6. Kuldvere, Aimar: Relvaõpik III 5,56mm Galili automaat AR(SAR) ja kergekuulipilduja ARM. Eesti Vabariigi kaitseministeerium ja Kaitsejõudude peastaap. Tallinn 2000. 7. Side-eeskiri. Kaitsejõudude peastaap J-6. Tallinn 2000. 8. Sõduri baaskursuse õppekava. Maaväe staap. Väljaõppejaoskond. Tallinn 2003. 9. Tankitõrjegranaadiheitja B-300 õpik. Kaitseministeerium. Tallinn 2001. 10. Veski, Valdo: Käemärgid. Lõputöö. Tartu 2005. 11. Kaitseministeerium: Riigikaitse õpik gümnaasiu- midele ja kutseõppeasutustele. Tallinn 2006 12. Maismaasüsteemide taktikaliste tingmärkide käsiraamat. Tallinn 2003 13. Land compendium of Hand signals. APP-14, 2007 186
Channelling Jesua Teadvuse muutumisest Pamella Cribbe 04.01.2008 Varem oleme me kirjeldanud Valgusetöölise reisi, egokeskse teadvuse juurest südamekeskse teadvuse juurde, ajaloolisi tagamaid.See osa saab tervenisti pühendatud muutuste psühholoogilistele karakteristikutele. Me jagasime selle protsessi neljaks sammuks või etapiks, mis me siinkohal ära märgime: 1. rahulolematus sellega, mida pakub egokeskne teadvus, "millegi veel" otsing: lõpu algus. 2. egokeskse teadvusega seotuse tunnetamine, enda vabastamine egoga seotud mõtetest ja emotsioonidest: lõpu keskpaik. 3. egoga seotud vanadest energiatest vabanemine, kookoni mahajätmine, uue mina tekkimine: lõpu lõpp. 4. südamekeskse sisemise teadvuse ärkamine, armastuse ja vabaduse motivatsioon, muutumise lõpuga teiste aitamine. I Etapp: Ego ei rahulda enam. Teadvuse muutumine egokesksest südamekeskseks algab sisemise tühjuse tunnetamisest. Asjad, mis huvitasi...
Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sih...
Kui missiooni personaliarendamise seisukohalt hinnata, siis miks näiteks organisatsiooni töötaja peaks ellekõige huvitatud olema hoopis selle omaniku isikliku vara pidevas ja järjekindlas suurendamises? Visioon Visioon on juhtkonna ettekujutus organisatsiooni tulevikust, mis on kirja pandud kui pikaajaline eesmärk või kirjeldus sellest, milliseks soovib organisatsioon kujuneda. Organisatsioon viib visiooni näiteks kujuneda aastaks 2005 üheks maailma juhtivaks lennundusfirmaks ellu täites oma misiooni. Organisatsiooni visioon sisaldab olulisi seisukohti järgmistes strateegilistes valdkondades: - organisatsiooni koht turul tulevikus; - liidrite roll ja nende kvaliteet (võimekus) organisatsioonis; - personali töötasustamise süsteem; - täiendkoolitus ja haridus organisatsioonis; - karjääri tegemise võimalused organisatsioonis; - töötingimused.
1. Milleks on vaja teaduslikku bioloogilist nomenklatuuri? Nomenklatuur on zooloogide ja muude bioloogide ühine erialane keel (et kõik, sh teadlased üksteisest õigesti aru saaksid). Kõigel, mida/keda me kasutame ja vajame, peab olema nimi, mitte kiretu kood. Arvudest koosnev kood sobib hästi arvutile, mitte meie ajule. 2. Milleks on vaja bioloogilise nomeklatuuri koodekseid? Et reguleerida loomade teaduslike nimetuste vormikohast moodustamist ja kasutamist. 3. Milliseid keeli kasutab teaduslik nomenklatuur? See on küll ladina tähtedega kirjutatud ja ladina grammatika kohane, aga sõnatüvi võib olla ükskõik mis keelest. 4. Kuidas mõista nomenklatuuri universaalsust, unikaalsust ja stabiilsust? Nomenklatuuri kolm põhimõtet on universaalsus, unikaalsus ja stabiilsus. Universaalsuse tagab Õhtumaa keskaja pärand – ladina keel. Unikaalsuse (et igal taksonil oleks üksainus tunnustatud nimi) ja stabiilsuse (et nimed võimalikult vähe muutuksid) e...
lõppeb jaoskonna tehnilismajanduslike näitajtega. 4 1. TÖÖ ANALÜÜS Töö ülesanne „Hüdrosilindri tehnoloogilise protsessi väljatöötamine ja tootmisjaoskonna projekteerimine,“ püstitati mulle firmas Palmse Metall Oü. Palmse metall OÜ on Eeesti juurtega tootmisettevõte ja Palmse Traileri kaubamärgi omanik. Palmse Metall OÜ alustas haagisete tootmiega 2005. Aastal Lääne-Virumaal. Palmse Metall OÜ tootmistehas asub Palmses Vihula vallas. Tootmiskompleksi pindalda on kokku 4500 m . Tootmistehnoloogia kaasajastamine algas 2007. Aastal, mille käigus renoveeriti tootmishoone ning ehitati kontor koos olmeruumidega. Tehase ruumid on jaotatud vastavalt tegevusele ja tööde teostamise loogilisest järjestuses lähtuvalt. 2008. Aasta lõpus sai valmis haaveldus-ja värviruum,
1.Üldkogumi defineerimine Sees: 2-5 aasta üliõpilased BA ja MA tasemes 7 e-ülikooli partnerkoolides Väljas (exclusions) - kolledžid (annavad diplomiõpet; oluliselt väiksema üliõpilaskonnaga kui ülikoolid; omavad väga väikesearvulist alalist õpejõudude kaadrit) - I kursuse BA üliõpilased (omavad veel liiga lühiajalist kogemust ülikooliõppega) - Doktorandid (loengukursuste osakaal kogu stuudiumis on vaid 25%) Vastavalt ESA andmetele on üldkogumi suurus (N ) 2005 a. 1. sept. seisuga ca. 35 000 tud. 2. Mis võtta valimiühikuks? •Tudeng? õpperühm? Eriala? •Eeldusel, et e-õppe kasutamist mõjutab ülikool, õpitav eriala ja õpperühm, võtsime valimi ühikuks mitte indiviidi, vaid õpperühma. •Mida on meil järgmiseks vaja? 3. Valimiraami kokkupanek • kõige töömahukam ja vastutusrikkam osa valimi tegemisel •Vajalik tulemus: kõigi õpperühmade täielik nimekiri –Koolide kaupa (kiht)
MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE MAKS: Panus valitsuse toetamiseks, mida kogutakse isikutelt, varalt või ettevõtetelt. Riigiks olemise hind / kodanikuks olemise hind. Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU...
põhiprobleemide süstemaatilise analüüsina või esimese ja teise mingi kombinatsioonina. Käesolev kursus on üks võimalik kombinatsioon esimestes loengutes ajalooline esitusviis, hilisemates loengutes ja seminarides valdavalt süstemaatiline. Kirjandust Arthur C. Danto. Ühendused maailmaga. Filosoofia põhimõisted. HL, 2000 Bryan Magee. Filosoofia lugu. Varrak, Tallinn, 2000 Jonathan Wolff. Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse. TÜ Kirjastus, 2005 Poliitika ja valitsemise alused. Kõrgkooliõpik. TLÜ, 2011 Esa Saarinen. Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini. Avita, 1996 Simon Blackburn. Oxfordi filosoofialeksikon. Vagabund, 2002 Peter Kunzmann, Franz-Peter Burkard, Franz Wiedmann. A ja O. Filosoofia taskuteatmik. EEK, 2004 Antiikaja poliitilised õpetused. Sõna poliitika pärineb vanakreekakeelsest sõnast polis, mis tähistas Antiik-Kreeka linnriiki, linna, ühiskonna ja riigi erilist sümbioosi
Järvamaa Kutsehariduskeskus E-kursuse „Koristustööde planeerimine ja arendamine“ materjalid Autor: Lia Padu Järvamaa KHK kutseõpetaja Õppematerjal valmis programmi VANKeR raames ja seda toetas Euroopa Liit. See töö on litsentsi all Creative Commons Attribution-Noncommercial- Share Alike 3.0 Unported License . Paide 2011 Sisukord Kursuse ainekava................................................................................................... 4 Kursuse tegevuskava ............................................................................................. 6 I. Töökorraldus...............................................................................
Kirjandusteaduse alused 1.Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt? Kirjanduse mõiste on ajalooliselt palju muutunud. Läbi ajaloo on peetud kirjanduseks erinevaid asju. Enne 1800 peeti kirjanduseks igasuguseid kirja pandud teadmisi, kirjutisi, nt matemaatikast, astronoomiast, maailma arusaamadest, kirjandusest jne. Alates 18.sajandi lõpust oli kirjandus pigem väljamõeldis/fiktsioon. Enne oli kirjandus kui retooriline vahend hea argumendi loomiseks. Praegu on kirjandus pigem tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. 2.Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi)? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemat...
arengumaades. I koht Hiina 1,331 miljardit, II India 1,17 miljardit ning III koht USA 0,307 miljardit. Eestis elas 2003. aastal 1,356 miljonit inimest, neist linnas 69% ja maal 31%. 2004. aasta alguses loeti Eesti rahvaarvuks 1,351 miljonit inimest. Eestis on iive jätkuvalt negatiivne, alates 1991. aastast, mil see näitaja oli -183 inimest. Negatiivne iive oli suurim 1994. aastal -7997 inimesega. Pärast seda on sündivus hakanud taas suurenema ning 2002. aastal oli iive -5354 inimest. 2005. aastal oli loomulik iive -2966 inimest ning Eestis elas 1,3456 miljoni inimest, neist 619 949 mehed ja 726 148 naised. 2006. aasta alguses elas Eestis kokku 1,344684 miljonit inimest. 2008. aasta alguses elas Eestis 1,34 miljonit inimest, neist 617 410 meest ja 723 525 naist. 2007. aastal oli iive -1634 inimest, eestlastel -177. 1. jaanuari seisuga 2009. aastal elas Eestis 1,340415 miljonit inimest. 2008. aastal oli loomulik iive -647 inimest, eestlaste loomulik iive 595. Arvatakse, et 2010
informatsiooni levitamiseks üha enam ülemaailmset arvutivõrku mõnikord pressiteadete täiendamiseks või nende asemel. Selle tulemusena on suurenenud võimalus dokumentidele avalike allikate kaudu ligi pääseda, isegi kui riigiti on palju erinevusi ajalise katvuse, täistekstide kättesaadavuse, semantilise indekseerimise ja otsinguvahendite osas. 2. Euroopa eeskirjad Nõukogu resolutsioon, 18. veebruar 2003, e-Euroopa 2005. aasta tegevuskava rakendamise kohta. http://europa.eu.int/celex/ 110 Nõukogu resolutsioon, 25. märts 2002, mis käsitleb e-Euroopa 2002. aasta tegevuskava: avalike võrgulehtede ja nende sisu juurdepääsetavust. http://europa.eu.int/celex/ http://europa.eu.int/eur-lex/pri/en/oj/dat/2002/c_086/c_08620020410en00020003.pdf http://www.innovazione.gov.it/ita/intervento/normativa/allegati/ris_250302
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultu...
Bioinformaatika 5 Andmebaasid (KEGG, NCBI, RCSB), järjestuste (SMS, BioEdit) ja struktuuride (SPdbV) analüüs 1. KEGG-i kasutamine (http://www.genome.jp/ a. Leida liikide Escherichia coli K12 MG1655, Drosophila melanogaster ja Homo sapiens glükolüüsi rajad ning ensüümid aldolaas ja püruvaatkinaas. Escherichia coli glükolüüsi rada: http://www.kegg.com/dbget-bin/get_pathway?org_name=eco&mapno=00010 Drosophila glükolüüsi rada: http://www.kegg.com/dbget-bin/get_pathway?org_name=dme&mapno=00010 Homo sapiens glükolüüsi rada: http://www.kegg.com/dbget-bin/get_pathway?org_name=hsa&mapno=00010 aldodaas: http://www.kegg.com/dbget-bin/www_bget?enzyme+4.1.2.13 püruvaatkinees: http://www.kegg.com/dbget-bin/www_bget?enzyme+2.7.1.40 b. Leida vastavad geenid KEGG-i entry numbrid, geeni nimed, nukleotiidsed järjestused ning asukohad geenikaardil. Aldolaas : Escherichia coli K12 MG165...
Ida-Viru Mäetaguse 84 24 175 165 1153 3306 3354 Ida-Viru Narva 84 18 218 218 1178 3406 2802 Ida-Viru Tammiku 84 32 253 216 551 4010 3078 Ida-Viru Tudulinna 84 26 117 342 473 3540 776 Ida-Viru Viru Maidla 84 33 202 275 663 4269 2245 Ida-Viru Avinurme 85 15 151 217 848 3422 1963 Ida-Viru Erra 85 16 101 213 1062 4000 2005 Ida-Viru Iisaku 85 14 134 236 717 3356 1570 Ida-Viru Juuni Vōit 85 19 116 187 468 3560 1680 Ida-Viru Kaljurand 85 25 140 252 519 4650 2141 Ida-Viru Kohtla-Järve 85 20 158 190 1302 3852 1225 Ida-Viru Lüganuse 85 24 199 197 1236 3917 3472 Ida-Viru Mäetaguse 85 18 115 220 1136 3271 3233 Ida-Viru Narva 85 13 121 212 1163 3633 2137
kahju, mille põhjustas varasem tegu. B paneb A maja põlema, lootes et A põleb sisse. Pärast selgub, et C oli eelnevalt A maha lasknud. Kas B peaks vastutama A surma põhjustamise eest? Siin on tegemist vajalike põhjuste paljususega, kus üks on realiseerunud enne teist. Kui rakendada ainult conditio sine qua non testi, siis ükskõik kumma teo eemaldame, A oleks siiski surnud, aga sellele tugineda ei tohiks. Nõue võiks olla mõlema isiku vastu, nii B kui ka C vastu. Oletame, et 2005. a saab A B süül kahjustada liiklusõnnetuses. A saab kehavigastusi ja talle pannakse jalaprotees. 5 aastat hiljem vahetab A lambipirni, kukub ja saab peapõrutuse ja sureb ära. Kas B peaks ka selle kahjustuse eest vastutama? Kohtupraktikat ei ole. Kas on olemas põhjuslik seos? Isegi, kui B vastutust jaatada, tuleks kahjuhüvitist § 139 või 140 alusel vähendada. 47. Mida tähendab nn "järeljõudev kausaalsus?" Järeljõudva kausaalsuse olukord: kannatanust lähtuvad asjaolud tekitavad
Millega ületunnid töötajale hüvitatakse, kas vaba ajaga või rahaga on töötaja ja tööandja kokkuleppe küsimus. Nagu eelpool mainitud on ületunnitöö hüvitamiseks kaks võimalust. Neist seaduseandjate poolt eelistatuim on ületunnitöö hüvitamine vaba ajaga, kuid praktika näitab, et Eestis eelistatakse siiski ületunnitöö hüvitamist rahas. Ka eksperthinnangu järgi kompenseeritakse Eestis ületunnitöö sagedamini rahas. 2005. aasta tööelu baromeetri järgi saab hüvitist rahas 50 % ületunnitöö tegijaist, 13 % saab täiendavat vaba aega ja 14 % nii rahalist hüvitist kui täiendavat vaba aega. (14) Kuna ületunnitöö puhul räägime tööajanormi ületamisest ajaühikutes (ehk tundides), kasutatakse just tunde (ületunnitöö tegemise aeg on piiratud ja see tõttu ei saa rääkida päevadest või veel 23
UUSAEG II Marten Seppel 1/4 Referaat 5-10 lk. Eesti keeles pole midagi väga soovitada. ,,Maailmaajaloo atlas" head skeemid ja kaardid. Sakslaste ajalooatlase tõlge. Enn Tarvel ,,Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?" Tuna 2005 nr 3 (soovituslik) H. Kinder, W. Hilgermann. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Maailma ajaloo käsiraamat. Tln, 2001 Lord Acton (1834-1902) ,,The Cambridge Modern History" Sajandid tulid käibele alles 16. sajandil kui orientiiviks olev pidepunkt. Pikk 19. saj (1789-1914) Eric J. Hobsbawn: 1) revolutsiooniajastu (1789-1848) 2) kapitaliajastu (1848-1875) 3) impeeriumiajastu (1875-1914) Hobsbawn marksistlik ajaloolane, üks kuulsamaid ajaloolasi
häälteenamusega a. lihthäälteenamus § 105 lg 2 , § 73 b. kvalifitseeritud häälteenamus PSRS § 3 lg 4 b) vähemuste kaitse a. põhiõigused + põhiseaduslikkuse järelvalve b. parlamentaarne kontroll- opositsioon kontrollib valitsevat jõudu ja valitsust 3. Demokraatia legitimatsioon ja poliitiline vastutus a) legitimatsioon - uuendamine - kett b) poliitiline vastutus Riigikohus 19.04. 2005 (1)avalikkuse kontroll parlamendi üle § 72, § 60 lg 3 (2) parlamentaarne kontroll § 74 arupärimine § 65 p. 13, § 97 lg 1 avaldada ministrile umbusaldust § 65 p. 13, § 97 lg 1 vabariigi valitsusele § 92 lg 1 p. 3, lg 2 uurimiskomisjon RKKS § 20 4. valimisõiguse põhimõtted § 60 lg 1 p. 2-4
3. ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses (on "puhastanud oma ümbruse"). Kui täidetud on ainult kaks esimest tingimust, ei ole tegemist planeediga, vaid kääbusplaneediga. Nii on ka varem planeediks peetud Pluuto kääbusplaneet, sest tema ümbruses on Kuiperi vöö. Hiljaaegu oli teada üksnes üheksa planeeti, kõik meie oma Päikesesüsteemis. Nüüd aga on avastatud Päikesesüsteemi väliseid planeete, mida 2005. aasta alguseks oli teada üle 150. Astronoomid nimetavad planeete ja teisi suuremaid planetaarkehi sageli ka suurplaneetideks; väikeplaneetideks nimetatatakse asteroide. Planeetide teke Valdavalt arvatakse, et ka planeedid moodustuvad gravitatsiooniliselt kollapseeruvast gaasipilvest, millest tekkis planeedi täht. Kokkutõmbumise käigus muutub gaasipilv väiksemaks ning hakkab pöörlema, mis omakorda muudab pilve lapikuks. Tekkiva paksu prototähe gaasiketta tasandisse
häälteenamusega a. lihthäälteenamus § 105 lg 2 , § 73 b. kvalifitseeritud häälteenamus PSRS § 3 lg 4 b) vähemuste kaitse a. põhiõigused + põhiseaduslikkuse järelvalve b. parlamentaarne kontroll- opositsioon kontrollib valitsevat jõudu ja valitsust 3. Demokraatia legitimatsioon ja poliitiline vastutus a) legitimatsioon - uuendamine - kett b) poliitiline vastutus Riigikohus 19.04. 2005 (1)avalikkuse kontroll parlamendi üle § 72, § 60 lg 3 (2) parlamentaarne kontroll § 74 arupärimine § 65 p. 13, § 97 lg 1 avaldada ministrile umbusaldust § 65 p. 13, § 97 lg 1 vabariigi valitsusele § 92 lg 1 p. 3, lg 2 uurimiskomisjon RKKS § 20 4. valimisõiguse põhimõtted § 60 lg 1 p. 2-4
19 põhieemärgiks sai firma huvide kaitsmine ja põhifunktsiooniks kauba reklaamimine. Tõenäoliselt ongi tuntuim intellektuaalse - ning tööstusomandi vorm on kaubamärk. 2.2.2 Kaubamärgi õiguslik regulatsioon Eestis Eestis riigisiseses õiguses reguleerib kaubamärkidega seonduvaid õigusi ja kohustusi Kaubamärgiseadus (RT I 2002,49,308 , 99, 582; 2003, 82, 555; 88, 594; 2004, 20, 141; 2005, 18, 104; 39, 308; 2006, 7, 42).23, mis reguleerib ka seaduses sätestatud juhtudel Ühenduse Kaubamärkidega seonduvat ja Kaubamärgimäärus( RTL 2004,89,1407) 24, mis kehtestab registreerimise taotluste ja muude dokumentide vorminõuded. Kaubamärgiseaduse jõustumise järel täpsustus üldtuntud kaubamärgi õiguskaitse Eestis, mille tagamine kohustus on Eestil lähtudes tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioonist.
2. . N 4462-I, 18.10.2007. a. Arvutivõrgus: http://www.garant.ru/law/10002426-000.htm. 3. Notarite koja põhikiri. Justiitsministri 4. juuni 2003. a määrus nr 44. Arvutivõrgus: http://www.notar.ee/14005. 4. Notariaadimäärustik. RTL 2008, 9, 113) 1.02.2008. Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12916111. 5. Notari distsiplinaarvastutuse seadus. RT I 2005, 71, 549) 1. 01. 2006 Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=977169. 6. . Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://palata.volganot.ru/nav2.php?p=1&p2=5. 7. . Muudatused: 21.07.2005 a. Arvutivõrgus: http://www.garweb.ru/project/law/doc/10064072/10064072-001.htm. 8. Notariaaljärelevalve kord. Justiitsministri määrus nr 7, 22.01. 2001. 9
tee 15 Ebu Tamm V 404 620 3056 Edur Kuuskmäe Akad.tee 15 Eerik Reiter II 131 620 3008 Elena Vaarmets Akad.tee 15-260 620 2833 Elvi Muks Akad.tee 15 - 116 620 2816 Enno Pais V 413 620 3050 Epp Ints Akad.tee 15 620 4400 Epp Väli tööleping peatatud Erkki Truve VII 603 620 2005 Esta Kägo Akad.tee 15A-405-4 Eugen Paal V 415 620 3057 Eve-Ly Ojangu Akad.tee 15 - 219 620 4420 Feliks Kaplanski Akad.tee 15A-203 620 4082 Franz Werner Akad.tee 15-027A 620 2830 Gabriela Ufert Akad.tee 15-220 620 4421 Galina Potehhina II 126 620 3005 Galina Sokolova Akad.tee 15 - 311 620 4428 Gennadi Kobzar Akad.tee 15-321 620 4380 Gert Preegel Akad
ca 800…900 tuhat hektarit Hetkel on tootmine vähenenud ja on piisavalt vaba parandamist mittevajavat maad kus saadakse saak odavamalt, samuti on avatud piirid odavamale lõunast toodut toodetele. Seega uuelt kuivendatud maalt saadud tooted ei ole turul konkurentsivõimelised. Reaalsem on kokkuvõttes töid teha olemasolevate ehitiste korrashoiuks. Uusehitus soos on erakordne (kui on vaja tootmist laiendada) ja nõuab enne tasuvuse uuringuid. (kuigi ka näiteks 2005.a on tehtud kuivenduse projekte 100 ha soo kasutuselevõtmiseks, küll kavandatakse EU abiraha kasutamist). Haritava maa pindala väheneb ja maakasutusele seavad piiranguid mitmed seadustest tulenevad nõuded. Looduskaitseseadus kehtestab reservaadi, sihtkaitsevööndi ja piirangute vööndi, kus majandustegevus on keelatud või piirangutega. Veekogude ääres on selle alusel ranna, ehituskeelu ja veekaitsevöönd. Viimases on samuti majandustegevus keelatud
kasvavad. Soome 19-21 % ja langes korraks kuid lõpuks võrreldes baasaastaga kasvas. Rootsis 16-19 % ja tõusis, väikesese langusega vahepeal. 218. Koguinvesteeringute tase Eestis võrreldes EL keskmisega? Eesti koguinvesteeringute tase 30 %, majanduskriisi ajal langes 20 % peale. Euroopa Liidust koguaeg 10 % üle, kuni majanduskriisini, mil tasemed ühtlustusid. 219. Tarbijahinna tase ja dünaamika Eestis viimastel aastatel? Võrreldes 2005. aastaga, mis on võrdsustatud 100% on koguaeg tõusnud kuni 130 % 220. Avaliku sektori investeeringute tase: Eesti võrdlus EL keskmisega? Eestil 5,25 % ja lõpus alla 4%. Võrreldes Euroopa Liiduga, siis Eestil kõrgemad. Eesti dünaamika vägagi laineline. 221. Valitsussektori osatähtsus lisandväärtuse loomisel Eestis: tase ja dünaamika viimastel aastatel? Valitsussektori osatähtsus lisandväärtuse loomisel on 13-15 % ja pigem kasvav. 222
Läänemeremaades. Ajalooline ajakiri 2 (2007), lk. 193-223. 7. Keskaja inimene, Tallinn 2002. 8. Kristlike ordude kultuurilugu, Tartu 2004. 9. Ivar Leimus, Numismaatika alused, Tartu 1996. 10. John H. Lind jt., Taani ristisõjad. Sõda ja misjon Läänemere ääres, Tallinn 2007. 11. Tõnis Lukas, Tartu toomhärrad 1224-1558, Tartu 1998. 12. Heldur Palli, Rahvastik ja ajalugu, Tallinn 1973. 13. Riho Saard, Euroopa üldine kiriku ajalugu, Tallinn 2005. 14. Jaan Sootak, Veritasust kriminaalteraapiani: käsitlusi kriminaalõiguse ajaloost, Tartu 1998. 15. Keskaja kirjanduse antoloogia I, Tallinn 2013.
16.nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest IME 1989 MRP-le õigusliku hinnangu andmine 30.märts 1990.a Ülemnõukogu otsus ;eesti riiklikust staatusest; 3.märts 1991 referendum 20 august 1991 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Põhiseaduslik Assamblee Kehtiva põhiseaduse muudatused 25.veebruar 2003 riigikogu poolt vastu võetud ning 17.okt 2005 jõustunud EV PS muutmise seadusega kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks nejlaks aastaks. 14sept 2003 rahvahääletusel vastu võetud ning 6.jaanuaril 2004 jõustunud EV põhiseaduse täiendamise seadus 12.aprill 2007riigikogu poolt vatsu võetud ning 21juulil 2007 jõustunud EV põhiseaduse muutmise seadus. PÕHISEADUSE MÕISTE Põhiseadus on riigi õiguslik põhikord. Ühelt poolt on põhiseadus õigusakt, mille järgi toimib riigivõim ja kujundatakse
Ükski mitte-P ei ole S Ükski mitteinimene ei ole tudeng. E: Ükski S ei ole P Mitte ükski tudeng pole rumal. Mõni mitte-P on S Mõni mitterumal [isik] on tudeng. (Limiteeritud järeldus.) I: Mõni S on P Mõni tudeng on inimene. Ei saa teostada! ? O: Mõni S ei ole P Mõni inimene ei ole tudeng. 12 Termini contraposition kasutus on erinevate allikates erinev. Nt Kreeft nimetab selles lõigus uuritavat tehet terminiga partial contraposition, vt Kreeft, 2005: 171–172. 10 Mõni mitte-P on S Mõni mittetudeng on inimene. D5.6 Väite vastandamine on otsese järeldamise tüüp, mille käigus teostatakse alguses eelduse muutmine ning seejärel muudetud väite ümberpööramine. Väite kvaliteet muutub esialgsega võrreldes vastupidiseks. Üldjaatava ja osaeitava väite vastandamine ei põhjusta infokadu. Üldjaatav muutub üldeitavaks ning seda võib piiranguteta ümber pöörata; osaeitav muutub osajaatavaks ning
kandidaatidest enim hääli saanu. Valimistulemuste kohta koostab valla- või linna valimiskomisjon protokolli, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg. Valimistulemused tehakse valla või linna valimiskomisjonis kindlaks avalikult. Mandaatide jaotamise näide: · vt Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehel >Kohaliku oma-valitsuse volikogu valimised > Kohaliku omavalitsuse volikogude valimine 2005 >Üldandmed >Õigusaktid > Vabariigi Valimiskomisjoni määrused > "Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel" lõpus "Näide". Valimistulemuste kindlakstegemine mitme valimisringkonnaga KOV-i üksuses (KOVVS § 56 1) Iga valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga
com/admin/images/ocom/oralogo_small.gif RedHat •Loodud 1993 •Tuntuim vabavarale pühendunud ettevõte •2006 aastal ostis JBoss´i •Käive: $0,4 B (43,9%) •Kasum: $0,06B (-25,3%) •Töötajaid: 1800 ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus Informaatikasse 16 Red Hat logo Novell •Asutatud 1983 •2003 aastal ostis SUSE •Käive: $0,97 B (-6,9%) •Kasum: $0,018B (-95,2%) •Töötajaid: 4549 ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus Informaatikasse 17 Adobe •Asutatud 1982 •Ostis 2005 aastal Macromedia •Kaks tuntuimat toodet Acrobat Reader ja Flash Player •Käive: $2,6 B (+31%) •Kasum: $0,5 B (-16,1%) •Töötajaid: 6000 ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus Informaatikasse 18 i100 - it juhtimine ja äri0 IT juhtimine ja äri Millest juttu tuleb? •IT ettevõtted •IT ettevõttes •Outsourcing •Projektijuhtimine •Arendusprotsess ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 2 Juhtimine •Juhtimine peab teenima ettevõtte eesmärke
pooleliolevad kaarhallid pindalaga 720 m2. Maksmine pidi toimuma 5 aasta jooksul ja müügihinnast tuli maha arvata tasutud rent. Eellepingut muudeti 24. juulil 2003. a sõlmitud kapitalirendilepinguga, mille järgi võttis TÜ Madara 1. augustist 2003. a viilhallid ja asfalteeritud teenindusmaa rendile. Lepinguobjekti müügihinnaks määrati 1 500 000 krooni. Renditud vara ostu-müügileping pidi olema sõlmitud hiljemalt 24. juuliks 2005. a. Pooled kirjutasid 22. novembril 2004. a alla kapitalirendilepingu lisale, millega loeti TÜ Madara maksekohustused AS Lasrefi ees täidetuks ja pooled kohustusid sõlmima notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu hiljemalt 1. aprilliks 2005. a ning vabastama lepingu objekti kõigist koormatistest ja eraldama moodustatavast kinnistust Majaka põik 17a. Vastavalt 22. novembri 2004. a kapitalirendilepingu lisale kohustus AS Lasref kapitalirendilepingu p-s 3.1 näidatud
This is confusing to most people. Aren't steroids supposed to kill you, or, at the very least, cause cancer or liver failure? How can it be that the very same oxandrolone Je used "has been found to be one of the most cost-effective and least-toxic therapies to date" for treating male burn victims? After doing an exhaustive review of the literature and interviewing scientists and actual users, Bryant Gumbel, the host of Real Sports with Bryant Gumbel, concluded the following on June 21, 2005: As frequently evidenced by o cials nationwide, Americans, when drugs are concerned, rarely choose logic when they can opt for hysteria. Case in point: the recent hoopla over steroids. In light of the media excess, the public pronouncements, and the wailing in Washington, one would assume that the scienti c evidence establishing the health risk of steroids is overwhelming. But it's not. On the contrary, when it comes to steroid use among
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna t...
7) massiteabevahendite valdajate kohustus avaldada korraldus viivitamata ja muutmata kujul. (2) Vabariigi Valitsuse korraldus eriolukorra väljakuulutamise kohta jõustub selle allakirjutamisel, kui korralduses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. Korraldus avalikustatakse viivitamata massiteabevahendites. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMI SEADUS Vastu võetud 22.02.2005. a seadusega (RT I 2005, 15, 87), jõustunud 3.04.2005. a., osaliselt vastavalt §le 71. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise
Vastu võetud 5.juunil 1997. aastal. Seadus näeb ette riigi poolt algatatavaid arengukavade loomist:energeetikas, transpordis, põllunduses, metsanduses, turismis ning keemia-ehitusmaterjali- ja toiduainetetööstuse arengu suunamiseks _ Keskkonnastrateegia. 12. märtsil 1997. a. kiitis Riigikogu heaks Eesti keskkonnastrateegia, millega sätestas vabariigi keskkonnapoliitika 10 prioriteetset lõppeesmärki ja täpsustas ülesanded, mis riigil tuleb ellu rakendada aastateks 2000, 2005 ja 2010. Riigikogu poolt seatud keskkonnapoliitika lõppeesmärgid on _ keskkonnateadlikkuse edendamine, keskkonnahoidliku tehnoloogia rajamine, _ energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine, õhukvaliteedi parandamine, _ jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse korrastamine, jääkreostuse likvideerimine, _ põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse, _ pinnaveekogude ja rannikumere kaitse, maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine,
GLOBE programmi raames hariduslikel eesmärkidel kõigile kättesaadavad võiks selles valdkonnas töid koolides väga palju rohkem teha. MAJANDUS, TOOTEANALÜÜS, ÕIGUS Õigusteadus ei ole koolilaste seas väga populaarne meieni on jõudnud ainult mõned arvutipiraatluse ja karistusseadustiku tundmise teemalised tööd. Majanduses on põnevad teemad näiteks Euro kasutuselevõtu mõjud Eesti majandusele (üks selleteemaline töö on tehtud aastal 2005, aga järeldused kehtivad üsna hästi ka tänases Eestis), Euroopa Liidu mõjud Eesti majandusele, mitmed õpilasfirmade tegutsemist käsitlevad teemad (ilmselge Junior Achievement'i positiivne mõju); Eesti pensionisüsteem ja pensionifondide võrdlus. Võrreldud ja uuritud on ka mitmeid tootegruppe ja nende vastavust nõuetele ja väljareklaamitule hambapastade ja plekieemaldusvahendite efektiivsus, teksade
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusteaduskond Teedeinstituut Veonduslogistika õppetool Kristi Alunurm Lendude hilinemisest põhjustatud kulude juhtimine Estonian Air AS näitel Magistritöö Juhendaja: Professor Ott Koppel Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................................... 4 1. Estonian Air AS ........................................................................................................ 6 1.1. Ettevõtte tutvustus.............................................................................................. 6 1.2. Hilinemiste statistika....................................................................................
pool, dikteerivad palju Vale-Dmitritele kuidas peab. Kiriku abil uus võim, mis paneb aluse 17.saj Vm õitsengule. Arhetüüpse Vana-Vm teke, kultuuri teke/areng. Jeltsini aegne ,,segadus" ja Putini aegne ,,taastamine" ning välismaalaste väljapeks. Den narpdnovo edunstva (uus Vm riigipüha)- okt revoluts. ei saa Vene riigi tähtsaim püha olla. Rahvas harjunud nov alguses püha saama. Ss otsiti kunstlikult uut päeva, 4.nov kui poolakad Kremlist välja aetud (tegelt ise läksid). 2005 aasta sai see Vm riigipühaks, nüüd 10 a hiljem. Juba tsaari ajal Sussaninile monument (see kes päästis Mihhail Romanovi poolakate käest ja juhatas nad sohu, kus kõik hukkusid). Tartus Kuradi sild Romanovite dünastia juubeliks rajatud (300 aastat võimul). See monument Volga jõe ääres (Amandus Adamson on selle autor). Hetkel Lenin asub seal peal. XIII loeng (8.dets)
häälteenamusega a. lihthäälteenamus § 105 lg 2 , § 73 b. kvalifitseeritud häälteenamus PSRS § 3 lg 4 b) vähemuste kaitse a. põhiõigused + põhiseaduslikkuse järelvalve b. parlamentaarne kontroll- opositsioon kontrollib valitsevat jõudu ja valitsust 3. Demokraatia legitimatsioon ja poliitiline vastutus a) legitimatsioon - uuendamine - kett b) poliitiline vastutus Riigikohus 19.04. 2005 (1)avalikkuse kontroll parlamendi üle § 72, § 60 lg 3 (2) parlamentaarne kontroll § 74 arupärimine § 65 p. 13, § 97 lg 1 avaldada ministrile umbusaldust § 65 p. 13, § 97 lg 1 vabariigi valitsusele § 92 lg 1 p. 3, lg 2 uurimiskomisjon RKKS § 20 4. valimisõiguse põhimõtted § 60 lg 1 p. 2-4
26) andmed kaubaturul valitsevas seisundis olevate, eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli omavate äriühingute hinnakujunduse kohta; 27) andmed üldkasutatavate teenuste osutamise kohta, samuti muudatuste kohta teenuste osutamise tingimustes ja hindades enne selliste muudatuste rakendamist; 28) erakondade liikmete nimekirjad; 29) jõustunud kohtulahendid seadusest tulenevate piirangutega; (RK s 15.06.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 39, 308) 30) andmekogudes sisalduvad andmed, millele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut; (RK s 24.01.2007 jõust.01.01.2008 - RT I 2007, 12, 66) 31) asutuse dokumendiregistri; 32) muu teabe ja dokumendid, mille avalikustamise kohustus on sätestatud välislepingus, seaduses või selle alusel vastuvõetud õigusaktis või mida teabevaldaja peab vajalikuks avalikustada.
Kõigi tugigruppide rahastamine toimub projektipõhiselt. Ruumid tugigruppide läbiviimiseks saadakse kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Otsustasime et ühte tugirühma peaks vedama vähemalt kaks rühmajuhti. 2004 aastal toimus jätkukoolitus vägivalla all kannatavate naiste tugirühma vedajatele. Selle lõppedes loodi lisaks olemasolevatele tugirühmadele, rühmad Pärnus, Tapal, Saaremaaaal, Jõgeval. 2005 aastal on loodud Tallinnasse vene keelne tugirühm, mis on saanud suuresti teoks kohalike omavalitsuste eriti Lasnamäe LOV -i initsiatiivil. Nelja aastaga on vägivalla all kannatavate naiste tugirühmad, kui abistav meetod perevägivalla all kannatavale inimesele oma vajalikkust tõestanud ja neid peetakse vajalikuks ja loomulikuks. Tugirühma satub üha sagedamini inimesi, keda on suunatud sotsiaalabi osakonnast või politseijaoskonnast või kes on saaanud teavet meedia kaudu.
värvuselt on helepunane või beez, vahel ka valged märgised, nudi, kuiva kehaehitusega. vaatamata oma väiksele kasvule (lehmade kehamass 450 kg) on nende piimajõudlus rahuldav. vaatamata sellele maatõu osatähtsus vähenes. 50 aasta jooksul pole küündinud 1%- ni. tunnistati ohustatud tõuks, koostati säilitusprogramm 2012.aastani. 80. Sugulastõugude kasutamine veisekasvatuses maakari- kasutati läänesoome tõugu, sest oli kõige lähedasem. VTA keelas 2005 a. kasutamise sest maakari ohustatud. parandas piimatoodangut ja kehamassi. nõrkused : ei parandanud piima kuivainesisaldust ega välimiku, esines ka kirjut värvust. kasutati ka dzorsi tõugu: kasutati 1960 ja 1990 alguses. heamõju: suurenes piima rasva ja valgusisaldus, paranes udarakuju ja kinnitus ning kehaehituse tüüp. puudused: pole geneetiliselt sugulastõug, värvuses eripära.
majanduslikest võimalustest ühistutele tekkivad probleemid. Eluruumide arv ja struktuur, eluasemeturg. 2000.a. alguses oli Eestis 623 100 eluruumi pinnaga 33,6 mln. m2 . Keskmine eluruumi pind inimese kohta oli 23,3 m2 ning 1 000 elaniku kohta 432 eluruumi. Formaalselt puudub Eestis elamispinna defitsiit, suur on aga varjatud defitsiit ning eluruumide ja töökohtade geograafilise paiknemise mittevastavus. Eluasemeturg. Enamus eluasemeid kuni 2005.a. 1. märtsini sai müüa vallas asjadena. See turu sektor ongi moodustanud suurema osa tehingute arvust peale korterite erastamist. Alustati selle turuga juba enne korterite erastamist – riik müüs kasutusõigust (üürilepingut). Eluasemeturg peegeldab üldjoontes tööturul toimuvaid muutusi: aktiivse tööturuga piirkondades on ka eluasemeturg aktiivne. Nii uusehituse kui ka olemasolevate korterite ostu-müügi võimalused määrab suures osas kommertspankade laenupoliitika
erinevamad rahvused on suutelised ühes ja samas riigis heanaaberlikult kõrvuti eksisteerima. Ligikaudu 3/4 leiavad, et erisuguste keelte ja kultuuride kooseksisteerimine muudab elu huvitavamaks ja rikkamaks. Värskest Eesti 2006. aasta inim-arengu aruandest ilmneb eestlaste suur sotsiaalne ebavõrdsus, mis omakorda toodab sallimatust. Kuigi enamik eestlasi peab kultuuride kontakti rikastavaks võimaluseks, ei soovita seda nii-öelda omas kodus Eestis eriti näha, selgub 2005. aastal läbi viidud küsitlusele tuginevast kokkuvõttest. Üldise sallivuse seisukohalt on hoiakud üsna tõrjuvad nii teistsuguste väärtuste, normide ja elustiiliga inimeste kui ka muulaste suhtes. Nii ütles 40 protsenti eestlastest, et peavad mitte- eestlaste suuremat osalust Eesti poliitikas ja majanduses pigem kahjulikuks. Uuringu põhjal on kõige sallivamad liberaalse maailmavaatega keskkihti kuuluvad kõrgharidusega 2029- aastased noored
raamatukogu on kooli ning rmtkhoidja on õpetaja kõige otsesemas mõttes ning külastaja on lugeja raamatute keskel nagu meister oma tööriistade keskel" · raamatukogunduse kaasajastaja ja reformija( nr-d ja kümnendliigitus) · DDC Dewey Decimal Classification looja (e. Dewey kümnendliigitus) · tegevus kutseühingu, erialaõpetuse, raamatukogunduse korralduse alal USAs Boriss Volodin ,,Maailma raamatukogude ajalugu", raamat ka eesti keeles, ilmus 2005. Shiraly Ramamrita Ranganathan: · raamatukoguteaduse üks rajajatest · India raamatukoguteaduse teoreetik ja analüütik · klassifitseerimise ja indekseerimise teooriad · raamatukoguteaduse seadused (1931a) (pigem postulaadid/põhimõtted, mõtles neid 15 aastat) : o raamatud on kasutamiseks o igale lugejale oma raamat o igale raamatule oma lugeja o hoia lugeja aega
Sissejuhatus psühholoogiasse Lektor: Prof. Talis Bachmann Sissejuhatus Psyche + logos = Psühholoogia (hing + õpetus = hingeteadus) Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Seega on lühidalt öeldes psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. sajandi teisest poolest. K...
ega territooriumi geograafilisest asendist maakeral. Topograafiliste kaartide nomenklatuur võimaldab määrata, millises maailma osas antud numbriga kaart asub, millised on kõrvalasuvate kaardilehtede numbrid ja milline on kaardilehel asuva suurima asustatud koha nimi. 12. Eesti ristkoordinaatide süsteem L-EST 97 Eesti riiklik koordinaatide süsteem on rajatud 1992 aastal ja on täpsustatud 1997 aastal ning on kohustuslik kasutamiseks 2005 aastast. Põhineb Lamberti koonilisel projektsioonil (GRS-80 parameetritel). Eesti riiklik ristkoordinaatide süsteemi L-EST 97 algpunktiks on valitud Riia lahes asuv punkt A. See on telgmeridiaani (GRS-80 ellipsoidi 24°-meridiaan) ja Eesti lõunapiirist veidi lõunapoole jääva paralleeli lõikepunkt. Negatiivsete koordinaatide vältimiseks telgmeridiaanist lääne poole jäävatel geodeetilistel punktidel on algpunkti koordinaadiks võetud Y0= 500 km
Dean, Winton. Knapp, John Merrill 1995. Handel's Operas. Oxford: Clarendon Press. Hamilton, Edith 1975. Antiikmütoloogia. Tallinn: Eesti Raamat. Kunze, Stephan 1996. Mozarts Opern. Stuttgart: Philipp Reclam jun. Molière, Jean Baptiste 1992. Kodanlasest aadlimees. Tallinn: Perioodika.. Ovidius 1971. Metamorfoosid: Orpheus ja Eurydike. Pygmalion. Fasti: Arion. -- Rooma kirjanduse antoloogia. Tallinn: Eesti Raamat. The Cambridge History of Seventeenth-Century Music 2005. Ed. Tim Carter, John Butt. Cambridge: Cambridge Univ. Press. VARANE OOPER MTX315 Kordamine eksamiks Mõisted: · Tenor Kõrge meeshääl ulatusega c-c2, eristatakse dramaatilist ja lüürilist tenorit. · Sopran Kõrge naishääl ulatusega h-fis3. · Bass Lauluhääle madalaim register E-f1 ja instrumentide madalaim partii. · Retsitatiiv Kõnelähedane laul, mis arenes välja varabaroki laulvast deklamatsioonist. Teksti ülesehitus on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
