Eesti Maaülikool Keskkonna- ja põllumajandusinstituut Liisa-Maria Tiidu ABJA-PALUOJA ARENGU KIRJELDUS Referaat õppeaines PK. 0777 Juhendaja: Pille Tomson Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 ABJA-PALUOJA .................................................................................................................................... 4 Asend ja halduspiirid ........................................................................................................................... 4 Ajalooline taust.................................................................................................................................... 4 Aleviks ja linnaks kujunemine ............
BALTI ERIKORD JA KESKVALITSUS Balti erikorra püsimine: · Uuesti alustasid tegevust asehalduskorra eelsed kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. · Koostati ka Balti provintsiaalseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu, mis kinnistas veelgi Balti erikorda. · Esialgu keskvalitsus midagi otsustavat Balti erikorra lammutamiseks ette ei võtnud, vaid aitas baltisakslaste vastu suunatud rünnakuid vaigistada. · Kuni Aleksander II valitsemisaja lõpuni ( 1881) jäi Balti erikord oma põhiosas püsima. Kindralkuberneri institutsioon: · Balti kubermangud olid alates 1801.a liidetud üheks kindralkubermanguks, kus kõrgemat võimu valitsuse nimel esindas kindralkuberner. · 1808-1819 oli Eestimaa kubermang eraldi kindralkubermangu staatuses. · Kindralkuberner oli kubermangude administratiivaparaad...
EESTI HALDUSJAOTUS MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI. HALDUSJAOTUS MUINASAJAL Enne ristirüütlite tulekut hakkasid kujunema kihelkonnad ja nendest omakorda maakonnad. Suuremad maakonnad ja nende tähtsamad linnused olid: 1. Viru - Tarvanpää, Äntu punamägi, Padalinnus. 2. Harjumaa - Varbola-Jaanilinn (eesti suurim linnus sel ajal). 3. Reval - Toompea, Iru. 4. Läänemaa - Ridala, Lihula, Soontagana. 5. Sakala - Lõhavere ehk Leol, Viljandi. 6. Ugandi - Tarbatu, Otepää. 7. Saaremaa - Valjala, Muhu, Pöide. 8. Järvamaa. Väiksemad maakonnad olid: Nurmekund, Alenpois, Vaiga, Mõhu. Üksikuid kihelkondi oli 45. Iga kihelkonna ees oli 1 või 2 vanemat. Kihelkonna keskuseks oli linnus. Kihelkond koosnes küladest, mille ees oli külavanem. Linnuseid oli eestis 100-120. Need jagunesid maalinnadeks ja linnamägedeks. Linnamägede tüübid: Mägilinnus (Näiteks: Otepää); neemiklinnus (Näiteks: Rõuge); kalevipoja säng (Näiteks: Alatskivi). Läänemaal ja Saarema...
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut PÕLTSAMAA JA PEDJA JÕED Referaat Koostaja: Rühm: Juhendaja: Tallinn 2012 Põltsamaa jõgi Muud nimed:Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi, Jõeosade kohalikud nimed allavoolu:Vao, Vorsti, Ao, Piibe, Nava, Uusjõgi (Räägu kanal), Jõeküla, Rutikvere jõgi.Vanad nimed:Mõhu, Mõhkküla jõgi, Endine jõesäng, mis ühendab jõge Preedi jõe alamjooksuga:Vanajõgi, Vana-Vorsti jõgi. Üldandmed.Jõgi on Pedja jõe suurim lisajõgi,Eesti üks pikemaid ja veerikkamaid jõgesid.Jõe ülemjooks asub Lääne-Virumaal,keskjooksu ülemine osa Jõgeva- ja Järvamaa piiril,keskjooksu alumine osa Jõgeva- ja alamjooks Viljandimaal.Jõgi algab Tamsalu alevist 5,5 km ida pool ja suubub Pedja jõkke parema...
VILLU VÕITLUSED Eduard Bornhöhe Kõik pidasid Sepp Villust lugu. Ta oli kõige priskem, jumekam, tugevam, ausam ja rõõmsam mees kogu Viljandimaal olnud. Ta nägi umbes selline välja: üle kuue jala pikk, keha nagu tamme tüvi, käsivarred päris karu käpad, reied kui samblad, nägu rõõsk ja hästi joones, silmad lahked ja sügavad kui suvine taevas. Villu vanemad olid pärisorjad ja seega oli ka tema noorena pärisori. Kuid oma rammu tõttu võeti ta sõjaväkke ja ta aitas oma peremehe vaenlaste käest kätte saada. Tema peremees komtuur Herike oli aus mees ja mõistis tänulik olla. Ta ehitas elupäästjale sepapaja ja jättis selle täiesti Villu hooleks. Kuid keset linnamüüre Villule ei meeldinud ja talle ehitati linnast eemale uus sepapada. Kuna ta oli väga hea sepp siis paljud tähtsad isikud pöördusid tema poole ja pidasid temast lugu. Hea õnn ja usin töö oli Villu jõukaks meheks teinud. Välispidist jõukust ta...
EESTI GEOLOOGILINE EHITUS Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. http://quake.wr.usgs.gov/research/structure/CrustalStructure/database/type.html Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. Photo 13. The historically known Aruküla caves near Tartu where since 1831 large placoderms and other Devonian fishes have been excavated. Photo by Ü. Heinsalu and E. Mark-Kurik. Holotseen - turvas, jõe-, järve- ja meresetted, samuti luiteliivad jne Kvaternaar purdsetted Pleistotseen - moreen, jääjärve ...
Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel Liivi sõda 1558-1583, Vana-Liivimaa langemine 1559, andis Liivimaa orduriik, enda Poola kaitse alla. Uueks ordumeistriks valiti, Gotthard Kettler. 1559 andis ka Saare-Lääne piiskop oma valdused Taanile. 1560 vallutas Venemaa Viljandi ordulinnuse. Sama aasta sügisel puhkes Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus. 1561 anti Tallinn Rootsi hoole alla. 1561 andis ka viimane Riia peapiiskopkond ennast Poola võimu alla. Ivan IV Moskva tsaar, kes asus 1572.a ise Liivimaal vägesid juhatama Hertsog Magnus Taani hertsog, Moskva pakkus talle Liivimaa kuninga tiitlit. Ta alustas 1570.a Tallinna I piiramist. Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööline, kutsuti '' Liivimaa hannibaliks'', tema väesalga retked ulatusid Tartuni välja. Stefan Batory 1576.a valiti Poola kuningaks. Alustas 1578.a ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. Jam Zapolski koht Pihkvamaal, kus sõlmiti Venemaa ja Poola vahel vaherahu, ...
Kordamisküsimused II maailmasõjast 1. Rahvusvahelised suhted Teise maailmasõja eel; Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ning tekitas uusi kolfliktikoldeid: 1) 1935 Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles'i rahulepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku, mis olid keelatud. 2) 1935 Saarimaa liitus Saksamaaga 3) 1936 Hitler viis oma väed demilitariseeritud (väekeeldu kehtestatud) Reini tsooni 4) 1936 Kominterni-vastane pakt Saksa ja Jaapani vahel, suunatud NL vastu, hiljem lisandus veel riike. 5) 1936. 07 1939 - Kodusõda Hispaanias, lõppes sellega, et Franco kehtestas diktatuuri 6) 1938 Austria ansluss Austria liitmine Saksamaaga 7) 1938 - Müncheni...
"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" 30 ptk Rahvsusliku ärkamisaja eeldused ja algus Pärimuskultuuri langemine 19.saj esimesel poolel kuhjus terve rida väga olulisi protsesse ja arenguid, mis kõik mal moel valmistasid ette sajandi teisel poolel toimunud rahvuslikku ärkamist. Kõigepealt toimus uus elavnemine vennastekoguduste liikumises. Inimesed pöörasid taas massiliselt selja oma vanadele pattudele, lõpetasid kõrtsiskäimise ja mõisa tagant näppamise, koondusid kogudusteks ,ehitasid ise palvemaju ja uurisid üheskoos pühakirja, välja ilmus mitmesuguseid prohveteid(Maltsvet, Järva Jaan). Seda nim ärkamiseks ja hilisema rahvusliku ärkamine sai oma nimetuse just võrdluses sajandi esimese poole usulise ärkamisega. Vennastekogudustega oli osaliselt seotud mitu tähtsat nihet eestlaste kultuuris ja kultuurielus. Nad taunisid usulislet äragnud muude vanade kommete hulgas ka r...
Rahvuslik ärkamisaeg Välised Sisemised Poliitilised Kultuurilised -Huvi kasvas kogu Euroopa -Eesti ala majanduslik -Iseteadvuse tõus rahvuste ja kultuuriliste arendamine -Eesti haritlaste esimese eripärade vastu -Talude päriseksostmine põlvkonna teke -Rahvusliku eneseteadvuse -Müüdi oma toodangut -Koolihariduse levik tõus -Kohaliku põliselanikkonna -Saksamaal ja Itaalias omaalgatuslik taotleti rahvuse poliitilist organiseerimine ühendamist -Emakeelse rahvahariduse -Alistatud rahvad hakkasid ...
Aravete Keskkool ORKESTRILIIKUMISEST XIX SAJANDIL Referaat Koostaja: Kaari Tamtik 11.klass Juhendaja: Inna Toome Aravete 2009 SISUKORD 1 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 2 ORKESTRITE ARV JA PAIKNEMINE.............................................................................4 2.1 Koosseisud ja pillid mida kasutati.................................................................................5 2.2 Orkestrite alluvus ja vahekord seltsidega......................................................................6 3 orkestrijuhtidest................................................................................................................
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Eesti pindala on 45 227 km². Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima. Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, mis on jaotatud viieteistkümneks maakonnaks. Pealinn ja kõige suurem linn onTallinn. 1,34 miljoni elanikuga on see Euroopa Liidu üks kõige väiksema elanikkonnaga riike. Eesti oli 22. septembrist 1921Rahvasteliidu liige ja kuulub 17. septembrist 1991 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, 1. maist 2004 Euroopa Liitu ja 29. märtsist 2004 NATOsse. Eesti on samuti alla kirjutanud Kyto protokollile. Eestlased on läänemeresoome rahvas, lähedalt suguluses soomlastega. Eesti keel jagab soome keelega palju sarnasusi. Nimi Tänapäevane Eesti nimi pärineb arvatavasti Rooma ajaloolaselt Tacituselt, kes oma raamatus Germania (umbes 98. aasta) kirjeldas Aestiiks kutsutavat ...
PÕHJASÕDA Põhjused: · Poola, Taani ja Venemaa soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvelt · Venemaa soov saada väljapääs Läänemere kaudu Euroopasse Sõja käik: · 1700 12. veeb. Saksimaa väed ründasid Riiat (löödi tagasi) · 1700 suvi Taani ründas Rootsi valdusi Saksamaal (kohe sõlmiti rahu) · 1700 sügis Venemaa koondas väed Narva alla (okt. Narva pommitamine) · 1700 nov. Narva lahing (Rootsi võit) · 1701 kevad Rootsi väed liikusid edasi Poola poole · 1701 dets. Erastvere lahing (Venemaa võit) · 1702 juuli Hummuli lahing, hävitati Rootsi vägi · 1703 Vene väed alistasid Ingerimaa · 1703 Vene vegede retk Virumaale · 1704 suvi Vene väed alustavad pealetungi Eestimaale · 1704 juuni Peeter I alustas uuesti Narva ja Seejärel Tartu piiramist · 1704 12 juuli Tartu kapitulerumine · 1704 9. aug. Vallutati Narva linn · 1708 Tartu ja Narva linnarahvas küüditati Vologdasse (Venemaal) · 1709 juuni Poltaava lahi...
Tööturg Eesti tööturgu mõjutanud tegurid Tööturuprobleemid on täna aktuaalsed kogu maailmas. Tehnoloogia areng ja majanduse globaliseerumine on tekitanud olukorra, kus traditsioonilised vahendid ja pingutused tööpuudust vähendada ei kanna enam vilja ning tõenäoliselt tuleb leppida olukorraga, kus tööd jätkub järjest vähemale hulgale inimestele. Seetõttu on postindustriaalses ühiskonnas töö omandanud uue sisu ning uusi erinevaid vorme. Kõikjal otsitakse lahendusi nii riigi sekkumisel läbi majandus-, maksu- ja sotsiaalpoliitika kui kolmanda sektori arendamisel. Tööpuuduse püsimine kõrgel tasemel näitab aga, et selgeid ja üheseid lahendusi ei ole. Eestis on olukord mitmekordselt keeruline. Siinset tööturgu tabasid korraga nii sotsialistliku majanduse kokkuvarisemine, struktuursed reformid kui ka tehnoloogia kiire areng. Nõukogude ühiskonnas olime me harjunud tööhõivega, mis lähenes 100%le. Siinjuures tuleks eraldi rõhutada, et toona is...
Verine Pühapäev 9.jaanuaril toimunud rahuliku demostratsiooni tulistamine Peterburis, mis põhjustas protestimeeleavalduse kogu Venemaal. Karistussalgad Balti kubermangus toimunud mässu lõpetamiseks saadetud sõjaväelased, kes hukkasid ilma eeluurimise ja kohtuta u 400 inimest. Riigiduuma Venemaa valitav rahvaesindus. Esimest korda kutsuti kokku 17. oktoobril 1906. Noor-Eesti revolutsiooni eel moodustunud eesti esimene kirjanduslik rühmitus. Esimene maailmasõda 28.juuli 1914 11.november 1918. Inimkonna senise ajaloo suurim relvastatud konflikt. Riigivanem valitsuse tegevuse juht, kes lisaks peaministri kohustusele täitis ka mõningaid riipeale kuuluvaid esindusülesandeid(riigivisiidid jms) Rahvasteliit organisatsioon, mis lubas kaitsta oma liikmete turvalisust ning kaitsta neid välisrünnakute eest. Asundustalu talud, mida jaotati sõjas võidelnutele ja nende omaksetele. Võnnu lahing 23. juuni, 1919. Landeswehr`i sõja tei...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä10 Arelika Klimson INNOVATSIOON LOGISTIKAS Referaat Juhendaja: Diana Tandru Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Nagu referaadi pealkiri ütleb ``Innovatsioon logistikas``, sain mina innovatsiooni pidevalt uuenevatelt pakiautomaatidelt. Mõned aastad tagasi pidime käima postkontoris, kus oli alati pikk järjekord. See kulutas aega ning kinlasti ka kannatust. Õnneks koos ajaga areneb ka tehnoloogia. Tänu sellele võime oma paki ise kiiresti ja lihtsalt, kasutades selleks moodsaid tehnoloogiatel põhinevaid lahendusi ehk siis Cleveroni firma ehk Eestis SmartPOSTI, teele saata või kätte saada. 1. SMARTPOST SmartPOST on logistikaettevõte...
Valga Põhikool EESTI RAHVUSPARGID Referaat Vlada Trussova 8.A klass Juhendaja: Tiivi Rüütel Valga 2014 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Karula rahvuspark.......................................................................................................................5 Ajalugu....................................................................................................................................5 Loodus.....................................................................................................................................5 Ajalugu....................................................................................................................................6 Loodus...............................
Kordamisküsimused. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi): madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; alla keskmine tööstustootmine ja kontoritöö hõive; maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi): regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1. linnalised regioonid, üle 80% linnades (Harju, Ida- Viru) 2. vahepealsed regioonid: 50-80% linnades (Tartumaa, Pärnumaa, Valgamaa) 3. maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid. Maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. maaelanike ränne linnadesse; 2. linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. Linnapiirkondade laienemine: 1. Eeslinnastumine- linnaregioonide teke,...
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Kristi Tiido G2C EESTI OHUSTATUD HOBUSETÕUD Aastatöö Juhendaja Aita Luts PÄRNU 2014 SISSEJUHATUS Teema valiku põhjuseks on soov saada ülevaade eesti hobuse, tori hobuse ja eesti raskeveohobuse arenemisest tänapäevani, nende kasutusaladest ja tähtsusest inimesele. Samuti on osa uurimusest keskendund erinevatele teemadele: eesti hobune kui tähtis pool- looduslike koosluste säilitaja ja tori hobuse aretamiseks loodud riigikasvandus. Aastatöö eesmärgiks on saada vastused küsimustele: millised on Eestis aretatud hobusetõud? Kuidas on toimunud hobuste tõuaretus? Milline on hobuse tõugude seisukord tänapäeval? Missugused on nende hobuste kasutamise võimalused? Valitud teema sobivust kinnitab tõsiasi, et kõigi kolme tõu jaoks on tehtud suuri jõupingutusi, et need säiliks, loodud kasvandusi ja tõuraamatuid, seetõttu saab öelda, et kõ...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja Sotsiaalinstituut MS. 0065 ,,Põllumajandusliku ettevõtluse põhikursus" Äriplaan ,,Suvituse Hooldekodu OÜ" Juhendaja: Enn Plaan, maj. Dr Koostas: Sten Tamar, MS III (PÕ) Tartu 2013 1. SISUKORD 2. 3.KOKKUVÕTE Käesoleva äriplaani raames on eesmärgiks rajada Põlvamaale, Küllaste valda, Karaskile vanurite üldhooldekodu, mis avab oma uksed 01.06.2013. Antud kuupäevaks on tehtud hoones korralik värskenduskuur ning on sisustatud kaasaegselt ja vanuritesõbralikult, kuid samas koduselt ja õdusalt. Avamise päevaks on eellepingutega ära müüdud juba 4 kohta ning aasta lõpuks prognoositakse kõikide kohtade täitumist. Hooldekodu pakub teenuseid ja tegevusi, mis sobivad kõigile vanuritele ning on suunatud oma elanike vaimse...
Viljandi Paalalinna Kool Annika Vendla 8.c JONANN KÖLER MINU KODUPAIGAST PÄRIT KUNSTNIK Referaat Juhendaja: õp. R. Haugas 1 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................3 1. ELULUGU.......................................................................................4 2. LAPSEPÕLV JA KOOLITEE........................................................7 3. KÖLER KUI ISAMAALANE.......................................................10 3.1. Lubjassaare salakoosolek ja märgukirjad.................................11 3.2. Köleri osa kodumaa rahvuslikes üritustes................................12 4. VARANDUSE KAOTUS JA SURM............................................14 5. KÖLERI SÜNNI- JA KODUKOHT PRAEGU....
Viljandi Paalalinna Kool Annika Vendla 8.c JONANN KÖLER – MINU KODUPAIGAST PÄRIT KUNSTNIK Referaat Juhendaja: õp. R. Haugas 1 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................3 1. ELULUGU.......................................................................................4 2. LAPSEPÕLV JA KOOLITEE........................................................7 3. KÖLER KUI ISAMAALANE.......................................................10 3.1. Lubjassaare salakoosolek ja märgukirjad.................................11 3.2. Köleri osa kodumaa rahvuslikes üritustes................................12 4. VARANDUSE KAOTUS JA SURM............................................14 5. KÖLERI SÜNNI- JA KODUKOHT PRAEGU....
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused...............................
TTÜ Tartu Kolledz Arhitektuuriajaloo referaat Kümme hoonet 19. sajandi lõpuni Koostaja: Saladus Juhendaja: Epi Tohvri Tartu 2013 Sissejuhatus Arhitektuur ehk teisisõnu ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuriliste rajatiste kavandajat nimetatakse arhitektiks. Arhitektuuri liigitakse mitmeti, üheks võimalikuks jaotuseks on: sakraal-, profaan- ja maastikuarhitektuur. Arhitektuur on kunst, mida on viljeletud aastatuhandeid. See on kombineeritud ajastu ehituskunstitest, hoone otstarbest ning loomingulistest ilupõhimõtetest. Referaat tutvustab kümmet hoonet alates gooti stiilist kuni historitsismini. Hooned on sakraalhoonetest kirikud ning profaanhoonetest ühiskondlikult kasutatavad hooned. Kirjeldatud on hoonete põhilisi kasutusomadusi, ajalugu ja arhitektuurilisi elemente. A...
1.hernhuutlus protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal.Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal on olnud 18.-19. sajandil.Saaremaast kujunes üks liikumise olulisemaid keskusi Eesti alal. Oluline roll oli neil mängida koorilaulu toomisel koguduseellu. Selliselt võib hernhuutlastele omistada koorilaulu esiisa rolli Eestis, millel on aga ka teine tahk - just vennastekogude koorilaul sai saatuslikuks traditsioonilisele Eesti regilaulule, mille laulmisest koraalide kasuks loobuti. Laiemas plaanis võtab hernhuutlaste kultuuriloolise rolli kokku Vennastekogud pakkusid talurahvale eneseteostusvõimalusi. Mitte asjata ei võetud hernhuutlik termin ärkamine nii eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks. Vennastekogude liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Teada on Urvaste talu...
Punkte Eksamihinne Aastahinne PÕHIKOOLI LÕPUEKSAM ÜHISKONNAÕPETUS 15. JUUNI 2007 Kool: Maakond/linn: Õpilase ees- ja perekonnanimi: Isikukood MEELESPEA 1. Mõtle rahulikult, aega on 2 tundi ja 30 minutit. 2. Eksamitöö küsimustele vastamise järjekord vali ise. 3. Enne vastamist loe tähelepanelikult tööjuhendeid. 4. Kui ülesande tööjuhend soovitab, kasuta põhiseadust. 5. Kirjuta eksamitöö sinise või musta tindi või pastaga. 6. Kirjuta vastused loetavalt ja üheselt mõistetavalt selleks ettenähtud kohtadele. 7. Paranduste tegemisel tõmba vale vastus maha ja kirjuta õige a...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Kant 011MT Tööinspektsioon Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Helen Kant Tööinspektsioon SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1.TÖÖINSPEKTSIOON........................................................................4 1.1.Tööinspektsiooni ajalugu................................................................4-6 2.TÖÖTAJAD..................................................................................6 2.1 Töökeskkonnaspetsialist..................................................................6 2.2 Töökeskkonnavolinik......................................................................6-7 2.3 Töökeskkonnanõukogu..........................
Varauusaeg 1.Millal ja milliste tulemustega ning lepingutega lõppes Liivi sõda (milline leping, kelle vahel, millal, kes millised alad sai? 1582. Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vaherahu, vallutatud linnused Poolale. 1581. rootslased vallutavad Rakvere, Narva ja Põhja-Eesti linnused. 1583. Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, Rootsile Põhja-eesti ja Ingerimaa linnused. Lõplik rahu 1595. Täyssinä rahu- Rootsile jäi Põhja-eesti, aga Ingerimaa Venele. Poolal (Liivimaa)- Läti ala ja Lõuna-Eesti, Rootsile (Eestimaa)- Põhja-Eesti ning Taanil Saaremaa. 2.Millal, millise lepinguga lõppes Poola Rootsi sõda? Tulemus (alad)? 1629- Altmargi vaherahu- Poola ja Rootsi vahel. Kogu eesti mandriala Rootsi võimu alla. Ka põhja-Läti koos Riia linnaga. 3.Millal ja millise rahulepinguga sai Rootsi endale Saaremaa? Kellelt? Millal ja kelle vahel sõlmiti Kärde ja Oliwia rahulepingud? 1645. Brömsebro rahu- Saa...
Helme ordulinnus helme linnus (ill 132...134) see 14..15 saj. Pärinev ordulinnus on võetud eesti arhitektuurimälestiste nimestikku. Suurejoonelisel kõrgustikul asuva kaitserajatise näite ja loodusega seotud linnusetüübi ühe esindaja juures kohtame korrapärasuse tendentsi. Linnuse täpne rajamisaeg ei ole teada. Helme on mantelringmüürilinnus. Seestpoolt ümbritsesid ringmüüri kogu ulatuses ruumid. Linnusesse pääseti lõunaküljelt üle vallikraavi ehitatud silda mööda , sillasammaste varemeid on veel säilinud.. helme linnus on pisut suurem kui Karksi pealinnus. Helme linnuse mõõtmed on u. 116X70m, Karksi linnusel 100x40m. Helme linnuse kavatis on jälgitav maapinnal u. 75% ulatuses, mantelringmüür peaaegi tervikuna. Kahjuks on hoovi ümbritsevate ruumide sisemüürid pidevas varisemisohus. Paljud müüritulbad on alles hilj...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mullastikukaardi analüüs Iseseisev töö Koostaja: Merris Kivisoo Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2018 Sisukord Sisukord.......................................................................................................2 Põllumassiivi asukoht...................................................................................3 Mullastik......................................................................................................4 Sifrite, lõimisevalemite ja muude tähisete seletused..................................4 Suurima osatähtsusega mulla liikide horisontide tüüpprofiil ja selle selgitus ....................................................................................................................5 Hinnang kasutussobivusele.....................
1. Rahvaluule liigid : rahvajutt, rahvalaul, rahvaluule väikevormid. Rahvaluule väikevormid : vanasõnad- vaimukas, napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt. Nt: Aeg kaob, aga õnn ei kao (Laiuse), Loll pea on kere nuhtluseks (Simuna), Elu õpetab, aga eluõpetus on kibe-kibe (Pöide), Muna õpetab kana (Karja), Vesi on vanem kui tuli (Suure- Jaani), Ei ole halba ilma heata (Tartu), Lapsel on keisriõigus (Otepää)) Kõnekäänud- Lühike piltlik ütlus, mis iseloomustab mõnd olukorda, nähtust või isikut Nt: kärbseid pähe ajama, peenike nagu piitsavars, viies ratas vankri all, leiba luusse laskma, kopsu üle maksa ajama,nagu sukk ja saabas, nagu öö ja päev. Mõistatused- Nt. üks hani, kaks kaela ( püksid) viis venda, igal vennal ise kamber ( sõrmkinnas ) pisike poisike, raudsed juuksed ( hari ) üks ema, üheksa last ( kartul ) veest lukk, puust võti ( sild) mees kaheteistkümne näoga ( aast...
LIIVISÕDA aeg : 1558-1583 osapooled : liivi ordu, venemaa, rootsi, poola-leedu, taani põhjused : · võitlus ülevõimu pärast läänemere idarannikul · soodne geograafiline asend käik : · 1558 - Vene väed tungisid eesti aladele, Narva ordulinnuse ja Tartu piiskopkonna langemine vene võimule · 1559 - Liivi orduriik andis end Poola kaitse alla, vana-liivimaad enam ei eksisteerinud, Rootsi kuninga kaitse all Põhja-Eesti koos Tallinnaga · 1560 - talupoegade ülestõus harju- ja läänemaal, Viljandi ordulinnus langes vene võimudele · 1561 - liivi ordu andis Poola kuningale alla, ordu ja peapiiskopkonna alad jagati kaheks : Kuramaa hertsogiriik, Üleväina-liivimaa 1570 - Tallinna esimene ebaõnnestunud piiramine vene vägede poolt · 1572 - vene vägede teine pealetung, millega alistati suurem osa mandri-eestist · 1577 - Tallinna teine ebaõnnestunud piiramine vene vägede poolt, Pirita kloo...
Saarepeedi Kool Kertu Kipper Tartumaa Uurimustöö Juhendaja: Elina Kiilaspä Saarepeedi 2009 1 Sisukord 1.Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 2.Üldandmed .......................................................................................................................................4 3.Geoloogiline ehitus ...........................................................................................................................5 4.Aluspõhi............................................................................................................................................6 5.Pinnakate ja pinnamood....................................................................................................................6 6.Pinnavormid......................................................
PILET 1 1) Kiviaja kultuurid (Kiviaja Kolm Kultuuri) Kultuur ja periood Elualad Tööriistad Elamud ja Leviala eluviis Kunda Kütiti koertega Joonaseid ja Kivi, luu, sarv, tulekivi, Pigem rändav Balti- 9000-5000 eKr Henrisid (aka Põtru ja Kopraid), kvarts <^ nendest tehti eluviis, ajastu maad Kui Kunda rahvas kuldsel aal Kalapüük, mereloomade väiksemaid tööriistu. lõpul ka paiksed kord istus maha jooma, siis Vanemuine käpakil läks tapmine (<= asulad veekogude Suuremad asulad ^ Sakust menti tooma. Läks aga läheduses), Kori...
Kaali Põhikool Referaat: Lauluharrastus ja laulupeod ärkamisajal Autor: Linda Aasma Juhendaja: 2006.a. Muusika Ärkamisajale eelneval perioodil oli eestlaste muusika valdavas osas veel rahvamuusika, kuigi kunstmuusika oli tuntud orelimuusika, kirikulaulu, kihelkonnakoolides toimunud lauluõpetuse, esimeste kooride ja orkestrite kaudu. Linnades puutusid eestlased kokku ka baltisaksa muusikaeluga, mida esindasid kontserdid, Tallinnas ka ooperid ja operetid ning baltisaksa kodanluse harrastusena Liedertafel´i traditsiooni järgiv meeskoorilaul. On teadmata millisel määral linnaeestlased isegi Tallinnas, kus muusikaelu oli elavam, sellest osa said, kuid tundmatuks ei saanud see jääda juba kooride ja koguduse vahenduse tõttu. Ärkamisaja algupoolel oli eesti muusika üldpilt paljuski veel sarna...
Looduskaitsealad Kaitsealad on inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad on: 1. rahvuspark; 2. looduskaitseala; 3. maastikukaitseala (looduspark) Rahvuspark - on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargi territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Eesti rahvuspargid on: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. Looduskaitseala - on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside ja haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstava...
SISUKORD 1.Üldinfo lk 3 1.1 Üldtutvustus lk 3 1.2 Looduskeskkond lk 4 1.3 Sümbolid lk 4 2. Ajalugu lk 5 3. Huviväärsused lk 6 3.1 Skulptuurid ja mälestusmärgid lk 6 3.2 Kirikud lk 7 3.3 Arhitektuurimälestised ja ajaloolised hooned lk 8 3.4 Muud vaatamisväärsused lk 10 1.ÜLDINFO 1.1 Üldtutvustus Kokkuvõtlikult võib Viljandi kohta öelda, et ta on iidne paik ürgorus järve kaldal. Elanike arv: 19 870 (Rahvastikuregistri andmetel seisuga 1. jaanuar 2007) Pindala: 14,65 km², sellest munitsipaalmaad 34% Asukoht: Lõuna-Eesti, Sakala kõrgustik. Viljandist on Tallinnasse 161 km, ...
Võitlus Ülemvõimu pärast Läänemerel 1. Liivi sõda (1558-1583) a. Põhjused ja eellugu: · Vana-Liivimaa nõrkus ja tugevate naaberriikide (Vene, Taani, Poola-Leedu, Rootsi) plaanid tema vallutamiseks. · Peamine oht idast Vene tsaar Ivan IV soovis raiuda "akent Euroopasse". · Sõja ettekäändeks nn Tartu maks kunagi olevat lubanud sakslased venelastele maksta iga Tartu piirkonna meeshinge eest 1 hõbemarga aastas. · V-Liivimaa võimude muretus, kes ei teinud midagi raha kogumiseks ega sõja valmistumiseks. b. Sõja algusperiood: · 1558 talvel Vene vägede luure- ja rüüsteretk Eestisse. · 1558 kevadel venelaste süstemaatiline pealetung 4 kuuga kaotas ordu 20 linna ja kindlust, sh Narva ja Tartu. · 1559 aprillis pooleks aastaks vaherahu Taani vahendusel, kes ostab Saare-Lääne pkk. Ja annab selle hertsog Magnusele. c. Vana-Liivimaa ja ordu lõpp: · 2. august 1560 Härgmäe lahing Liivi ordu viimane välilahing Oom...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Kursusetöö muldade väliuurimises Tartu 2011 SISUKORD 1 2 2.2.1 Rohumaa huumusering Tabel.1 Rohumaa huumuseringi iseloomustus Kaeve number Näitajad 1 2 3 4 5 6 7 8 Sügavus (cm) 25 25 23 23 25 25 25 25 Hu % 3 3 3 3 3 3 3 3 pH 5,8 5,8 5,9 5,9 5,8 5,8 5,8 5,8 Lõimis Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Boniteet (hp) 54 54 51 51 54 54 54 54 Keskmine Ph oli 5,8-5,9 vahel ja lõimis keskmine liivsavi. Huumushorisondi tüsedus oli vahemikus 23-25 cm. 2.2.2 Metsa huumusering Tabe...
Balti erikord ja keskvalitsus: Balti erikord-keiser PaulI tühistas asehalduskorra, taastas enamiku Balti aadli eesõigustest-aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla-ja adrakohtud. 19saj algul koostati Balti provintsiaalseadustik-balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu, esimesed osad avaldati 1845, kolmas 64 aastal. Provintsiseadustik(aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu) kinnitas Balti erikorda. 60ndatel rünnakud ajakirjanduses Balti erikorra vastu-vaidlustati kohalike aadlike privileegid, nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Rünnakud esialgu vaigistati, erikord jäi püsima AleksanderII valitsusaja lõpuni(1881). Balti kubermangude valitsemine-kuberner-kõige olulisem võimuesindaja, allus otse senatile. Viitse-e asekuberner-kuberneri asetäitja;sõjakuberner-allus sõjaministrile, vastutas õppuste, väeosade juhtimise eest. 1)kubermanguv...
RURAALGEOGRAAFIA 2016. Kordamisküsimused. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi) madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; alla keskmine tööstustootmise ja kontoritöö hõive; maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid: üle 80 (85) % linnades (Harju, Ida-Viru) 2) Vahepealsed regioonid: 50-80 (85) % linnades (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa) 3) Maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) TERRITORIAALSED TASANDID Nodaalne (kompaktsus) vs haja-asustus Linnalised vs mitte-linnalised omavalitsusü...
ruptsioonis. “Revalise” ümber puhkes polnud piisavalt, väliskapitali aga ei mitmeid skandaale, kuid osa neist oli meelitanud poliitiliselt ja majanduslikult tingitud sellest, et kaupa tuli osta ebakindel olukord), samuti kütuse- ja valikuta - partiide kaupa, mistõttu oldi toorainevarud ning turg. 9. detsembril sunnitud hädavajalike kaupade kõrval 1918 kohustas valitsus raha- ning vedama sisse mittevajalikku. kaubandus-tööstusministrit leidma Negatiivse kõrval tuleb aga tingimata võimalusi vabrikute finantseerimiseks, rõhutada “Revalise” vaieldamatuid et neid taas tööle panna. Aprilli lõpuks teeneid. 1920. aastal asendati oli taotlusi rahuldatud 6,5 miljoni korruptsioonis ja majandus- afäärides marga ulatuses. See oli aga vaid tilk süüdistatud “Revalis” uue keskor- ...
Romanovid Mihhail I Fjodorovits (16131645) Elas aastatel 1596-1645. Mihhail oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal. Isa oli bojaar Fjodor Nikitits Romanov ja ema Ksenia Ivanovna Sestovaja. Valitsejaks valiti ta 16-aastasena. Tema tähtsus Venemaa ajaloos seisneb selles, et ta ühendas väikesteks vürstiriigikesteks killustatud Venemaa ühtseks riigiks. Samuti korrastas Mihhail sidemed Venemaa naabrite Poola ja Leeduga. Alustas Vene sõjaväereformiga. Mihhail oli kaks korda abielus. Aleksei I Mihhailovits (1645-1676) Elas aastatel 1629-1676. Aleksei oli troonile tõustes 16-aastane ja tema valitsuse alguses haaras võimu enda kätte Aleksei kasvataja bojaar Boriss Morozov. Aleksei algatatud ja koostatud on mitmed seadused ja dokumendid, sealhulgas Venemaa seaduste kogu Maakogu seadustik.Tema välispoliitika suurimaks saavutuseks oli aastail 16541667 peetud sõda Rzeczpospolitaga, mille käigus ta vallu...
Lydia Koidula Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 Vana- Vändra 11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna...
Püsiv Invest OÜ Äriplaan Püsiv Invest OÜ Rehvivahetus töökoda Tallinn 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Lühikokkuvõte........................................................................................................ 3 1. Äriidee, missioon, visioon ja eesmärgid..............................................................4 2. Ettevõtte iseloomustus....................................................................................... 5 3. Ärikeskkonna analüüs......................................................................................... 6 4. SWOT ja strateegia............................................................................................. 7 4.1. Konkurentsi- ja turundusstrateegia...................................
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Lapse heaolu.............................................................................................................. 3 Kehaline aktiivsus ning selle vajalikkus......................................................................4 Tervislik toitumine....................................................................................................... 7 ................................................................................................................................... 8 Kokkuvõte................................................................................................................. 11 Kasutatud allikad...................................................................................................... 11 1...
Rõngu Keskkool Võrtsjärve veetaseme muutustest Koostaja: Jüri Väljaots 9.a klass Juhendaja: Õp. Merike Luik Rõngu 2009 1 Sisukord 2 Sissejuhatus Ma elasin Võrtsjärve ääres. Eelmisel suvel langes veetase järves palju. Ujuma minekuks tuli kõndida hulk maad madalas vees enne kui vesi rinnuni ulatus. Kohati jäid isegi paadid põhja kinni ja mootorpaatide mootoreid ummistasid sõidu ajal vetikad. Ma otsustasin täpsemalt uurida, kui suures ulatuses Võrtsjärve veetase kõigub, missugust mõju see avaldab kaladele, kuidas saaks veetaset hoida ühtlasel tasemel ning veel huvitas meid, kuidas Rõngus ja Viljandis sadanud vihm ja lumi avalduvad ka Võrtsjärve veetasemes. 3 Võrtsjärve ...
Sissejuhatus Ärkamisaeg algas 1860. aastal ja lõppes 1885. aastal. Ärkamisaeg kui nimetus tuli sellest, et Eesti rahvas sai pärisorjusest vabaks ja tal oli selletõttu palju suurem vabadus. Tähtsamad tegelased olid ärkamisajal Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Nad asutasid mitmeid seltse, kirjutasid raamatuid, andsid välja ajalehti jne. J. Hurt, J. V. Jannsen ja C. R. Jakobson ei suutnud alati üksmeelele jõuda, mistõttu ei suudetud teha ära kõike, mida taheti, aga korraldati kõige tähtsam: Eesti esimene üldlaulupidu. Seal peeti tähtsaid kõnesid, kõige kuulsamad olid kolm isamaalist kõnet. Seal muidugi lauldi, aga tehti ka palju muud. Eesmärgiks oli kutsuda eesti rahvas kokku, et nad tunneksid end ühtse rahvana. Ärkamisaeg lõppes sellega, et Eesti venestati.Rahvuslik liikumine 1860 1885 Ajavahemikku 1860 1885 nimetatakse Eesti ajaloos rahvusliku liikumise (RL) ...
Tallinna Tehnikaülikool Kalakotkas Referaat Jan Raidloo 082616 YAGB51 Tallinn 2010 Sisukord Sisukord................................................................2 Sissejuhatus............................................................3 Kalakotka arvukus ja levik eestis...................................4 Toitumine..............................................................6 Pesitsus bioloogia.....................................................7 Rändefenoloogia.......................................................9 Kokkuvõte.............................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................11 2 Sissejuhatus Kalakotkas on saleda kehaehitusega väiksem kotkas. Tema tiibade siruulatus võib ul...
E.VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Rait Raidma 7.klass ÄRKAMISAEG Rehferaat Juhendaja: Ene Holsting Juuru 2011 Sisukord Rahvusliku ärkamise ajalugu lk.3 Tegelased lk.6 Kokkuvõte lk.12 Kasutatud kirjandus lk.13 2 Rahvusliku ärkamise ajalugu Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarä...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
