Töökeskkonna riskianalüüs: tootmine (0)

Töökeskkonna riskianalüüs
1.    Tehniliste ohuteguritega kaasnevad ohud
Oht
Ohuallikas
Esinemiskoht
Riskitase
Komistamis- ja kukkumisoht
1) trepid, põrandate ja trepiastmete kõrgusvahed;
2) riiulitele ronimine , kui kasutatakse toole;
3) libe põrand (tootmisruumis, koridoris jm)
4) libedad trepiastmed
Koridoris, trepil .
Töökohas , kus puuduvad vastavad redelid,
tootmisruumides
III
II
II
III
Äralöömisoht
Mööbel, sisseseade, selle nurgad ja servad
Liikumistsoonis; kui on teravad nurgad
II
Tuleoht
Tööpingid ja lisaseadmed, olmeelektroonika, valgustid
Tööruumides
I
Elektrilöögioht
Tööseadmed, olmeelektriseadmed
Kasutamiskohas
I
Venitusoht 
Tööseadmed
Tööruumides, tootmisruumides
II
Põletusoht
Tööseadmed, olmetehnika (kohviautomaat, veekeetja )
Kasutamiskohas
II
2.    Füüsikalised ohutegurid , mis võivad põhjustada külmetushaigusi, kuulmiskahjustust, vibratsioonitõbe, nägemiskahjustust jmt.
Ohutegur
Selgitus
Esinemiskoht
Riskitase
Õhutemperatuur
1) Normi piires, kuid halvasti reguleeritav;
2) temperatuuri reguleerimise võimalus puudub, ruumide temperatuur sõltub kütmise intensiivsusest; üldiselt normi piires
3) lubatud alumise piirnormi tasemel (temperatuur tööruumides peab jääma vahemikku 18-25 kraadini)
Kõik ruumid
II
Õhuniiskus
Piirnormidega lubatud tasemel, kuid kuivem või niiskem optimaalsest
Kõik ruumid (olenevalt aastaajast )
II
Õhuvahetus-üldventilatsioon
1) Aegunud , mitteefektiivne
2) Olemas, kuid esineb pretensioone
3) Olemas, vastab nõuetele
4) Puudub lisaventilatsioon
5) Ei võimalda reguleerida õhuvahetust, töötab ilma eelsoojendatud õhu pealevooluta, mistõttu tõmbe töötamise ajal imetakse ruumides saastatud õhku koridorist või külma õhku (talvel) akna kaudu. Tekib tuuletõmbus, suureneb tervisekahjustuse oht
Enamus ruume
Ruumis nr
Enamus ruume; kõik ruumid; koridor
Ruumis nr
Ruumid nr
Laborid nr
II
II
II
II
III
III
Valgustus
tehisvalgustus-
1)töökohtade valgustatus piisav
2)üldvalgustus ebapiisav
3)valgustatus vastab piirnormidega nõuetele
4)üldvalgustus väga hea, töötsooni valgustatus ja üldvalgustus ei vasta eeldatavasti piirnormidele
5)töötsooni valgustatus ja üldvalgustus ei vasta eeldatavasti piirnormidele
Kui kasutatakse kohtvalgusteid
II
III
III
I
II
III
loomulik valgustus
1) väga hea (rohkelt aknapinda)
2) olemas laeaknad, valgustatus ebaühtlane
3) väike aken, pikk ja kitsas ruum, valgustatus ebaühtlane
4) puudub, ei ole pideva töötamise ruum
5) Olemas
Alumine korrus; ruumid nr; ülemine korrus; enamus ruume
Ülemine korrus; ruumis nr
Ruumis nr
Puhketuba
Akendest kaugemad töökohad
I
II
II
II
II
Müra  
1) Intensiivne müra , mida tekitavad tootmismasinad
Tootmistsehh,
II
II
II
Vibratsioon
1) Tootmismasinatest tekkiv vibratsioon
Tootmisruumid
II
Õhu liikumine
Ruume õhutatakse  akende ja uste kaudu
Kui toimitakse nii
II-III
Tolm
1) Tootmisel eralduv puidutolm;
2) lihvimine
Tootmisruumid
II
II
Teised füüsikalised tegurid
1) Kokkupuude elektromagnetkiirgusega ( soojus , valgus, röntgenkiired, ioniseeriv radiatsioon ).
2)Kokkupuude laseritega.
3)Kokkupuude kuumade ainete ja vahenditega.
4)Kokkupuude külmade ainete ja vahenditega.
5)Rõhu all olevate ainete olemasolu (suruõhk, aur, vedelikud).
3.    Keemilised ohutegurid, mis võivad põhjustada mürgitusi, allergiat, naha-, kopsu- ja neerukahjustusi jne.
Oht, ohutegur
Selgitus 
Esinemiskoht 
Riskitase
Kokkupuude ohtlike ainete või valmististega
1)Tule- ja plahvatusohtlike materjalide kasutamine.
2) Hapnikupuudus (asfüksia).
3)Sööbivate ainete olemasolu.
4)Reageerivad ja ebastabiilsed ained
5)Tervisele ohtliku materjali sissehingamine, allaneelamine ja naha kaudu imendumine (sh. aerosoolid ja udu).
Tootmisruumid
II
II
II
4.    Bioloogilised ohutegurid
Oht, ohutegur
Selgitus 
Esinemiskoht 
Riskitase
Infektsioon
1)Infektsioonirisk, mis tuleneb mikroorganismide, ekso - ja endotoksiinide käitlemisest ja mittetahtlikust kokkupuutest nendega.
2)Infektsioonioht tahtmatu kokkupuute tõttu mikroorganismidega (näiteks märgadest
jahutustornidest levinud legionellabakteritega).
3)Allergeenide olemasolu.
Kui töökoht on kohandamata
II
5.    Füsioloogilised ohutegurid, mis võivad põhjustada füüsilise ülekoormusega ja füsioloogiliste protsesside rikkumisega kaasnevaid haigusnähte töötaja organismis.
Oht, ohutegur
Selgitus 
Esinemiskoht 
Riskitase
Staatiline koormus
Käte ja keha hoidmine ebamugavas asendis
Kui töökoht on kohandamata
II
Tööasendid
1) pidev töö seistes
2) vaheldusrohke töö, erinevad tööasendid
3) pidevat istumistööd ei ole
4) töö istudes
Kui esineb ja töökoht kohandamata (Kui esineb ja töökoht kohandatud
Kui on, …… töökoht (või ruumi nr)
Oleneb töökohustustest;
Ei esine pidevalt
Suhteliselt pidev töö (üle poole tööajast)
III
I
I
I
II
III
Liigutuste kiirus
Võimalik vastavalt võimetele valida
Kõigil 
I
Töövahendite kasutamine
1)Ebapiisavalt kaitstud pöörlevad või liikuvad osad, mis võivad muljuda, lüüa, torgata, koksata, kinni haarata või sikutada.
2)Osade või materjali vaba liikumine ( langemine , veeremine, libisemine , ümberminemine,
äralendamine, õõtsumine, varisemine), mis võib põhjustada löögi inimesele.
3)Masina või selle osade liikumised.
4)Tule- ja plahvatusoht (näiteks hõõrdumise tõttu, surveanumad ).
5)Väljapääsmatusse olukorda sattumine.
Kui esineb puudusi
I
II
I
II
Töökoha ja tööruumiga seotud ohud
1)Ohtlikud pinnad (teravad servad, nurgad, teravikud, karedad pinnad, väljaulatuvad osad).
2)Kõrguses töötamine.
3)Ebamugavate liigutuste või asendiga seotud tööülesanded.
4)Kitsas ruum (näiteks peate töötama liikumatute osade vahel).
5)Komistamine ja kukkumine (märjad või muidu libedad pinnad jne).
6)Töökoha püsikindlus.
7)Isikukaitsevahendite kasutamise mõju teistele tööaspektidele.
8) Töövõtted ja -moodused.
9)Piiratud ruumidesse sisenemine ja seal töötamine.
Kus asuvad (ruumis nr)
Kus ei ole nii (ruumis nr)
Olemas klaviatuurialus, hiir laual (ruumis nr)
Puudub klaviatuurialus, mõlemad laual (ruumis nr)
I
II
II
II
Sundasend
Pidev töö samas asendis, millest tingituna võivad töötajatel esineda luu- ja lihaskonna probleemid
Kõikidel töökohtadel
II-III
6.     Psühholoogilised ohutegurid, mis võivad põhjustada stressi ja muid tõsisemaid psüühilisi kõrvalekaldeid.
Ohutegur
Selgitus
Esinemiskoht 
Riskitase
Isikuomaduste ja töö iseloomu sobivuse probleemid 
Töökorraldus, keskendumisvõimalused, töötempo, monotoonsus , vastutus, otsustamisvajadus, stress
Arvestada töötajate individuaalsete omadustega
Individuaalne
I-II
I-II
Töötamine üksinda
Suhtlemisvõimalused olemas
Kõigil töötajatel olemas
I
I
Töö monotoonsus 
Olenevalt töökohustustest erinev
II
I
Tööaeg
Vastavalt seadusandlusele 
Kõikidel töötajatel
I
Keskendumisvõimalus
Kõikidel töötajatel 
II
Töö organiseerimine
Puhkepausid, lõunavaheaeg, stabiilne rütm
Ootamatud tööd
II
7.    Ohustatud isikud
Sõltuvalt töö kestusest ja töö iseloomust on erinevate ohutegurite riskitasemed erinevad. Kindlasti on soovitatav sundasendis ja pingelise töö korral teha puhkepause, mille ajal teha sirutus -, venitus- ja painutusharjutusi kätele ja kogu kehale.  Suuremate vaevuste korral suunata töötajaid luu- ja lihaskonna tervisliku seisundi kontrolli.
Oluliseks terviseriski allikaks on ka töötamine mehhanismidega. Ohustatud isikuteks on kõik tootmise töötajad, kelle töö on seotud mehhanismidega. Ohu vähendamiseks tuleb jälgida seadme ohutusnõudeid, õigeid töövõtteid ja jälgida mehhanismide korrasolekut.
8.    Riskide ohjamine
Erinevate ohutegurite riskitaseme alusel tuleb koostada tegevuskava riskide ohjamiseks. Eelkõige tuleb tegeleda nende ohtudega, mille riskitase on kõige kõrgem (hinnang V) ja jätta plaanist välja vähese riskitasemega (hinnang I) ohud. Igale ohutegurile, mille riskitase on kõrgem, kui I, tuleb ette näha abinõud riskitaseme vähendamiseks, täitmise tähtaeg ja täitmise eest vastutaja.
Järgneb valik meetmetest, mida olulisemate ohtude puhul nende riskitaseme alandamiseks oleks võimalik töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskavva lülitada.
8.1.    Talumatu riskiga ohud (riskitase V)
Nimetatud ohud puuduvad ja vältimatuid abinõusid ei ole vaja rakendada.
8.2.    Suure riskiga ohud (riskitase IV)
Nimetatud ohud puuduvad ja vältimatuid abinõusid ei ole vaja rakendada.
8.3.    Keskmise riskiga ohud (riskitase III)
Tuleb planeerida meetmed sõltuvalt ohuteguri võimalikust kahjulikkusest.
Ohutegur
Selgitus
Abinõud
Erineva kõrgusega ja libedad trepiastmed
Trepil liikudes võib juhtuda õnnetus komistamise, libastumise tagajärjel
Juhendada, kontrollida
Kasutada ohutusmärgistust
Selgitada trepiastmete kattematerjali vastavust projektile
Tuuletõmbus, intensiivne jahe/soe õhk
Puudub õhuvahetuse reguleerimise võimalus
Sissepuhke suund ja intensiivsus tekitavad ebamugavusi
Ruumide lisaõhutamine
Projekteerida ja ehitada nõuetekohane ventilatsioonisüsteem
Õhutada ajal, mil töötajad ise ei viibi ruumis
Juhendada, kontrollida
Tagada normaalse niiskusega värske õhk ventilatsioonisüsteemi abil
Leida lahendusi intensiivse sissepuhke ebameeldivuste kõrvaldamiseks
Ebaühtlane valgustatus
Üldvalgustuse ja töökoha valgustuses on suured erinevused
Valgustihedust ei ole mõõdetud, eeldatavalt nõrk
Parendada valgustust (vajadusel lisada tehis - ja kohtvalgusteid); lisavalgusti olmenurka
Korraldada valgustiheduse mõõtmine
Füüsikalised ohutegurid
Seadmete hooldamine, sh ohutusseadmed.
Nõuetekohane kord õnnetuste ja hädaolukordadega tegelemiseks
Töötamine sundasendis
Töö spetsiifikast lähtuvalt moodustab suurema osa tööajast töötamine pidevas samas asendis, mistõttu võib töötajatel esineda  luu- ja lihaskonna probleeme
Vaevuste ennetamiseks pidada puhkepause; teha võimlemisharjutusi; kohandada töökoht sobivamaks; vajaduse korral ja lähtudes struktuuriüksuse majanduslikest võimalustest suunata töötajaid tervisekontrolli (luu- ja lihaskonna kontroll)
Psühholoogilised ohutegurid
Töö raskus (intensiivsus, monotoonsus).
Töökoha mõõtmed, näiteks klaustrofoobia, üksinda töötamine.
Rolli ebaselgus ja/või konflikt.
Suured nõudmised, kuid väike kontroll töö üle.
Tööprotsessist põhjustatud tegurid (näiteks pidevus, vahetustega süsteemid, öötöö).
Tööd ja tööülesannet mõjutava otsusetegemise soodustamine.
Tõhusa juhtimissüsteemi ja korralduse olemasolu töötervishoiu- ja -ohutusprotsessi
korraldamiseks, planeerimiseks, seireks ja järelevalveks.
Paljude III riskitasemega ohtude puhul on oluline ka töötaja enda teadlikkus ja arusaamine võimalikest terviseriskidest ja nende kahjuliku mõju vähendamise võimalustest.
8.4.    Vastuvõetava riskiga ohud (riskitase II)
Vastuvõetava riskiga ohud ei nõua üldjuhul lisaabinõusid. Nende puhul on oluline pidev ohutusabinõude teadmine ja täitmine. Siinkohal neid eraldi käsitletud ei ole, kuid ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskava koostamisel võetakse need arvesse. Põhimeetmeks on sellisel juhul juhendamine ja teadmiste ning nõuete täitmise kontrollimine.
9.    Kokkuvõte
ettevõtte tootmise tööruumides on kujundatud kaasaja nõuetele vastav töökeskkond . Töö spetsiifikast lähtuvalt põhiliseks ohuteguriks istumisega seotud sundasend, töötamine kuvaritega, mille terviseriski tase sõltub oluliselt töötajate teadlikkusest. Terviseriski taset vähendab oluliselt …..
Teiste probleemide (valgustus, ruumide õhutamine, müra vähendamine) lahendamine sõltub majanduslikest võimalustest ja töötajate teadlikkusest.
 
Koostas:
____________________(ees- ja perekonnanimi )
____________________ ( ametikoht )