Tiigid ja allikad (0)

Eesti Maaülikool
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Artikkel
Tiigid ja allikad
Koostaja :
Tartu 2014

Sisukord

Tiik 3
Allikas 3
Tiikide hooldus 3
Tüüpilisemad probleemid ja nende lahendamine 4
Tiigi rajamine 4
Kaevetööd 4
Väljakaevatud pinnase ärapaigutamine 4
Veetoide 5
Põhja veepidavuse suurendamine 5
Sette sissevoolu tõkestamine 5
Põhitõed 5
Kasutatud allikad 6

Tiik

Tiigid on maastikus alati ligitõmbavaks paigaks. See on elupaigaks paljudele liikidele ning pakub ka vaheldust maastikus. Enamik juhtudel on linnu -ja taimeliike ligimeelitava tiigi loomine lihtne. Tuleb teada olulisemaid põhitõdesid. Tiik on tüüpiline sügavam veekogu osa, kus taimestik üle veepinna tavaliselt ei kasva. Sopiline kaldajoon, saared ning veesügavuse ja taimestiku vaheldumine annavad loomuliku ilme. Tiik on väike, tavaliselt inimeste poolt rajatud seisuveekogu. Tänu väiksusele ja vooluvee puudumisele on tiigi elustik väga omanäoline. Tiike asustavad peamiselt need veeloomad ja -taimed, kes on kohastunud elutingimuste kiirete muutustega. Enamasti puuduvad ahela tipus olevad röövkalad kuna nemad ei suuda nii muutlikes tingimustes elada. Tiigi elustik on kergesti haavatav. Tiigi looduslikku tasakaalu rikkuvad muutused tulevad kiiresti välja vee kvaliteedi halvenemises ja elustiku vaesumises. ( Potter 2008).

Allikas

Allikate arv küündib Eestis viie tuhandeni, kuid nende täpset arvu on raske määrata. Kõige rohkem on allikaid kevadeti , suvel kuivavad neist paljud. Allikad võivad avaneda ka järvede ja jõgede põhjas. Allikalehtrid ja - lohud võivad olla pool kuni mitukümmend meetrit laiad ja kuni mitu meetrit sügavad. Eesti sügavaim (4,8 m) on Sopa allikas mis asub Pandivere kõrgustiku lõunajalamil. Mitme veerikka allikalehtri alal on kujunenud allikajärved nt nagu Roosna- Alliku , Esna, Prandi . Järvedes, mille põhjas avaneb rohkesti allikaid, on vesi läbipaistev ja külm. Allikatest saab puhast ja olenemata aastaajast jahedat vett. Talvel on allikavesi tihti soojem kui õhutemperatuur . Allikavee temperatuur muutub vähe ja on aastaringselt umbes 5 - 8° vahel. Seepärast on allikate levik suuresti mõjustanud asustuse kujunemist. Vanasti, kui kaevude kaevamine oli raske ja puurimist ei tuntud, püüti talud , külad ja mõisad ehitada allikate lähedale, et vesi oleks alati olemas. Allikad annavad veevaesel perioodil jõgedele lisavett. Pandiverest lähtuvad jõed ongi seepärast veerikkad, et neisse tuleb allikate kaudu palju põhjavett. Suurematest allikatest võib veerikkal perioodil välja voolava kuni mõnisada liitrit vett sekundis. (Potter 2008).

Tiikide hooldus

Hästi kujundatud veekogu vajab vähe hooldust, kuid mõningane sekkumine on siiski vajalik. Veepinnale kerkinud vetikad tuleb eemaldada. Uue tiigi rajamise järel võivad hakata vohama vetikad, mis veepinnale tõustes tekitavad rohelise vaiba , seda põhjustab taimede puudumine veekogu kallastel ja veekogus. Need kaitsevad tiiki sissekanduvate toitainete eest. Kui taimestik on välja kujunenud, siis vetikate vohamine tavaliselt lõpeb. Tiigiümbrust tuleb hoida võsastumast. Kasulik on võsa vältimiseks regulaarselt niita või seal loomi karjatada. Kui võsa on juba tekkinud, siis tuleb see eemaldada. Tiigis vohavat taimestikku tuleb piirata. Kõige tõhusam moodus on taimi regulaarselt käsitsi välja juurida. Tiigiloomadele, kes taimedega kaasa tulevad, tuleks anda võimalus tiiki tagasi pääseda. Eemaldatud taimehunniku võiks lihtsalt paariks tunniks veepiirile jätta. Tiigi mehhaniseeritud puhastamist mudast ja liigsest taimestikust tuleks teha vaid hädavajadusel. (Lepik et all. 2008).

Tüüpilisemad probleemid ja nende lahendamine

Täissettimine. Tiigi kohal on vee vool aeglustunud ning tekivad head tingimused veega kaasaskantavate osakeste settimiseks. Aja möödudes muutub veesügavus voolu suudmes järjest väiksemaks ning suveajal hakkab see osa veekogust kuivaks jääma . Setet saab eemaldada draaglain kopaga. Sete on väga veerikas ning seda tuleks laotada õhukese kihina tiigi kallastele. Eelnevalt võib tiigis ka veetaseme alandada ja lasta settel taheneda – see vähendab oluliselt töö mahtu. Väljakaevatud setet ei tohi mingil juhul lasta sattuda suublasse. Suuremate tööde korral tuleks konsulteerida keskkonnateenistusega.

Vetikate vohamine. Probleemiks võib see osutuda just esimestel aastatel peale tiigi loomist. Aja möödudes tingimused stabiliseeruvad ja vohamine võib peatuda. Vetikate vohamise peamiseks põhjuseks on pindmise või muu veega koos tiiki sattuvad toitained . Vette võivad toitained sattuda ka veekogu põhjas oleva orgaanilise aine lagunemisest. Vetikaid saab veest eemaldada ka mehaaniliselt sobiva rehaga. Vohamise vastu saab kasutada ka põhku. Selleks sobivaim on odrapõhk. 25 m2 tiigi pinna kohta kulub üks põhupall. See tuleb tiiki asetada kevadel. (Lepik et all. 2008)

Tiigi rajamine

Tiigi ehitamine võib olla kulukas. Elupaigana hästi toimivaid ja kauneid tiike on siiski võimalik luua ka lihtsa ehituse ja minimaalsete kaevamistöödega, nt kui õnnestub üle ujutada juba olemasolev liigniiske ala. Seejuures ei tohiks rikkuda väärtuslikke märgalakooslusi. (Lepik et all. 2008).

Kaevetööd

Kaevetöid tuleb alustada tiigi keskosast, liikudes järjest servade poole. Kõige pealmine huumusrikas mullakiht tuleks ladustada eraldi selleks, et saaks seda hiljem kasutada pervede haljastamiseks. Liigniiskes kohas võib osutuda vajalikuks vesi kaevekohast enne ära pumbata . Selleks tuleb rajada šaht. Märg väljakaevatud pinnas tuleb enne laialaotamist muldesse nõrguma tõsta. Kaevamisega ei tohi rikkuda juba loodusliku ilmega ja väärtuslikke märgalakooslusi. ( Mauring 2001).

Väljakaevatud pinnase ärapaigutamine

Vältida tuleb suures mahus pinnase äravedu. Tiik tuleb kavandada selliselt , et suur osa väljakaevatavast pinnasest läheks pervevallide ehitamiseks või ala planeerimiseks. Tasasele alale süga Väljakaevatud pinnase ärapaigutamine. (Mauring 2001).

Veetoide

Vesi tiigi jaoks võib pärineda olemasolevast kraavist, allikast, põhjaveekihist või nende kombinatsioonist. Lihtsaim viis tiigi loomiseks on kaevata auk keset olemasolevat märga ala. Kõrge veetase täidab augu pinnaseveega. Sellist veekogu on odav rajada kuna selline veekogu ei vaja ülevoolu ega sissevoolurajatist. Kui on olemas kraav või oja siis saab kasutada selle vett. Tiigi võib ka rajada otse kraavile või selle kõrvale.
Kraavi kõrvale rajatavatele tiikidele on iseloomulikud:

• üldjuhul madalamad loomiskulud kui kraavile rajatavatel tiikidel
  
• väiksem tundlikkus reostuse suhtes
  
• lihtsam vee läbivoolu tagamine
  

Mõlemaid, nii kraavile kui selle kõrvale rajatavaid tiike saab luua lihtsa sängi kaevamise või veepinna tõstmisega kunstlike pervevallide loomisega . (Mauring 2001).

Põhja veepidavuse suurendamine

Olukorras kus looduslik pinnas ei taga vee kinnipidamist, saab veepidavust tehislikult suurendada. Materjalidena on võimalik kasutada savi või tehismembraane (EPDM, HDPE, PVC). Savist vahekihi paksus sõltub savi omadustest. Igal tehismaterjalil on oma paigaldusjuhis. Tehislik veepidavuse suurendamine on suuremate tiikide loomisel liigse kulukuse tõttu siiski piiratud. (Mauring 2001).

Sette sissevoolu tõkestamine

Sette sissevool on probleemiks otse vooluveekogule ehitatavatele tiikidele. Voolukiirus langeb ja osakesed settivad. Nende kinnipüüdmiseks enne tiiki sissevoolu on tõhus ehitada sügavam laiend , mille järel on tiheda taimestikuga kaetud läved . (Mauring 2001).

Põhitõed

Ära asusta tiiki kalu – nad ei kuulu sinna!
Ära lase tiiki reovett, väldi kraavide sissevoolu ja pinnase otsest sissekandumist!
Lase tiiki kujuneda mitmekesine looduslik veetaimestik!
Hoolda tiiki ja selle ümbrust pidevalt, et vältida vajadust liiga äärmuslike taastamismeetodite järele!
Tiigi rajamise soovist tuleb teavitada kohalikku omavalitsust ning kaitstavatel aladel ka kohalikku keskkonnateenistust.
Tiigi rajamine ei tohi kahjustada olemasolevaid loodusväärtusi.
Asukoha valikul tuleb veenduda, et ei ohustataks maa-aluseid insenerivõrke ning õhuliine. (Lepik et all. 2008).

Kasutatud allikad

Lepik, I., Zingel , H. & Rannap, R. 2008. Tiigid ja nende rajamine. Välja antud LIFE-Nature projekti “Harivesiliku kaitse korraldamine Läänemereäärsetes riikides“ LIFE04NAT/EE/000070 raames.
Mauring, T. 2001. Tiigi ja märgala rajamine. Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, lk 1-12.
Potter, L. 2008. Üle vee. Tiigid, ojad ja sillad koduaias. Tartu.