Tööinspektsioon (0)

TALLINNA TEENINDUSKOOL
Helen Kant
011MT
Tööinspektsioon
Referaat
Juhendaja : Heikki Eskusson
Tallinn 2009
Helen Kant Tööinspektsioon
SISUKORD
SISSEJUHATUS..………………………………………………………….….…..…3
1.TÖÖINSPEKTSIOON.….……………………………………….…………..….…4
1.1.Tööinspektsiooni ajalugu…….………………………………..…….…………4-6
2.TÖÖTAJAD………………………………………………………………….……6
2.1 Töökeskkonnaspetsialist…………………………………………………….…..6
2.2 Töökeskkonnavolinik……………………………………………………....……6-7
2.3 Töökeskkonnanõukogu…………………………………………………………..7
3. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS ETTEVÕTTES….…… 7
3.1.Tööinspektsiooni teavitamine…………………………………………………...7-8
3.1.Riskianalüüs………………………………………………………………..……8
3.2.Esmaabi……………………………………………………………………...…..9
4.TÖÖKESKKONNA OHUTEGURID ………………………………………..……10
4.1.Füüsikalised ohutegurid…………………………………………………..…….10
4.1.1.Müra…………………………………………………………………….…10
5.TÖÖKOHT JA TÖÖVAHEND………………………………………………..…..11
5.1.Töökoht…………………………………………………………………………11
5.2.Töövahend …………………………………………………………………..…11
KOKKUVÕTE……………………………………….................................................12
KASUTATUD KIRJANDUS…………………………..............................................13
Lisad...........................................................................................................................14
Helen Kant Tööinspektsioon
Sissejuhatus
Tööinspektsioon on tähtis , sest kui inimesel on mure, probleem või kaebus oma töökoha suhtes saab ta sellega pöörduda tööinspektsiooni poole. Selles teemas ma täpsemalt räägin tööinspektsiooni tööülesannetest , töötajatest ja abist mida inimesed saavad läbi tööinspektsiooni .
Helen Kant Tööinspektsioon
Tööinspektsioon
Tööinspektsioon teostab riiklikku järelvalvet tööohutust, töösuhteid ja töötervishoidu reguleerivate õigusaktide täitmise üle töökeskkonnas .
Tööinspektsioon viib läbi oma kontrolle väga erinevate meetoditega ja neil on väga palju erinevaid valdkondi mida nad kontrollivad.
Kontrolli käigus kontrollitakse töötervishoiu ja töötohutuse nõudeid, puhkeaja ja tööaja seaduste täitmist ning peale selle töökoha töökeskkonna seisundit üldse.
Selle kõige eesmärgiks on ohutute tööolude tagamine, teabe saamine sellest kuidas ettevõtted täidavad antud õigusakte ning nende suurel hulgal kontrollimisel saab tööinspektsioon teha nende andmete põhjal Eestis statistika.
Kui tööinspektsioonile on tulnud mõni teade töötervishoiu ja tööohutuse seadustes ette nähtud nõuete rikkumisest, tööõnnetuse toimumisest, ohtlikust tööst, või tööga seotud haiguse diagnoosimisest siis vaadatakse kitsalt seda valdkonda sihtkontrolli käigus.
Uue või rekonstrueeritud ehitise ülevaatuse käigus kontrollitakse seal töökeskkonna vastavust töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele .
Veel teeb tööinspektsioon järelkontrolle ja siis kontrollitakse ettevõttes varem avastatud rikkumiste parandamist .
Tööinspektsiooni ajalugu
Tööinspektsiooni alguseks saab võtta 14.detsembrit 1918.aastal , mil Konstatin Päts, August Rei ja Theodor Käärik kirjutasid alla ’’Määrused töökaitse komissaride kohta’’. Selle määrusega pandi tööministrile kohustus määrata ametisse kohalikud töökaitse komissarid ning kehtestati töökaitsekomissaride ülesanded ja neid oli 11 , mõned näited : tööliste ja ettevõtjate vahel konfliktide lahendamine, reeglite ja määruste läbivaatamine ja kinnitamine, ettevõtete poolt väljaantavate ettekirjutiste, tabelite , reeglite ja määruste läbivaatamine ja kinnitamine ja paljud taolised ülesanded.
Kõikidel ametisse nimetatud komissaridel oli oma katselei ja neile anti õigus korraldada oma komisjonid . Esialgu määrati ametisse kolm komissari , kes olid Tallinnas, Narvas ja Tartus.
Helen Kant Tööinspektsioon
Töökomissaride nimi muudeti tööinspektori omaks 1927. aastal.
Tööinspektsiooni seadus võeti vastu 16. septembril 1936. aastal.
Sotsiaalministeerium kohustas kõiki Eesti Vabariigi territooriumil tegutsevates ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides tootmises aset leidnud tööõnnetustest informeerima kindlalt Tööinspektsiooni, lisades tööõnnetuse akti. 
9. jaanuarist 1992.a asusid Riigi Tööinspektsiooni keskus ning Tallinna ja Loode-Eesti piirkonnad aadressil Estonia pst 5.
Vabariigi Valitsus kinnitas 21. juulil 1992. aastal Tööinspektsiooni põhimääruse ja selle kohaselt oli põhiülesandeks Tööinspektsioonil riiklik järelevalve tööõigusaktide, riikliku töökaitsepoliitika kavandamine ja töökaitsealase tegevuse suunamine. Selleks ajaks oli juba töökaitseinspektsioonis tööl 124 inimest.
27. juunil 1994. a. moodustati Tallinna ja kõigi maakondade järelevalvepiirkonnad.
Jõustusid uued seadused : 1993.a. jõustusid puhkuseseadus ja töötajate distsiplinaarvastutuse seadus, 1994.a. palgaseadus ning töö- ja puhkeaja seadus. 
Töösuhteid reguleerivate õigusaktide tegemisest tulenevad probleemid on olnud aastaid üks olulisemaid tegevusvaldkondi Tööinspektsioonis. 90% Tööinspektsiooni kohalikesse asutustesse pöördumistest, suuliselt või kirjalikult, oli seotud töösuhteid reguleerivate õigusaktide täitmise probleemidega.
1994. aastal toetas Tööinspektsiooni arengut mitmed välisriigid, põhiliselt Taani, Rootsi, Soome ja hiljem lisandus oma üksustega ka Euroopa Liit. 4. aprillil 1995.a määrusega nr. 162 muudeti Tööinspektsiooni nimi Töökeskkonnaametiks , 1997.aastal taastati nimi Tööinspektsioon.
1999. aasta juunis võttis Riigikogu vastu töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, mis hakkas kehtima sama aasta juulist. Seaduse alusel kehtestati palju õigusakte, mis aitasid kaasa ettevõtete töökeskkonna olulisele parandamisele. Arvestades töötervishoiu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide nõudeid ning Euroopa Liidu riikide erinevate tööinspektsiooni pikaajalisi kogemusi on tööinspektsioon pidevalt täiustanud järelevalve korraldust ja metoodikat. Kõige rohkem on õpitud tundma ja rakendatud Rootsi, Soome, Taani, ja Inglismaa kogemusi.
2001. aastal alustati uudsena Politseiameti, Maksuameti ja Tööhõiveametiga ühiseid reide töölepinguta töötajate avastamiseks ja need reidid jätkuvad tänaseni. 2002. aastal sai iga tööinspektsiooni töötaja oma lauale tööks vajaliku arvuti. Kõik maakondade
Helen Kant Tööinspektsioon
tööinspektsioonid said endale ka sülearvutid, mis annab võimaluse infot registreerida sündmuskohal.
2008 aastal muudeti ka kui mitu inspektsiooni on Eestis ja endise 14 maakonna asmel tekkis 4 uut kohalikku inspektsiooni: Põhja inspektsioon (Tallinn ja Harjumaa ),Ida inspektsioon (Ida- ja Lääne-Virumaa), Lääne inspektsioon ( Hiiumaa , Järvamaa, Pärnumaa, Raplamaa, Saaremaa) ja Lõuna inspektsioon (Jõgevamaa, Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa, Võrumaa).
Tööinspektsiooni asus juhtima 2007. aastast Katrin Aarma kuni tänaseni .
Töötajad
Töökeskkonnaspetsialist
Töökeskkonnaspetsialist on töökesskonna alal pädev insener või muu töökesskonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes , keda on tööandja töötervishoiu ja tööohutuse alaseid ülesandeid täitma pannud. Igas ettevõttes peab olema töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid täitev isik.
Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi , ta peab neid jälgima ja kontrollima ning peab võtma tarvitusele meetmed , et kui on töökeskkonnal ohutegurite mõju siis peab ta neid vähendama.
Töökeskkonnaspetsialist või tema ülesandeid täitev juhatuse liige on kohustatud läbima täiendõppe koolitusasutuses mitte harvem kui kord viie aasta jooksul ja vajadusel ka kui näiteks töökeskkonnas on toimunud olulisi muudatusi , tööinspektor peab seda vajalikuks või kui töökohas vahetatakse või uuendatatakse tehnoloogiat või töövahendeid.
Töökeskkonnavolinik
Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes. Ettevõttes, kus töötab 10 või rohkem töötajat, valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku. Kui ettevõttes on töötajaid vähem kui 10, on tööandja kohustatud konsulteerima töötajatega tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes. Mõned näited
Helen Kant Tööinspektsioon
töökeskkonnavoliniku kohustustest : jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised ning juhendamise ja väljaõppe, teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale.
Töökeskkonnanõukogu
Töökeskkonnanõukogu tuleb moodustada ettevõtetes, kus on 50 või enam töötajat. Töökeskkonnanõukogu on ettevõtte sisene grupp inimesi ning selles lahendatakse töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi.
Töökeskkonnanõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja tema asetäitja.
Tööandja korraldab oma kulul ja tööajal töökeskkonnanõukogu liikmete väljaõppe ning täiend-ja väljaõppe ajaks säilitatakse neile keskmine töötasu. Iga aasta 1. detsembriks peab töökeskkonnanõukogu teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni oma viimase 12 kuu tegevusest.
Mõned näited töökeskkonnanõukogu ülesannetest : analüüsib tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi ja muid tööga seotud haigestumisi ning jälgib, et tööandja võtab midagi ette nende ennetamiseks , aitab luua sobivad töötingimused ja töökorralduse naistöötajatele, alaealistele ja puudega töötajatele, registreerib tekkivad probleemid ja teeb tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks ja palju muud taolist .
Töötervishoiu ja töötervisohutuse korraldus ettevõttes
Tööinspektsiooni teavitamine
Tööinspektsiooni tuleb teavitada kui alustatakse uut tegevust, tööõnnetustest ja esmakordsest töö alustamisest bioloogiliste ohuteguritega .Tööinspektsioonile tuleb saata eelteade ehitustööde alustamise kohta.
Mitmes töötervishoidu ja tööohutust reguleerivas õigusaktis on sätestatud tööandja
kohustus teavitada Tööinspektsiooni kohalikku asutust või tööinspektorit nende
Helen Kant Tööinspektsioon
õigusaktide üksikute sätete täitmisest. Kuid paljud tööandjad ei täida neid nõudeid ning nad ei ole teadlikud oma kohustustest.Hea näide on ,et paljud esitavad nõutava teate alles pärast tööinspektori ettekirjutst ja paljud tööandjad ei ole esitanud Tööinspektsioonile teavet mutageensete ja kantserogeensete ainete kasutamise ja nende ohutegurige olemasolu kohta.
Tööandjad on kohustatud ilma meeldetuletuseta esitama Tööinspektsioonile tööks vajaliku teavituse. Nendest punktidest tuleb kindlasti teavitada : „Bioloogilistest ohuteguritest
mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ,”Asbestitööle esitatavad
töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” , Kantserogeensete ja mutageensete ainete kasutamisel esitatavad nõuded töökohal ja Geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seadus .
Riskianalüüs
Töökeskkonna riskianalüüs on tegevus, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib võimalikke töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat tema töökohal ohustada . Riskihindamine on protsess millega hinnatakse töötajate ohutusele ja tervisele suunatud riski töökohas ja selle eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine.
Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju töötaja tervisele või ettevõtte varale.
Risk on kahjustuse võimalik ulatus ja on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisekahjutuse raskusaste ja selle tõenäosus.
Riskihindamise eesmärk on tööalaste riskide ennetamine ja kõik riskid tuleks kõrvaldada ja ülejäänud saada kontrolli alla ja nende teostamise eesmärk on anda tööandjale
võimalus võtta kasutusele tõhusaid meetmeid, mis on vajalikud töötajate ohutuseks ja
tervise kaitseks. Need meetmed hõlmavad: info andmist töötajatele, tööalaste riskide ennetust, vajalike abinõude rakendamise korraldust ja vahendeid ning koolituse pakkumist töötajatele.
Töökeskkonna riskianalüüsi võib viia läbi ettevõtte ise, kaasates riskianalüüsi läbiviimisse nii töökeskkonnaspetsialisti, töökeskkonnavoliniku kui ka ettevõtte teisi töötajaid. Soovi korral võib kaasata riskianalüüsi läbiviimisse ka ettevõttevälise teenuseosutaja või tellida riskianalüüs teenuseosutajalt. Töökeskkonna riskianalüüsi tuleb uuendada, kui töötingimused on muutunud või kui töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud.
Helen Kant Tööinspektsioon
Esmaabi
Igas ettevõttes peab olema koolitatud esmaabi andja ning esmaabivahendid peavad olema kergesti ligipääsetavas kohas. Igal ajahetkel ja igas tööga seotud olukorras peab olema tagatud esmaabiandja ja esmaabivahendite olemasolu. Nähtaval kohal peab olema paigutatud trükitult andmed töötajate kohta, kes oskavad anda esmaabi, juhendmaterjalid esmaabi andmise viisidest ja samuti peavad olema nähtaval abi kutsumiseks pandud telefoninumbrid (Eestis 112 (politsei,kiirabi ning tuletõrje)).
Helen Kant Tööinspektsioon
Töökeskkonna ohutegurid
Füüsikalised ohutegurid
Füüsikalised ohutegurid on:
1) müra, vibratsioon , laserkiirgus, infrapunane kiirgus ja elektromagnetväli;
2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk;
3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid…
Neid on veel mitu liiki .Bioloogilised ohutegurid on bakterid , viirused, seened ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.
Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid mis võivad viia tervisekahjustuseni . Veel on psühholoogilised ohutegurid ja keemilised ohutegurid.
Müra
Müra on soovimatu heli ja selle valjust mõõdetakse detsibellides. Kõrge müratase töökohal võib põhjustada tööõnnetusi ning pöördumatuid kuulmiskahjustusi ja muid tervise probleeme. Tööandjatel on seadusega ette nähtud kohustus kaitsa töötajate tervist ja ohutust kõigi müraga seotud riskide eest töökohas. Nad peavad viima läbi riskihindamise ja selleks võidakse teha müramõõtmisi. Peale selle peavad tööandjad võimaluse korral müraallikad kõrvaldama , leida müra tekkeallikas ja seda kontrollida , ja viimase abinõuna peab varustama töötajad isikukaitsevahenditega ( kõrvaklapid , kõrvatropid).
Helen Kant Tööinspektsioon
Töökoht ja töövahend
Töökoht
Töökoht on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle
ümbrus või muud töötamiskohad, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus
ta töötab tööandja loal või korraldusel. Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu.
Töökoha kujundamisel peab tööandja arvesse võtma väga mitmesuguseid nõudeid, nagu näiteks. uksed ja väravad , kaldteed , eskalaatorid , ventilatsioon , valgustus ,müra ja vibratsioon, olmeruumid, joogivesi ja esmaabivahendid. Töökoht peab olema piisavalt ruumikas materjalide ja toodete ladustamiseks , võimaldama esmaabi kiiret osutamist , pakkuma kaitset halbade ilmastikuolude eest ja võimaldama töötada õiges asendis.
Töövahend
Töövahendid on peaaegu kõik, mida kasutatakse töö tegemiseks:
- masinad ja seadmed (ketassaed, puurmasinad, kopeermasinad, muruniidukid, jne.);
- käsitööriistad (kruvikeerajad, noad , käsisaed, liharaiumiskirved, jne.);
-tõsteseadmed (tõstukid, tõstetavad tööplatvormid, vintsid , tropid, jne.);
- muud vahendid ( redelid , survepesurid, jne.).
Tööandja kohustus on tagada, et töötaja kasutusse antav masin sobib tööülesande täitmiseks ning et seda hoitakse sellises korras, mis tagab masina ohutuse kogu kasutusaja vältel.
Masina konstruktsiooni või kasutusviisi muutmine on keelatud, kui see halvendab masina ohutust. Töötaja kasutusse antava masina valikul peab tööandja võtma arvesse töö laadi , töökoha töötingimusi ning masina kasutaja füüsilisi ja vaimseid võimeid.
Tööandja peab jälgima, et masinat kasutataks ettenähtud viisil ning tööd saaks teha
ergonoomiliselt õigete tööliigutuste ja -asenditega.
Helen Kant Tööinspektsioon
Kokkuvõte
Selle referaadi teemaga sain ma teada mis on tööinspektsioon ja millega seoses võib sinna pöörduda.Tööinspektsioon on kõikidele töötajatele oluline ,sest tööinspektsioon tagab neile ohutuse ja meeldiva töökeskkonna.
Helen Kant Tööinspektsioon
Kasutatud kirjandus
http://www.ti.ee/index.php?page=16 &
http://www.ti.ee/index.php?page=738 &
http://www.ti.ee/index.php?page=994 &
http://www.ti.ee/index.php?page=940 &
http://osh.sm.ee/good_practice/riskihindamise-juhend.pdf
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=81146
http://www.ti.ee/public/files/Facts%2056%20murast%20tookohal.pdf
http://www.ti.ee/public/files/tookoht.pdf
Helen Kant Tööinspektsioon
Lisad
Surmaga lõppenud tööõnnetuste protsent aina langeb , kuna tööinspektsioon teeb üha rohkem kontrolle töökohtades.
14