Jaapani
köök.
Misosupp on Jaapani rahvustoit. Peamisteks
maitseandjateks on dashi ja miso (sojaoapasta).
Misosupp on hooajaline – supipõhi on aasta läbi
sama, koosnedes tofust, wakamest ja kevadsibulast,ent lisandid võivad
vastavalt aastajale vahetuda. Kevadel lisatakse supile näiteks
bambusevõrseid, suvel baklažaani, sügisel seeni ja talvel
maguskartulit.
Sushi (jaapani keeles'hapu') on Jaapani toit mille
valmistamiseks kasutatase spetsiaalset riisi.Täiteks sobivad mereannid ning seened.
Sojakaste on tume soolane maitsekaste, Aasia köögi
äärmiselt oluline komponent . Algselt Hiinast pärit sojakaste on
sealt levinud Jaapanisse ning kogu Kagu-Aasiasse. Tänapäeval
kasutab sojakastet ka terve läänemaailm.
Kaste valmistatakse küpsetatud sojaubade
fermenteerimisel teravilja (tavaliselt nisu, kuid ka odra või riisi)
Tallinna Ühisgümnaasium Jaapani rahvusköök Referaat Koostajad: Anna Popova Helina Rajasalu Diana Romanenkova Angela Rääk Heli-Mari Sakala 2009 1. Sisukord Jaapani rahvusköök..........................................................................................................1 1.Sisukord ........................................................................................................................... 2 2.Sissejuhatus.......................................................................................................................3 3.Toiduvalikut mõjutavad tegurid...........................................................................
......................................................................................8 Riis, oad ja vetikad...............................................................................................................9 Sushi...................................................................................................................................10 Tempura.............................................................................................................................10 Fakte Jaapani köögist.........................................................................................................11 Retsept................................................................................................................................12 Kokkuvõte.........................................................................................................................13 Kasutatud materjalid...........................................................................................
JAAPANLASTE TOIDUKULTUUR Kui rääkida lähemalt Jaapani söögist, siis põhiline on muidugi riis. Enamasti süüakse valget riisi, kuid viimasel ajal on rohkem saada ka pruunika teraga riisi, mis on sisuliselt koorimata valge riis. Väidetavalt on see tervislikum, kuna valge riis saadakse tera koorimisel, millega eemaldatakse ka väärtuslikke vitamiine ja mineraale. Hommikul lisandub riisile enamasti miso supp ja pisut marineeritud juurvilju ning paar väiksemat kala. Kuna Jaapani köögi lahutamatu osa on kala, siis on seda õpitud valmistama erineval moel. Menüüle saab kala lisada kas praetuna või kuivatatuna. Toores kala jäetakse pigem õhtut ootama. Lisaks praetakse veel ka muna. Munavalge ja kollane lüüakse nõus segamini, lisatakse õige pisut soola ja suhkrut ning praetakse, keerates muna rulli, ilmselt silmailu pärast. Riisile võib aga ka lisada toore muna, natuke sojakastet ning sedasi süüa. Väidetavalt meeldib see lastele.
Jaapani köök Jaapani kultuuri kaks põhiprintsiipi on lihtsus ja elegants, seda ka toiduvalmistamisel. Juba toiduainete ettevalmistamisel mõeldakse laua ilule: tükeldatakse äärmiselt ühtlaselt, ettevalmistatud toiduained hoitakse vähe aega. Valmis toidud valmistatakse lõplikult alles
Jaapani köök Koostajad: Monika Tulit Annemari Aasoja Jaapani köök on väga tervislik. Süüakse palju aedvilju, kala ja riisi. Üldine rasvasialdus on väga madal. Kõige rohkem on seda mõjutanu geograafiline asukoht ja naaberriikide, Hiina ja Korea, köögid. Kuna Jaapan on saareriik kasutatakse palju kala ja muid mereande. Kuna Jaapan on põhjast lõunasse ligi 3000km pikk
KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUM HIINA TOIDUD Referaat Juhendaja : Õp.Tiitson Koostaja : Kristin Parm Tallinn 2012 Sisukord 14. lk. ........................Vastamine õpetaja poolt antud küsimustele 56.lk. ................................................................Retseptid HIINA Hiina köök on üks maailma populaarsemaid. Kuigi pole olemas ühtset hiina kööki ja söömisharjumused on eri provintsides erinevad, kehtivad kogu Hiinas teatud kindlad toiduvalmistamise ja serveerimise põhimõtted, hiina kokakunsti raudreeglid, mis teevad Hiina köögist just selle, mis ta on. Põhinõudeks on lisandite värskus ja naturaalne maitse. Loomuliku maitse säilitamise eesmärgil lõigatakse köögivilii, kalaa ja liha väikesteks tükkideks ning piirdutakse nii
Tõrva Gümnaasium Reelika Kase 11 klass Hiina köök Referaat Tõrva 2009 Sisukord SISSEJUHATUS.......................................................................................lk 3 HIINA.....................................................................................................................................lk 4 HIINA KÖÖK...........................................................................................lk 5 Hiina köögi põhinõue..............................................................................
Tüüpiline perekondlik söögikord sisaldab valikut erinevatest maitsetest, tekstuuridest, küpsetusviisidest, toidutüüpidest, söögikord sisaldab vähemalt ühte suppi. Supp on tavaliselt söögikorra algusosas. Toidukord loetakse lõppenuks kuumade väikeste rätikute saabumisega, kuhu on võimalik näppusid pühkida. Köögikultuuride regioonid Hiina regioonide jaotatakse tihti kulinaarsete traditsioonide järgi laias laastus neljaks: 1. Kantoni ehk Lõuna- Hiina köök. 2. Pekingi ehk Põhja- Hiina köök. 3. Shanghai ehk Ida- Hiina köök. 4. Sichuani ehk Lääne- Hiina köök. Kantoni ehk Lõuna- Hiina köök Selle köögi kuulsus on levinud terves maailmas. Kantoni kokakunsti võidukäik maailmas põhineb mereandide, köögi-ja puuviljade sõnulseletamatul mitmekesisusel, mida Hiina kahe suurima saare, Taiwan'i ja Hainan'iga piirneva kuuesaja kilomeetri pikkuse rannikuala subtroopiline kliima pakub. Toidusedelis on ülekaalus arvukad mereannid
Kõik kommentaarid