Riski ja ohutusõpetus mikrokliima (2)

Q: Miks võiks olla oluline teada töö kategooriaid?

Vastus leiad õppematerjalist: Riski ja ohutusõpetus mikrokliima

Tallinna Tehnikaülikool - Meditsiin - Riski- ja ohuõpetus

1 HALB

Esitatud küsimused

Miks võiks olla oluline teada töö kategooriaid?

Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus
LABORATOORNE TÖÖ NR 2: TÖÖKESKKONNA MIKROKLIIMA TINGIMUSTE UURIMINE
Kuupäev:
Kellaaeg:
Töökeskkonna mikrokliima
tingimuste uurimine
Nimi:
Kursus :
TÖÖ EESMÄRGID
Tutvuda töökeskkonna mikrokliima tingimuste hindamise põhimõtetega ja õppelaboris kasutatavate mõõteriistadega.
TÖÖVAHENDID

Staatiline psühromeeter ___________________________________

Aspiratsioonpsühromeeter ___________________________________

Digitaalne õhutermohügromeeter ___________________________________

Tasku termohügromeeter ___________________________________

Kooli termomeeter ___________________________________

Baromeeter ___________________________________
Koopia vanast juhendist ( tabelite jaoks)
TEOREETILINE OSA
Mikrokliima
Töökeskkonna meteoroloogiliste tingimuste ehk mikrokliima all mõistetakse sellist töökeskkonna füüsikaliste tegurite kompleksi, mis avaldab mõju organismi soojusolekule. Nendeks teguriteks on õhu temperatuur, niiskus ja liikumiskiirus ning soojuskiirgus erinevatest allikatest.
Ebasoodsast mikrokliimast tingitud intensiivne külma või sooja mõju organismile võib põhjustada kõrvalekaldeid selle elutegevuses, mille tulemuseks on tööviljakuse märgatav langus ning töötajate üldhaigestumise sagenemine. Seeõttu ongi oluline, et töökeskkond oleks optimaalsete mikrokliima tingimustega.
Inimorganismi võime säilitada suhteliselt konstantset kehatemperatuuri sõltub termoreguleerimismehhanismist, mis hoiab tasakaalus:

organismi soojatekke - keemiline reguleerimine, väljendub mitmesuguste organismis pidevalt toimuvate keemiliste protsesside (peamiselt hapendumisprotsesside) kiirendamises või pidurdamises;
soojuseralduse väliskeskkonda – füüsikaline reguleerimine, mis toimub organismist kas konvektsiooni , kiirguse või higistamise (nahaaluse e perifeerse vereringe muutumise ja higi eritumise ) teel.

Siit järeldub, et organismi suhteliselt konstantse temperatuuri säilitamiseks peab organismis tekkiv soojushulk olema võrdne organismist eralduva soojushulgaga – soojusbilanss peab olema tasakaalus. Vastasel juhul toimub organismi ülekuumenemine või alajahtumine, mis tingib haigusnähte ja/või töövõime langust.
Soojateke organismis oleneb eelkõige lihastöö aktiivsusest, st sooritatava töö intensiivsusest ja raskusest. Soojaeraldus organismist sõltub aga põhiliselt mikrokliimast ning riietusest.
Eelnevast lähtudes määravadki organismis soojusoleku e soojusbilansi tasakaalu:

mikrokliima;
sooritatava töö intensiivsus ja raskus;
organismis funktsionaalne seisund (aklimatiseeritus).

Seega mikrokliima tingimused töökeskkonnas peavad tagama termoreguleerimismehhanismi sellise füüsikalis-keemiliste protsesside vahekorra, mille juures säiliks organismi stabiilne soojusolek. Optimaalne on seejuures olukord, kus mehhanism töötab vähima koormusega; seetõttu on olemas terve rida nõudeid, mis lähtudes töö iseloomust ja raskusest, määravad optimaalsed töökeskkonna mikrokliima.
Normid reguleerivad järgmisi mikrokliima tegureid: õhu temperatuur, õhu niiskus ja liikumiskiirus. Normid on kehtestatud sõltuvana:

aastaajast (soe või külm);
tootmisruumi iseloomust (suure või väikse soojaeraldusega ruum);
töö raskusest (kerge, kergmise raskusega, raske röö).

Normid määravad seejuures kindlaks nii lubatud mikrokliima tingimused (mille puhul võib pikemaajalise töö korral tekkida termoreguleerimismehhanismis pingsus, ent ei teki patoloogilisi muutusi) kui ka optimaalsed1 mikrokliima tingimused (mille puhul peaaegu ei teki pingsust termoreguleerimismehhanismile).
Õhu niiskuse mõõtmine psühromeetriga
Õhu suhtelise niiskuse leidmiseks kasutatakse tavaliselt psühromeetreid. Antud töös kasutatakse staatilist (ehk Augusti) psühromeetrit ja (Assmanni ehk) aspiratsioonpsühromeetrit.
Psühromeetrite põhiosaks on kaks termomeetrit – nn “kuiv” ja “märg” termomeeter. “Märja” termomeetri reservuaar on ümbritsetud õhukese märja riidega (marli või batist ), mis ulatub termomeetri all asuvasse destilleeritud veega täidetud anumasse . Kuna vee aurumise intensiivsus sõltub õhu niiskusest ja aurumisprotsessiga kaasneb aga teatavasti soojuse eraldumine, siis iseloomustabki psühromeetri kuiva ja märja termomeetri näitude vahe õhu suhtelist niiskust.
Staatilise psühromeetri ehitus on selline nagu eelnevalt kirjeldatud. Seadme ekspositsiooniaeg on 10-15 minutit ning tema tulemused pole eriti täpsed, sest sõltuvad õhu liikumisest. „Märja“ termomeetri näidu lugemisel puhul on oluline, et termomeetri kontakt ümbritseva õhuga oleks nii kestuselt kui ulatuselt küllaldane. Võimalikult täpse näidu saamiseks tuleb oodata termomeetri näidu stabiliseerumiseni. Näidu stabiliseerumise kiirendamiseks võib seadme juures lehviku abil õhu liikumist suurendada. Teine võimalus on määrata õhu liikumise kiirus seadme juures. Mõõtetäpsust võib mõjutada ka suhteliselt nõrga soojuskiirguse olemasolu, sest termomeetrid ei ole väliste soojuskiirguse allikate eest kaitstud. Psühromeetri termomeetrite näitude alusel võib leida õhu suhtelise niiskuse kas arvutuslikult, psühromeetriliste tabelite või nomogrammi abil.
Arvutuslikult saab leida õhu absoluutse niiskuse A [1 mm Hg] kasutades valemit :
, (1)
kus Pm – küllastunud veeauru rõhk märja termomeetri näidu temperatuuril tm [1 mm Hg] (vana juhendi tabelist 1-4);
tk ja tm – vastavalt kuiva ja märja termomeetri näidud [1 ˚C];
H – õhurõhk [1 mm Hg];
α – psühromeetriline tegur, mis sõltub õhu liikumise kiirusest [1 K-1].
Õhurõhk määratakse tavaliselt aneroidbaromeetri abil.
Seejärel leitakse õhu absoluutse niiskuse A [1 mm Hg] ja küllastunud veeauru rõhu P [1 mm Hg] abil (viimase saab tabelist 1-4) õhu suhteline niiskus R %), kasutades valemit:
. (2)
Aspiratsioonipsühromeetri “märg” termomeeter tuleb enne töö algust niisutada spetsiaalse pipeti abil ( pipett tuleb lükata kaitsehülssi ning tuleb vältida psühromeetri pööramist asendisse, kus ventilator jääks allapoole). Psühromeeter riputada vastava konsooli külge ja ca 4 minutit pärast psühromeetri käivitamist koguda andmed.
Seejärel on võimalik kas arvutuslikul teel või psühromeetrilise monogrammi abil leida õhu suhteline niiskus.
TÖÖ KÄIK
I OSA: MÕÕTMISED
Mõõtmisprotokoll on toodud töö viimasel lehel. Tabelisse 1 märkida nii staatilise kui aspiratsioonpsühromeetriga mõõdetud kuiva ja märja termomeetri näidud. Tabelisse 2 märkida teiste seadmetega mõõdetud tulemused.
II OSA: ANDMETE ANALÜÜS
Ettenähtud teisendused ja arvutused teostage lisalehel. Andmetabelitesse tuleb kanda lisaks eelnevale järgmised näidud ning arvutuste tulemused:

Küllastunud veeauru rõhk Pm [1 mm Hg] - võetakse tabelist 1-4 märja termomeetri näidu tm järgi;

Küllastunud veeauru rõhk Pk [1 mm Hg] - võetakse samast tabelist kuiva termomeetri näitu tk järgi;

Õhurõhk H, baromeetri näit [1 Pa] ja kooli termomeetri näit [1 mbar ] - arvutuste jaoks teisendada mm Hg ühikuteks2, teisendused teostada lisalehel ja kanda protokolli.;

Psühromeeriline tegur α [1 K-1] - võetakse tabelist 1-5 õhu liikumiskiiruse järgi. Ventilaatoriga mõõtevahendi õhu liikumiskiirus on ….. m/s, ülejäänutel 0,2 m/s; 3

Absoluutne niiskus arvutuslik - staatilisele ja aspiratsioonipsühromeetri tulemuste põhjal arvutada valemi (1) järgi. Arvutused teostada lisalehel ja kanda protokolli.

Suhteline niiskus arvutuslik – leida valemi (2) abil. Valemis olev Pk tuleb tabelist 1-4 kuiva termomeetri näidu järgi. Arvutused teostada lisalehel ja kanda protokolli.

Suhteline niiskus tabelist – võetakse staatilise psühromeetri juures olevast tabelist ning aspiratsioonpsühromeetri jaoks raamatu nomogrammilt 1-6.
KÜSIMUSED
Vasta küsimustele lisalehel ja näidata ka vajalikud arvutused.

Hinnake psühromeetrite täpsust (leidke tulemuste vaheline erinevus %-des).

Võrrelda vastavust tööruumide sisekliima normidega EVS-EN 15251:2007.
2.1 Milline on temperatuuride normvahemik vastavalt hoone (TTÜ majandusteaduskond) sisekliima klassile ja aastaajale?
2.2 Milline on suhtelise õhuniiskuse normvahemik vastavalt hoone sisekliima klassile?
2.3 Milline on süsihappegaasi sisalduse normvahemik vastavalt hoone sisekliima klassile?
3. Milline on soovituslik õhuliikumiskiirus auditooriumis vastavalt aastaajale (EVS916:2012)?

Kuidas kategoriseeritakse tootmiskeskkonnas või muus tööpaigas tehtavat tööd vastavalt selle raskusastmetele? Võrrelda saadud tulemuste vastavust tööruumide mikrokliima tervisekaitsenormidele eeldusel , et antud tööruumis tehakse tööd kategoorias I B (EVS 916:2012).
Seejuures pöörata tähelepanu ka aastaajale. Kuidas ja mille põhjal aastaaegu eristatakse?

Missugune peab töökeskkond olema hetkel Eesti Vabariigis ja missugune alusdokument seda määrab?

Miks võiks olla oluline teada töö kategooriaid?

Formuleerida järeldus laboratoorse töö tulemuste kohta.
MÕÕTMISPROTOKOLL
Tabel 1. Psühromeetritega teostatud mõõtmiste ja analüüsi tulemused
Suhteline niiskus R
[%]
arvutuslik
arvutuslik
Tabel 2. Teiste seadmetega teostatud mõõtmiste ja analüüsi tulemused
tabelist
43%
tabelist
28%
Küllastunud veeauru rõhk Pk
[1 mm Hg]
18,65
18,65
Absoluutne niiskus A [1 mm Hg]
Psühro-meetriline tegur α
[1 K-1]
0,697
0,697
Küllastunud veeauru rõhk Pm
[1 mm Hg]
12,95
9,98
Suhteline niiskus R [%]
28,5
14,7%
34%
Märja termomeetri näit tm
[1 ˚C]
15,2
11,2
Õhurõhk H
[1 mm Hg]
1010mb
100,5kPa
Kuiva termomeetri näit tk
[1 ˚C]
21
21
Termomeetri näit tk [1 ˚C]
21,8
22,1
20
22
Kasutatav seade
Staatiline psühromeeter
Aspiratsioon-psühromeeter
Kasutatav seade
Digitaalne õhu termohügromeeter
Tasku termohügromeeter
Kooli termomeeter
Baromeeter
1 Teoreetilised ühtlased mikrokliima tingimused piiratud alal, mis rahuldab suurima võimaliku arvu inimestest antud riietuse või tegevusaktiivsuse puhul.
2 1 Pa = 0,007501 mm Hg; 1 mbar = 100 Pa
3 Laboratooriumis on ventilatsioonist tingitud õhu liikumiskiirus ca 0,2 m/s, psühromeetri juures lehvikuga pidevalt lehvitades (4 minuti vältel) same õhu liikumise kiiruseks ca 0,8 m/s. Ideaalis peaks kasutatava aspirtatsioonipsühromeetri ventilaatori tekitatud õhu liikumiskiirus olema 4 m/s, amortiseerumise tõttu on see aga vähenenud. Küsi õppejõult väärtust mida kasutada, vajadusel mõõdetakse see uuesti üle!
8

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 125 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-04-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

125 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mangopuu Õppematerjali autor

Riski ja ohutusõpetus mikrokliima

ohutusõpetus mikrokliima mehhanism õhu liikumiskiirus mikrokliima tingimused sisekliima suhteline niiskus normvahemik

Sarnased õppematerjalid

odt

TÖÖKESKKONNA MIKROKLIIMA TINGIMUSTE UURIMINE

Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 2: TÖÖKESKKONNA MIKROKLIIMA TINGIMUSTE UURIMINE Kuupäev: Nimi: Töökeskkonna mikrokliima Kellaaeg: tingimuste uurimine Kursus: TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda töökeskkonna mikrokliima tingimuste hindamise põhimõtetega ja õppelaboris kasutatavate mõõteriistadega. TÖÖVAHENDID 1. Staatiline psühromeeter ___________________________________ 2. Aspiratsioonpsühromeeter ___________________________________ 3. Digitaalne õhutermohügromeeter ___________________________________ 4. Tasku termohügromeeter ___________________________________ 5. Kooli termomeeter ___________________________________ 6. Baromeeter ___________________________________

Riski- ja ohutusõpetus

pdf

Mikrokliima praktikum

Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 2: TÖÖKESKKONNA MIKROKLIIMA TINGIMUSTE UURIMINE Kuupäev: Nimi: 08,04,2014 Töökeskkonna mikrokliima Joonas Hallikas Kellaaeg: tingimuste uurimine Kursus: 10.00 MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda töökeskkonna mikrokliima tingimuste hindamise põhimõtetega ja õppelaboris kasutatavate mõõteriistadega. TÖÖVAHENDID 1. Staatiline psühromeeter 2. Aspiratsioonpsühromeeter 3. Digitaalne õhutermohügromeeter 4. Tasku termohügromeeter 5. Kooli termomeeter 6. Baromeeter

Töökeskkond

docx

MIKROKLIIMA PARAMEETRITE MÄÄRAMINE TÖÖRUUMI ÕHUS

Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 2: MIKROKLIIMA PARAMEETRITE MÄÄRAMINE TÖÖRUUMI ÕHUS Töö nr: 2 Nimi: Kuupäev: Töökeskkonna mikrokliima Kursus: 24.03.15 tingimuste uurimine TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda: (1) ruumi mikrokliima parameetrite otsese mõõtmise metoodikaga kasutades temperatuuri-, suhtelise õhuniiskuse ja õhu kiiruse määramise seadmeid; (2) mikrokliima tingimuste hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID 1. Digitaalne termohügromeeter ...................................................... 2. Testo termo-anemomeeter 405-V1 (Velocity stick) 3. Baromeeter .................

Riski- ja ohutusõpetus

pdf

Töökeskkonna mikrokliima tingimuste uurimine

RISKI- JA OHUTUSÕPETUS. Labor 2. Töökeskkonna mikrokliima tingimuste uurimine ANDMETE ANALÜÜS JA ARVUTUSED Teisendused: Õhurõhk H: 1 Pa = 0,007501 mm Hg; 1 mbar = 100 Pa, seega Baromeetri näit 101600 Pa= 0,007501*101600=762,1 mm Hg ja kooli termomeetri näit 1021 mbar= 100*0,007501*1021=765,85 mm Hg. Õhu absoluutne niiskus A ( ( ( ( Suhteline niiskus R KÜSIMUSED 1

Riski- ja ohutusõpetus

doc

Õhuniiskuse määramine

Õhuniiskuse määramine. 1. Õhuniiskuse karakteristikud. Kõikjal õhus leidub alati veeauru. Veeauru moodustavad õhu molekulide vahel kaootiliselt liikuvad vee molekulid. Seega reaalne õhk on õhu koostisse kuuluvate gaaside ja vee molekulide segu. Suurusi, mille abil iseloomustatakse õhu veeauru sisaldust nimetatakse õhuniiskuse karakteristikuteks. Alljärgnevalt käsitleme olulisemaid nende hulgast. 1. Veeauru rõhk (tähis e). Gaas avaldab rõhku molekulide liikumise tõttu. Kuna õhus liigub ka vee molekule, siis mõningase osa gaasi rõhus tekitavad vee molekulid. Õhus leiduvate vee molekulide põhjustatud rõhku nimetamegi veeauru rõhuks e, mille mõõtühikuteks on samad ühikud, mida kasutatakse õhurõhu mõõtmisel - hPa või mb. 2. Absoluutne niiskus (tähis a). Absoluutse niiskuse all mõistetakse ühes kuupmeetris niiskes õhus sisalduvat veeauru massi. Meteoroloogias on absoluutse niisku

Füüsika

pdf

Sisekliima

Keeletoimetaja: S. Seesmaa Trükk: Trükipunkt 6 1. SISEKLIIMA 1.1. Üldmõisted Ruumis valitsev ja meid ümbritsev keskkond mõjutab inimese ning teiste elusorganismide elutegevust. See keskkond on sõltuv paljudest teguritest ja moodustab sisekliima (indoor climate) [1, 2]. Samas mõistes kasutatakse veel termineid ruumikliima [3] või mikrokliima [4]. Mikrokliima on üldisem mõiste, seda kasutatakse välistingimuste ja ka muid nähtusi, näiteks kollektiivi psühholoogilist seisundit, paikkonna kliimaolusid jmt., iseloomustava terminina peale ruumikliima. Seetõttu viitab sisekliima küllalt üheselt ruumi keskkonnale. Sisekliima peamised tegurid on · õhutemperatuur, · õhuniiskus, · õhu koostis (gaasid, tolm, aurud), · piirete pinnatemperatuur, · õhu liikumiskiirus, · müra, elektromagnetväljad jmt.

Sisekliima

docx

Keemia alused Protokoll 1

TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll esitatud: arvestatud: Sissejuhatus Ideaalgaas– gaas, mille molekulide vahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja seetõttu sageli jäetakse arvestamata. Gaaside maht sõltub oluliselt temperatuurist ja rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavalaliselt kokkuleppeliselt normaaltingimustel, kus temperatuur on 273,15 K (0 ⁰C) ja rõhk 101 325 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg). Kasutatakse ka standardtingimusi, kus temperatuur on 273,15 K ja rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg). Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. Normaaltingimusel 1,0 mooli gaasi Standardting

Keemia alused

doc

Keskkonnafüüsika kordamisküsimused II

Keskkonnafüüsika kordamisküsimused II 71. Avalda 1mm Hg rõhu põhiühikus 1mm Hg = 133 Pa p=gh Hg=13600kg/m3 g=9,8 N/kg 1Pa=1N/m2 p=F/S 72. Avalda 1mm H2O rõhu põhiühikus =1000 73. Kui suur on Maa atmosfääri mass? Maa raadius on 6400 km S=4 r2 p=760mm Hg p=1at p=F/S =m/V m=? R=6400km=6,4 x 108 cm 74. Mida nimetatakse rõhumisjõuks? Jõudu, millega üks keha toetub või rõhub teise pinnale. 75. Mida nimetatakse rõhuks? Füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega 76. Nimetage rõhu põhiühik. 1Pa 77. Kui paks veekiht avaldab raskusjõu tõttu pinnale rõhku 1 Pa? h=p/g 78. Koopiamasina paberi pakendile on kirjutatud 80 g/m2. Kui suurt rõhku avaldab paberileht formaadis A4 raskusjõu tõttu lauale, kui toetub igas punktis vastu lauda? Kui kõrge peaks olema pakk, et rõhk oleks ligikaudu võrdne atmosfäärirõhuga? 80g/m2=0,08kg/m2 0,8N/m2 Vastus: 0,8 Pa 79. Mida nimetatakse par

Keskkonafüüsika

Rohkem sarnaseid