päeval on tavaliselt positiivne, u 1h enne päikeseloojangut muutub negatiivseks ja ca 1h peale tõusu positiivseks. Aastane bilanss on meil positiivne. Tuul - tuul tekib õhurõhu vahest erinevates kohtades. Õhk hakkab liikuma kõrgema rõhu suunast madalama rõhu poole. Tuuleks nimetatakse atmosfääris kulgevaid õhuvoole. Suvel on tuule suund merelt mandrile ja talvel mandrilt merele. Pilet nr. 2. Päikesekiirgus. Päikesespekter. Solaarkonstant
lähedal laidude ja saarte vahel, nende peamisteks asualadeks Botnia lahe põhjaosa, Merekurk, Riia laht ja Soome lahe idaoa. Läänemere viigerhülge põhitoiduks on avaveekalad nagu räim ja meritint, kuid ka põhjaliigid nagu merihärg ja emakala, lisaks kaladele ka näiteks merikilke. Vähem tarvitab ta söögiks vähilaadseid ja limuseid. Läänemere viigerhüljes on maailma väikseim hüljes tema kehapikkus on 130150 cm ja kaal 5060 kg. Kaal kõigub sõltuvalt aastaajast, ulatudes sügisel kuni 100 kilogrammini. Viigerhülge iseloomulikuks jooneks on tema karvkatte muster: heledad ringikujulised laigud seljal ning tumedad kõhul. Talvel elavad hülged üksinda või paaris, mitte karjades nagu hallhülged. Puhates hajutatuna jääväljadel on nad tihti teiste elusolendite vastu agressiivsed. Viigrid otsivad kindlaid jäätüüpe (paakjää ja rüsivallid), kuhu rajavad pesad ja hingamisavade süsteemi
Eest Kunstiakadeemia Arhitektuuriteaduskond Sisearhitektuur ja mööblidisain Vana-Hiina arhitektuur !!!!!! ! ! ! ! ! ! referaat !! Õppeaine: Arhitektuuri üldajalugu !! Õppejõud: Elo Sova Tallinn 2010Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Arhitekuuri omadused 1.1 sümmeetria arhitektuuris................................................................................................................4 1.2 kosmiline konseptsioon..................................................................................................................5 2. Vana-Hiina arhitektuuri Omadused............................................................................................6 3.Hiina arhitektuuriimed 3.1 Suur Hiina müür................................................................................................................
tugev, sest ainuüksi täisvarustus kaalus 60-80 kg. Ta pidi lakkamatult hoolitsema oma kuulsuse eest, sest mida rohkem oli võidetud vastaseid, seda suurem oli tema au. Seega peamisteks omadusteks olid ustavus, julgus, ausus, sõnapidamine ja galantsus. Kõige halvemaks omaduseks peeti reeturlikkust. Vapratest rüütlitest ja nende kangelastegudest räägivad romantilised poeemid, mida hakati looma 13. sajandil. Elu feodaali linnuses olenes suurel määral aastaajast. Suvel koondus igapäevane elulinnuse õuele, kus tehti mitmesuguseid majapidamistöid. Külmal ajal elati loomulikult siseruumides. Nende soojendamisega oli tükk tegemist, näiteks põhja pool kasutati selleks õhkkütet. Linnuse keldris aeti suur leiliahi hästi kuumaks, siis visati kividele vett ja avati kõik uksed, et soe õhk kõrgematele korrustele pääseks. Puid kulus küll palju, aga sooja saadi piisavalt.
Hommikul sõtkutakse jahu juurde, lisatakse soola ja pannakse umbes tunniks ajaks sooja kohta kerkima. Pliine küpsetatakse ahjus panni peal. Puud lükatakse kõrvale ahju tagumisse ossa, pann asetatakse sütele ja koogid küpsetatakse lahtise tule juures. Panni nimetus patshalgo tuleb sõnadest patsha 'pliin' ja alga 'all', s. o. sõnasõnalises tõlkes pliinialune (Dines 1963: 113). Küpsenud pliinid laotakse alusele ja määritakse pealt võiga või taimeõliga. Või kasutamine sõltus varem aastaajast, majanduslikest võimalustest ja paastudest (paastu ajal oli loomsete toiduainete söömine keelatud). KASUTATUD MATERJAL: http://www.polvamaa.ee/index.php?page=589 http://www.fazer.ee/templates/Fazer_Information.aspx?id=2291&epslanguage=EE http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/mordva/toit/leib.htm
Ökoloogia Ecology teadus organismide, populatsioonide ja koosluste ning keskkonnatingimuste vastastikustest suhtest. Uurib keskkonna ja elusorganismide vahelisi suhteid. Isend liik populatsioon kooslus ökosüsteem populatsioon sama liik, sama koht, sama aeg. Nt. Tallinna inimesed ja tartu inimesed. kooslus kõik liigid!! ökosüsteem kõik liigid+eluta kk sfäär kiht, ring ümber millegi bio elus v eluga seotus atmosfäär õhk ümber maa litosfäär vesi ümber maa pedosfäär kivimid ümber maa bakterid on looduses lagundajad Liigid võivad vabalt ristuda omavahel, saavad järglasi. Aatom(vesinik) molekul(vesi) makromolekul(glükoos) - organell rakk(amööb/närvirakk) kude(sarnase ehituse ja talitusega rakud, rasvkude) organ(süda) elundkond(hingamiselundkond) organism(kere) liik populatsioon kooslus(mets) maastik ökosüsteem - biosfäär Mõjud Abiootilised eluta biootilised elus Abiootilised keskko...
Pilet nr. 1 Kiirgusebilanss. Aastane käik. Ööpäevane ringkäik. Tuul. Tuule tekkimine Kiirgusebilansiks nimetatakse juurdetulnud ja lahkunud kiirgusevoogude vahet. Selle kaudu iseloomustatakse saabunud ja lahkunud energiavooge. Kiirgusbilansi valem on:B = S' + D + EA + Rk + EM (1- ) EA Kui uurida kiirgusbilanssi maakera ulatuses siis selgub, et see sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (manner, ookean), ilmast jt. teguritest. Selle geograafilise jaotumise iseloomustamiseks kasutatakse kiirgusbilansi isojooni, need on jooned, mis ühendavad ühesuuruse kiirgusbilansiga kohti. Aasta kohta on kiirgusbilanss: 1)suuremad väärtused esinevad ekvatoriaalses vööndis ,2)kiirgusebilanss kahaneb pooluste poole, jäädes positiivseks,Negatiivne bilanss aasta lõikes esineb seal, kus aluspind on aasta läbi kaetud jää või lumega
Keskosas on nõrgad tuuled, äärtes tugevamad. Päeval tuulehood, mis ööseks vaibuvad. Võib esineda energiavooge. Kiirgusbilansi valem on:B = S’ + D + EA + Rk + EM – (1- δ) EA Kui uurida kiirgusbilanssi maakera ulatuses siis selgub, et see äikest. Talvel on vähese pilvitusega, pakasene ilm või pilves ilm kiht- või rünkpilvisusega. Antitsüklonis valitsevad laskuvad õhuvoolud, mis sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (manner, ookean), ilmast jt. teguritest. Selle geograafilise jaotumise takistavad pilvede ja sademete teket. Meil on ebastabiilne ilm, sest kõik tsüklonid ei jõua meile. iseloomustamiseks kasutatakse kiirgusbilansi isojooni, need on jooned, mis ühendavad ühesuuruse kiirgusbilansiga kohti. Aasta kohta on
ümbritsev anum. Vedelikud on liikuvad ja võivad voolata. Ainel on alati kindel ruumala. Talvel, kui vesi külmub tekib jää. Talvel aga tahkes olekus. Samuti sajab ka talvel lund seegi on tahkes olekus. Võib sadada ka rahet samuti tahkes olekus. Tahked aineid säilitavad oma esialgse kuju. Nad hõivavad alati ühe ja sama ruumala. Vastupidiselt vedelale ainele saab tahke aine liikuda ainult siis, kui mingi jõud seda tõmbab või lükkab. Olenemata aastaajast on nii suvel kui ka talvel alati õhus veeauru. Veeaur on vesi gaasilises olekus. Vedel vesi, jää ja veeaur on vee kolm olekut. Aur on gaas, mis eraldub vedelikust. Kui viibid näiteks bensiinijaamas, võid tunda bensiiniauru lõhna. Auru on võimalik kokku suruda väiksemasse ruumalasse. Enamik gaase on siiski nähtamatud. Neid me haistame jne. Gaasid võivad liikuda ja voolata. Nendel pole oma kindlat kuju. Erinevalt vedelikest on
Nende olemasolu on vajalik katendi tugevuse või külmakindluse tagamiseks. · Konstruktiivsetele kihtidele, sõltuvalt suurimast teramõõdust ja tihendamisvõimalustest, on kehtestatud minimaalsed paksused. · Tehnoloogilised kihid on need, mis tugevusarvutuslikult ega katendi külmakindluse jaoks pole vajalikud, kuid mille olemasolu tingivad mitmesugused tehnoloogilised kaalutlused, mis võivad alles ilmneda ehitamise ajal, olenevalt ilmastikust ja aastaajast. · Tehnoloogiliste kihtide: - materjalide tugevusomadused ei tohi olla halvemad kui kihil, millele need paigaldatakse; - paksused võivad olla väikesemad kui konstruktiivse kihi miinimum seda ette näeb. Tehnoloogilisi kihte ei võeta tugevusarvutuslikult arvesse. Dreenkiht olles katendi kõige alumisem osa, on samaaegselt madaldrenaaziks, mille peamiseks ülesandeks on ülaltpoolt , s.o läbi katte ja aluse imbuva sademetevee eemaldamine muldkeha nõlvadele, kust see valgub
-6- Valgusolud Võrtsjärves Vette jõudvat valgust kasutavad nii taimed kui ka loomad. Veetaimed, sealhulgas mikroskoopilised vetikad, kasutavad valgusenergiat fotosünteesiks, millel põhineb kogu bioloogiline aineringe. Loomadele on valgus vajalik eelkõige ümbruses orienteerumiseks ja saagi nägemiseks. Vees nagu maismaalgi sõltuvad valgusolud ilmast ja aastaajast, kuid igale veekogule ainuomase valgusreziimi kujundavad vees sisalduvad lahustunud ained ja hõljum. Kuigi Maale jõuab elektromagnetkiirguse lai spekter, kasutavad nii taimed kui ka loomad sellest vaid kitsast ja peaaegu kattuvat lainepikkuste vahemikku (Masing, 1992), mida nägemisaistingu tekitajana nimetatakse nähtavaks valguseks ja taimede seisukohalt foto -sünteetiliselt aktiivseks kiirguseks (PAR). Päikesekiirguse, vee pinnaomaduste ja vee
(Talvoja et al. 2005) Kui planeerida lühimatka koos toitlustamisega, tuleks kaaluda toitlustamise organiseerimist valmistoidu transpordiga matka peatuskohta. Sellistel lühiajalistel matkadel jääb matkavarustusest ära ka toidunõude transport. Lühikestel matkadel ei tohi unustada piisava joogivaru kaasavõtmist. (Talvoja et al. 2005) Mitmepäevaste matka kaasavõetavad varustus ja riided sõltuvad sellest, kuhu matkatakse, aga ka aastaajast ja ilmast. Matkagrupi varustuse nimestikku tuleb võtta vahendid toidu valmistamiseks, ööbimiseks, orienteerumiseks, pisiremondiks. Kogu varustus (nii isiklik kui ka matkagrupi oma) peab mahtuma seljakottidesse. (Talvoja et al. 2005) Mitmepäevastel matkadel kehtib kuldreegel, et võta kaasa nii palju kui vajalik ja nii väha kui vüimalik. Põhilised varustuse osad on: · riietus. Alusriided peavad reeglina olema puuvilaased, talvisel ajal ka peenvillased.
On tähtis teada, et orhidee polliiniumid tulevad kergesti lahti ja on valmis ning tolmeldavad, pärast mida orhidee õis ruttu hääbub. Seepärast on vaja olla ettevaatlik, et mitte kaotada polliiniume, eriti kui liigutada ontsiidiume ja kambriaid. Hoolitsuse koha pealt ei ole tähtis õite väljanägemine; tähtsam on neid üldse õitsema saada. Looduses kattub orhideede õitsemine sageli tolmeldajate aktiivsusega ja see omakorda sõltub aastaajast, temperatuurist ning isegi niiskusest (vihmaperioodisest). (1) 8 5.2 Juured Epifüütsetel orhideedel on õhujuured, mida on väga mitu erinevat sorti. Mõned juured ripuvad ainult õhus, teised on surunud end kasvusubstraati, kolmandail on topelt ülesandeid: kinnitada ja toita. Tõelised, terved juured on neil alati kaetud käsnja, poorse valkja katte, velameniga (velamen radicum troopilise epifüütide juurenahk)
taimestik taas lume alla ja jääb järgmist suve ootama. · Taimed on madalad ja kasvavad tihedalt üksteise kõrval ikka külma vastu. Kasvuperiood on lühike: 50 - 60 päeva ja juunis, kui lumi on sulanud, puhkeb tundra kirkavärviliselt õide. Lühikese ajaga peavad taimed õitsema ja nende seemned valmima, sest peagi mattub taimestik taas lume alla ja jääb järgmist suve ootama. Tundra loomastik sõltub suuresti aastaajast. Suvel elab seal palju loomi, linde ja putukaid. · Talvel tundub tundra tühja ja elutuna. Külm ja toidunappus sunnib paljusid loomi ja linde otsima soodsamaid elupaiku. · Erinevaid loomariigi esindajaid: Taimtoidulised imetajad: lemmingid, uruhiired, põhjapõdrad (karibuud, porod), polaarjänesed ja oravad. Lihatoidulised imetajad: polaarrebased, hundid, jääkaru. Linnud: pistrikud, kaurid, metstildrid, tutkad, hangelinnud, tiirud, mitut liiki kajakaid ja hanesid.
Kaltsiumil on tähtis osa luude tugevdamisel, kõige suurem on kaltsiumivajadus lapseeas ja nooruses. Oluliselt mõjutab kaltsiumi omastamist vitamiin D, seega on meile abiks just rasvarikkamad piimatooted. Fosfor on vajalik ajutegevuse normaalseks toimimiseks ning närviimpulsside ülekandeks, magneesiumil on oluline osa kaltsiumi ainevahetuses. 3.6 Vitamiinid Piim sisaldab kõiki vitamiine ja on segatoidus mitmete vitamiinide põhiallikas. Vitamiinide sisaldus piimas sõltub aastaajast, loomatõust, laktatsioonijärgust jne. Teatud vitamiinide kogus muutub ka piima säilitamisel ning termilisel töötlemisel (pastöriseerimine, kontsentreerimine ning kuivatamine Vitamiinidest on piimas A, D ja E vitamiini ning karotinoide (annavad võile kollase värvuse). Suvine piim on vitamiinirikkam, vitamiinisisaldus oleneb ka söödast. 7 TOOTED Piimatoodete põhigrupid: 1
Järelduseks võib nii öelda, et alkohooli mõju autojuhtimisele seisneb kahest aspektist: 1. suurem riskikäitumine 2. halvenenud psühhomotoorsed funktsioonid (Honkanen, 1993) Lisaks alkohoolile, teine autoavariid tekitav faktor on turvavöö kinnitamata jätmine, kuigi turvavööd on efektiivsed fataalsete vigastuste ennetamisviisideks, olenemata inimese vanusest, transpordivahendi suurust, liikluse kiirusest, tee tüübist, avarii tüübist, aastaajast, geograafilisest piirkonnast (Evans, 1987). Siin võiks tuua ka naiste ja meeste erinevuseid autojuhtimisel.Ühiskondlik arvamus naisjuhtidest on selline, et nad on halvemad autojuhtid kui mehed. Nad isegi hindavad oma juhtimisoskust madalamalt kui mehed (vaata 2. diagramm). Vastavalt sellele arvamusele, koosneb juhikäitumine sõiduki käsitsemisest ja meisterlikkusest liiklussituatsioonides. Järelikult, hea juht on oskusliku juhi sünonüüm
Näiteks Arktikas on veeauru sisaldus väga väike (-50 C° juures on 1 kuupmeetri kohta 0.004g veeauru). Tahked osad satuvad õhku tolmuna ja suitsuna. Tolm etendab õhus tähtist rolli ta seob veeauru ja neelab kiirgust. Atmosfääri kihtide jaotamise aluseks on võetud temperatuuri muutumine kõrguse kasvades. ATMOSFÄÄRI KIHID: - Troposfäär atmosfääri alumine osa, mis ulatub aluspinnast 8-18 km kõrguseni. Selle kõrgus oleneb koha geomeetrilisest laiusest ja aastaajast: kõige kõrgem on ta ekvaatori kohal; soojal ajal on troposfäär kõrgemal kui külmal ajal. Kõrgemale tõustes troposfääris temperatuur langeb (keskmisel 6 C° km kohta). Samas aga esineb ka kõrvalekaldumisi troposfääris esineb kihte, milles kõrguse suurenemisel temperatuur püsib (isotermiline kiht) või tõuseb (inversioonikiht) - Tropopaus vahekiht troposfääri ja sellest kõrgemal asuva sfääri vahel. Paksus 1-3 km. Tropopaus
tegeleb paljudel erinevatel aladel; b) harukeskmised näitajad sobilikud vaid üldiseks mitte detailseks analüüsiks. Mida suurem on erinevus alumise ja ülemise kvartiili vahel, seda vähem kasutuskõlblik on tööstusharu keskmine näitaja; c) erinevate arvestusmeetodite kasutus ettevõtetes põhjustab erinevusi arvutatud kordajates; d) paljude ettevõtete äritegevus on hooajaline. Seetõttu sõltuvad raamatupidamisbilansi andmed ja neile vastavad suhtarvud aastaajast, millal aruanded on koostatud. Selle vältimiseks tuleks kasutada nn keskmist bilanssi (aasta mitme kuu või kvartali andmetel), mitte aga aastalõpu oma; e) inflatsioon avaldab erinevat mõju erinevates harudes ja ettevõtetes; f) kindla võrdlusaluse puudumine, kuna puuduvad standardiseeritud suhtarvud; g) vitriiniefekt; h) aruannetes kajastatakse vaid möödunud sündmusi, mis raskendab suhtarvude alusel prognooside tegemist;
Gastronoomia alustalad Nagu ütles Sokrates, eKr469-eKr399 : ,,Parim maitseaine söögi juurde on nälg." Siis üldiselt on kõik maailmaköögid arenenud välja geograafilisest paiknemisest ja puhalt ühiskonnakihtide domineerimise osakaalust. Üldiselt seega vaesusest. Niisiis oleks mõistlik jätta maailmaköögid sinnapaika ja mõelda natuke alustalade peale ,mida aegade algusest saati on austatud! Liha Pikka aega oli lihasöömine inimeste jaoks üsna juhuslik, sõltudes aastaajast ning jahiõnnest. Eelajaloolistest jahiloomadest on tänapäeva kultuuris enim tuntud mammut, kelle väljasuremise peamiseks või üheks põhiliseks põhjuseks peetakse sageli küttimist. Mammutijaht oli ürginimestele suur ja raske ettevõtmine, milleks pidi organiseeruma terve hõim, see nõudis koostööd, oskust ja õnne. Kuna liha oli raskesti kättesaadav ja kõrge toiteväärtusega, tõstis see liha kui toiduaine prestiizi. Et jahis osalesid enamasti üksnes mehed, kujunes liha ka
tegeleb paljudel erinevatel aladel; b) harukeskmised näitajad sobilikud vaid üldiseks mitte detailseks analüüsiks. Mida suurem on erinevus alumise ja ülemise kvartiili vahel, seda vähem kasutuskõlblik on tööstusharu keskmine näitaja; c) erinevate arvestusmeetodite kasutus ettevõtetes põhjustab erinevusi arvutatud kordajates; d) paljude ettevõtete äritegevus on hooajaline. Seetõttu sõltuvad raamatupidamisbilansi andmed ja neile vastavad suhtarvud aastaajast, millal aruanded on koostatud. Selle vältimiseks tuleks kasutada nn keskmist bilanssi (aasta mitme kuu või kvartali andmetel), mitte aga aastalõpu oma; e) inflatsioon avaldab erinevat mõju erinevates harudes ja ettevõtetes; f) kindla võrdlusaluse puudumine, kuna puuduvad standardiseeritud suhtarvud; g) vitriiniefekt; h) aruannetes kajastatakse vaid möödunud sündmusi, mis raskendab suhtarvude alusel prognooside tegemist;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
