Vastus leiad õppematerjalist: VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID

VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas aitan kaasa maailma veevarude säästmisele?
Kuidas jaotatakse jõgede äravoolualasid?
Miks on Araali mere pindala vähenenud?
Millest toituvad 2 millal on suurvesi?
Millal on madalvesi?
Miks ei ole mõnedel jõgedel suuet?
Mis ohustab maailmamerd?
Missuguseid kaitseabinõusid on vastu võetud maailmamere kaitseks?
Milliseid kalu kasvatatakse vesiviljeluse aladel?
Millistest teguritest sõltub sademetevee imbumine põhjavette?
Millistest majandusharudest on need reoveed pärit?
Missuguste majandustegevustega kaasneb põhjavee taseme alanemine?
Millistest teguritest sõltub põhjaveevaru täienemine?

KORDAMISKÜSIMUSED – VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID

Kirjeldage ühte veega või veekogudega seotud konflikti maailmas 3p.
Põhjus: Kontroll vee üle - põllupidajad võitlesid väheste veevarude eest võttes kasutusele ka raskerelvastuse

Kuidas aitan kaasa maailma veevarude säästmisele? 5p.

Hambaid pestes keeran kraani kinni
Anduritega kraanid/ Tilkuvad kraanid parandada
Vihmavee kogumine kastmiseks
Enda pesemiseks kasutada dušši
Pesu pestes mitte kasutada mitut loputust

Nimetage šelfialadelt ammutamise piirkondi 1) nafta 4p. 2) maagaas 4p.
Nafta Maagaas

Lõuna-Hiina meri Pärsia laht

Mehhiko laht Lõuna-Hiina meri
Pärsia laht Mehhiko laht
Põhjamere all Põhjamere all

Millised Maa piirkonnad saavad 1) kõige rohkem sademeid, miks 2p.

üle 3000 mm/aastas: ekvaatori ümbrus - sajab iga päev; õhuniiskust palju
Bengali lahe Põhja- ja Idarannik - mussoontuuled; pool aastat sajab; paduvihm

2) kõige vähem sademeid, miks 2p.

Alla 100 mm/aastas: pöörijoonte piirkond – laskuvad õhuvoolud; kõrgrõhuala; palju päikesekiirgust
Mandrite sisealad – sademed ei jõua keskosani, langevad ennem maha

Kuidas jaotatakse jõgede äravoolualasid? Tooge näide piirkonna kohta 2+2p.

Miks on Araali mere pindala vähenenud ? 2p.
On vähenenud, sest inimesed kasutavad Sõrdarja ja Amudarja vett kunstlikuks niisutamiseks. Auramine on suurem kui sademete hulk.
7. Iseloomustage järgmiste jõgede veerežiimi ja toitumist ( Volga , Rein , Kongo,
Niilus , Tigris, Jenissei , Huang He, Ganges ) iga 3p.
Volga

Kõrgvesi mais, madalvesi novembrist-veebruarini
Toitub sademetest (lumesulamisveest)

Tigris

Toitub sademetest
Kõrge veeseis aprillis , madalvesi septembris
Algus Türgi kaguosa mägedest

Rein

Toitub sademetest ( Alpid liustikud)
Suurvesi juunis ( sulamine ), madalvesi detsembris (vähem vihma)

Kongo

Toitub sademetest
Kõrgvesi detsembris, madalvesi juuli
Ekvatoriaalne kliimavööde

Niilus

Läbib mitut kliimavöödet
Toitub sademetest
Kõrgvesi septembris, madalvesi aprillis ( troopika )

Jenissei

Toitub lume sulamisest
Suurvesi kestab 2-3 kuud, madalvesi detsember-veebruar

Huang He

Toitub lumesulamisest ja sademetest ( mussoonvihmad )
Kõrgevesi suvel ja sügisel, madalvesi talvel

Ganges

Toitub sademetest, lumesulamisveest
Kõrgvesi suvel ja sügisel, madalvesi talvel

millest toituvad? 2) millal on suurvesi? 3) millal on madalvesi?
Toituvad lume ja igilume sulamisest, sademetest, liustikujää sulamisest, põhjaveest, teistest veekogudest. Suurvesi on veetaseme tõus, mida võivad põhjustada hoogvihmad jne. Madalvesi on
8. Nimetage 5 jõge, millel tekivad üleujutused ja põhjused, miks üleujutused tekivad 5+5p.

Ganges ja Brahmaputra –tasandikuline ala, veerohke suue, suvel mussoonvihmad
Mississippi –kiire lumesulamine, intensiivsed vihmad , Kesktasandiku ala, põllumajanduslik ala
Niilus –voolas kolmes kliimavöötmes, kõrge veeseis tekib erinevatel aegadel , kõrbeline ala keskjooksul , aeglane veevool
Huang He –mussoonvihmad suvel, tasandikuline ala, veevool aeglane
Jenissei –ülemjooksul sulab jää varem ja alamjooks on jääs ja tekib vee kuhjumine

9. Miks ei ole mõnedel jõgedel suuet ? Tooge näide 2p.
Siseäravoolualad ( Austraalia siseosa, Araali mere ümbrus), liiga kuiv, kaovad kõrbeliiva
10.Mis ohustab maailmamerd? 5p
Kliimasoojenemine , laevaõnnetused, meresügavustes olevad mürkained , põllumajandusreostus jõgede kaudu, tööstuse ja olme reoveed lähevad merre/jõgedesse
11.Missuguseid kaitseabinõusid on vastu võetud maailmamere kaitseks? 5p.

Püügikvoodid
Kahepõhjalised tankerid
Kokkulepped reostumise vähendamiseks rannikul –puhastusseadmed
Mürkainete paigutamine maailmamere põhja keelatud

12.Nimetage kolm kokkulepet, mis on sõlmitud maailmamere kaitseks. 3p.
1. 1970.a merekaitse üldleping 2. 1974.a Läänemere konventsioon 3. 1971.a Ramsari konventsioon
13.Missugused maailmamere piirkonnad: 1) on kalarikkamad ning põhjused 3+2p. 2) on kalavaesemad ning põhjused 2+2p.
Rikkamad piirkonnad: Atlandi ookeani loodeosas –soe Golfi hoovis ja külm Labradori hoovus puutuvad kokku
Vaikse ookeani osa –külm Peruu hoovus, jahe vesi on toitainerikkam
India ookeani põhja- ja kirdeosa –suured jõed toovad palju magedat vett ja toitaineid
Kalavaesemad piirkonnad: süvaookean –liiga külm vesi
Lähisekvatoriaalne piirkond –liiga soe vesi ja toitainetevaene
Ekvatoriaalne –liiga soe, väike soolsus
Polaarse avaookeanikihid –liiga külm, väike soolsus
14.Nimetage kolm riiki, mis on 1) suurimad kala eksportijad 3p.
2) suurimad kala importijad 3p.
Suurimad kala eksportijad: Norra, Taani ja Hiina
Suurimad kala importijad: Jaapan, Taani, Hispaania, USA
15.Kirjeldage ühte kalandusega seotud riikidevahelist konflikti maailmas 3p.
Island - Suurbritannia olid konfliktis tursa pärast.
16.Iseloomustage Euroopa Liidu kalanduspoliitikat 3p.
Euroopa Liidu kalanduspoliitika

Kalandus varustab liikmesriike kalavarudega
Kalalaevastik peab olema puhas
Turism ei tohi kalandust segada

17.Milliseid kalu kasvatatakse vesiviljeluse aladel? 3p.
Vikerforell, angerjas , tursk, lest , karpkala
18.Selgitage mõisted: vesiviljelus , šelf, veeringe , veerežiim, hüdrograaf , jõgede äravool , valgla , infiltratsioon , niisutuspõllundus
Vesiviljelus - kalakasvatus, taimedekasvatus
Self - mandrilava , maailmamere poolt üle ujutatud
Veeringe - vee liikumine vedelal, tahkel või gaasilisel kujul Maa sfääride või nende osade vahel
Hüdrograaf – graafik , mis näitab vooluhulga, veetaseme või äravoolu muutumist aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul
Jõgede äravool –
Valgla (äravooluala) – maa-ala, millest veekogu või selle osa saab oma vee nt. Amazonas
Infiltratsioon – sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimit pooridesse ja pragudesse
Niisutuspõllundus -
19.Missugune on põhjavee a) tähtsus 3p. b) kahju 3p.
Tähtsus: tähtsaim joogivee allikas, täiendab jõgede veevaru , taimed kasutabad, säilitab vee-elupaiku
Kahju: kutsub esile soostumist, mõjutab maalihete teket, vesiliivade esinemine
20.Nimetage põhjavee liigid, kus piirkonnas võib neid esineda 4+4p.
Põhjavett, mis asub esimese vettpidava eralduskihi all, nim surveta ehk vabapinnaliseks põhjaveeks. Kui põhjavesi on tunginud vettpidavate kihtide vahele, siis muutub ta tavaliselt surveliseks põhjaveeks ehk arteesia veeks. Rohkelt lahustunud mineraalaineid sisaldav põhjavesi on mineraalvesi. Põhjavesi, mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele on termaalvesi .
21.Millistest teguritest sõltub sademetevee imbumine põhjavette? 5p.

Taimkatte esinemine –taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademetest aurab tagasi õhku
Nõlva kalle – mida suurem on kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem
Pinnase niiskus – kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske pinnase korral
Saju kestus –esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud.
Saju intensiivsus –intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse

22.Nimetage põhjavee reostusallikad ja millistest majandusharudest on need reoveed pärit? 5+5p.

Mikroobidega –lekkivad kanalisatsioonitorud, sõnnikuhoidlad, prügilad
Kaalium -, fosfor-, lämmastiku-, kloori ja väävliühendid –põllumajandustegevus, sõnnikuhoidlad, prügilad
Õlisaadused, fenoolid –sõjaväelennuväljad, kütusetanklad, tööstusprügilad, keemiakombinaadid
Sulfaatreostus – põlevkivi ja teiste maavarade kaevandamisega
Mürkkemikaalid –keemiatoodete laod
Transpordireostus –teede sooldamine, õnnetused teedel, bensiini sattumine pinnasesse

23.Nimetage reovee puhastamise etapid ja iseloomustage lühidalt 3+3p.
Mehaaniline puhastus – veest eemaldatakse tahked osakesed, settimise või filtreerimise põhimõte, eraldatakse ujuv praht, naftasaadused või muud õliproduktid. Keemiline puhastus –reaktsiooni tekitamine, keemiline sadestamine levinud protsess, osooni kasutamine.
Bioloogiline puhastus –mikroorganismide ära kasutamine ( bakterid , seened), veest saab eemaldada lammastiku ja fosfori ühendid.
24.Nimetage neli suuremat riiki, mis tegelevad vesiviljelusega 4p.
Hiina, Jaapan, Island, Norra, Eesti
25.Nimetage neli majandusharu, mis kasutavad kõige rohkem vett
a) maailmas b) Eestis 4+4p.
Maailmas: põllumajandus (niisutamine), tööstus (tselluloosi- ja paberitööstus), kodus –vann ja vesitualett, veepargid
Eestis: soojuselektrijaamad, põlevkivi tootmine, tselluloosi- ja paberitööstus Kehra , fosforväetiste valmistamine, ENERGEETIKA, TÖÖSTUS, ELANIKKOND-OLME
26.Missuguste majandustegevustega kaasneb põhjavee taseme alanemine? 3p
Loomakasvatusfarmid, kaevanduste (karjäärid, allmaakaevandused) aladel, linnade vee kasutamine, niisutamine
27.Millistest teguritest sõltub põhjaveevaru täienemine? 4p.
Sõltub: kivimite poorsusest, pinnase niiskusesisaldusest, taimkatte iseloomust (metsadelt aurumine suurem), pinnamoest, aastaajast
28. UMA - se abil, nimeta kolm riiki, kus on probleeme puhta joogiveega 3p
Nigeeria, Aafrika, Uus- Guinea

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 21 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-03-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sunshine199 Õppematerjali autor

äravool infiltratsioon huang põhjavesi jõgede äravool reoveed eksportijad kala importijad importijad kala eksportijad araali mere soolsus konventsioon VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID

Sarnased õppematerjalid

docx

VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID

KORDAMISKÜSIMUSED – VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID 1. Kirjeldage ühte veega või veekogudega seotud konflikti maailmas 3p. "tursasõda" Islandi ja Suurbritannia vahel, tuunikala kriis Ecuadori, Peruu ja Tšiili suhtes 2. Kuidas aitan kaasa maailma veevarude säästmisele? 5p. panen jooksva vee hammaste pesul kinni panen jooksva vee dušši all käies kinni ei pese nõusid jooksva vee all kui wc pott on kahesüsteemiline siis kaustan neid nii nagu peab väldin suviti muru kastmist põhjaveega 3. Nimetage šelfialadelt ammutamise piirkondi 1) nafta 4p. Mehhiko laht Põhjamere all

Bioloogia

docx

KORDAMISKÜSIMUSED – VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID

KORDAMISKÜSIMUSED VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID 1. Kirjeldage ühte veega või veekogudega seotud konflikti maailmas 3p. 1998. aastal võitlesid Angoolia valitsus ja mässumeelne rühmitus UNITA Keune jõel ja Gore tammi haldamise pärast. !!2. Kuidas aitan kaasa maailma veevarude säästmisele? 5p. *hammaste pesu topsiga,keeran kraani kinni *tilkuvad kraanid parandada, anduritega kraanid *vihmavee kogumine kastmiseks *kasutada enda pesemiseks dussi *täis pesumasin,mitte kasutada mitut loputust !!3. Nimetage selfialadelt ammutamise piirkondi 1) nafta 4p. 2) maagaas 4p.

Geograafia

docx

Hüdrosfäär

1. Iseloomusta vee hulka ja jaotumist maal. Kui palju vett (soolast, magedat), kus, miks? Vesi moodustab maailmas 71%, milles 2,8% on magevett(pinna,-põhja-ja mullavesi) ja 97,2% on soolast vett. Enamik mageveest paikneb liustikes. 2. Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjutavad selle lülisid (sademeid, aurumist, infiltratsiooni, põhjavett). See selgitab kõike :D cool

Geograafia

docx

Hüdrosfäär, konspekt

HÜDROSFÄÄR · looduses eriline roll · teiste sfääridega läbi põimunud: atmosfääris veeaur litosfääris ja mullas põhjavesi organismide koostises vesi · veekogud ja neid siduv veeringe moodustavad iseseisva sfääri Veeringe maal · sademed ookeanide pinnalt aurunud vesi: - suurem osa langeb sademetena sinna tagasi - osa kandub õhuvooluga maismaale - mida kaugemale maismaale liigub mereline õhk, seda ulatuslikum on sademeterohke ala maismaalt auranud niiskus: - osa langeb sademetena maha maismaa kohal - vähesel hulgal jõuab niiskus ookeanide kohal tekkivatesse sademetesse · auramine veeringe teiseks lüliks toimub kogu aeg nii maa-kui veekogude pinnalt sõltub: - pinnase omadustest

Geograafia

docx

HÜDROSFÄÄR- kordamine

HÜDROSFÄÄR 1. jõgede äravoolu mõjutavaid tegurid: Ilmastikutingimused, eriti sademed st saju hulgast, kestusest, intensiivsusest ja sellest, kuidas sademed valgla (maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab) piires jaotuvad. Aurumine(sõltub õhutemp ja niiskusest, tuule kiirusest) reljeef- valgla (suurus ja kuju,), läbivool järvedest, veehoidlatest, soodest, valgla taimkate, muld, maakasutus 2. mis on veedefitsiidid (aurumise ja sademete vahe) ? defitsiit- puudujääk, nt veevaene piirkond- kõrb 3. üleujutuste võimalikud tagajärjed ning majanduslikud kahjud Linnas kus on ainult asfalt tõuseb jõgedes veetase tohutult kiiresti, sest

Hüdrosfäär

ppt

Jõgede toitumine ja veerežiim

Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004 http://et.wikipedia.org/wiki/ www.ekk.edu.ee http://www.grdc.sr.unh.edu/html/Stn.html Koostaja: J. Vidinjova, Maardu Gümnaasium Jõed on vooluveekogud Jõed kulutavad ja kuhjavad pinnavorme Jõed kujundavad Maa pinnamoodi Jõgi on veeringega seotud ainete ümberpaigutamise kõige olulisem lüli Jõed ja ojad saavad alguse allikast,liustikust,soost,järvest. Jõed toituvad ehk saavad vett juurde: Lume ja igilume sulamisest Sademetest Liustikujää sulamisest Põhjaveest Teistest veekogudest JÕE TOITUMINE MÄÄRAB KA TEMA VEEREZIIMI Jõe veereziim on jõe veetaseme ajaline muutumine Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub kliimast, aastaajast,

Geograafia

doc

Hüdrosfääri kokkuvõte.

triivhoovused) 2. vee tiheduse erinevused (tihedus- e. gradienthoovused) 3. veepinna kallakus (äravooluhoovused) Nende tähtsus: 1. Soojusevahetus erinevate laiuste vahel 2. Nad on setete transportijad (nt. savi, muda) 3. Planktonite transport 4. Mõju kliimale · Triivhoovused tekivad püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul. Atlandi ookeani põhja- ja lõunapassaathoovus. · Äravooluhoovused tekivad, kui kuskil on kõrgem veetase ja vesi hakkab sealt liikuma madalama veetasemaga kohta, näiteks maismaalt merre voolavate suurte jõgede suudmetest eemale. Mustast merest Vahemerre, Läänemerest Põhjamerre jne. · Tihedushoovused tekivad erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel. Atlandi ookeanist liigub vesi Vahemerre. · Gradienthoovused võivad olla tingitud erinevate veemasside talvistest tiheduse erinevustest. Kui veekogu on

Geograafia

odt

Geograafia küsimused vastustega

1.Iseloomusta vee hulka ja jaotumist Maal. Maailma meri katab 71% maakerast. Vesi on erinevates sfäärides: atmosfääris veerauruna, litosfääris ja mullas leidub põhjavett ja ka organismide koostises on samuti palju vett. 2.Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjutavad selle lülisid(sademeid, auramist, transpiratsioonist, infltratsiooni, põhjavett)Veeringe koosneb sademete, aurumise, transpiratsiooni, iinfiltretsiooni ja põhjavee vahelistest seostest. Suur osa sademeid langeb maha tagasi samas kohas kus

Geograafia

Rohkem sarnaseid