Eesti (0)

Rahvuslik ärkamisaeg

Välised
Sisemised

Poliitilised

Kultuurilised
-Huvi kasvas kogu Euroopa rahvuste ja kultuuriliste eripärade vastu
-Rahvusliku eneseteadvuse tõus
-Saksamaal ja Itaalias taotleti rahvuse poliitilist ühendamist
-Alistatud rahvad hakkasid tagasi nõudma oma põliseid õigusi
-Eesti ala majanduslik arendamine
-Talude päriseksostmine
-Müüdi oma toodangut
-Iseteadvuse tõus
-Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke
- Koolihariduse levik
-Kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerimine
-Emakeelse rahvahariduse edendamine
Olulisteks rahvusliikumise keskusteks kujunesid Tartu, Peterburi ja Viljandimaa .
1865.a. asutati Tartus selts Vanemuine (1869.a. laulupidu )
1866.a. asutati Tallinnas selts Estonia
1870.a .Eesti Põllumeeste Selts
1872.a. Eesti Kirjameeste Selts (eesti keele edendamine, uue kirjaviisi edendamine, uute kooliraamatute väljaandmine)
J.V. Jannsen – Eesti postimees
Jakob Hurt – tuntud kõnemees
Otepää kirikuõpetaja
Eestlased peavad vaimult suureks saama
C.R. Jakobson – propageeris karsklusideid
Astus välja liigse usuõpetuse vastu
Nõudis haridusolude parandamist
Astus välja baltisakslaste ülemvõimu vastu
Ajaleht Sakala
Sihiks oli jõukama talupoegkonna huvide eest seismine
Probleemid algasid Jakobsoni kirikuvastasusest, mistõttu lõpetas Hurt oma kaastööde saatmise Sakalale.Lisaks pingestusid Hurda suhted oma sakslastest ametikaaslastega, kes eestimeelset kirikuõpetajat boikoteerisid. Jakobson hakkas jõuliselt oma positsioone tugevdama rahvuslikes organisatsioonides. 1881.a. sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi president .
Ärkamisaja algus oli 19. saj teisel poolel. Ajendeiks olid: Euroopas kasvas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Taotleti mitmetes riikides rahvuse poliitilist ühendamist, nõuti riigi siseselt võrdseid õigusi. Tekkis vastuseis baltisakslaste ja vene võimu vahel. Osteti talusid päriseks, kaotati pärisorjus, hakati turustama ülejääke saagist. Eesti haritlaste I põlvkonna teke, koolihariduse levik. Ettevõtmised: esimene pidev ajaleht Perno Postimeees1857. palvekirjade aktsioonid 1864 tsaarile. Esimene üldlaulupidu 1869, 1865 alustab tööd laulu- ja mänguselts Vanemuine, Isamaalised kõned, Rahvaluule kogumine. Liidriteks olid: Johann Voldemar Jannsen , koolmeister, kelle eestvedamisel tehti Laulupidu ja Perno Postimmes. Jannsen oli ettevaatlik ja üritas läbi saada baltisakslastega ja vene võimuga. Jannsen oli väga eesti meelne ja õhutas rahvuslikule liikumisele. C. R. Jakobson oli õpetaja haridusega isamaaliste kõnede autor, tema suhtumine kirikusse ja võimudesse oli kritiseeriv. Jakob Hurt oli rahvaluule kogumise eestvedajaks, Hurt suhtus kirikusse hästi, kuid sakslastesse ja riigivõimu suhteliselt kriitiliselt. Jakobsoni eesmärgiks oli õpetada eestlasi põldu ja ennast harima, Hurt tahtis säilitada eestlaste luulet ja oli eestvedajaks ka Aleksandri kooli rajamisel. Rahvusliku liikumise peatas venestamine .
1880-ndatel aastatel algas Eestis venestusaeg. Tsaarivalitsus hakkas teostama aktiivset venestuspoliitikat, põhjendades, et see on vajalik eestlaste vabastamiseks sakslaste ülemvõimu alt. Politsei ja kohus allutati täielikult keskvõimule ja sakslaste asemele pandi seal ametisse vene ametnikud. Ametliku keelena võis asjaajamises kasutada ainult vene keelt. Ka õppetöö koolides ja ülikoolis pidi toimuma vene keeles. Õpilastel oli ka vahetundides keelatud emakeelt rääkida. Lõpuks nimetati Tartu ümber Jurjeviks. Sellega taheti murda baltisaksa aadlike mõjuvõimu. Eesti Aleksandrikooli kui eestikeelse kooli asutamise katse nurjus.1888. aastal avati Eesti Aleksandrikool Põltsamaal, kuid see oli täiesti venekeelne. Kogutud raha kulutati eestlastevaenulikuks otstarbeks.
Suleti mitmed rahvuslikud ajalehed ja ettevõtmised nagu näiteks Eesti Kirjameeste Selts.
Baltimaades taheti sisse viia vene õigeusk. Usku vahetanutele lubati kõikvõimalikke soodustusi. Venestuse pealetung pani rahvusliku liikumise liidrid valiku ette – kas minna sellega kaasa või kaotada võimalus avalikus elus osaleda.
Raudteede areng andis võimaluse arengule mitmetes elu valdkondades. Tööstuses tekkis võimalus luua tehaseid ka mujale kui mere äärde, transpordi võimalus. Põllumajanduses tekkis võimalus oma tooteid kiiremini turule vedada(piima ja või vedamine). Kaubanduses suurenes ja kiirenes kauba pealevedu, inimeste vaheline suhtlus paranes sai liikuda kiiresti ühest kohast teise. Põllumajanduse kõrvale tekkisid tekstiilitööstused, paberivabrikud, metallitööstused, tsemendi- ja telliskivitehased, puidu-ja masinatööstus. Põllumajanduses tõusis esikohale piimakarjakasvatus, kahjuks ei jõudnud kõik endaale talu osta ja nad pidid töötama kas mõisas, sulasena, vabrikus jne.
Talude päriseksostmine talupoegadele ja mujalttulnutele--> enamusel võlaga, mõisamaj-e lammutamine, ettevõtlike peremeeste väljakuj-e. Põllumaj. tähtsus suurenes, piimakarjakasvatus popul -ks. jõukad ja mitte talupojad (maatarahvas: palgatöölised, ka käsitöö- ja kaubandusega teg-des).

Poliitiline elu 20. sajandi alguses: mida taotlesid "Postimehe", " Teataja " ja " Uudiste " ringkonnad, nende vaadete erinevused ja sarnasused.(Õpik, II osa, lk 7-9)

Jaan Tõnisson ja ’’Postimehe’’ ringkond
Konstatin Päts ja ’’Teataja’’ ringkond
Sotsiaaldemokraatia ja ’’Uudiste’’ ringkond
-juhtuvad jõud:August Kitzberg , Anton Jürgenstein, Peeter Põld, Oskar Kalls jt
-eesmärgiks väljaastumine nii venestumise kui saksastumise vastu
-emakeelse kooliharidus nõue
-eesti keele rääkimise propageerimine
- rahvusluse propageerimine
-teotajateks eesti haritlased, jõukad taluomanikus ja linnakodanlus
-juhtivateks jõududeks Eduard Virgo , A.H. Tammsaare jt
-nägid liitlast vene demokraatides
- pidasid kõige tähtsamaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist
-toetajaks nii haritlased, linnakodanikud , talupojad kui ka töölised
-pooldasid demokraatlikku vabariiki koos kodanikuvabadusega
-juhtivateks jõududeks Peeter Speek, Mihkel Martna , Karl Ast, Aleksander Kesküla jt
-nõudsid õiguse vähemusrahvustele
-peamised toetajad töölised aga ka koolinoores ja üliõpilased
-Tallinn, Tartu, tegutsesid illegaalselt põranda all
-vastuolu baltisakslastega
1905.a. revolutsioon
Revolutsiooni eeldused:
demokraatlike vabaduste puudumine
majanduskriis Venemaal
vägagi jõhker elu- ja töökuskeskond osutus talumatuks
Vene-Jaapani sõja mõju, kus Venemaa sai lüüa ja ta pidi tunnistama enda nõrkust
Aulakoosolek – valitsuse korralduste boikoteerimine
nekrutikohustuste eiramine
Maksude tasumisest loobumine
Seniste omavalitsuste laialisaatmine
Revolutsiooniliste komiteede loomine
Riigi-, rüütelkonna- ja kirikumaade jagamine rahvale
Sõjaväe ja politsei asendamine relvastatud rahvamiilitsaga
Bürgermusse koosolek –
Eesti alade ühendamine ühtseks rahvuskubermanguks
Baltisakslaste eesõiguste piiramine
Riigimaade jagamine rahvale
Tähtsus Eesti arengule –
Mingi üle eestikeelsele asjaajamisele ja kooliharidusele
Boikoteeriti riigi viinapoode ja mõisakõrtse
Kiirendas vabariigi arengut ja inimestel tekkis lootus, et võibki see tekkida

Eesti kahe revolutsiooni vahel

Sõjategevus
Majandus
Rahvuslik liikumine
-Puudutas Eestit kuni 1917.aasta sügiseni väga vähe
-Vaid mõned linnad said kannatada Saksa sõjalaevade suurtükitule või tsepeliinide pommide läbi
-Inimohvrid ja materiaalsed kahjud olid väikesed, kuid hirmu ja ebakindlust tekitasid need rünnakud rohkelt
-Seoses Saksa vägede lähenemisega suurendati Eestis paiknevate vägede hulka
-Mitmed Eesti linnad muudeti sõjaväelaagriteks
-Kaasnähtusteks olid mobilisatsioonid, mille käigus võeti umbes 100 000 eestlast armeesse
-Tulemusena oli palju haavatuid ja hukkunuid
-Halvenes tooraine saamine Venemaalt, kuna raudteed olid üle koormatud sõjaliste vedudega
-Kaubanduse katkemine Läänemerel Saksa sõjalaevastiku aktiivsuse tõttu
-Halvenes tööjõu kvaliteet
-Sõja käigus hävisid mitmed suurettevõtted
-Masinate moderniseerimisele polnud mõtet mõeldagi
-Põllumajandust tabasid hobuste, kariloomade ja põllusaagi rekvisitsioonid
-Tekkis tööjõu defitsiit
-Nõuti tootmise piiramist
-Polnud võimalik soetada uusi tööriistu ega väetisi
-Katkesid maaparandustööd, sordiaretus ja tõuparandus
-Kaasnesid tavainimeste varustusraskused
-Rahvusliku liikumise elavnemine
-Ühiskondlike organisatsioonide loomine : 1)Linnadeliidu Komitee Tallinnas 2)Põhja-Balti Komitee Tartus
-Päevapoliitiliste probleemide arutamine Eesti tuleviku suhtes
-Aitasid kaasa võimude kavandatud üldise evakuatsiooni läbikukutamisele
-Tõstatasid mõtte luua Vene armee koosseisu Eesti rahvusväeosad
-Kerkisid esile sotsialismist mõjutatud noored haritlased, kes tähtsustasid vanema põlvkonna rahvusluse kõrval ühiskonna sotsiaalse ümberkorraldamise vajadust
-Jüri Vilms nõudis, et Eestile antaks Venemaa koosseisus rahvuslik autonoomia
Sõja alguses valitsesid patriootlikud meeleolud. Inimesed ei osanud midagi ette kujutada, sest nad olid üpriski suures teadmatuses. Järk-järgult hakkasid tekkima negatiivsed tunded. Mõne aja pärast tekkiski inimeste seas sõjatüdimus. Lõpus muutus kõik kartuseks, kuna ei teatud, mis sõda võib endaga kaasa tuua ja mis on lõpptulemuseks.
Välised
Sisemised

Poliitilised

Kultuurilised
-Huvi kasvas Euroopa rahvuste,kultuuriliste eripärade vastu
-Rahvusliku eneseteadvuse tõus
-Saksamaal ja Itaalias taotleti rahvuse poliitilist ühendamist
-Alistatud rahvad hakkasid tagasi nõudma oma põliseid õigusi
-Eesti ala majanduslik arendamine
-Talude päriseksostmine
-Müüdi oma toodangut
-Iseteadvuse tõus
-Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke
-Koolihariduse levik
-Kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerimine
-Emakeelse rahvahariduse edendamine
Jaan Tõnisson ja ’’Postimehe’’ ringkond
Konstatin Päts ja ’’Teataja’’ ringkond
Sotsiaaldemokraatia ja ’’Uudiste’’ ringkond
-juhtuvad jõud:August Kitzberg, Anton Jürgenstein, Peeter Põld, Oskar Kalls jt
-eesmärgiks väljaastumine nii venestumise kui saksastumise vastu
-emakeelse kooliharidus nõue
-eesti keele rääkimise propageerimine
-rahvusluse propageerimine
-teotajateks eesti haritlased, jõukad taluomanikus ja linnakodanlus
-juhtivateks jõududeks Eduard Virgo, A.H. Tammsaare jt
-nägid liitlast vene demokraatides
-pidasid kõige tähtsamaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist
-toetajaks nii haritlased, linnakodanikud, talupojad kui ka töölised
-pooldasid demokraatlikku vabariiki koos kodanikuvabadusega
-juhtivateks jõududeks Peeter Speek, Mihkel Martna, Karl Ast, Aleksander Kesküla jt
-nõudsid õiguse vähemusrahvustele
-peamised toetajad töölised aga ka koolinoores ja üliõpilased
-Tallinn, Tartu, tegutsesid illegaalselt põranda all
-vastuolu baltisakslastega
Sõjategevus
Majandus
Rahvuslik liikumine
-Puudutas Eestit kuni 1917.aasta sügiseni väga vähe
-Vaid mõned linnad said kannatada Saksa sõjalaevade suurtükitule või tsepeliinide pommide läbi
-Inimohvrid ja materiaalsed kahjud olid väikesed, kuid hirmu ja ebakindlust tekitasid need rünnakud rohkelt
-Seoses Saksa vägede lähenemisega suurendati Eestis paiknevate vägede hulka
-Mitmed Eesti linnad muudeti sõjaväelaagriteks
-Kaasnähtusteks olid mobilisatsioonid, mille käigus võeti umbes 100 000 eestlast armeesse
-Tulemusena oli palju haavatuid ja hukkunuid
-Halvenes tooraine saamine Venemaalt, kuna raudteed olid üle koormatud sõjaliste vedudega
-Kaubanduse katkemine Läänemerel Saksa sõjalaevastiku aktiivsuse tõttu
-Halvenes tööjõu kvaliteet
-Sõja käigus hävisid mitmed suurettevõtted
-Masinate moderniseerimisele polnud mõtet mõeldagi
-Põllumajandust tabasid hobuste, kariloomade ja põllusaagi rekvisitsioonid
-Tekkis tööjõu defitsiit
-Nõuti tootmise piiramist
-Polnud võimalik soetada uusi tööriistu ega väetisi
-Katkesid maaparandustööd, sordiaretus ja tõuparandus
-Kaasnesid tavainimeste varustusraskused
-Rahvusliku liikumise elavnemine
-Ühiskondlike organisatsioonide loomine : 1)Linnadeliidu Komitee Tallinnas 2)Põhja-Balti Komitee Tartus
-Päevapoliitiliste probleemide arutamine Eesti tuleviku suhtes
-Aitasid kaasa võimude kavandatud üldise evakuatsiooni läbikukutamisele
-Tõstatasid mõtte luua Vene armee koosseisu Eesti rahvusväeosad
-Kerkisid esile sotsialismist mõjutatud noored haritlased, kes tähtsustasid vanema põlvkonna rahvusluse kõrval ühiskonna sotsiaalse ümberkorraldamise vajadust
-Jüri Vilms nõudis, et Eestile antaks Venemaa koosseisus rahvuslik autonoomia
Välised
Sisemised

Poliitilised

Kultuurilised
-Huvi kasvas Euroopa rahvuste, kultuuriliste eripärade vastu
-Rahvusliku eneseteadvuse tõus
-Saksamaal ja Itaalias taotleti rahvuse poliitilist ühendamist
-Alistatud rahvad hakkasid tagasi nõudma oma põliseid õigusi
-Eesti ala majanduslik arendamine
-Talude päriseksostmine
-Müüdi oma toodangut
-Iseteadvuse tõus
-Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke
-Koolihariduse levik
-Kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerimine
-Emakeelse rahvahariduse edendamine
Jaan Tõnisson ja ’’Postimehe’’ ringkond
Konstatin Päts ja ’’Teataja’’ ringkond
Sotsiaaldemokraatia ja ’’Uudiste’’ ringkond
-juhtuvad jõud:August Kitzberg, Anton Jürgenstein, Peeter Põld, Oskar Kalls jt
-eesmärgiks väljaastumine nii venestumise kui saksastumise vastu
-emakeelse kooliharidus nõue
-eesti keele rääkimise propageerimine
-rahvusluse propageerimine
-teotajateks eesti haritlased, jõukad taluomanikus ja linnakodanlus
-juhtivateks jõududeks Eduard Virgo, A.H. Tammsaare jt
-nägid liitlast vene demokraatides
-pidasid kõige tähtsamaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist
-toetajaks nii haritlased, linnakodanikud, talupojad kui ka töölised
-pooldasid demokraatlikku vabariiki koos kodanikuvabadusega
-juhtivateks jõududeks Peeter Speek, Mihkel Martna, Karl Ast, Aleksander Kesküla jt
-nõudsid õiguse vähemusrahvustele
-peamised toetajad töölised aga ka koolinoores ja üliõpilased
-Tallinn, Tartu, tegutsesid illegaalselt põranda all
-vastuolu baltisakslastega
Sõjategevus
Majandus
Rahvuslik liikumine
-Puudutas Eestit kuni 1917.aasta sügiseni väga vähe
-Vaid mõned linnad said kannatada Saksa sõjalaevade suurtükitule või tsepeliinide pommide läbi
-Inimohvrid ja materiaalsed kahjud olid väikesed, kuid hirmu ja ebakindlust tekitasid need rünnakud rohkelt
-Seoses Saksa vägede lähenemisega suurendati Eestis paiknevate vägede hulka
-Mitmed Eesti linnad muudeti sõjaväelaagriteks
-Kaasnähtusteks olid mobilisatsioonid, mille käigus võeti umbes 100 000 eestlast armeesse
-Tulemusena oli palju haavatuid ja hukkunuid
-Halvenes tooraine saamine Venemaalt, kuna raudteed olid üle koormatud sõjaliste vedudega
-Kaubanduse katkemine Läänemerel Saksa sõjalaevastiku aktiivsuse tõttu
-Halvenes tööjõu kvaliteet
-Sõja käigus hävisid mitmed suurettevõtted
-Masinate moderniseerimisele polnud mõtet mõeldagi
-Põllumajandust tabasid hobuste, kariloomade ja põllusaagi rekvisitsioonid
-Tekkis tööjõu defitsiit
-Nõuti tootmise piiramist
-Polnud võimalik soetada uusi tööriistu ega väetisi
-Katkesid maaparandustööd, sordiaretus ja tõuparandus
-Kaasnesid tavainimeste varustusraskused
-Rahvusliku liikumise elavnemine
-Ühiskondlike organisatsioonide loomine : 1)Linnadeliidu Komitee Tallinnas 2)Põhja-Balti Komitee Tartus
-Päevapoliitiliste probleemide arutamine Eesti tuleviku suhtes
-Aitasid kaasa võimude kavandatud üldise evakuatsiooni läbikukutamisele
-Tõstatasid mõtte luua Vene armee koosseisu Eesti rahvusväeosad
-Kerkisid esile sotsialismist mõjutatud noored haritlased, kes tähtsustasid vanema põlvkonna rahvusluse kõrval ühiskonna sotsiaalse ümberkorraldamise vajadust
-Jüri Vilms nõudis, et Eestile antaks Venemaa koosseisus rahvuslik autonoomia