on tingitud kiirest müügivajadusest. Keynes'i järgi on ettevõttes rahavajadus:1. Ülekannete tegemiseks - normaalseks äritegevusest vajatav rahahulk, sõltub tegevusalast ning raha tulevase laekumise tõenäosusest. Raha laekumine ja väljamaksed on tasakaalustatavad suhteliselt stabiilsete laekumistega tegevusaladel. Näiteks kauplustel on raha suhe müügitulusse kõrgem kui kommunaalettevõttel. Sõltuvus aastaajast ning geograafilistest tingimustest mõjutab just põllumajandusettevõtteid. 2. Ettenägematuteks otstarveteks - likviidsete varade reservvaru võimalike ettenägematute vajaduste rahuldamiseks. Näiteks lennunduses. Mõjutab väliste finantseerimisallikate kättesaadavus. Näiteks head suhted pangaga ning väljakujunenud krediidisüsteem vähendavad raha hoidmise vajadust. Sageli on varu kergestirealiseeritavates väärtpaberites e raha ekvivalentides. 3. Spekulatiivsel
kus asjaolud (mida, millal, kui palju jne) on võrdselt ületähtsustatud ning söömisest on tehtud kultus. (´´Normaalne söömine´´ Zilmer, Kokasaar, Vihalemm 2004, lk 5-6) 3 2.1 Mis on tasakaalustatud toit? Lühidalt võiks öelda, et toiduga saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojusenergia tekkeks ning kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energia hulga. See omakorda sõltub soost, east, kehakaalust, aastaajast, füüsilisest koormusest jms. Tasakaalus toit peab sisaldama optimaalses koguses kõiki põhitoitaineid (valgu, lipiidid, süsivesikud ja vesi) ja ka mikrotoitaineid (vitamiinid, makro- ja mikroelemendid).Meie toidusedel on aastate jooksul nihkunud süsivesikuterikkalt (peamiselt taimne) vähe töödeldud toidult valg- ja rasvarikka (tugevalt loomne) kiudainevaese toidu suunas. See nihe on oluliselt halvendanud ka meie tervist. Oluline tasakaalustatud toidu juures on mõõdukus. See
Kliimat kujundavad tegurid: 1. Koha geograafiline laius e. kaugus ekvaatorist sõltub Päikese kõrgus päikesekiirte langemisnurk 2. Üldine õhuringlus e. valitsevate tuulte suund tuule suunast sõltub, milliste omadustega õhumass valitseb külmvöötmes ida-kirdetuuled ida-kagutuuled parasvöötmes läänetuuled palavvöötmes kirdepassaadid kagupassaadid PASSAADID püsivalt ekvaatori suunas puhuvad tuuled MUSSOONID tuuled, millede suund muutub sõltuvalt aastaajast, talvel puhuvad maalt merele, suvel merelt maale 3. Kaugus ookeanist mereline kliima pehme talv jahedam suvi, temperatuuri amplituud väiksem sademeid rohkem mandriline kliima külm talv soe suvi, temperatuuri amplituud suur sademeid vähe 4. HOOVUSED suure hulga ookeanivee püsiv liikumine kindlas suunas soe hoovus temperatuur kõrgem sademeid rohkem ( !! tõusvad õhuvoolud ) külm hoovus temperatuur madalam sademeid vähe ( !! laskuvad õhuvoolud ) 5. Pinnamood
sõnale ,,tervik", on lihtne taibata, et tervis on kogu füüsilise, emotsionaalse, vaimse ja sotsiaalse tasakaal ja harmoonia. Kõik algab mõtlemisest, mis on tähtis, prioriteet, mille eest ma vastutan, millesse ma panustan. Oma tervisega tegelemise alla kuuluvad eelkõige sobiv toitumine, füüsiline koormus, emotsionaalne ja sotsiaalne heaolu, sealhulgas suhted ja stressi juhtimine. Kõik need võivad küllalt palju varieeruda, sõltuvalt inimese anatoomilis-füsioloogilisest omapärast, aastaajast, vanusest, tööst, harjumustest jne. Vaevuste ja haiguste põhjuseks on laias laastus millegi liig või puudujääk. Selleks võib olla kas mingi aine, temperatuur, mehhaaniline mõju, stress, valgus, heli jne. 3 1 ORGANISMI VASTUPANUVÕIME TUGEVDAMINE Inimest ei tee haigeks mitte külm ja vihm, vaid organismi vastupanuvõime vähenemine.
organisatsioone, kes pakuvad elanikkonnale midagi ostmiseks. Arvestades enam- vähem ühesugust toodete hinnataset, võiksid niisugusteks konkurentideks olla näiteks jäätise tootjad jne. Tarbija võib soovida kõiki sama hinnaklassi tooteid, kuid finantsvõimalused lubavad valida ainult ühe. Kliendid · Ärikliendid on teised ettevõtted, kes ostavad ettevõtte tooteid hulgi. Neid ettevõtteid on umbes 70 - olenevalt aastaajast, suvel rohkem, talvel vähem. Organisatsioonid moodustavad enamuse klientidest (3/4 klientidest). · Erakliendid ehk eraisikud, kes ostavad tooteid esinduspoest või tellivad torte ja kringleid. Üksikisikud mängivad üldjuhul väikest rolli (1/4 klientidest). Tarnijad · Põhilisteks tarnijateks on pagariäris vajaminevaid tooraineid müüvad ettevõtted. Balt Hellin, kes töötab pagaritööstuse vallas ning pakub Lääne-Euroopa ja rahvusvahelist
TUHKUR Üldandmed tuhkrute kohta Me elame täiesti hullumeelses maailmas, ja meie ümber on neli kivist seina. Meie elutempo sunnib meid pidevalt kiirustama. Ja meie elu möödub jooksujalu. Kuid ööpäevas leidub siiski paar tundi, millal saame lõõgastuda ja puhata. Ning sellel hetkel vajame me kindlasti tükikest elusat loodust. Tavaliselt on selleks kass või koer. Kuid neile ei piisa mõnest tunnist, mida me võime neile pühendada. Koeraga tuleb kindlasti jalutada ja soovitavalt kauem, aga kassil on korteris üksi igav. Ja siis ilmub teie korterisse....tuhkur! Te ütlete eksootika? Loomulikult mitte, sest tuhkrust sai koduloom juba rohkem kui 800 aastat tagasi. Esialgu oli ta kohandatud küülikute jahtimiseks. Kuid 20. sajandil hakkas elama majades. Pidevalt hõivatud linnainimesele sobib tuhkur kõigist teistest koduloomadest kõige paremini. Sest ta magab peaaegu terve ööpäeva ning on vaid mõned tunnid ä...
taimedes. Taastuvad energiaallikad, mille algallikaks ei ole päikeseenergia, on Maa siseenergia (geotermaaleneergia) ja loodete energia (põhjustatud Kuu ja vähesel määral ka Päikese külgetõmbejõust). Taastuvate energiaallikate kasutamise võimalused maakeral on väga erinevad ning sõltuvad antud piirkonna kliimatingimustest ja muudest iseärasustest. Millest sõltub maapinnale langeva päikesekiirguse hulk? - öö ja päeva vaheldumisest (Päikese kui energiaallika olemasolu) - aastaajast ja kellaajast (päikesekiirguse intensiivsus) - pilvisusest (peegeldumine pilvedelt, neeldumine atmosfääris) - õhu koostisest (keemiline koostis, tolmu sisaldus jm). Kuidas toimub päikesekiirguse abil energia tootmine?Millised on selle kasutamise võimalused? Päikeseenergia abil on võimalik toota elektrit, kütta elumaju ja soojendada vett. Päikeseenergia kogumine ja kasutamine toimub kas passiivsel või aktiivsel kujul.
1. Kaugus ekvaatorist - määrab päikeslt saadava kiirguse hulga, mis soojendab maad. See sõltub päikese kõrgusest taevavõlvil (päikesekiirte langemisnurgast) -aluspinna värvusest 2. Valitsevate tuulte suund Madal-ja kõrgrõhualade paiknemist kujunevad maakeral välja: a) Külmvöös-idatuuled b) Parasvöös- läänetuuled c) Palavvöös- kirdepassaadis, kagupassaadid Ookeani ja maismaa soojenemist kujundavad: a) Mussoonid- tuuled, mille suund muutub sõltuvalt aastaajast, talvel puhuvad maalt merele, suvesl merelt maale. Rõhkkonnad parasvöötmes: Tsüklon e. madalrõhkkond- sademeterohke, pilvine, suvel jahedam, talvel pehmem ilm. Antitsüklon e. kõrgrõhkkond- kuiv, suvel palav, talvel väga külm. 3. Mere mõju kliimale Vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaal Mere ääres on kevad jahedam ja sügis soojem kui sisemaal 4. Pinnamood Mõjutab õhumasside liikumist(mäestik/tasandik)
Mahla nõrutatakse, et seda puhastada suurematest kõvadest osadest. Nõrutatakse enne käärima panemist. Saadud mahl pannakse 12-48 tunniks seisma suurtesse anumatesse. Selle aja jooksul settivad väiksemad kivikesed ja muud heljumid, kui neid veel mahla sisse jäi, anuma põhja. 2.2 Fermenteerimine ja selitamine Fermentatsioon toimub kas roostevabast terasest tõrtes või tammevaatides. Käärimisprotsess kestab olenevalt aastaajast ja veinisordist 1-6 nädalat. Esmaklassilise valge veini valmistamiseks peetakse kõige sobivamaks tammevaate. Kääritamine käivitatakse spetsiaalse kultuurpärmiga ning kulgeb rangelt kontrollitud temperatuuril. Valge veini valmistamiseks peab temperatuur käärimisprotsessi vältel olema madal. Järgnevalt selitatakse veini naturaalsete vahenditega (zelatiin, munavalge jne). Kõiki neid aineid kasutatakse ametlikult ning võetakse lõpuks veinist välja. Samuti kasutatakse neid
• Kuna tülakoidi membraan on eriti tundlik kuuma suhtes, siis on häired fotosünteesis esimeseks indikaatoriks kuumastressist • Külmade piirkondade taimed kuumastressile tundlikumad kui parasvöötmes ja troopikas kasvavad (iseäranis kuumatoletantsed on tarnad ja C4-kõrrelised) • Kaudselt tekib veepuudus Adaptatsioonid kõrgetele temperatuuridele: - Muutused valkude metabolismis (ka aastaajast sõltuvalt) Sooja šoki valgud – sünteesitakse tsütoplasmas ja transporditakse sealt kloroplastidesse ja mitokondritesse – stabiliseerivad/parandavad tuuma struktuure ja membraane. Kaovad mõne tunniga. - Jahutamine - Kiirguse neelamise vähendamine (lehe pinnaomadused, suurus, lehe kaldenurk päikese suhtes) - Sukulentsus (vee suur erisoojus) - Isoleerivad katted (paks, suberiniseerunud korp - seotud eeskätt põlengutega)
Sellest tuleneb ka selle haiguse nimi (bipolaarne ehk kahe pooluse vahel). Tavalist depressiooni võiks selle analoogia järgi kutsuda unipolaarseks, s.t sellel on ainult üks poolus. 3 Talvedepressioon On ammutuntud tõde, et valgus mängib inimese meeleolumuutustes olulist rolli, eriti põhjapoolkeral. Samuti on palju aastaid teada olnud, et inimeseni jõudva valguse hulk on tüüpilise depressiooni eri variantide ilmnemisel määrav tegur. Talvedepressioon kuulub aastaajast sõltuvate meeleoluhäirete hulka. Talvedepressioon tabab põhiliselt naisi (80%) ja algab varases nooruses. Mida rohkem põhja pool te elate, seda suurem on talvedepressiooni tekkimise tõenäosus. Kui inimesel on kalduvus talvedepressioonile, tuntakse mõndasi sümptomeid juba sügiskuudel: · meeleolu on nullis ja tuju halb · väsitakse palju kiiremini ja isikul on vähem energiat kui suvekuudel · unetarve suureneb
antropogeenne kõrbestumine. Ligi 60 % maismaast asub veevaeguse tsoonis; 25 % inimkonnast kannatab magevee nappuse all. Rahvusvaheliste normide järgi loetakse vee tarbimist alla 1000 m³/a inimese kohta veepuuduse olukorraks. Araali meri antropogeenne kõrbestumine Põhjavesi Põhjavesi jaguneb: 1. Surveta põhjavesi e. vabapinnaline e. pinnasevesi. Asub maapinnast lähtudes esimese vettpidava eralduskihi peal. Vabapinnalise põhjavee tase sõltub peamiselt sademetest ja aastaajast. 2. Surveline põhjavesi vettpidavate kihtide vahel olev vesi. Surveline põhjavesi avaneb sügavates puurkaevudes. Taset, milleni vesi seal tõuseb nimetatakse surve ehk piesomeetriliseks pinnaks. Veekasutuse tõus võib rannikualadel kaasa tuua soolase vee pealetungi üleekspluateeritud põhjavee horisonti. Sooldumine on probleemiks USA, Isreali, Süüria ja Araabia riikide rannikualadel. Joogivee probleemid Joogivee nõudlus on alates 1975. a. kahekordistunud. Maailmas
nööri, nn. tamiili. Statsionaarrulli kasutamisel peab tamiili jämedus olema 0,25-0,35 mm. Jämedam tamiil võib ebameeldiva sasi moodustada. Roteeriva rulliga kalastamisel piisab 0,4- 0,5 mm läbimõõduga tamiilist./Kalastaja käsiraamat, lk 65/ 4.4 Lant Landid jagunevad pöörlevateks ja võnkuvateks. On helendavaid ja helisevaid lante ja kala- ning konnaimitatsioone (vt. joon 4). Kasutatakse ka rakiseid prepareeritud väikekaladega ja elussöödaga. Millised neist valida sõltub aastaajast, veekogust, ilmast ja paljudest teistest teguritest. /Kalastaja käsiraamata, lk. 66/ Joonis 4 Lant Landikonksud Landikonksud valitakse sellised, millel on lühike säär ja teravike vahed 20-25 mm. Konks peaks olema landi laiune või veidi laiem. /Kalastaja Käsiraamat, lk. 66/ 11 5. Vedel Kalapüük vedeliga on igivana püügiviis
annoona, aseta see toatemperatuuril pruuni paberkotti ning lase viljal järelvalmida. Maitsva viljaliha nautimiseks lõika annoona lihtsalt pooleks ja söö lusikaga otse viljast. Kõvad seemned söögiks ei sobi. Cherimoyast saab banaani ning koort lisades valmistada ka suurepärase puuviljakastme. 3. Ananass ingl pineappel, ladina Ananas, soome ananas, vene Kirjeldus Viljal on magus, veidi hapukas maitse, mis varieerub olenevalt aastaajast. Ananassil on palju sorte ning nende suurus varieerub väga suurtest kuni tillukeste miniananassideni. Kolumbus tõi ananassi Kesk-Ameerikast Euroopasse. Sellest sai külalislahkuse sümbol. Ostmine Ananassi kasvatatakse maailma eri paigus. Suurimad tootjamaad on Tai, Brasiilia, Hiina ja Mehhiko. Havail kasvatatakse maailma ananassidest kolmandik, sealhulgas konservananassidest pooled. Ostmisel nuusutage vilja- küps ananass lõhnab tugevasti ja magusalt. Valige vili, mille koor
LOGISTIKA Kui tellimuspartiid suurendada siis, tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb. Milliste kulude arvutamine on kõige töömahukam ja keerulisem? Puudumiskulude Tellimuspunkt on toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus Mis on “tellimusvahe”? Ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse vahele Mis on “tellimustsükli meetod”?Laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? Tellimis ja veokulude säästu Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest? Mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservladu Mida tähendab „laovaru”? 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks Millist kulu nimetatakse veoauto läbitud kilomeetri omahinna arvestamisel püsivkuluks? Amortisatsiooni...
ülekaalu anaeroobsed liigid. Mulla mikroflooras on esindatud nii bakterite, viiruste, hallitus- ja pärmseente, vetikate, ainuraksete jt organismide liigid. Mikroobide tegevust aktiviseerivad kündmine jne, ka temp 10-20c aktiivsed alla 10c elutegevus pidurdub. Õhku satuvad mikroobid mullast, taimedelt, loomadelt. Õhus vüivad säilida teat aja eluvõimelistena. Mingil ajal hukuvad päikesekiirguse tõttu. Õhu mikrofloora sõltub aastaajast, keha sanitaarsest seisundist. Õhk sisaldab merede, mägede ja jääväljade kohal vähe mikroobe. Asustatud punktide ja tööstuspiirkondade õhus on neid 100000-id korda rohkem. Õhumikroobide hulga suurusel on tähtsus paljastusel. Puud ja põõsad vähendavad oluliselt tolmu ja eritavad mikroobe hävitavaid fütotsiide. Õhumikrofloora on liikide rohke, sealt võib leida mikrorakke, hallitusseente spoore, sporogeenseid ja asporogeenseid baktereid, viiruseid
Need tööd on välisseinte-, siseseinte-, vahelagede-, põrandate-, tellingute-, töölavade-, raketiste- ja mitmete abiehitiste rajamine. Laudsepatöö on täpsem ja puhtam puidu töötlus. Laudsepatöödeks on uste ja akende valmistamine ja paigaldamine, samuti põrandaliistude, parketi, piirdelaudade ning sisseehitatava mööbli paigaldus. 48. Nimetage puitkonstruktsioonide eeliseid. 1. Suhteliselt suur tugevus mahukaalu kohta; 2. Puitkonstruktsioonide ehitamine on lihtne ja ei sõltu aastaajast ega ilmastikust; 3. Vähetundlik keemilistele mõjutustele; 4. Väike soojajuhtivus 5. Puidu temperatuuri lineaarpaisumise tegur on piki kiudu l=4x10 -6, mistõttu temperatuurist tingitud pinged staatiliselt määramata konstruktsioonides on tühised ja neid ei arvestata; 6. Kergesti ülestöödeldav ja taastuv materjal; 7. Suhteliselt kerge ja tugev materjal eriti piki kiudu, mis võimaldab ehitada konstruktsioone avaga 100 m ja enam meetri; 8
Elupaik ja eluviis - Metssead on üldiselt öise eluviisigia ning aktiivsed peamiselt varahommikuti ja hilisõhtuti. Keskmiselt 4–8 tundi päevas otsivad nad süüa, mis on üldiselt sotsiaalne tegevus koos grupiga. Päevasel ajal puhkavad nad varjulistes kohtades, näiteks põõsastes. Metssead on üldiselt seltskondlikud loomad. Nad moodustavad karju, mille suurus oleneb nende asukohast ja aastaajast. Enamasti ei ületa karja suurus 6–20 isendit, kuigi on avastatud ka saja- ja enamaliikmelisi gruppe. Karja moodustavad enamasti täiskasvanud emased ning nende noored järeltulijad. Vanemad isased väljaspool sigimisperioodi üldiselt gruppides ei ela. Igal metsseagrupil on oma territoorium, mis katab umbes 20 ruutkilomeetri suurust ala. Oma territooriumi märgistavad nad haisvate eritistega: sülje ja väljaheidetega. Grupp püsib tavaliselt oma territooriumil
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Ott Levisto Ehitusmaterjalid REFERAAT Õppeaines: Ehitusmaterjalid Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI 21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 2 Sisukord 1. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVAMINE.....................................................................4 2. SAVITELLISE TOORMATERJAL, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................... 8 3. ISETIHENEV BETOON.................................................................................................................... 12 4. SILIKAATTOODETE TOORAINE, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................17 Kasutatud kirjandus:................................................................................................................................21 Lisa 1: Puidu kuivatamine vabas õhus.................................................................................................... 22...
Kalkunite kasvatamiseks sügavallapanul ehitatakse tavaliselt tüüplindlad, mis mahutavad ligikaudu 4000....10 000 kalkunitibu ja noorkalkunit. Lindla jaotatakse võrkvaheseintega sektsioonideks. Igasse sektsiooni paigutatakse 2...4 kunstema. Tibud jäetakse samasse sektsiooni ka pärast kunstemade eemaldamist. Seega kasvatatkse noorkalkuneid koorumisest tapmiseni ühes ja sellessamas hoones ja sektsioonis. Kunstema periood kestab olenevalt aastaajast, välistemperatuurist ja tibude arengust tavaliselt 30...45 päeva. See lõpetatakse, kui kalkunitibudel on termoregulatsioon sedavõrd välja kujunenud, et nad suudavad taluda 18...20 kraadist õhutemperatuuri. Piirdetarad paigutatakse kunstemade ümber selleks, et kalkunitibud ei saaks esimestel elupäevadel neist kaugele joosta ega selle tagajärjel külmetuda. Piirdetara soovitatakse teha ringikujuline (läbimõõt 3 m ja kõrgus 30...45 cm). Võrk selleks ei kõlba, küll aga
või väljutada sinna kuhjunud jääkaineid (Laanetu, 2007). Inimene on pidanud saarmast ikka kalasööjaks ja lausa kalaröövliks. Kalarikastel veekogudel sööbki saarmas peamiselt kalu, kuid suurel osal veekogudel peab ta leppima konnade, veeputukate ja vaid väheste väikeste kaladega. Varematel aegadel oli talvel üks saarma peamisi toiduliike jõevähk, headel vähijõgedel ka suvel. Saarma toidusedel oleneb suuresti aastaajast ja veekogu eripärast selle elustiku koosseisust . Suvel on saarma toidusedel kõige mitmekesisem, suurim osatähtsus on siiski kaladel (30 40%), linnupoegade koorumise järel on saarma toidus olulisel kohal ka veelindude, esmajoones sinikael-pardi pojad, paiguti võib nende osatähtsus küündida 2025 protsendini. Konni on saarma toidus suve hakul alla 20%, kuid sügiseks nende osatähtsus suureneb. Sügisel on veekogude ja nende kaldaalade elustik kõige rikkalikum
müügikatet 70%, siis peaks omahinna korrutama 4-ga ehk koefitsient 4,0. müügihind= toiduainete maksumus (omahind) (ilma km) + juurdehindlus+ km Juurdehindlus katab: palgakulu, kom.maksed, etc KADU Külmtöötlemiskadu Külmtöötlemiskadu on köögiviljadel, puuviljadel, lihal, kalal, konservidel jne. Külmtöötlemiskadu ei ole kuivainetel ja ei ole vaja näidata ka piimatoodetel, majoneesil etc Kartuli külmtöötlemise kao% oleneb ka aastaajast. Mida rohkem kevade poole, seda suuremaks külmtöötlemise kaod muutuvad (20 40%) Mõnede toiduainete külmtöötluskadu võib olla väga suur (näiteks räime puhastamisel ja fileerimisel kuni 50%), mõnede puhul on see üsna minimaalne (näiteks kasvuhoonekurgil 2%, kui lõigatakse ära ainult kurgi otsad ja ei koorita). Külmtöötlemiskaod võivad olla ühe toiduaine kasutamisel, aga erinevate toitude valmistamisel erinevad
Kultuuristatud muldades, millised saavad orgaanilist ja mineraalväetist ning milliseid haritakse või võetakse kasutusele maaparandustööde käigus, on mikrobioloogilised protsessid intensiivsemad ja nad ise mikroobirikkamad. Mikroovide elutegevust aktiviseerivad künd, kultiveerimine, äestamine jne, kuna see parandab mulla aeratsiooniresziimi, seega enamik mulla mikroobide kasvu. Niiskusereziim mullas muutub sõltuvalt aastaajast ja kevadel pärast lume sulamist või sügisel rohkete sademete korral kannatab muld liigniiskuse all, mis omakorda mõjutab mulla õhustatavust ja seega mikroobide arengut. Mikroorganismide elutegevust ja arengut mullas mõjutab oluliselt temperatuur. Enamik mikroobe meie muldade mikroflooras on mesofiilid ja psührotroofid. Seega sobivaimaks temperatuuriks nende arengul on 2030°C.
(1) Tööandja on kohustatud: • 1) viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevale seadusele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; 2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral parandama abinõud muutunud olukorrale; 3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske (rasedad ja rinnaga toitvad töötajad ning alaealised ja puudega töötajad) nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotu...
lehtedega vastu maad surutud taim. Palju on marju: mustikas, mesimurakas, sinikas ja pohl. Laiadel aladel levivad sood, kus kasvavad turbasammal, villpea ja sookail. · Mullastik Nõrgalt arenenud, sest igikelts ei lase sügaval mullal kujuneda ja taimestik ei anna ka küllalt orgaanilist ainet, nii ei saa huumus tekkida. Suvi on ka liiga lühike ja jahe, nii et mikroorganismid ei saa töödata. · Loomastik Tundra loomastik sõltub suuresti aastaajast. Suvel elab seal palju loomi, linde ja putukaid. Järved lausa kihavad veelindudest hanedest, partidest, luikedest ja teistest, kes on siia pesitsema tulnud. Palju on pisikesi närilisi, eriti lemmingeid, kellest toituvad polaarrebased, kärbid ja lumekakud. Suurematest loomadest on levinud põhjapõdrad ja hundid. Õhk on täis kihulasi ja sääski, kes on nuhtluseks nii loomadele kui ka inimestele. Talvel tundub tundra tühja ja elutuna
9. Hoone loomulik ventilatsioon Kõige lihtsamalt öeldes on ventilatsioon õhu vahetamine ruumides s.t. saastunud õhu väljaviimine ja puhta õhu sissetoomine. Loomulik ventilatsioon- see on ruumide ventileerimine avade ja kanalite abil. Õhk hakkab liikuma põhiliselt temperatuuride erinevuse tõttu. Loomuliku ventilatsiooni toimimine sõltub mitmest tegurist- ilmastikust, aastaajast, hoone asukohast, hoone kõrgusest, õhurõhust, tuulest ja veel paljust muust. Loomulikku ventilatsiooni on üldiselt raske kontrollida ja juhtida. Loomuliku ventilatsiooniga hakkab õhk liikuma põhiliselt temperatuuride erinevuse tõttu. Kuna siseõhk on välisõhust soojem ja kergem, tõuseb see tuulutuslõõre pidi ülespoole ja läheb korstnast välja. Ukse-, akna- ja võimalikest seinapragudest tuleb asemele välisõhk
Karud sigivad üle kahe aasta. Järeltulijaid on reeglina 2-3, harva 4 ja üliharva 5. Karupojad on sündides 300 g ning sünnib magava ema nisa küljes – täiesti kaitstud. Toitumine Kõigetoiduline Mida põhjapoolsem karu, seda lihatoidulisem on. Eesti karu on pigem taimetoitlane. 8 Eesti karu sööb marju (pohli, jõhvikaid, pihlakaid, vaarikaid) ja rohelisi taimi – olenevalt aastaajast ning ka meest. Võib lõhkuda ka sipelgapesi. Suvel sööb raipeid – mida rohkem haiseb, seda parem on. Kui ta murrab ühe looma, siis ta matab selle sambla alla ning kui maetud loom on omandanud haisu, siis alles sööb. Suvel (hilissuvel) tulevad karud põldudele kaera ja nisu sööma. Suvekuudel sööb põdravasikaid. Kevadel ka täiskasvanud põtru. Levik Kogu Venemaa ja Siber on karudega kaetud.
Pimasuhkur e laktoos on piima spetsiifiline ja stabiilne süsivesikuline komponent. Laktoosi lähteaineks on vere laktoos. Vitamiinid ei teki piimanäärmes. Nad imenduvad piima vahetult arteriaalsest verest. PIIMA VITAMIINID Pim sisaldab praktiliselt kõiki vitamiine, mis on vajalikud inimese normaalseks elutegevuseks. Piima satuvad vitamiinid söötadest, samuti toimub mõningate vitamiinide süntees lehma vatsakeses mikroorganismide poolt. Vitamiinide sisaldus piimas sõltub suurel määral aastaajast, looma tõust ja ka individuaalsetest omadustest. MINERAALAINED PIIMAS Liiter lehmapiima sisaldab keskmiselt 7,3 grammi mineraalaineid. Üle poole neist moodustavad kaltsiumi- ja fosforisoolad, tsitraadid, kloriidid, vesinikkarbonaadid. Mineraalainete hulk ei sõltu oluliselt söödast ja aastaaajast. Mineraalainetest kõige suuremas koguses on piimas kaaliumi- 1,5 g l PIIMAS SISALDUVAD ENSÜÜMID Piim sisaldab suurel hulgal erinevaid ensüüme.
Tursk 900kg Toidukorvi väljaselgitamine annab küll mingi pildi inimeste ostujõust, ometi jääb sellest toidusedeli kindlaksmääramiseks väheseks, sest viimane ei sõltu üksnes materiaalsetest tingimustest. (1) 5.1 Päevane toidu hulk ja söögikorrad Päevane toidu hulk ning selle jaotus söögikordadeks olenes mitmest asjaolust: toiduainete varudest, tööpäeva pikkustest, mis sõltus aastaajast. Suvel, kui päevad olid pikemad, peeti kaks puhke- ja söögipausi. Hommikul võeti kerge eine, mis koosnes leivast, piimast vms. Keskhommikul toimus esimene tõsine söömaaeg, teine oli kella 5- 6 ajal õhtul. Küllalt tõenäoliselt olid menüüd kindlaks kujunenud ja varieerusid vähe, ilmselt oli iga päeva jaoks oma traditsioonilised road. (1) Arvete põhjal tallinlaste toidu toiteväärtus üle otsustades tuleb möönda, et toidusedel oli päris hästi tasakaalustatud
Rakvere Reaalgümnaasium Stelle Snaider 12. M klass PÄIKESESÜSTEEM füüsika referaat Hindaja: Kadri-Ly Trahv Rakvere 2012 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. (3)..................................4 1. MAA TÜÜPI PLANEEDID..................................................................................................6 1.1Merkuur................
Teise sama mõõtu kihi peaks andma igikeltsast pärinev vesi. Keemiliste elementide otsimise käigus leidis Viking 1 maandumispaiga pinnaseproovist 12- 15% rauda, 13- 15% räni, 3- 8% kaltsiumi, 2- 7% alumiiniumi ja 2- 5% titaani. Samuti avastati vettsisaldavaid rauaoksiide, mis annavadki planeedile punaka värvuse. Marsi atmosfäär on hõre, 95% sellest moodustab süsinikdioksiid, mingil määral leidub ka veeauru, hapnikku, süsinikoksiidi ja vesinikku. Atmosfääri rõhk muutub aastaajast olenevalt 600-650 Pa piires. Temperatuur muutub ekvaatoril vahemikus 73 kuni +16C. Poolustel võib temperatuur langeda kuni 133C. Marsil ei ole globaalset magnetvälja. Nii nagu Maal, on ka Marsil kaaslased. Need on Phobos (Hirm) ja Deimos (Õudus). Võrreldes Maa kuuga on Marsi kaaslased erinevad. Mõlemad Marsi kaaslased on halli värvi ja nende tolmune pind on täis erineva suurusega kraatreid. Phobosel on aga veel ka piklikud vaod. Nad paiknevad üheskoos, kattes üle poole kuu pinnast
katmikalal. Oma ala suurima tootjana Eestis, oleme tööandjaks ligi sajale inimesele, kelle tubli töö tulemusena kasvavad tervislikud lisandid tarbija toidulauale. Toitlustusspetsialistide väitel on just kohapeal kasvatatud toiduained parimad inimeste energia- ja vitamiinivajaduse rahuldamiseks. Esimesena Baltikumis võttis Grüne Fee Eesti kasutusele uudse tehnoloogia, mis võimaldab tänu lisavalgusele toota köögivilja aastaajast sõltumata. See on tõstnud saagikust ning teinud kodumaise värske köögivilja aastaringselt kättesaadavaks. Võitluses taimekahjuritega on aga kasutusel nn bioloogiline tõrje, kus taimekahjuri hävitab tavalise kemikaali asemel röövputukas, välistades toodete saastamise keemiliste tõrjevahenditega ja tagades valmistoodangu kõrge kvaliteedi. AS Grüne Fee Eesti tooted vastavad kodumaisusmärgi "Eestis kasvatatud" kvaliteedinõuetele.
9. Hoone loomulik ventilatsioon Kõige lihtsamalt öeldes on ventilatsioon õhu vahetamine ruumides s.t. saastunud õhu väljaviimine ja puhta õhu sissetoomine. Loomulik ventilatsioon- see on ruumide ventileerimine avade ja kanalite abil. Õhk hakkab liikuma põhiliselt temperatuuride erinevuse tõttu. Loomuliku ventilatsiooni toimimine sõltub mitmest tegurist- ilmastikust, aastaajast, hoone asukohast, hoone kõrgusest, õhurõhust, tuulest ja veel paljust muust. Loomulikku ventilatsiooni on üldiselt raske kontrollida ja juhtida. Loomuliku ventilatsiooniga hakkab õhk liikuma põhiliselt temperatuuride erinevuse tõttu. Kuna siseõhk on välisõhust soojem ja kergem, tõuseb see tuulutuslõõre pidi ülespoole ja läheb korstnast välja. Ukse-, akna- ja võimalikest seinapragudest tuleb asemele välisõhk
Koorealune kambiumikiht sureb, koor kuivab ja langeb maha. Hiljem hakkab puu küll vigastatud kohta kinni kasvatama, kuid tüvi jääb rikutuks, ka võib vigastatud koht kujuneda nakkuskoldeks seenhaigustele. Vigastuse tagajärjel nõrgenenud puid aga asustavad omakorda sekundaarsed kahjurid. METSA MÕJU ÕHU JA MULLA TEMPERATUURILE Puistu mõju päikesekiirgusele oleneb Päikese kõrgusest, aastaajast, puuvõrade liitusest, puuliigist ja puistu vanusest. Mida varjutaluvam on puuliik, seda tihedamad on puuvõrad ja seda tugevam on puistu mõju kiirgusele. Mida enam on võrad liitunud, seda suurem on ka puistu mõju kiirgusele. Kõige enam väheneb päikesekiirgus täiesti liitunud puistus vanuses, mil aastane juurdekasv on suurim. Metsas on temperatuuri ööpäevane ja aastane amplituud tunduvalt väiksem kui metsata alal, seega mets avaldab temperatuuri käigule tasandavat mõju
+ KK säästlik, väike kahjulik toime keskkonnale, tasuta ressurss, praktiliselt piiramatu eriti mererannikutel, suur produktiivsus. Maasoojus - geotermaalsed allikad - efektiivselt energiatootmiseks sobivad vähesed paigad maailmas, sooja auru ei saa kaugemale kui 30 km transportida. Suurte miinustemperatuuride puhul ei pruugi katta sooja vajadusi + piiramatu, ei vaja töötlemiskulusid, odav 1 Vesi - sõltub aastaajast ja ilmastikust, mõjub halvasti jõe veereziimile, raskendab kalade liikumist, muudab setete liikumist, suurte hüdroelektrijaamade rajamine on keeruline ja kulukas, sobilike jõgede arv on piiratud. + saastevaba, jaama läbinud vesi jääb kasutuskõlblikuks, elektrijaamadel on väikesed käigushoidmiskulud ja automatiseeritud, ülemaailmne ressurss. Looded (tõus-mõõn) - raske tootmine (loodete perioodilisus), saavad energiat kasutada ainult mereäärsed elanikud
Laotöötajatel on kohustus hoida alati üks raadiosaatja enda käes ja teine on laojuhatajal. See on 16 vajalik ootamatute olukordade vältimiseks või tööülesannete täitmiseks. Eesti poole peal jätkus päev kauba vastuvõtmisega. Kaupa tuli vastavalt klientide nõudlusele ja laojuhataja tegemistele. See olenes ka aastaajast: talvel läheb vähem suvel rohkem kaupa ja laste vaheaegadest. Üldiselt eestlased ostavad vähem ja rootslased rohkem. Kauba vastuvõtt toimus autotekil laotõstukiga (tõstevõime kuni kuus meetrit), mis töötab diiselmootoriga. See on mõeldud töötama nii välis- kui sisetingimusteks. Tõstukit juhtisid ainult inimesed, kellel oli vastav luba või, kes olid lubasid tegemas ja täidavad sellega tõstuki sõidutunde. Laotõstukiga võeti laadung veoautolt maha ja
Seda kõrgust loeti pikka aega atmosfääri kõrguseks. Praegu loetakse atmosfääri välimist kihti, eksosfääri, ulatuvat kõrguseni 3000 km Atmosfäär ei ole ühtlane keskkond, tema koostis ja omadused muutuvad vertikaalsuunas, voimaldades jaotamist kihtidesse. Kihtideks jaotamisel on tähtsaim parameeter temperatuur.. Troposfäär Atmosfääri kõige alumine osa, ulatub aluspinnast umbes 10 km kõrguseni Troposfääri kõrgus oleneb geograafilisest laiusest ja aastaajast. Kõige kõrgem on ta ekvaatori kohal. Külmal aastaajal on troposfäär madalam kui soojal. Õhu hõrenemise tõttu temperatuur langeb kõrgusega, keskmiselt 6 °C/km. Sellest keskmisest esineb kõrvalekaldeid, troposfääris võib olla õhukihte, kus kõrguse kasvamisel temperatuur pusib (isotermiline kiht) või isegi tõuseb (inversioonikiht). Troposfääris asub 75% atmosfääri massist, siin tekivad ja kaovad pilved, leiab aset intensiivne õhu horisontaalne
Eksosfäär üle 500 km 1200 oC temperatuur Puhta, kuiva õhu koostises on 78 % lämmastikku, 21 % hapnikku ja 1 % teisi gaase (argoon, süsihape, heelium, krüptoon, ksenoon, vesinik, osoon jt.). Peale selle on õhus veel veeauru ning tolmu. · Troposfäär Troposfäär on kõige alumine kiht, mis ulatub aluspinnast keskmiselt 11 km kõrguseni. Troposfääri kõrgus oleneb geograafilisest laiusest ja aastaajast. Kõige kõrgem on ta ekvaatori kohal (15-16 km), polaaraladel (8-9 km). Külmal aastaajal on troposfäär madalam kui soojal. Seda põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõrjejõud, mis kuhjab rohkem õhku kokku troopilistele aladele, kus see jõud on kõige tugevam. Õhu hõrenemise tõttu temperatuur kõrgusega järk-järgult langeb keskmiselt 6°C kilomeetri kohta. Troposfääris paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist, siin leiavad aset kõik
ning II kategooria hobustel vastavalt 8, 9 ja 10. Koorma suurus määratakse valemiga FP·i Q = ---------- kg, (6.2.2.2) W+i kus: F on arvestuslik hobuse veojõud kG; P hobuse mass kg; i suurim tõus veo suunas ; W liikumise veotakistus kg/t. Hobuse arvestuslik veojõud (F) võetakse 13...18 % hobuse kaalust (P). Liikumise veotakistus oleneb aastaajast, tee olukorrast ja liikuvast koosseisust (talvel 8...22 kg/t). Vahetuse tootlikkus arvutatakse valemiga T te Tv = -------------- · Q m3, (6.2.2.3) l · t1 + t2 + t3 kus: t on vahetuse kestus min; te aeg ettevalmistusteks min; t1 ühe kilomeetri läbimise aeg mõlemas suunas min; t2 ja t3 peale- ja mahalaadimise aeg min; l keskmine veokaugus km.
"Totemistlikku" tüüpi mõisted ja uskumused vajavad erilist tähelepanu, kuna moodustavad nendega seotud ühiskondades koode, mis kindlustavad mõistesüsteemide kujul igale tasandile omaste sõnumite konverteeritavuse. Probleem tekib siis, kui püüda totemismi paigutada kas looduse või kultuuri juurde, mis on mõttetu, sest see on tegelikult vahend ületamaks nende valdkondade vahelist opositsiooni. Näide murnginite algusmüüdist ja kahest aastaajast - vihmane aastaaeg: madu, tsiviliseeriv, püha, mees; kuiv aastaaeg: naine, profaanne, viljakas. Nii on nende aborigeenide ühiskonna kaks poolust naised (heaolu saavutamise abinõu) ja vanad mehed (heaolu valitsejad). Looduslikele tingimustele aga sealjuures ei alluta passiivselt. Need looduslikud tingimused on inimeste mõtestatud (vastuolulistena). Samas taandab inimene looduse tinglikeks mõisteteks, sest inimese suhted loodusega jäävad alati suhteliselt mõistatuslikuks
arenevad: · Kehalised võimed ( osavus, kiirus, jõud, vastupidavus) · Vaimsed võimed · Kõlbelis- esteetilised võimed · Intellektuaalsed võimed Liikumismängud jagunevad: · Matkamismängud ( noorem rühm) · Kujutlusmängud- sisu, rollid, reeglid · Võistlusmängud · Sportmängud Valikul lähtutakse: · Vanusest, arvust, huvidest, tervisest · Eesmärkidest · Vastavalt kasvatustöö vormile · Kohast · Ajast · Aastaajast Peab olema juhtmängija. Õuemäng- looduses tegutsemine on kasulik kogu lapse arengule: füüsiline, sotsiaalne, emotsionaalne, intellektuaalne. OHUTUS! Lapsed oleksid vastavalt ilmastikule ka riided. TEGEVUSED liikumis- ja jooksumäng; pallimäng, hüppamismäng, peitusmäng, liivakastimängud, orienteerumismängud, asfaldijoonistused. Loovmäng- kujutavad endast ümbritsevate inimeste elu aktiivset peegeldamist. Loovmäng arendab last: sotsiaalselt, emotsionaalselt, intellektuaalselt
KOOLI NIMI Küttesüsteemid Uurimistöö Sinu Nimi Juhendaja õp NIMI 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 POPULAARSEMAD KÜTTESÜSTEEMID.............................................................................4 1.1 Ahjud, pliidid, kaminad.................................................................................................... 4 1.2 Elektriküte.........................................................................................................................5 1.3 Kesk- ja kombineeritud küte...................................................................
Kui eelmiseks lastiks oli mõni tolmav kaup nagu nt. kivisüsi, on tingimata vajalik lastiruumide hoolikas pesu voolikutest, eemaldamaks pindadele kogunenud tolmu. Samuti on lastiruumide pesu vajalik pärast roostetamist esilekutsuva lasti (sool, väetised) vedu. Pärast sellise lasti vedu on soovitatav lastiruumide pesuks võimaluse korral kasutada magedat vett. Et sool imbub eriti ruumide põrandasse, tuleb neid hoolikalt pesta. Pesemise järel on vaja lastiruume kuivatada. Sõltuvalt aastaajast võib kuivamine kesta 12 24 tundi suvel ja mitu ööpäeva talvel, kui kasutada ainult loomulikku ventilatsiooni. Sundventilatsioon lühendab kuivamisaega tunduvalt. Kõige tõhusam vahend kuivamise kiirendamiseks on õhu kuivatamise süsteemi kasutamine. Lastiruumide põrandalt tuleb eemaldada õliplekid, sest paljud lastid, eelkõige kiudlastid, imavad õli. Osa laste jätab lastiruumidesse lõhnu, mis võivad rikkuda teisi kaupu. Lõhnade eemaldamiseks võib
Kannatavad kuusk, tamm, saar, harvem sanglepp • varakülmad e sügiskülmad- praktilises metsakasvatuses väheoluline, mõjutab võõrpuuliike • külmakergitus e külmakohrutus- väga väikeste (noorte) taimede puhul niiskel kasvukohal • koore kuumapõletik- varjutaluvaid õhukesekoorelisi liike (kuusk, nulg, pöök) raiestike, tormikahjustatud alade servades Metsa mõju õhu ja mulla temperatuurile Puistu mõju õhu ja mulla temperatuurile oleneb: • aastaajast • puuvõrade liitusest • puuliigist • puistu vanusest Mets avadlab tugevat mõju ka mulla temp, see võib olla kahesugune: 1. talvel on metsamuld soojem ja külmub tunduvalt hiljem ja õhemalt kui muld metsata alal. Seda järgm põhjustel: - võrastik takistab soojuse kiirgumist mullas - sammalkate ja metsakõdu juhivad halvasti soojust ja takistavad mulla jahtumist - lumikate on metsa all kohevam 2. metsamuld võib olla enam külmunud kui metsata alal.
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT INIMESEÕPETUS P2NC.00.495 KONSPEKT ,,Uimastid ja sõltuvused" Kodutöö 4 Yulia Shipitsyna Juhataja: Marge Grauberg NARVA 2011 SISUKORD 1) SISSEJUHATUS..........................................................................................................3 2) LÜHIKE ÜLEVAADE UIMASTITEKASUTAMISE OLUKORRAST EESTIS...............4 3) UIMASTITE KASUTAMIST ALUSTAMISE PÕHJUSED..............................................5 4) NARKOOTIKUMIDE KASUTAMISE PÕHJUSED................................................6 5) TARBIMIST MÕ...
aine lagundamine). Mulla mikroflooras saavutavad ülekaalu anaeroobsed liigid. Mulla mikroflooras on esindatud nii bakterite, viiruste, hallitus- ja pärmseente, vetikate, ainuraksete jt organismide liigid. Mikroobide tegevust aktiviseerivad kündmine jne, ka temp 10-20c aktiivsed alla 10c elutegevus pidurdub. Õhku satuvad mikroobid mullast, taimedelt, loomadelt. Õhus vüivad säilida teat aja eluvõimelistena. Mingil ajal hukuvad päikesekiirguse tõttu. Õhu mikrofloora sõltub aastaajast, keha sanitaarsest seisundist. Õhk sisaldab merede, mägede ja jääväljade kohal vähe mikroobe. Asustatud punktide ja tööstuspiirkondade õhus on neid 100000-id korda rohkem. Õhumikroobide hulga suurusel on tähtsus paljastusel. Puud ja põõsad vähendavad oluliselt tolmu ja eritavad mikroobe hävitavaid fütotsiide. Õhumikrofloora on liikide rohke, sealt võib leida mikrorakke, hallitusseente spoore, sporogeenseid ja asporogeenseid baktereid, viiruseid
Pealinn Port-au-Prince asub Cul de Saci madalikul. Riigi kirdeosas Cap-Haïtieni linna ümbruses on väike madalik, mille nimi on Põhjatasandik (Plaine du Nord). 9 Kliima Valitseb troopiline kliima. Riigi eri piirkondade vahel on kliimaerinevusi. Puhuvad passaattuuled, eri kohtade kliima on erinev sõltuvalt ookeani lähedusest ja kõrgusest merepinnast. Enamasti on õhutemperatuur mõõdukas ning oleneb aastaajast. Vihma on tavaliselt rohkem (aastane sademete hulk kuni 2000 mm) tuulepealsetel mäenõlvadel, mis jäävad loodest puhuvate passaattuulte ette, ning vähem tuulealustel nõlvadel ja suurtes orgudes (500 mm ja vähem), eriti Cul de Sacis ja L'Artibonite'i jõe orus. Kesk-Haiti madalikud on nii kuivad, et põlluharimine nõuab niisutust. Loodusõnnetused Aastatel 1965, 1975, 1977 ja 1980 olid pikad põuad, mis
süsteemidest. Lämmastiku fond on atmosfäär, sealt saab kõik alguse ja sinna ka kõik läheb. Atmosfääri fond on mõõtmatu. Fosforiringe: Fosfori ja lämmastikuringe on väga kontrastsed. Kui lämmastiku puhul on oluline fond atmosfäär, siis fosfori puhul pole atmosfäär üldse fondiks. Fosfori olulisim fond on kivi ja ookeanisetted, muld. Tähtsamate fondide suhtelised suurused: ookeani setetes on tohutult fosforit. Sõltuvalt aastaajast on fosfor organismides kinni või mitte. Fosfori ringes on transport organismidega, maismaal, kus fosfor on paremini kättesaadav. Inimesest tuleb seda porsumise teel juurde. Fosfori ärakandmine ookeani toimub pisut kiiremini kui selle lahustumine mulda. Fosfor on nii happelises kui ka aluselises keskkonnas väga stabiilne. Ta on pH vahemikus 6-7 kõige kergemini kättesaadav. Kui pH on kõrgem, seondub Ca-ga, raskem kätte saada. pH madalam, seostub Fe ja Al-ga.
Depressiooni põhjused: Geneetika, Neuroanatoomilised muutused, Neurokeemilised muutused, Traumeerivad elusündmused, ,,Depressiivne mõtlemine'' Depressiooni kulg: * Prodromaalsümptomid mõni nädal-mõni kuu , alanenud meeleolu, heameeletunde kadu, väsimus, ärevus *Depressioon kestab keskmisel 5-6kuud , ca 20% pikaajaline raske D *Residuaalsümptomid relapsirisk Depressiooni alatüübid: Psühhootiline D Aastaajast sõltuv D Melanhoolne D Pikaajaline D Atüüpiline D Sünnitusjärgne D Somaatiliste sümptomitega D: Anhedoonia Märgatav kaalulangus Varane insomnia Pidurdatus või rahutus Halvem hommikupoolikuti Süütunded ,,Depressiooni kehalised sümptomid'' Fibriomüalgia, Rindkerevalu, Pseudoneuralgia, Krooniline valu, Ärritatud soole-, põie või mao sündroom, Krooniline väsimus
Talvitamine basseinides *Hoones asuvates betoonist või plastikust basseinides on veevahetus ja kalade seisund tiikidega võrreldes paremini jälgitav ja reguleeritav. Asustustiheduse võib tõsta 150 200 kg/kuupmeetris. *Eestis kasutatakse basseine kaubakala müügieelseks hoidmiseks (kolm kuud ja enam).Läbivool 1000 kg kala kohta 4 l/sek. Kalade talvine massikadu basseinides *Probleem kaubakala talvisel hoidmisel. *Masikadu sõltub hoidmise kestusest, aastaajast, kalade suurusest, vee temperatuurist 5-8 kraadi juures väheneb 2-3 nädala jooksul kalade mass kuni 5,5%. *Temperatuuril alla 2 kraadi on massi kadu kuni 1,5% kuus. *Heade hoidmistingimuste korral (väike asustustihedus, stabiilne temperatuur, kalade vähene häirimine ), kvaliteedi ja massikadu okt-aprill peaaegu puudub. Turustamine ja töötlemine Karpkala püütakse tiikidest välja sügisel - sept.-okt. Edasi kasvatamiseks jäetavad kalad paigutatakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
