Muldade väliuurimine (2)

5 VÄGA HEA

EESTI MAAÜLIKOOL
Põllumajandus –ja keskkonnainstituut
Kursusetöö muldade väliuurimises
Tartu 2011
SISUKORD

2.2.1 Rohumaa huumusering

Tabel.1 Rohumaa huumuseringi iseloomustus
Näitajad
Kaeve number
1
2
3
4
5
6
7
8
Sügavus (cm)
25
25
23
23
25
25
25
25
Hu %
3
3
3
3
3
3
3
3
pH
5,8
5,8
5,9
5,9
5,8
5,8
5,8
5,8
Lõimis
Ls1
Ls1
Ls1
Ls1
Ls1
Ls1
Ls1
Ls1
Boniteet (hp)
54
54
51
51
54
54
54
54
Keskmine Ph oli 5,8-5,9 vahel ja lõimis keskmine liivsavi . Huumushorisondi tüsedus oli vahemikus 23-25 cm.

2.2.2 Metsa huumusering

Tabel 2. Metsa huumuseringi iseloomustus
Näitajad
Kaeve number
1
2
3
4
5
6
7
8
Sügavus (cm)
27
28
28
28
27
27
27
27
Hu %
4
4
4
4
4
4
4
4
pH
4,2
4,2
4,2
4,2
4,2
4,0
4,3
4,3
Lõimis
Ls1
Ls1
Ls1
Ls1
Ls1
Ls1
Ls1
Ls1
Boniteet (hp)
56
57
57
57
56
56
56
56
Keskmine Ph suhteliselt madal: vahemikus 4,0-4,3. Lõimis keskmine liivsavi. Huumushorisondi tüsedus vahemikus 27-29 cm. Sügavamal Ph tõuseb ja on juba neutraalse lähedane.

2.2.3 Põllumaa huumusering

Tabel 3. Põllumaa huumuseringi iseloomustus
Näitajad
Kaeve number
1
2
3
4
5
6
7
8
Sügavus (cm)
25
25
25
26
26
26
25
25
Hu %
3
3
3
3
3
3
3
3
pH
6,8
6,8
6,8
6,9
6,9
6,9
6,9
6,8
Lõimis
Ls1
Ls1
Ls1
Ls1
Ls1
Ls1
Ls1
Ls1
Boniteet (hp)
57
57
57
57
57
57
57
57
Keskmine Ph 6,8-6,9 vahel. Lõimis kerge liivsavi. Huumuse tüsedus vahemikus 25-28 cm.

3. Uurimisalade üldiseloomustus

3.1 Sügavkaeve asukoht kaardil

Rohumaa sügavkaeve on tehtud Viljandi maakonnas , Tartastu vallas, Kivilõppe külas. Maaametist võetud info: X=6456157, Y=616292.
Joonis 1. Rohumaa asukoht mullakaardil ( Maaamet )
Joonis 2. Rohumaa asukoht ortofotol (Maaamet)
Metsa kaeve on samuti tehtud Viljandi maakonnas, Tartastu vallas, Kivilõppe külas. Maaametist võetud info: X=6456157, Y=616292.
Joonis 3. Metsa sügavkaeve mullakaardil ( Maaamet)
Joonis 4. Metsa sügavkaeve ortofotol ( Maamet)
Põllumaa sügavkaeve on tehtud samas maakonnas kõrval asuval põllul. Maaametist võetud info: X=6456457, Y=615695.
Joonis 5. Põllumaa sügavkaeve mullakaardil. (Maaamet)
Joonis 6. Põllumaa sügavkaeve ortofotol. ( Maaamet)

3.2 Mullatekketingimused

Uuritud ala asub Viljandi maakonnas Tarvastu vallas. Viljandi ja selle ümbruse aluspõhjaks on keskdevoni setted , mis moodustavad tsementeerunud peeneteralise liivakivi. Aluspõhi on kaetud paksu pinnakattega, mille on kujundanud peamiselt mannerjää ja selle sajuveed ning hilisemad geoloogilised nähtused. Vanemaid pinnakattesetteid on moreen -sortimata materjal, mis sisaldab peamiselt liiva ja kruusa. Teistest katetest esineb liiva ja savi. Devoni kiht algab 8-28 m sügavusel allpool maapinda. Kuna devoni liivakivi pealispind ei ole uuristatud jääliikumisel, siis esineb see kiht peaaegu horisontaalsena väikese langusega edela suunas. Kvartäärmoodustistel ei esine suurema ulatusega väljakujunenud horisonte. Esinevad mitmesugused liivad ja kruusad, sageli segatud munakattega. Paiguti esineb pealispinnal õhukese kihina turvast . Devonist allpool 100-120 m sügavusel asub siluri paekivi ( Viljandi linna üldplaneering, kaust II).
Maakonna territooriumi praegune vahelduv reljeef on kujunenud rohkem kui 300 miljoni aasta jooksul, see on keskdevonist kuni tänapäevani. Sakala kõrgustikul on ülekaalus orud, mis on tekkinud enne viimast jäätumist, ning viimase jääaja jooksul moodustunud kõrgemad pinnavormid ( Rein , 1993).
Eestis valdavad mulla lähtekivimid jääsetted ehk moreenid . Lõuna–Eestis punakaspruun saviliiv - ja liivsavimoreen, mille karbonatsus Põhjast Lõuna poole järsult vähenev (Reintam, 1962).
Sisemaa klimaatilised tingimused väljenduvad eelkõige õhuniiskusest (aasta keskmine absoluutne niiskus 6,4 mm, relatiivne niiskus 85%) ja temperatuuris. Aasta keskmine õhutemperatuur on registreeritud juulis +34,5º (11.07.1992) ja absoluutne miinimum veebruaris -37,5º ( Viljandi linna üldplaneering, kaust II, 2010).
Tarvastu on juba ajaloost tuntud põllumajandusega tegeleva vallana ja ka tulevikus jääb põllumajandus oluliseks majandusharuks vallas. Suuremad põllustatud alad asuvad Mustla ümbruses ( Tarvastu valla üldplaneering, 2007)
Põhilised mullad : näivleetunud mullad, leetunud mullad, gleimullad , leetjad mullad. Rohkem esinevad pruunid näivleetunud mullad ( Penu , 2005). Näivleetunud muldade viljakus on üle keskmise. Kuna mulla ülakihis on valdavalt saviliiv või kerge liivsavi, siis on neid muldi kerge harida ja nad sobivad hästi ka rühvelkultuuridele. Pärast lupjamist sobivad enamikule põllukultuuridele (Penu. 2005).
Eesti haritava maa keskmine mullahindepunkt on 41, Viljandi maakonna keskmine on 43. Kõrge boniteediga põllumaadeks loetakse 50 ja suurema hindepunktiga maid ( Tarvastu valla üldplaneering, 2007).
Kõige suurem veekogu, mis kaevete lähedale jäi- Võrtsjärv. Järve kaugus ca 500-700 m. Rohumaa läheduses on endine kuivenduskraav. Mõned aastat tagasi olid tehtud kuivendustööd. Taimedest kasvab rohkem hiirehernest, naati, timutit, kurerehat, valget mesikat. Põllumaal kasvatatakse otra . Metsas leidub kuuske ja leppa. Kuusk on istutatud. Esinevad sõnajalad, samblikud, õrn lemmalts, jänesekapsas, laanelill , palusammal, mustikas ja pohl. Selles kohas, kus oli tehtud sügavkaeve reljef tasane, katvus 30%.

4. Muldkatte koosseis

4.1 Muldade liigiline koosseis

Uuritaval alal Tarvastu vallas on enamleevinumateks mullaliikideks haaritavatel aladell on gleistunud leetjad mullad, leostunud gleimullad ja leetjad mullad ( Joonis 7; Lisa1 ).
Joonis 7. Muldade liigiline koosseis

4.2 Muldade lõimislik koostis

Rohumaal tehtud sügavkaeves ülemises kihis oli kerge liivsavi ja alumises kihtides oli raskema lõimisega muld gleistumis tunnustega ( gleilaigud ja rostetäppid), mis on põhjustatud ajutise liigniiskuse pärast. Põllumaa sügavkaeves ülemine kiht oli ka kergema lõimisega ja allpool raskema lõimisega. Selline lõimise jaotumine on ilmselt tingitud ibe- ja saviosakeste ümberpaiknemisest. Metsa sügavkaeves pindmise –kõdu kihti lõimiseks oli liiv. Järgmise horisondi lõimis oli kerge liivsavi ja allpool keskmse ja raskema lõimisega liivsavi.

ls1
ls1
liiv

sl
sl
ls1

ls1
ls2
ls2

ls2/ls3

ls3

Rohumaa sk
Põllumaa sk
Metsa sk

Joonis 8. Muldade lõimislik koostis

5. Muldade morfoloogia

5.1 Uuritud mullad

5.1.1 Rohumaa sügavkaeve

Rohumaal tehtud kaeves on gleistunud leetjas muld (KIg). Profiil : A-E-Btg-Cg. E hele horisont . Keemine algab 60-70 st cm-st. Gleistumine põhjustatud ülaveest A. Kas ajutiselt või nõrgalt liigniisked.
A: Esimeses horisondis hästi palju juuri 10-15 cm ulatuses.Pikkaajaline rohumaa. Lõimis on kerge liivsavi (ls1). Universaalindikaatori järgi Ph 5,8. Ussikäike esineb vähe. Värvus tume hall. Tüsedus 20-25 cm.
E: Lõimis saviliiv (sl). Universaalindikaatori järgi Ph 6,5. Värvuselt heledam kui esimene horisont: kollakashall. Juuri vähe ja õhukesed. Ei ole tihenenud. Tüsedusega 25-40 cm. Üleminek järgmisele horisondile suhteliselt järsk.
Btg: Värvus kollakas . Tüsedusega 40-70 cm. Ph 7,0-7,1. Lõimis kerge liivsavi: ls1. Üleminek järgmisele horisondile mõõdukas.
Cg: Järgmise horisondi lõimis raske liiv savi : ls3, sest vorstikese saab painutada ringikujuliseks, kuid moodustuvad praod . Tihenenud. Esineb valkjad laigukesi ja roostetäppe. Ph 7,0. Tüsedus 70-.. cm. Värvus kollakas pruun. Kooresus: veeriskivid pinnapeal. Aste 1.
Mullanimetus: Gleistunud leetjas muld
Mulla siffer : Kig
Profiil: A-E-Btg-Cg
Lõimisevalem: Ls1-sl-ls1-ls3
Keemine: alates 60-70 cm

5.1.2 Põllumaa sügavkaeve

Põllumaa sk.
Maaametist võetud info: X=6456457, Y=615695
A: Esimene horisont hästi tumedat värvi. Ph 6,8-6,9. Lõimis on kerge liivsavi: ls1, sest sõrmeproovi tehes 3 mm jämeduse nöör painutumisel murdus. Selles kihis esineb palju ussikäike. Huumuse horisondi tüsedus on 25 cm ning väljakujunemine on selge.
E: Üleminek järgmisele horisondile on järsk. Selle horisonti tüsedus 25-42(45) cm. Värvus kollakas hall. Universaalindikaatori järgi Ph 6,9-7,0. Lõimis saviliiv: sl. Juuri pole.
Btg: Üleminek järgmisele horisondile on mõõdukas. Värvus pruun. Universaalindikaatori järgi Ph 6,7-6,9. Lõimis liivsavi: Ls2. Horisondi tüsedus 45-60 cm.
Cg: Selge keemine alates 60 cm-st. Värvus pruun. Esineb rostetäppe ja gleilaike. Tihenenud. Esineb kive. Ajutiselt liigniiske muld. Horisondi tüsedus 60-.... cm. Universaalindikaatori järgi Ph 7,0-7,1.
Mullanimetus: Gleistunud leetjas muld
Mulla siffer: Kig
Profiil: A-E-Btg-Cg
Lõimisevalem: Ls1-sl-ls2-ls3
Keemine: alates 60 cm

5.1.3 Metsamaa sügavkaeve

O: Esimene horisont O-kõdu. Tüsedus 4-6 cm. Lõimis liiv: l. Universaalindikaatori järgi Ph 6,8. Hea juurestus. Kõdu lagunemis aste: keskmine.
A: Järgmise horisnti värv on tume hall. A horisont. Universaalindikaatori järgi Ph 4,0. Lõinis kerge kiivsavi: ls1. Tüsedus 6-33 cm. Esineb ussikäike. Jurestus tugev. Üleminek mõõdukas.
Bwg: Üleminek mõõdukas. Tüsedus 33-65 cm. Värv kollakas hall. Universaalindikaatori järgi Ph 6,0. Lõimis keskmine liivsavi: ls2. Tihenenud.
Esineb selge keemine alates 55-60 cm pinnast.
CG: Järgmise horisondi Ph 7,0-7,2. Värvuselt natukene tumedam kui eelmine horisont. Lõimis keskmine liivsavi ja raske liivsavi: ls2, ls3, sest vorstike painutamisel praguneb ja enne ringi moodustumist murdub / moodustuvad praod. Tüsedus 65-..cm. Esineb rostetäppe ja laigud.
Mullanimetus: Leostunud glei muld
Mulla siffer: Go
Profiil: O-A-BwG-CG
Lõimisevalem: l-ls1-ls2-ls2
Keemine: 55-60 cm pinnast

5.2 Tüüpilised mullad

5.2.1 Gleistunud pruunmullad

Gleistunud pruun muldade peamiseks tunnuseks on selgesti eristava pruunika värvusega saviakumulatiivne (argillic, cambic) horisondi olemasolu koos profiili alumises osas avalduvate gleistumise tunnustega (Cg- või BCg-horisontide esinemine. Ajutise liigniiskuse tõttu on sageli nende profiilis ka Bmg ( cambi-gleyic) või Btg (argilli-gleyic) horisondid . Nad on kujunenud tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele tõusvates põhjaveest lühiajalise liigniiskuse mõjul (Kõlli, Lemetti, 1999).
Gleistunud leetjatel muldadel on huumus- ja tekstuurse sisseuhtehorisondi vahele kujunenud heledavärvuseline eluviaalne (eluvic, E) horisont. Keemine algab enamasti Bt- või BC- horisondis vahemikus 60-90 cm.
Gleistunud leetjate muldade sagedasem profiili ehitus on A-Eg-Btg-Cg või A-Ebg-Bg-(BCg)-Cg. Samuti võib gleistunud leetjatel muldadel olla A-Bt(g)-BCg-Cg või A-AE(g)-Btg-Cg profiil.
Gleistunud leostunud ja leetjate muldade lähtekivimiks on põhiliselt karbonaatrikkad moreenid: valkjashall, kollakashall, kollakaspruun, punakaspruun või pruun moreen (Kõlli, Lemetti, 1999).

Gleimullad

Gleimullad on alaliselt liigniisked mullad, mida iseloomustab looduslikel aladel toorhuumuslik horisont (orgaaniline aine on halvasti lagunenud, pooleldi muundunud ja vähehumifitseerunud olekus mineraalsete osakeste vahel, olles mineraalosaga halvasti seotud, värvuselt tumehall kuni must), kuid esineda võib ka turvastunud kõdu või õhukest turbakihti. Künnimaade mineraalne horisont sisaldab parasniiskete muldadega võrreldes rohkem orgaanilist ainet – seega on tumedam. Mullaprofiil on allpool tugevasti gleistunud, moodustades teatud sügavusest alates gleihorisondi (G). See on hapnikuvaeses keskkonnas peamiselt raudoksiidi taandumise tõttu tekkinud sinakas-, rohekas - või valkjashall horisonti, milles esineb rohkesti roostevärvi laike – gleistumistunnused, mis katavad horisondist vähemalt 1/3. Vastavalt lähtekivimile ja omadustele eristatakse erinevad gleimuldi. Gleimuldade omadused ja nende tüüpprofiilid sõltuvad peamiselt lähtekivimi materjalist, liigniiskuse astmest ja põhjavee koostisest. Gleimullad asuvad madalatel tasandikel ja nõgudes ning liigniiskus võib olla tingitud nii kõrgest põhjaveest kui ka pealevalguvast pinnaveest. Huumuskatte all asuvates horisontides on savirikkamad leostunud, leetjad ja näivleetunud gleimullad, üldiselt suurendab gleistumine ka lasuvustihedust (Penu, 2005).
6. Muldade agronoomilised omadused

6.1 Gleistunud pruunmullad

Rohumaal ja põllumaal tehtud kaevetes on gleistunud leetjas muld (KIg). Huumuseringis oli huumusehorisondi tüsedus suhteliselt sarnane jäädes vahemikus 23-26 cm (tabel 1 ja 3). Rohumaal varasematel aegadel on kasvatanud vilja ja põllumaad kasutatakse stabiilselt vilajpõlluna. Huumusesisaldus on keskmine 3%. Rohumaal mulla Ph nõrgalt happeline (5,8-5,9), mis on taimekasvatuseks hea. Põllumaal mulla Ph rohkem neutraalne (6,8-6,9), mis on enamikule põllumajanduslikele kultuuridele on soodsaim mulla reaktsioon . Korese sisaldus on väike, mis lihtsustab mullaharimist. Põllumaa boniteet on keskmisest kõrgem jäädes 57 hp ja rohumaa boniteet jääb vahemikus 51-54 hp.
Gleistunud pruunmullad on kõrge produktiivsusega. Haritavate kuivendatud gleistunud pruunmuldade boniteet on keskmiste lõimiste korral 50-55 hindepunkti. Kergema lõimise korral on kuivendatud gleistunud pruunmuldade boniteet tunduvalt madalam -38-43 hindepunkti (Kõlli, Lemeti,1999).
Kuivendatud gleistunud pruunmullad on head põllumaad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks. Nad suudavad hästi rahuldada põllumajanduskultuuride nõudeid ja on ühteviisi sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Nii on nende kasutussobivus nisule ja kaerale 10, rukkile, odrale ja põldheinale 9 ning kartulile 8. Gleistunud pruunmuldade saagikus sõltub põhiliselt väetamisest ja kasutatud agrotehnikast. Nende keskmine saagikus on 18-24 ts kuiva heina hektarilt ( Kõlli, Lemetti, 1999).

6.2 Gleimullad

Metsas tehtud sügavkaeve tulemuseks on leostunud glei muld. Huumusesisaldus huumuseringis suhteliselt kõrge vahemikus 27-28 cm (tabel 2). Mulla Ph oli tugevalt happeline ( 4,0-4,3). Boniteet on keskmisest kõrgem 56 hp. Lõimis kerge liivsavi- ls1.
Põllumajanduslikus kasutuses olevaid gleimuldi on enamasti parandatud kuivendamisega , kuivendamata mullad üldjuhul kultuurmaaks ei sobi. Sügiseti ja kevaditi küllastuvad nad veega ning organiline aine muundub vaid suviti , kui mullas on piisavalt hapnikku. Profiili allosas valitseb pidev õhuvaegus ja arenevad taandumisprotsessid. Parandatud rähksed gleimullad sobivad hästi kaerale ja põldheinale, veidi vähem nisule, rukkile ja kartulile. Keskmise lõimisega leostunud, leetjad ja küllastunud gleimullad sobivad hästi kõikide kultuuride kasvatamiseks, kergema lõimisega eeskätt heintaimedele. Näivleetunud ja leetunud gleimullad sobivad paremini põldheinale, rukkile ja kaerale. Gleimullade miinusteks on: liigniiskus ja sellest tingitud vähene bioloogiline aktiivsus; aeglaselt soojenevad ja kuivavad; osal muldadel on happeline reaktsioon ; sageli raske lõimis või tihenenud profiil (Penu, 2005).

7. Uuritud muldade kasutamine ja kaitse

7.1 Kasutamine

Rohumaal kasvavatest rohttaimedest võib leida hiirehernest, naati, timutit, kurereha, valget mesikat. On tehtud kuivendustöid. Läheduses on endine kuivendamiskraav, praegune ametlik nimetus Kivilõppe peakraav.
Põllumaad kasutatakse viljapõlluna. Põllul kasvatatakse otra.
Metsa sügavkaeve on tehtud endisele lageraiele. Nüüdseks leidub sealt kuuske ja leppa. Kuusk on istutatud korrapäraste rividena.

8.Kokkuvõtte

Uurimise käigus sain teada, et alal on muldadeks leetjas gleimuld rohumaal ja põllumaal ning leostunud glei muld metsas. Lõimise seisukohalt rohumaal ja põllumaal ülemistes kihtides kergema lõimisega muld: ls1 ja alumistes kihtides raskema lõimisega muld.
Huumuse kihi tüsedus oli suhteliselt hea põllumaal ja rohumaal: 25-26 cm ja 23-25 cm. Metsas 27-28 cm. Keemine esines kõikides sügavkaevetes. Rohumaa ja põllumaa sügavkaeves 60 cm sügavusest. Metsa sügavkaeves 55 cm-st. Kõige paremini sobivad põllumajanduskultuuride kasvatamiseks gleistunud leetjad mullad.
Selle töö käigus õppisin tundma muldi, neid määrama ja kasutama. Uuritud mullad kasutatakse ja hoitakse hästi, muldade omaduste parandamiseks läbiviidud vajalikud tööd.

9.Kasutatud kirjandus

Maaamet - www.maaamet.ee

Penu, P. 2005. Eesti muldadest põllumehele.

Kõlli R., Lemetti, I. 1999. Eesti muldade lühiiseloomustus. Tartu

Rein J., 1993. Viljandimaa loodus ja esiaeg . Meie kodu lugu. Viljandi.

Tarvastu valla üldplaneering. 2007

Viljandi linna üldplaneering. Kaust II – lähtesituatsioon. 2010

10. Lisad

Lisa1. Üldine Tarvastu valla mullastiku kaart
Lisa 2. Välipäevik
Lisa 3. Liimmonoliidid
Muld ei tohi ühelgi etapil mureneda ega praguneda.
Lõimis eristatakse järgmiselt (sulgudes lõimise lühend mullkaardil):
liiv (l) - kuulikest ei saa veeretada, sest muld praguneb enne või pudeneb laiali
saviliiv (sl) - mullast saab voolida kuulikese, kuid mitte vorstikest
kerge liivsavi (ls1) - mullast saab voolida 2-3 mm jämeduse vorstikese, mis painutamisel murdub
keskmine liivsavi (ls2) - vorstike painutamisel praguneb ja enne ringi moodustumist murdub
raske liivsavi (ls3) - vorstikese saab painutada ringikujuliseks, kuid moodustuvad praod
savi (s) - vorstikese saab vabalt painutada ringikujuliseks
Seega, kui õnnestub mullast voolida vorstike ja seda natuke ilma pragunemata painutada, siis on
mulla lõimis taimekasvatuseks optimaalne.
18

.DOC Laadi alla originaalfail 18 lk · .doc · 193 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-08-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

193 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

corvusalbus Õppematerjali autor

kursusetöö

Muldade väliuurimine mullateadus mullad muld sügavkaeve Mullatekketingimused

Kasutatud allikad

https://www.maaamet.ee

Sarnased õppematerjalid

docx

Meriley Raudsepp PS 2020- 4

.... 4 2. UURIMISALADE ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................5 2.1. Mullatekketingimused...................................................................................................8 3. MULDKATTE KOOSSEIS................................................................................................11 3.1. Lõimiseline koostis.....................................................................................................11 4. MULDADE MORFOLOOGIA............................................................................................12 4.1. Rohumaa sügavkaeve...............................................................................................12 4.2. Põllumaa sügavkaeve................................................................................................13 4.3. Metsamaa sügavkaeve..............................................................................................14 5

Kategoriseerimata

docx

Liisoja ja Mäe talu mullastik

EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Liisoja ja Mäe talu mullastik Muldade väliuurimise arvestustöö Juhendaja: PhD dots. Endla Reintam Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Töö metoodika..................................................................................................... 4 2.Uurimisalade üldiseloomustus........................

Põllumajandus

docx

Kadrina valla mullastiku tingimused

Eesti maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Student Kadrina valla mullastiku tingimused Muldade väliuurimise kursusetöö Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2015 Sissejuhatus 1. Sisukord......................................................................................................................2 2. Sissejuhatus................................................................................................................3 3. Metoodika.................

Põllumajandus

docx

Mullateaduse välipraktika

Maakasutus: kultuurrohumaa. Taimestiku moodustavad ristik+karjamaa raihein kõrreliste ja liblikaliste segu. Maastiku relieef on nõrgalt laines tasandik. Mikrorelieefil on auk keskmiselt kõrgusel. Sügavkaeve kordinaadid: 58° 21' 56.16" N ; 26° 39' 57.28" E , 66 m. merepinnast Mulla profiil A-horisont Väljauhte horisont Sisseuhte horisont Lähtekivim A horisondis Ph 5,6 Happelisem vajaks lupjamist C horisont Ph 6,5 A 0-30 (35) E 30-50 (55) B 55-80 C 80-... Parasniiske muld I koresuse aste, veeriskivid pinnapeal Huumuse sisaldus 2-2,5% (2-5mm struktuursus oleks hea) Väga tugeva struktuurse mullaga ei ole tegu. Kokku keeramisel muld murdub ära. A Ls1 kerge liivsavi E Sl B Ls2 (Ls1) C Ls2 Punakas puun moreen (Karbonaadi vaba) Maa ameti lehelt andmeid: Mulla lõimisevalem: v°_1sl_10- 30/v°_1sl30-55/r_1ls_155-80/r_1(r_2)ls_2 Mullatüüp: KI, leetjas muld,

Mullateadus

doc

Mullastikukaardi analüüs

.......................................4 1.2.1. Šifrid....................................................................................................... 4 1.2.2. Lõimised................................................................................................. 4 1.3. Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega......................................................................................................... 5 1.4. Muldade omadused...................................................................................... 5 1.5. Muldade kasutussobivus.............................................................................. 7 1.6. Boniteet........................................................................................................ 8 1.7. Põllumassiivi metsastamine.........................................................................8 1.8. Agromelioratiivsed võtted.........................

Mullateaduse alused

docx

Nimetu dokument

Juhendaja: Endla Reintam, prof Tartu 2020 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Muldi tuleb kaitsta kuna mullad on taastumatu loodusvara ning see pakub palju ökosüsteemiteenuseid, milleta inimkond elada ei saaks. Kahjuks ei hävine mullad mitte ainult inimese tõttu, vaid hävinemisele aitavad kaasa ka looduslikud tegurid nagu näiteks erosioon. Selleks et inimesed aitaks võimalikult palju kaasa muldade säilimisele ja aitamaks paremini takistada muldade hävinemist, selleks aga tuleb teada konkreetse koha näitajaid. Töö eesmärgiks oli uurida Uue-Vidriku talu mullastiku, morfoloogiat, agronoomilisi omadusi ja kasutussobivust. 3 TÖÖ METOODIKA 1.1.Välitööd Kaeved teostati Põlvamaal, Veriora vallas, Tsirksi külas. Kaeved tehti põllumaale, metsamaale ja rohumaale. Kaevete tegemiseks kasutati mõõdulinti, labidat, nuga, 30%

Kategoriseerimata

docx

Mullastikukaardi analüüs

Ko 90/rls 9,86 29,2 KIg vls50- 25-30 II 0,815 0,32 80/r,ls Go vls30- th25-30 0,109 2,4 50/rls Kokku 33,8 100 Sifrite, lõimisevalemite ja muude tähisete seletused KI leetjas muld Ko leostunud muld Klg gleistunud leetjas muld Go Leostunud gleimuld V° veeris ls liivsavi r rähkne vls40-90/rls (KI,Ko lõimis) nõrgalt veeriseline kerge liivsavi tüsedusega 40-90 cm, sellele järgneb tugevasti rähkne kerge liivsavi vls50-80/r,ls (Klg lõimis) nõrgalt veeriseline kerge liivsavi tüsedusega 50-80 cm, sellele järgneb keskmiselt rähkne ja tugevalt rähkne kerge liivsavi. vls30-50/rls (Co lõimis) nõrgalt veeriseline kerge liivsavi tüsedusega 30-50 cm,

Mullateadus

docx

Mullastikukaardi analüüs

KIg v°_1sl35/v°_1ls_ 130-40/v_1ls_1 24-27 II 0,3 4 Kokku: 6,5 100 Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 65448024352 kohta. Põllumassiivi kontuur märgitud punase joonega. Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eesti kaardil on näidatud punase ristiga. Kolme suurima mulla horisontide tüüpprofiil ja selle selgitus 1. Leetjas muld (KI) - A-El-Bt-C. Huumushorisont, järgneb lessiveerunud horisont ning tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont, lõpuks mulla lähtekivim. 2. Gleistunud leetjas muld (KIg) - A-El(g)-Bmtg-Cg. Huumushorisont, väljauhtehorisont, milles gelistumistunnustega horisont, sellele järgneb sisseuhtehorisont ja seejärel mulla lähtekivim gleistunud horisondiga. (pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas) 3. Leostunud gleimuld (Go) - AT-Bwg-CG

Keskkonnakaitse

Rohkem sarnaseid