Riigipiir oli vaenuvägedest puhas. 1919. a veebruaris puhkes Saaremaal mäss, mille oli esile kutsunud enamlaste valelik propaganda, et Eesti riik kavatseb taastada mõisnike võimu. Puhkenud rahutused suruti sõjaolukorrale vastava karmusega maha, paljudest mässajatest said hiljem vaprad Vabadussõja sõdurid. Kevadised kaitselahingud ja pealetung Punaarmee juhtkond hakkas taipama, et väike Eesti oli osutunud ootamatult kõvaks pähkliks. Vabadussõja puhkedes oli Eesti vägedes 13000 meest, sõja lõpuks aga juba märkimisväärne 80000 meest, millele lisandus Omakaitse baasil loodud Kaitseliit. 1919. a kevadel tõi Punaarmee juhatus Eesti rindele lisajõude ja saavutas arvulise ülekaalu, mille tulemusel jõuti veebruaris välja Võru lähistele. Eesti sõjavägi pani kõik mängu ja tõrjus pealetungi ägedates lahingutes tagasi. Aprillis üritas Punavägi uuesti, kuid asjatult.
Kui projekti praegune puhasväärtus on 0, on ükskõik kas võtame ta vastu või lükkame tagasi. NPV > 0,0 vastu võtta NPV < 0,0 tagasi lükata Näide: Firma kavatseb osta uusi masinaid, millest saadavad tulevased rahavood on alljärgnevad (USD). Nõutav tulunorm on 12 %. Esialgsed kulud - 40 000 Juurdevool aastal l 15000 Juurdevool aastal 2 14000 Juurdevool aastal 3 13000 Juurdevool aastal 4 12000 Juurdevool aastal 5 11000 Saame uute masinate praeguseks puhasväärtuseks 7 678 USD. Et see väärtus on suurem kui Rahavoog Nüüdisväärtuse Diskonteeritud tegur 12% nüüdisväärtus puhul Juurdevool aastal 1150000,89313 395Juurdevool aastal 2140000,79711 158Juurdevool
Põhivarad (neto) 24,000 26,000 Omakapital 20,000 30,000 Lühiajalised pangalaenud 30,000 35,000 5,000 8,000 Käibekapital suurenes 200... (2) aastal järgmise summa võrra: A 6000 0 B 10000 C 13000 D 8000 E mul on erinev arvamus (milline?) 2. Milline alltoodud väidetest on väär? A Vara tasuvus on primaarne tulemuslikkuse mõõtmise näitaja, sest vara tasuvus peab katma nii võlausaldajate intressinõudeid kui omanike dividendiootusi B Vertikaalne integratsioon ühendab ühtse juhtimise alla kogu tootmisprotsessi tooraine hankimisest kuni valmistoodangu valmistamiseni C Kõige ostjakesksemad tarneklauslid on D-rühmas
268 miljonit eurot. (EY 2017) Uuringus hinnati Rail Balticu sotsiaalmajanduslikuks tuluks 16,2 miljardit eurot, mis kaalub kaugelt üle siseriiklikud investeeringud. Projektil on hinnangulisel kahe miljardi eurone suurendav mõju sisemajanduse kogutoodangule. Keskmiselt tooks projekt Balti riikidele mõõdetavat netotulu kuus eurot iga investeeritud euro kohta, lisaks looks Rail Balticu projekt ehitusetapi jooksul 13000 ehitusvaldkonna töökohta ning 24000 töökohta projektiga seotud tööstusharudes. (EY 2017) Rail Balticu projekt on väga keskkonnasõbralik, süsihappegaasi heitkoguste vähenemisest tekib tulu 2,0 miljardi euro väärtuses ning õhusaaste vähenemisest 3,3 miljardi euro väärtuses. Sellega 9 panustatakse ka Euroopa Liidu ülemaailmsesse juhtpositsiooni keskkonnasäästlikkuses. (EY 2017) 2030
Seadekruvi päripäeva keerates rõhk kasvab. Hõlma pöördliikumise kaitseklappide kontroll ja reguleerimine. Pööre paremale, rõhu kontroll: Ühenda tööriistadega kaasasolev manomeeter höövli raami all olevasse parempoolse manomeetri ühendustutsiga. Aseta hõlm, hõlm tööraamil maksimaalselt paremal. Sõida madalaimal käigul takistuse poole. Jälgi manomeetrilt rõhu näitu: hõlma pöörduma hakkamisel peab rõhk olema 10000kPa (100 bar) – 13000 kPa (130bar) vahel, sõltuvalt tööst. Soovitatav on 13000 kPa (130 bar) Hõlma pöördesilindrite otsas kaitseklapp. Rõhuakude seisukorra kontroll Rõhuakud on algselt laetud lämmastikgaasiga 1200kPa (12bar) Kontroll: – langeta hõlm, rakenda PRESSUJUV reziim – Suurenda rõhku u. 40 barini ja rakenda NORMAALSET HÖÖVELDUST – Jälgi manomeetrite ja osutite liikumist, rõhk peaks langema aeglaselt 12 barini ja sealt alates langema kiiresit
ajaloo, suuruse, kauguse järgi Päikesest ning asendi järgi Maa orbiidi suhtes. Avastamise ajaloo järgi jagunevad planeedid klassikalisteks (Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn) ja kaasaegseteks (Uraan, Neptuun, Pluuto) planeetideks. Suuruse järgi väikesteks (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Pluuto) ja hiidplaneetideks (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun). Väikeste planeetide diameeter on väiksem kui 13000 km, suurtel enam kui 48000 km. Kui arvestada kaugust päikesest jagunevad planeedid: lähisplaneedid (Merkuur, Veenus, Maa, Marss) ja kaugplaneedid (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto). Lähisplaneedid asuvad seespool, välisplaneedid väljaspool asteroidide vööd. Viimase liigituse järgi- asend Maa orbiidi suhtes, võib eristada siseplaneete (Veenus ja Merkuur), millede orbiit on seespool Maa orbiiti, ning välisplaneete (Marss, Jupiter, Saturn,
suuruse, kauguse järgi Päikesest ning asendi järgi Maa orbiidi suhtes. Avastamise ajaloo järgi jagunevad planeedid klassikalisteks (Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn) ja kaasaegseteks (Uraan, Neptuun, Pluuto) planeetideks. Suuruse järgi väikesteks (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Pluuto) ja hiidplaneetideks (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun). Väikeste planeetide diameeter on väiksem kui 13000 km, suurtel enam kui 48000 km. Kui arvestada kaugust päikesest jagunevad planeedid: lähisplaneedid (Merkuur, Veenus, Maa, Marss) ja kaugplaneedid (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto). Lähisplaneedid asuvad seespool, välisplaneedid väljaspool asteroidide vööd. Viimase liigituse järgi- asend Maa orbiidi suhtes, võib eristada siseplaneete (Veenus ja Merkuur), millede orbiit on seespool Maa orbiiti, ning välisplaneete (Marss,
KORDAMISKÜSIMUSED: ÜLDMAATEADUS Atmosfääri tsirkulatsioon, tuuled Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes? Mis seda mõjutavad? Parasvöötme õhumass on õhumass, mis kujuneb paraslaiuskraadidel. Päikesekiirte languse nurk muutub aasta jooksul, sellepärast on talvel parasvöötme õhumass külm ja suvel soe. Õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal. Parasvöötme mandriline õhumass on kuiv, parasvöötme mereline õhumass aga niiske. Passaattuuled puhuvad õhumassi põhjapoolkeral kirdest edela suunas. Samuti on õhumasside liikumine mõjutatud Coriolisie jõust. 2. Atmosfääri tsirkulatsiooni roll Maa soojusbilansi ühtlustamisel. Atmosfääri ja maailmamere tsirkulatsioon on olulised soojuse ja niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilansi seisukohast. 3. Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled? Maa pöörlemisest (Coriolise jõust) tulenev kõrvalekalle ...
1573054 0.682689 0.157305 0.00135 Osakaal % 0.1% 15.7% 68.3% 15.7% 0.1% Ülesanne 6. Olgu Sinisilma Kuningriigis leibkonna keskmine võlg (krediitkaartid, autoliising jne) 17 989 raha, standardhälbega 3 750 raha. Leida nende leibkonnade osakaal, mille võlg on vahemikus 13 000 kuni 20 000 raha. (Vastus: 0,6136 ehk 61,36%) Keksmine võlg: 17989 Standardhälve: 3750 13000 20000 0.0916932573 0.7041129 [13000;20000] 0.6124196105 61.24% Ülesanne 7. Olgu X _x0018_ N(0; 1). Kirjutada kvantiilide abil välja intervallid, millesse sattumise tõenäosus on a) 0,9 b) 0,95 c) 0,8 d) 0,99 e) 0, 1 f) 0,05: b) 1-alfa: 0.95 alfa: 0.05
(lehevaris või turvas) toodi otse sisepõllule ilma loomi vahelülina kasutamata. Põlispõllundus oli laialt kasutusel Põhja-Euroopas mitme tuhande aasta jooksul ja ka veel 19. sajandil. Seda kasutatakse mõnel pool hõredamalt asustatud arengumaailmas veel siiani. 34. Milline on Eesti metsasuse %, kui suur osa Eesti pinnast on kaetud metsaga ? Kuidas see on muutunud viimase sajandi jooksul? 50%, millest 15 % on metsaistandused. 1990-2000 a suurenes metsa pindala 13000 ha võrra. Kuigi langetamine aastalt aastasse tõuseb, on jätkusuutlik. Viimase sajandi jooksul on metsamaa pindala Eestis suurenenud peaaegu 2,5 korda (Eesti metsasus 20 50%). 35. Mis on metsaraieviisid, mis probleemid seostuvad erinevate raieviisidega? Turberaie uuendusraieliik, mille peamine eesmärk on uue metsapõlvkonna kasvatamine vana metsa turbe all st loodusliku uuenduse tekkele luuakse soodsad tingimused vana metsa järk-
1.MÕISTED Billingeni katastroof enam kui 8000 a eKr murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk-Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 võrra. Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kunda kultuur - oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Köik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kammkeraamika kultuur u.3300 eKr tulid Eestis kasutusele paremini valmistatud savinõud,mille välispind oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mida tehti kammi meenutava riistaga. Venekirveste kultuur u. 2500 a eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse kultuuri venekirveste kultuuriks. Ki...
MÕISTED: jääaeg 120 000 aastat tagasi alanud kliima külmenemine, mis viis 100 000 aastat kestvale jääajale (hõlmas kogu Kesk- ja Põhja-Euroopa) Balti jääpaisjärv mageveeline järv, mis moodustus Läänemere nõos peale mandrijää sulamist Billingeni katastroof Balti jääpaisjärve veed ulatusid Billingeni mägedest põhja poole ning tema veed voolasid osalselt Põhjamerre, mis suurendas Eesti pindala muinasaeg ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses pKr nim esiajaks ehk muinasajaks. Eestis 9000 eKr kuni 1227 pKr muistis ehk muinasjäänused, (muinasajal) inimeste poolt rajatud või maha jäetud ehitised, põllud, asjad kinnismuistis muistis, näiteks asulakohad, linnused, kalmistud, põllud irdmuistis muistis, üksikesemed, näiteks töö- ja tarberiistad, relvad, ehted paleoliitikum ehk vanem kiviaeg, algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopa jääaja lõpuga (Eestis puudus...
EKSAMI VARIANDID I VARIANT 1. Iseloomustage DNA ahela ehitust millistest komponentidest ahel koosneb, millised kovalentsed sidemed on komponentide vahel ja millised sidemed on ahela ehituslikuks aluseks DNA koosneb kahest nukleiinhappe ahelast moodustades kaksikspiraal, milles suhkur- fosfaat selgroog on väljaspool ja lämmastikalused asuvad heeliksi sisemuses. Lämmastikalused paarduvad omavahel vesinisidemete abil. Paarid moodustuvad puriinide ja pürimidiinide vahel. Nukleiinhappe ahela ehituslikuks aluseks on 3´5´-fosfordiesterside. 2. Kirjutage ensüümireaktsiooni algkiiruse võrrand (Michaelis-Menten'I võrrand) ja iseloomustage selles olevaid tegureid. Arvutage, millega võrdub suhe v/Vmax, kui substraadi kontsentratsion ületab 8-kordselt Km väärtust. v= Kui [S] = Km, siis v = Vmax/ 2. o Vmax = k2 [ET], (M s-1) o Km= , (M) · Vmax on ensüümi iseloomustav konstant · Vm...
kindlustusmaksed 0 2500 2500 3000 8000 väljamaksed KOKKU 22 965 29 965 31 465 24 465 108 860 12 3. TOOTMISE ÜLDKULUDE PLAAN JA ÜLDKULUDE VÄLJAMAKSETE PROGNOOS OÜ Õunakese muutuvate üldkulude norm on 1,5 kr/h. Püsivad üldkulud on 13000 kr/kvartalis, sealhulgas tootmisseadmete amortisatsioon on 5500 kr/kvartalis. Tööaja kulu ehk tööjõu vajadus tundides saadakse toodangu ja tööaja kulu ühikule korrutisena. (vt. Tab 12). 12. Tootmise üldkulude plaan I kv II kv III kv IV kv Aasta tööaja kulu e.tööjõu vajadus(h) 1 050 1 800 1 750 850 5 450 muutuvad üldkulud normi
2). Sellisel juhul moodustab maksusk makstav osa sõltumata maksustatavast tulust ikka ühesuguse protsendi. Kui maksumäär on 26 protsenti, siis kehtib sarnane maksumäär nii sellele inimesele, kelle sissetulek on viis tuhat krooni kui ka sellele, kelle sissetulek on viiskümmend tuhat krooni. Maksumäär on 26% Maksustatav Maksumäär Maks tulu 5000 26 1300 50000 26 13000 Proportsionaalse maksusüsteemi korral maksavad kõik oma sissetulekust ühesuguse protsendi Joonis 9.2. Proportsionaalne tulumaks Kui maksumäär sõltub maksustatavast summast on tegemist progressiivse maksuga (vt joonis 9.3). Tulu suurenedes hakkab ka maksumäär suurenema. Kui progressiivne maksustamine väljendub joonisel esitatud kujul siis maksame me esimeselt kümnelt tuhandelt kroonilt 10 protsenti ehk tuhat krooni. Maksustatava tulu
Piirkasum 2600 Esmaskulud 5600 Konverteerimiskulud 3600 Ärikasum 1300 Ülesanne 3.7 Arvutada puuduvad summad kroonides, v.a. müügikogus Variant Q TR TVC cm TFC 1 5000 90000 40000 10 1500 48500 2 3000 13000 4000 3 7000 2000 3 10000 50000 25000 2.5 20000 5000 Ülesanne 3.8 Arvutada puuduvad summad kroonides, v.a. piirkasumimäär. Eeldame, et valmistatakse mitut liiki toodangut Variant TR TVC % CM TFC Profit 1 900000 720000 20 85000 95000
kaaslasi. · Jupiteri-tüüpi ehk gaasplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega, pöörlevad kiiresti, neid ümbritseb paks atmosfäär, ei ole tahket pinda, neil on rõngad ja palju kaaslasi. 1.3 Suuruse järgi: · Väikesed planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Pluuto. Nende planeetide diameeter on väiksem kui 13000 km. · Hiidplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nende planeetide diameeter on suurem kui 48000 km. -4- 1.4 Kauguse järgi Päikesest: · Lähisplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Asuvad seespool asteroidide vööd. · Kaugplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Asuvad väljaspool asteroidide vööd. 1.5 Asendi järgi Maa orbiidi suhtes: · Siseplaneedid: Veenus ja Merkuur
rakud paljunevad ja moodustavad osa sõrmerakkudest. Sõrmedevaheline kude sureb. Drosophila melanogaster on mudelorganism tänapäevase bioloogias. Algselt Aafrikast pärit kosmopoliitne putukas, looduslik levikuala kõikjal maailma soojades maades. Drosophila perekond – ligi 200 erinevat liiki, kümnendiku genoom sekveneeritud.Drosophilia eelised:odav; paljuneb kiiresti ja massiliselt; parim geneetiline mudel; annoteerinud genoom; interneti infopangad; genoom väike - 4 kromosoomi, ~ 13000 geeni ; vähe funktsioonilt kattuvad geeni. Arengutsükkel – 9 päeva embrüost kärbseni. Varane areng on süntsütsiaalne hulgituumaline, vaheseinad puuduvad ja kiire tuumade jagunemine. Drosophila geneetika iseärasused: sugurakkudes riistsiire ainult emastel; transposoonsed P-elemendid; balanser-kromosoomid mutatsioonide säilitamiseks. Balanser kromosomid:mitmer inversioonid takistavad rekombinatsiooni; detektsiooniks
Selline õigus võib tekkida, kui töö ei vasta lepingutingimustele. Praegu on lepingutingimustele mittevastavus, kuid see ei ole oluline ning ei takista lepingu objekti eesmärgipärast kasutamist. Pragu, mille sai betooniga lihtsalt parandada, ei ole oluline puudus. St töö T poolt täiendava tähtaja möödumisel 1. augustil vastu võetud. E tasu maksmise nõue T vastu sissenõutav al. 1. augustist. Tasunõude suuruseks oli 13000 + 7200 eurot. T-l oli siiski § 111 alusel õigus puuduse ulatuses keelduda tasu maksmisest. Max-lt võinuks T viivitada 1 posti maksmisega, st 1200 euro ulatuses. Seega oli T viivituses 13000 + (7200 – 1200) suuruses summas ja al 1. septembris 7200 euroga. VÕS § 639 lg 1 esimese lause järgi võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. VÕS § 639 lg 1 teise lause järgi on eelarve eelduslikult siduv.
Koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega, 3 pöörlevad kiiresti, neid ümbritseb paks atmosfäär, ei ole tahket pinda, neil on rõngad ja palju kaaslasi. · Pluuto 3) Suuruse järgi: · Väikesed planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Pluuto. Nende planeetide diameeter on väiksem kui 13000 km. · Hiidplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nende planeetide diameeter on suurem kui 48000 km. 4)Kauguse järgi Päikesest: · Lähisplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Asuvad seespool asteroidide vööd. · Kaugplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Asuvad väljaspool asteroidide vööd. 5) Asendi järgi Maa orbiidi suhtes:
28.09 1939 kirjutatigi sellele alla. Alla kirjutasid siseministrid (Molotov ja Selter). Paremini tuntud nime all: baaside leping. Lepingu alusel sai NSV Liit oma sõjaväebaase Eesti aladele paigutada ning tuua sisse ka väed. 25 000 meest (Eestil oli palju vähem). Rajati Saaremaale, Läänemaale ja Harjumaale. Vägede sissetuleks algas 18.10. Väga kiiresti käis neil see x). Hitler kutsus sakslased tagasi Saksamaale. Oktoobrist 39 kuni mai 40 lahkus Eestist umbes 13000 sakslast (Umsiedlung baltisakslaste lahkumine). Nad paigutati elama Poolalt vallutatud aladele. 14.05.09 1940. aasta kevadel hakkas NSVL süüdistama, et riigid on rikkunud vastastikku abistamise lepingut. 16.juunil 1940 esitas NSVL Eestile ultimaatumi: nõuti täiendavate vägede sissetoomist ja valitsuse vahetamist. Nõukogude väed olid valmis ja Eestil ju mehi eriti ei olnud. Polnud muud teha, kui sellele alistuda. 17.06.40 algas NSVL okupatsioon. Toodi juurde 80000 meest
5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine. Eesti paiknemine Ida-Euroopa lauskmaal määrab tema pinnamoe põhijooned. Eestile on omane kõrgustike ja lavamaade vaheldumine madalike, nõgude ja orunditega ning suur osa territooriumist jääb kõrgusvahemikku 50-100 m. Üldjoontes on Eesti pinnamood tasane ja väikeste kõrgusvahedega. 1. Devon 350 milj. aastat tagasi – Kvaternaar; Mandriliustike kulutav tegevus – PLEISTOTSEEN; Eesti ala reljeefi peamine vormimine toimus 11000- 13000 aastat tagasi. Madal-Eesti oli pikka aega kaetud veega, kuhjusid merelised setted. Kõrg-Eesti arenes edasi maismaana. Jääajajärgne periood – HOLOTSEEN. Eestimaa vaheldusrikas ja künklik pinnamood on saanud oma ilme mandrijäätumiste käigus, kuid oma osa tänapäeva pinnamoe kujunemisel on olnud ka vanal aluspohjal. Korgustikud, lavamaad, nood ja sügavad orud olid esialgsel kujul olemas enne jääaega.
Wicheli jäätumist nim ka viimaseks jääajaks, mis lõppes u 12000 a tagasi. Jäätumise kese asus Skandinaavias. Jääaegu põhjustasid kliima muutused kogu Maal. Kliima jahenemisel laienesid poolustel jääkilbid ja mäestikele kogunesid suured jää- ning lumemademed, mis paksenedes hakkasid alla libisema ja kanduma ümbritsevatele tasandikele. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikust. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikust. Eesti vabanes alles jääst u 13000 aasta eest, jää taandus Skandinaavia suunas. Kokku oli neli- viis külmaperioodi e jäätumist. Esimesed tõendid inimtegevusest Eestis pärinevad u aastast 9 tuhat eKr. Inimesed jõudsid siia hiljem, kuna põhjuseks oli jääaeg Euroop põhjapoolses osas. Eestis peatusid vaid üksikud küttide salgad. Eesti maastiku kujunemine. Jää on mõjutanud Eesti maastikku: Põhja- ja Lõuna- Eestis on lauskmaa, mujal kuppelmaastik. Põhja- Eesti jõgede suunad ning voored. Jää
NSV liidu mõjusfääri 28 Sept.- alustab NSV liit ka Baltiriikide osas MRP realiseerimist 24. Sept- Eestile ultimaatum, baaside rajamine selle territooriumile. Oktoobris tehakse sama ka Läti ja Leeduga. 28. Sept- baaside leping „Vastastikuse abistamise pakt“.. Eestisse tulevad Baasid rannikupiirkonnas, Saarte, Paldiskis. Kokku pidi saabuma 25000 punaarmee sõdurit. Algab baaside ajastu. Oktoobris kutsutakse Saksamaa poolt kõik baltisakslased tagasi kodumaale- UMSIELDUNG!!!Eestist lahkub u 13000 baltisakslast. Seda peetakse halvaks märgiks Baltiriikide poolt. Samasugused ettepanekud tehakse ka Lätile ja Leedule. 25000 punaarmeelast saabuvad oktoobris eestisse. Soomele tehakse pakkumine vahetada territooriumid. Karjala Venemaale, põhjapoolsem osa Soomele. Soome pole nõus. Mannerhein ehitas kindlustusteliini. Soome baasilepingut vastu ei võta. 29 nov puhkeb Talvesõda. See oli NSV liidu poolt provotseeritud- tulistab ise oma mehi ja süüdistab selles Soomet
tabelis (Lisa 1) väljatoodud köögiseadmete soetamist. VAHESUMMA1=26 089,10 € VAHESUMMA2= 26 089,10 + 10% = 28 698, 01€ STRADIKAPITAL= 28 698,01 + 5%= 30 132,91 € 9.2 Müügi- ehk käibeprognoos Tabel 12. Müügi- ehk käibeprognoos Müügiprognoos 1. aasta 2. aasta 3. aasta Karastusjoogid, mahl, 9830 20000 30000 vesi Päevapraed 6030 12000 13000 Gluteenivabad koogid 13423 30000 40000 ja pirukad, supid, muud magustoidud Toorkoogid 3477 6000 6500 Vegan salatid 2618 5800 6000 Vegan praad, pastad , 11630 21000 22000 salatid Liha- ja kalapraed 13115 30000 30000 Lahja alkohol, vein 13310 20 000 20 000 Kohv, tee 3870 6000 6500
4 1 6 7 5 1 4 2 6 8 4 2 1 5 4 7 5 2 1 6 4 Ülesanne 7 Leia tabelisse vajalikud palgaandmed kasutades valemeid. Arvestada tuleb tulumaksuvaba miinimumi. Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine Nimi Aastane brutopalk kuupalk päevapalk tunnipalk minutipalk Kalle Kaalikas 13000 Heli Kopter 10500 Rama Sara Sahara Liiv 15670 Marta Maasikas 9000 Malle Kaalikas 2630 Maarika Kibuspuu 20360 mumi. Tööandja Töötaja töötus- Kohustuslik Tulumaks Sotsiaalmaks töötuskindlustus-
maamehed neis. Lisaks kõigele Eesti valitsus ja rahvuslikud erakonnad lubasid aga maaküsimuse kiirelt ja otsustavalt lahendada, millega eestlaste enamus koondus Rahvaväkke et ühiselt sissetungivat vaenlast välja tõrjuda. Alles kevadel 1919.a. hakkas Punaarmee juhtkond taipama et Eesti näol on tegemist tugevama vastasega kui arvati. Eesti armee mis sõja alguses oli olematu oli jaanuari alguseks suurenenud 13000 meheni ja kevadeks ca. 80000-ni, millele lisandus veel kaitseliit ca. 120000 meest. See oli Punasele Venemaale juba korralik vastane arvestades muidugi et relvade all oli meil 1/5 rahvast. Kevadel 1919 tõi Punaarmee Eesti vastu lisajõude sh. eliitüksusi ja alustas suurte pealetungidega(3) Lõunarindel. Ägedad lahingud Orava jaama juures ja Munamäe all panid pealetungijad seisma. Mais 1919 asusid Eesti väed ise pealetungile koos Vene valgearmeega ja kandsid sõjategevuse
MAATEADUS 1. Maateadus ja selle seosed teiste teadustega Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia (teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia (teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia (teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade režiimist) hüdroloogia (teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia (muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia (teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia (teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat lo...
Moosese seadused-seadused, mis usundi järgi oli jahve Moosesele andud (10käsku ka seal) Eesti ajaloo periodiseering ja allikad Jääaja lõpp ja Eesti maastiku kujunemine. Muinassaeg, selle allikad ja arheoloogiline periodiseering. Ajalooline aeg, selle allikad ja perioodid. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikust. Esimene jää pealetung algas juba enam kui 2 miljonit aastat tagasi ja alles umbes 13000 aasta eest vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Kokku oli 4-5 külmaperioodi ehk jäätmusit. Jääaeg ja jää kujundasid Eesti maastiku. 1-2 km paksused jääkihid kandsid enda sees liiva-, kruusa- ja savimasse, paljastasid Põhja- ja Lääne-Eestis paepinna, lihvisid mäedest kaasavõetud kaljupanku. Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu- Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. Ajajärku esiemste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12
liige/ YY klientide uuringu 05 05 tellimiseks) Messil osalemine Frankfurdis 19- 21- Juhatuse Sihtturgude põhiste apr- apr- 5200 7 800 13000 liige/ YY müügieesmärkide 05 05 täitmine (vt müügieesmärkide Peterburi messi tabelit) 05- 08- külastamine Juhatuse okt- okt- 8040 12 060 20100
lühemate eepiliste poeemidena kirja panema. Mitme eepose kangelane oli Gilames. Temast rääkivate lugulaulude põhjal loodi eepos ,,Gilgames". Leiutised: Egiptus: 2. Eesti ajaloo periodiseering ja allikad Jääaja lõpp ja Eesti maastiku kujunemine. Muinassaeg, selle allikad ja perioodid. Ajalooline aeg, selle allikad ja perioodid. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikust. Esimene jää pealetung algas juba enam kui 2 miljonit aastat tagasi ja alles umbes 13000 aasta eest vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Kokku oli 4-5 külmaperioodi ehk jäätmusit. Jääaeg ja jää kujundasid Eesti maastiku. 1-2 km paksused jääkihid kandsid enda sees liiva-, kruusa- ja savimasse, paljastasid Põhja- ja Lääne- Eestis paepinna, lihvisid mäedest kaasavõetud kaljupanku. Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. Ajajärku esiemste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12
" 1988 1.- 2. aprill Toimub Eesti loominguliste liitude juhatuste ühispleenum. Eestile nõutakse poliitiliste õiguste laiendamist, majanduslikku ja kultuurilist iseseisvust, immigratsiooni tõkestamist ja stalinismi ohvrite rehabiliteerimist. 1989 Võetakse vastu keeleseadus, mis sätestab eesti keele, kui riigikeele staatuse. 24.veeb,kuulutatakse Iseseisvuspäevaks. Iga kümnes eestlane teeb sõidu välismaale. Allikas: ,,Eesti ajalugu. Kronoloogia 13000 2006." I. Talve. ,,Eesti kultuurilugu". Tähtsamaid daatumeid eesti kultuuriloos: 98. m.a. j. Rooma ajaloolane Tacitus nimetab oma teoses ,,Germania" teiste rahvaste kõrval I korda ,,aeste", keda peetakse protoeestlasteks. 1227 vabadusvõitluse lõpp. Algab võõrvõimu aeg Eestis. 1343 Jüriöö ülestõus. 1525, 1535 Lüübekis trükitakse eestikeelset teksti sisaldav luterlik käsiraamat/trükitakse Wanradt-Koelli (saksa/eesti k.) luterlik katekismus
04.03.2012-12.06.2012 28+30+31+11 = 100 11,5% 415,28 EURi (3) ______________ Kokku 1239,88 EURi _____ ____________________________________________________________________ 119 (1) I P r t = 13000 0,105 451,21 EURi 360 94 (2) I P r t = 13000 0,11 373,39 EURi 360 100 (3) I P r t = 13000 0,115 415,28 EURi 360 Seega investeeringu koguintress on 1239,88 EURi. #
1.Esimesed kirjalikud mälestised Baltimaadelt (kroonikad, keskaegne luule, esimesed teated teatrietendustest) · Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pühendatud proosana. Algav värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv. Kroonika autor Henricus de Lettis, korduvalt osa võtnud sakslaste sõjakäikudest Eestisse ja ees...
Üha rohkem on inimesi, kellel on elu jooksul mitu erinevat tööd, mitu erinevat elukutset. Praegusel momendil on 84% töösuhetest alalised. Aga lühiajalisi töösuhteid esineb üha sagedamini. Osaajaline töö ei ole Soomes nii tavaline kui mujal Euroopas. Enamik soomlasi töötab teenindussfääris, millele järgneb kohe tööstuse ning ehituse valdkonnad. 2012 aastal enim tekkis töökohti juurde tervise- ning sotsiaalvaldkonnas (umbes 13000 uut töökohta). Vaadates praegust maailma majandusolukorda on tööturu olukord Soomes üsnagi hea ning töötuse määr on pidevas languses. (EURES - The European Job Mobility Portal) Soome palgasaajatest enam kui 75% kuulub ka ametiliitu. Ametiliidu liikmeks astumiseks tuleb täita vastav blankett. Palgasaajatel on Soomes mitmeid ametiliite, mis kuuluvad kolme erinevasse palgasaajate keskorganisatsiooni. Nendeks on Soome
Vene-suhete halvenemine võib aga sellele linnale mõjuda üsna hävitavalt. Sillamäel elas 2000. aasta rahvaloenduse ajal 17000 inimest Viivikonna samanimelise karjääri juures on hääbuv asula, kust kaevurid võimaluse korral Sillamäele ümber asuvad. Kohtla-Järve ja Jõhvi kujunesid mõlemad peamiselt kaevurilinnadeks, Kohtla-Järve päris tühjal kohal, Jõhvi teederistil tekkinud pisialevist. Umbes 13000 elanikuga Jõhvi, eriti ta Ahtme linnaosa, on peamiselt kaevuritelinn, kaevandustega on seotud ka lõhkeainetehas ning väike elektrijaam. Kuid Jõhvis leidub ka muud tööstust (piimatööstus, õmblusvabrik, vagunimonteerimistehas, ehitatakse põllumajandusmasinate tehast), mittetööstuslikku äri ja tegevust, kultuuri ja haridust, sellepärast ka rohkem (1/3) eestlasi. Sellepärast sobis Jõhvi paremini Ida-Viru maakonnalinnaks. Viimasel ajal on Jõhvi isegi kasvama hakanud.
4. HARJUTUSTUND SÜSIVESIKUD Mono-, oligo- ja polüsahhariidid 1. Andke definitsioon järgmistele mõistetele: a) süsivesinik (keemia alusel) - Biomolekul, mis koosneb vaid vesinikust, süsinikust ja hapnikust. Süsivesikuteks loetakse polühüdroksüaldehüüde ja -ketoone või aineid, mis annavad hüdrolüüsi käigus vastavaid ühendeid. Nimetus tuleb empiirilisest valemist (CH2O)n b) Oligosahhariid - liitsuhkrud, mis koosnevad 2-10 glükosiidsidemega seotud monosahhariidi jäägist. Jaotatakse redutseeruvateks - vaba hemiatsetaalrühm on olemas; ja mitteredutseeruvateks - puudub vaba hemiatsetaalrühm. c) Polüsahhariid - liitsuhkrud. Lihtsuhkrute polümeerid, mis koosnevad sadadest kuni tuhandetest kovalentselt glükosiidsidemega seotud monosahhariidi jääkidest. Jaotatakse kaheks: homopolüsahhariidid - koosnevad ühe monosahhariidi jääkidest; heteropolüsahha...
Ülesanded: Muld on suurim loodusvara, selle tundmisest ja kasutamisest sõltub elukeskkond ja majandus (põllumajanduse tootmisvahend). Mullateadus on üks loodusteaduse distsipliine, tähtsamaid agronoomilisi distsipliine,mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, mullas kulgevaid protsesse, viljakust ja selle parandamise võtteid ja kasutamist ja kaitset. Mulateadus uurib: 1) mul atahket faasi 2) mulla mulla vedelat faasi 3)mulla gaasilist faasi. Mullateadus jaguneb: 1)mulla geneetika- osa teadusest, mis uurib muldade kujunemist ja arenemist 2)mulla füüsika- uurib muldade füüsikalisi omadusi (vee, õhu ja soojusreziimi mullas) 3)mullamineraloogia- uurib looduslikke ühendeid ehk mineraale mullas. 4)mulla keemia-uurib mulla keemilist koostist elementide tasandil. Siia alla kuulub ka mullatoitereziim (kuidas taimed on varustatud toitainetega ühel või teisel mullal). 5)Mulla bioloogia- uurib elusorganisme ja nende laguprodukte mullas. ...
Skandinaavia kroonikatest). *) Suulisi ajaloo allikaid on võimalik kasutada vaid viimase paarisaja aasta uurimisel. * Eesti kõige varasem periood on keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum, mis kestis aastast 9000 kuni 5000 eKr. -) Soomes ühest koopast leiti mingi artifakt, mis oli 120000 aastat vana, kuid tänu teisele jääajale, viis see sulavesi ära kõik ülejäänud märgid, et kas elu oleks Eestis võinud olla ka enne seda. -) Kuskil 13000 eKr hakkas Eestis toimuma jää taandumise/sulamise protsess, mis kestis kuni 10500 aastat eKr. Pärast jää taandumist, tekkis siia taimestik, siis ka loomad ning arvatavasti loomakarjade järel jõudsid siia ka inimesed. -) Arhheoloogiline kultuur teatud territooriumilt leitud ühesugused ainelised leiud. *) Eesti arhheoloogiline kultuur kannab nimetust kunda kultuur, mille sai ta oma kõige varasema leiukoha Kunda Lammasmägi, 1872 (Pulli küla, mis on ajaliselt vanem, avastati
Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline. Et pooluselähedased alad on...
5 0.5 0.5 0.5 0.6 0.6 Surve fc,0,k 17 18 20 21 23 25 fc,90,k 2.2 2.2 2.4 2.5 2.7 2.8 Lõige fv,k 1.8 2.0 2.4 2.5 3.0 3.4 Jäikusomadused N/mm2 Elastsusmoodul E0,mean 8000 9000 10000 11000 12000 13000 E0,05 5400 6000 6700 7400 8000 8700 E90,mean 270 300 330 370 400 430 Nihkemoodul Gmean 500 560 630 690 750 810 G0.05 350 370 420 460 500 540 Tihedused kg/m3
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna t...
IPE 160 15,8 20,1 160 82 5,0 7,4 9 869,3 109 124 6,58 68,3 16,6 1,84 3,62 3960 IPE 180 18,8 23,9 180 91 5,3 8,0 9 1317 146 166 7,42 100,9 22,2 2,05 4,80 7480 IPE 200 22,8 28,5 200 100 5,6 8,5 12 1943 194 221 8,26 142,4 28,5 2,24 7,02 13000 IPE 220 26,2 33,4 220 110 5,9 9,2 12 2772 252 285 9,11 204,9 37,3 2,48 9,10 22700 IPE 240 30,7 39,1 240 120 6,2 9,8 13 3892 324 367 9,97 283,6 47,3 2,69 12,9 37400 IPE 270 36,1 45,9 270 135 6,6 10,2 13 5790 429 484 11,2 419,9 62,2 3,02 16,0 70600
RP089 (2009/2010) MAKSUDE ARVESTUS Õppejõud Janek Keskküla KODUS: otsida mingi maksuvaidlus MA ja juriidilise isiku vahel. Lahti rääkida probleemi asjaolud, probleemi algus, lahenduskäik (kohtus käimised), tulemus, seaduse vastavad §§-d, oma kommentaarid. NB! Kooskõlastada õpetajaga teema! 1b (b 2250 0,0286) * 0,21 0,0286 = n Maksud Eesti Vabariigis Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Maksukorralduse seadus: § 2. Maksu mõiste Maks on seadusega või seaduse alusel valla või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik õiguslike ülesan...
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekes...
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0,3 74 8 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 99 39600 37 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 98 22800 13000 0 0 - 0,05 0,33 12,5 - - - - - - 68 18400 1700 0 0 0 0,01 0 0,33 0,08 0,01 - - - 0 0,29 3,5 60 0 0 0,2 0,71 1,7 13 0,6 0 1250 3,5 60 0 2,4 16 610
Kohtupraktika: Riigikohtu otsus nr 3-2-1-154-01 Valduse rikkumine võib seisneda asja üle tegeliku võimu teostamise takistamises. Olenevalt asjaoludest võib tegeliku võimu teostamine olla takistatud ka juurde- või väljapääsu sulgemise tõttu. Tehas>värav (teine omanik). Valduse rikkumine võib seisneda asja üle tegeliku võimu teostamise takistamises (ka juurde või väljapääs). Riigikohtu otsus nr 3-2-1-54-02 Auto 40000; ostja (hageja) maksis 13000, kasutati ühiselt, siis kostja omistas. Vaidlus pole valduse kaitse sätete, vaid valduse seaduslikkuse üle. AÕS (320 I [kasutusvaldaja teatamiskohustus]) kehtetati. SEMINAR 2 Kaasus 10 A on valduse teenija. Omanik on M. A teenib tema valdust. A kingib kella T'le. Kas omand ja valdus on üle läinud? Valdus üle läinud. Kas oli isik õigustatud asja üle andma? Ei olnud. T poolt välistab omandamise see, et asi on M valdusest läinud välja tema tahte vastaselt §95 lg3.
Usk Et inimkond on elanud kaugelt suurema aja oma eksistentsist väga aeglaselt muutuvas maailmas, on loomislegendid (suured religioonid) valdavalt lähtunud loodu täiuslikkusest - Jumal on kõikvõimas ja täiuslik - seega peab olema ka loodu täiuslik. Ja kuigi antiikkreeka mõte oli palju rikkam, kui niisugune must-valge stsenaarium, läks keskaega ja kristlusesse üle siiski eelkõige Platoni Absoluutse Idee kontseptsioon. Sellest tulenevalt: idee ebatäiuslikust loodusest, mis on pidavas muutuses ja kohanemises muutuva ümbruskonnaga ei saanudki olla elujõuline. Täiuslikkuse ja muutumatuse samastamine ei ole ju tegelikult sugugi imperatiivne: täiuslikkust võib samahästi interpreteerida võimena muutuda. Kuid on ilmne, et ideed muutuvast loodusest hakkasid elujõudu koguma alles 18 sajandi teisel poolel. Dogmaatiline kirik ja tähttähelt võetav Vana Testament on valdavalt võõras ka tänapäeva (katoliku) kirikule. Paavst astus siin hiljaaegu paar ot...
0 0 0 PANT,HAPE, mg 0 0 0 0 0 BIOTIIN, µg 0 0 0 0 0 VITAMIIN C, mg 0 0 1 0,2 0,3 TUHK, g 99 98 110 64 74 NAATRIUM, mg 39600 22800 150 20 8 KAALIUM, mg 37 13000 73 9,2 140 KALTSIUM, mg 150 43 4,5 2 43 MAGNEESIUM, mg 33 1000 27 6,8 4 FOSFOR, mg 70 100 48 - - VÄÄVEL, mg 53 1200 5- - RÄNI, mg 25 360 6,3 0,3 1,3 RAUD, mg 0,81 0,89
Jupiteri-tüüpi ehk gaasplaneedid (ingl. jovian or gas planets): Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega, pöörlevad kiiresti, neid ümbritseb paks atmosfäär, ei ole tahket pinda, neil on rõngad ja palju kaaslasi. · Suuruse järgi: Väikesed planeedid (ingl. small planets): Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Pluuto. Nende planeetide diameeter on väiksem kui 13000 km. Hiidplaneedid (ingl. giant planets): Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nende planeetide diameeter on suurem kui 48000 km. · Kauguse järgi Päikesest: Lähisplaneedid (ingl. inner planets): Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Asuvad seespool asteroidide vööd. Kaugplaneedid (ingl. outer planets): Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Asuvad väljaspool asteroidide vööd. · Asendi järgi Maa orbiidi suhtes: Siseplaneedid (ingl
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
