Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsikalised ohutegurid töökeskkonnas (3)

4 HEA
Punktid
TALLINNA TEENINDUSKOOL
Merilin Vallimäe
011MT
FÜÜSIKALISED OHUTEGURID TÖÖKESKONNAS
Referaat
Juhendaja : Heikki Eskusson
Tallinn 2005
SISUKORD
  • PEAMISED TEGURID ........................................................................3
  • MÜRA....................................................................................................4
    1.1 Müra toime tervisele.........................................................................5
    1.2 Müra kaudne toime...........................................................................5
    1.3 Müra kaitse ......................................................................................5
  • VIBRATSIOON .....................................................................................6
    1.4 Kohtvibratsiooni toime.....................................................................6
    1.5 Üldvibratsiooni toime ......................................................................6
    1.6 Vibratsiooni tõbi ..............................................................................7
    1.7 Vibratsiooni vältimine .....................................................................7
    4. VALGUSTUS .........................................................................................8
    1.8 Loomulik valgustus...........................................................................8
    1.9 Kunstlik valgustus.............................................................................8
    2.1 Nõuded valgusallikale.......................................................................8
    2.2 Tervisehäirete vältimine....................................................................9
    2.3 Eba või ülevalgustatusest tingitud terviseprobleemid .......................9
    5. MIKROKLIIMA ....................................................................................10
    2.4 Kõrgused alarõhk.............................................................................10
    2.5 Mägitõbi...........................................................................................10
    2.6 Külmakoormus.................................................................................10
    2.7 Profülaktika .....................................................................................10
    6. VENTILATSIOON ...............................................................................11
    7. ULTRAHELI .........................................................................................11
    2.8 Ultraheli kasutamine ........................................................................11
    2.9 Toime organismile ...........................................................................11
    8 . UV KIIRGUS ........................................................................................11
    3.1 UV kiirgus allikad ...........................................................................11
    3.2 UV kiirguse mõju tervisele .............................................................11
    9. KASUTATUD KIRJANDUS ...............................................................12
    PEAMISED TEGURID
    • Müra

    • Vibratsioon

    • Valgustus

    • Mikrokliima

    • Ventilatsioon

    • Ultraheli

    • UV kiirgus


    MÜRA
    • Müraallika olemus
    • Impulssmüra , pidev müra
    • Erineva sagedusega müra
    • Erineva sagedusega müra ( madal,- kesk – ja kõrgsageduslik müra )
    • sumbumine õhus
    • tuul
    • peegeldused
    • kaugus müraallikast
    • sademed
    • õhuniiskus
    • pinasesse neeldumine
    • temperatuur ja temperatuuride vahe
    • tõkked – ehitised , tarad jne
    • peegeldused

    Müratugevust mõõdetakse detsibellides ( dB) . Inimkõrvale on ebasoodne pidev
    müratugevus alates 60 dB . Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt
    praegu kehtivale tööohutusstandardile 85 dB .
    Kõige kahjulikumad on kõrgsageduslikud ja impulsiivsed mürad . Puuride ja
    saagidel tekivad töötamisel kesksageduslik ja kõrgsageduslik müra , samuti
    impulsiivne müra . Traktoritel , veokitel , kompressoritel sageli on madalsageduslik
    müra .

    MÜRA TOIME TERVISELE
    • Otsene toime - kuulmiteravuse langus . Kuulmisteravus langev aeglaselt
    • Algselt nõrgeneb kõrgete toonide kuulmine
    • Intensiivses ja kestva müraga töökeskkonnas võib 15-20 aasta jooksul tekkida tunduv vaegkuulmine , see on püsiv ja pöördumatu protsess .
    • Müra kaudne :

    - Mõju eeskätt inimese närvisüsteemile ja selle kaudu kogu organismile .
    - kestev müra kurnab närvirakke
    - aeglustub mõtlemine , reageerimisvõime , tähelepanu
    - tujutus ja kiire ärrituvus
    - tekivad peavalud ja mälu halveneb
    - töövõime ja tööviljakus langeb
    - suureneb tööõnnetuse tekkimise risk
    MÜRA KAUDNE TOIME TERVISELE
    • kõrgvererõhutõbi
    • südametegevuse häired
    • maotegevuse häired
    • lihased lähevad pingesse
    • organismi ainevahetuse häired , mistõttu tõuseb rasvade osakaal normist kõrgemale

    ja rasvad hakkavad ladestuma veresoonte seintele ning tekib ateroskleroos
    • kuulmisorgani kahjustus

    MÜRA KAITSE
    • Müratõkked hoonetes , tootmisruumides või töökohtade vahel
    • Müraallika alla müra summutavad alused
    • Müraallikas muust töökeskkonnast eraldi
    • isikukaitsevahendid
    • Kasuta vaiksemaid seadmeid
    • Vali vaikne töömeetod
    • Töökoha ja töö organiseerimine

    VIBRATSIOON
    Vibratsioon on mingi materiaalse keha võnkumine . Lokaalse ehk kohtvibratsiooni
    tervisele ohtlik võnkesagedus on 25-150 Hz . Lokaalse vibratsiooni kehtiv norm on
    2,5 m /s2 ja ülvibratsiooni norm on 0,5 m/s2 . Lokaalne vibratsioon on tingitud
    masina poolt tekitatud vibratsiooni mõjust ose kontaktsele kegapiirkonnale
    ( nt kätele , jalgadele ) Üldine vibratsiooni toime avaldub siis , kui vibreeriv masin
    paneb vibreerima näiteks aluspinna , kus töötaja seisab , ning siis kandub põrandalt
    vibratsioon kogu töötaja kehale edasi .
    KOHTVIBRATSIOONI TOIME
    Madalsageduslik – kahjustused arenevad aeglased , 8-10 aastat
    • Kahjustused perifeerne närvisüsteem , veresooned , tugiaparaat.

    Kõrgsageduslik – kahjustused kujunevad 5 aasta jooksul
    • Tekivad veresoonte seina muutused , tekib kalduvus spasmidele .

    ÜLBVIBRATSIOONI TOIME
    • Kesknärvisüsteemi talituse häired
    • Südame – veresoonkonna häired
    • Ainevahetuse muutused , endokriinsüsteemi kahjustus.
    • Vestibulaaraparaadi kahjustus , kuulmisnärvi kahjustus.
    • Ülbvibratsiooni toimet soodustavad alajahtumine , füüsiline pingutus , liigne müratase .




    VIBRATSIOONI TÕBI
    Eesti kõige sagedamini diagnoositav kutsehaigus . Peamiselt traktoristidel ,
    autojuhtidel , kraanajuhtidel , teedeehituse masinistidel . Vibratsioonitõve tekkeks
    piisab 5 aastast üldvibratsiooni tingimustest .
    I STAADIUM :
    • Tekivad paresteesia nähud kätes - '' sipelgate jookmise '' fenomen .
    • Käte jõudluse vähenemine
    • õlavöötme kiire väsitamine
    • peenkapillaaride ahenemine
    • vereringehäired
    • Massaz ja ravivõimlemine taastavad täielikult jäsemete funktsiooni ja töövõime .

    II STAADIUM :
    • Käte jahtumine sinakas värvus
    • higistamine
    • Valud õlavöötmes piirkonnas (Lihastes, liigestes , sõrmedes )
    • Kesknärvisüsteemi häired . Südame – veresoonkonna häired ( rütmihäired , isheemiline sündroom , valulikkus rindkeres )

    III STAADIUM :
    • Tugev valu kätes
    • Veresoonte spasm , lihaskrambid sõrmedel ja kätes
    • Tugev asteenilis - neurootiline sündroom – ärevus , depressioon , isikusehäired
    • Südame – veresoonte kahjustus – infarkt , rütmihäired
    • Hormoonaalse regulatsiooni häired
    • Ainevahetuse häired

    VIBRATSIOONI VÄLTIMINE
    • Töövahendid vibratsioonikaitsvate käepidemetega
    • Vibratsiooni vähendavad matid vibratsioonitekitava allika alla
    • Isikukaitsevahendid – vibromatid traktoripõrdandale , vibropadjad istmetele

    vibrokindad
    • Tööjalatsid paksu kummitallaga
    • Tööaeg mitte üle 8 tunni , soovitatakse vibratsiooniga kokku puutuda tööpäevas

    mitte rohkem kui 2/3 – u tööajast .
    • Ei soovitata vibratsiooniga kokku puutuda alla 20 aasta inimestel
    • Vibratsiooniga seotud tööle ei tohiks asuda inimene , kes põeb närvisüsteemi

    haigust , kõrgvererõhu tõbe , luu-liigese-lihashaigusi .

    VALGUSTUS
    • Kunstlik valgustus
    • Loomulik valgustus
    • Kombineeritud valgustus
    • Valgustatus

    Valgustus peab olema küllaldane ja vastama tehtava töö iseloomule .
    Peab olema ühtane ja objekti ja fooni vahel peab olema kontrast . Valgusallikas ei
    tohi esile kutsuda objekti läikimist . Hea valgustus tõstab töövõimet ning väsimus
    tekib aeglaselt . Lisaks sellele paraneb töökvaliteet ja parem silmanägemine .
    LOOMULIK VALGUSTUS
    • Päevavalgus
    • Muutlik , sõltub ilmast, aastajast
    • Valguse levik ruumis – vältida ruumis tugevaid varje , akende ette ladustatu materjale
    • Ruumi seinte värvusest sõltub valgushulga suurus ruumis . Tootmisruumides

    soovitatakse heledaid seinu .
    KUNSTLIK VALGUSTUS
    • Üldvalgustus
    • Kohtvalgustus
    • Kombineeritud
    • Elektrihõõglambid
    • Luminofoorlambid
    • Halogeenlambid
    • Kaugvalgus parem kui otsene valgusallikas
    • Läikivad pinnad – peegeldused
    • Pimestus

    NÕUDED VALGUSALLIKALE
    • Valgustatuse puhul arvestatakse normide koostamisel

    - Töölaadi
    - töötsooni heledust
    - kontrastust
    • Valgustatus on ruumis ühtlaselt jaotunud – ei tohiolla varje – silmalihaste ja

    närvide pingutamine kui silm peab pidevalt kohanema lühinägelikkuse teke .
    • Valgustuse intensiivsus ajaliselt stabiilne
    • Keelatud ainult kohtvalgustus
    • Vaatevälja pimetuse vätimine
    • Hajutatud valgus – silm ei väsi

    TERVISEHÄIRETE VÄLTIMINE
    • Täisväärtuslik piisav ühtlane valgustatus
    • Tööruuminde õige planeerimine , ehitamine ja sisustamine
    • Töökoormuse õige planeerimine
    • Ratsionaalne töökorraldus
    • Tööajate vaimse ja kehalise arengu mitmekülgne arendamine
    • Korrapärane täisväärtuslik toitumine
    • Eelnev ja perioodiline läbivaatus

    EBA VÕI ÜLEVALGUSTATUSEST TINGITUD TERVISEPROBLEEMID
    • Uimasus , unisus , tähelepanu langus
    • Silmanägemine halveneb
    • Tööõnnetused ja vigastused
    • Vaimsed tervisehäired , meeleolulangus , depressioon
    • Silmade ülepingest tekkivad - laulihaste krambid , silmade ärritusnähud , silmade

    kuivamine
    • Sundasendis ja sundliigutused – skeletisüsteemi ülekoormushaigused , närvikahjustused .

    TOIME ORGANISMILE
    • Kesknärvisüsteemi kahjustus – püsiv peavalu otsmiku piirkonnas , unehäired , väsimus , nõrkus , tähelepanu ja mälu nõrgenemine .
    • Endrokriinsüsteemi kahjustus – isutus , kehakaalu langus , tsirkadiaanse rütmi

    häirumine .
    • Südame – veresoonkonna kahjustus
    • Kuulmis ja tasakaaluorgani kahjustus – kuulmisteravuse langus , kohin kõrvades
    • Silmade kahjustus , rõhumine , kipitustunne silmades , nägemisteravuse langus
    • Lokaalne veresoonte ja närvide kahjustus

    MIKROKLIIMA
    • Õhutemperatuur
    • Õhuniiskus
    • Õhurõhk
    • Õhu liikumiskiirus
    • Soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel

    KÕRGUSED – ALARÕHK
    Kõrguses viibimisel avaldavad inimesele mõju kolm olusemat koormustegurit
    • Madal hapniku osarõhk
    • Suurenenud kiirguskoormus
    • Termilised koormused
    • Kõige olulisem neist on järjest langev hapniku osarõhk

    MÄGITÕBI
    • Kehalise ja vaimse töövõime kahanemine ja kiiresti tekkiv väsimus ning halb

    enesetunne .
    • Spetsiaalseteks tunnusteks on tahtejõuetus , unisus , isutus , õhupuudus , peapööritus, oksendamine , peavalud
    • Ohtlik on aeglaselt tekkiv hapnikupuudus kuna võib põhjustada teavusekao .
    • Sageli ei mõisteta üksikult esinevaid sümptome hoiatusena .

    KÜLMAKOORMUS
    • Kohaliku külmakahjustused – alla +4 kraadi ei ole perifeersete kehaosade toitumine

    enam tagatud .
    • Nekrumised tuleb tegemata jätta .
    • Üldine jahtumine – verevoolutus kontsentreerub ajule ja südamele , verevoolutus

    jääb puudulikuks .
    • Kui kehatuuma temperatuur langeb alla 30 kraadi tekib kodade virvendus .
    • Külmunu soojendamisel tuleb vältida kõike , mis vere liiga kiiresti vereringesse

    lisaks .
    • Vastunäidustatud on liikumine , massaaz ja hõõrumine

    PROFÜLAKTIKA
    • Väldi väga niisket või väga kuiva õhku
    • Väldi liiga suur kuumust või külma
    • Väldi tuuletõmbust
    • Lokaliseeri võrdselt rasked tööd ühte ruumi
    • Limiteeri aega , mil inimene viibib liiga kaua kuumas või külmas ruumis
    • Kasuta sobivat tööriietust

    VENTILATSIOON
    • Loomulik ventilatsioon
    • Mehhaaniline ventilatsioon
    • - üldventilatsioon
    • - Kohtventilatsioon
    • 1) Tõmbekapp
    • 2) Õhkduss
    • 3) Õhkkardin
    • Avariiventilatsioon

    ULTRAHELI
    • Ulteaheli on heli , mille võnkesagedus on üle 20000 Hz .

    ULTRAHELI KASUTAMINE

    • Ultraheli kasutatakse ka meditsiinis – raviks , diagnostikaks , operatsioonidel
    • Esemete pesemisel . Ultraheliga pesemine tagab esemete , näiteks laboratoorsete nõude , kõre puhtusastme .
    • Tööstuses – degektoskoopia , aine struktuuranalüüs , aine füüsikalis – keemiliste omaduste määramine , kajalood .

    UV KIIRGUS
    • UV – kiirgus on elektromagneetiline kiirgus lainepikkuste vahemikus 40 – 400 nm .
    • Päikeselt maapinnale jõudma UV kiirguse hulk sõltub kellaajast , aastaajast , laiuskraadist , kõrgusest merepinnast , osoonikihi seisundist jne .

    UV KIIRGUSE ALLIKAD
    • Päike
    • Elavhõbe , luminestsents , halogeenlambid , kaasa arvatud solaarium
    • Elektrikeevitus
    • Laserid
    • Arvutimonitorid

    UV KIIRGUSE MÕJU TERVISELE

    • Nahavähk
    • Naha ennaegne vananemine ja mitmesugused kosmeetilist laadi probleemid
    • Silmaläätse kae ja mitmesugused teised silmakahjustused
    • Immuunsüsteemi tegutsemisvõime mahasurumine .

    KASUTATUD KIRJANDUS :
    http://et.wikipedia.org/wiki/Ultrahel i
    http://www.ut.ee/tklabor/Teenused/Fyysika/fyysikalised_ohutegurid.ht m
    http://www.scribd.com/doc/3096342/Fuusikalised-ohutegurid-tookeskkonnas
    http://www.ti.ee/index.php?page=796
    12
  • Vasakule Paremale
    Füüsikalised ohutegurid töökeskkonnas #1 Füüsikalised ohutegurid töökeskkonnas #2 Füüsikalised ohutegurid töökeskkonnas #3 Füüsikalised ohutegurid töökeskkonnas #4 Füüsikalised ohutegurid töökeskkonnas #5 Füüsikalised ohutegurid töökeskkonnas #6 Füüsikalised ohutegurid töökeskkonnas #7 Füüsikalised ohutegurid töökeskkonnas #8 Füüsikalised ohutegurid töökeskkonnas #9 Füüsikalised ohutegurid töökeskkonnas #10 Füüsikalised ohutegurid töökeskkonnas #11 Füüsikalised ohutegurid töökeskkonnas #12
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-02-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 127 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Merrrka123 Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Tookeskkonnas esinevad ohutegurid
    124
    ppt

    Tookeskkonnas esinevad ohutegurid

    Marju Peärnberg 10.1.13 Ohutegurid Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Töö laad- öötöö, töö kuvariga üle 50% tööajast Muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväli Õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25

    Tervishoid
    FÜÜSIKALISED JA TEHNILISED OHUTEGURID TÖÖKESKKONNAS
    10
    doc

    FÜÜSIKALISED JA TEHNILISED OHUTEGURID TÖÖKESKKONNAS

    TALLINNA TEENINDUSKOOL FÜÜSIKALISED JA TEHNILISED OHUTEGURID TÖÖKESKKONNAS Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Füüsikalised ja tehnilised ohutegurid töökeskkonnas Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. FÜÜSIKALISED JA TEHNILISED OHUTEGURID.....................................................4 2. MÜRA...............................................................................................................................4 2.1 MÜRA OLEMUS JA OHTLIKUS INIMESELE........

    T??keskkonna ohutus
    Ohutegurid minu töös
    8
    odt

    Ohutegurid minu töös

    Referaat Ohutegurid minu töös Võrumaa kutsehariduskeskus Koostaja: Raino Käär 28.01.2013 Sissejuhatus FÜÜSIKALISED OHUTEGURID MÜRA VIBRATSIOON MIKROKLIIMA Füüsikalised ohutegurid Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt kehtivale tööohutusstandardile 85 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava müratugevuse saab teada müra mõõtmisel, mille teostamist organiseerib tööandja.

    Ainetöö
    Optometristi füüsikalised ohutegurid
    27
    pptx

    Optometristi füüsikalised ohutegurid

    Füüsikalised ohutegurid on: müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused; kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Optometristi füüsikalised ohutegurid Müra- töötajat häiriv või tema tervist kahjustav heli. Müra saab hinnata vastavalt tehtavale tööle. Kuulmisekahjustuste risk on olemas, kui müratase on suurem kui 80 dB(A). Sellistes tingimustes on soovitav kasutada kuulmiskaitseid. Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Optometristi müraallikad: Töötavad masinad ja arvutid; Printer; Trükkimine; Helisev telefon; Rääkimine klientidega; Ventilatsioon; Väljastpoolt tööruume tulev müra; Müra mõjud

    Rahva tervis
    Töö tervishoid ja ohutus KT
    34
    docx

    Töö tervishoid ja ohutus KT

    käesolevale seadusele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; 2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral parandama abinõud muutunud olukorrale; 3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske (rasedad ja rinnaga toitvad töötajad ning alaealised ja puudega töötajad) nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat;

    Riski- ja ohutusõpetus
    Ohutegurid
    7
    doc

    Ohutegurid

    Töökeskkonna ohutegurid Töökeskkonnas esinevad ohutegurid jaotatakse: Füüsikalised ohutegurid -masinate liikuvad osad ja kukkuvad esemed -müra -vibratsioon -elektromagnetväli -sisekliima -valgustus -mehhaaniline tolm Keemilised ohutegurid -kemikaalid -materjalid -keemilised allergeenid -asbest Bioloogilised ohutegurid -bakterid -viirused -seened -parasiidid -bioloogiline tolm -allergeenid Füsioloogilised ohutegurid -sundasendid ja sundliigutused -füüsilise töö raskus -liigutuste kordumine -raskuste teisaldamine Psühholoogilised ohutegurid -monotoonne töö -töötaja võimetele mittevastav töö -halb töökorraldus -pikaajaline töö üksinda Müra On helide kogum, mis koosneb: · suur hulgast · erinev sageduse ja kõrgusega · erineva tugevusega lihtsad toonid ning avaldab häirivat või tervist kahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides (dB).

    Tööohutus ja tervishoid
    TÖÖOHUTUS
    74
    docx

    TÖÖOHUTUS

    TÖÖOHUTUS Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on: Bakterid; viirused; seened; rakukultuurid; inimese endoparasiidid; muud bioloogilised aktiivsed ained. Põhjustatud haigused:  difteeria  salmenolloos  toksoplasmoos  siberi katk  tuberkuloos  hepatiit  herpes  marutõbi  rõuged  mürigstused  allergia Kokkupuutumise võimalused:  toateenindajad  puugihammustus  kalatööstus – punataud  meditsiini personal (sügelised,

    Ergonoomika
    Ergonoomika kokkuvõte
    5
    docx

    Ergonoomika kokkuvõte

    Ergonoomika kokkuvõte 1. Töökeskkond ­ ümbrus, milles inimene töötab 2. Tööandja kohustused: · Töökeskkonna terviseriskide hindamise läbiviimine · Süstemaatilise töökeskkonna sisekontrolli teostamine · Töötajate tervise kontrollimise korraldamine · Töötajate töökeskkonnas valitsevatest riskidest teavitamine · Töötajate isikukaitsevahenditega varustamine 3. Töökeskkonnavolinik ­ töötajate poolt valitud isik, kes esindab töötajate arvamust läbirääkimistel tööandjaga (<4 a.) Töökeskkonnaspetsialist ­ volitatud isik tööandja poolt, volitatud täitsma töötervishoiu ja ­ohutuse alaseid ülesandeid (palgaline töötaja). 4

    Ergonoomika




    Kommentaarid (3)

    ErikNemvalts profiilipilt
    ErikNemvalts: aitas küll :)

    19:30 26-09-2012
    caryyn profiilipilt
    caryyn: Väga hea
    18:37 15-03-2010
    M5 profiilipilt
    M5: põhjalik
    17:49 09-12-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun