Põltsamaa ja pedja jõed (0)

Tallinna Ülikool
Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut
PÕLTSAMAA JA PEDJA JÕED
Referaat
Koostaja :
Rühm:
Juhendaja:
Tallinn 2012
Põltsamaa jõgi
Muud nimed:Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi, Jõeosade kohalikud nimed allavoolu :Vao, Vorsti, Ao, Piibe, Nava, Uusjõgi (Räägu kanal ), Jõeküla, Rutikvere jõgi.Vanad nimed:Mõhu, Mõhkküla jõgi, Endine jõesäng, mis ühendab jõge Preedi jõe alamjooksuga:Vanajõgi, Vana-Vorsti jõgi.
Üldandmed.Jõgi on Pedja jõe suurim lisajõgi,Eesti üks pikemaid ja veerikkamaid jõgesid.Jõe ülemjooks asub Lääne-Virumaal,keskjooksu ülemine osa Jõgeva- ja Järvamaa piiril ,keskjooksu alumine osa Jõgeva- ja alamjooks Viljandimaal .Jõgi algab Tamsalu alevist 5,5 km ida pool ja suubub Pedja jõkke paremalt kaldalt 4,3 m kaugusel suudmest;pikkus 135 km , valgala 1310 ruutkilomeetrit.Tähtsamad lisajõed:Ilmandu jõgi (13 km,suubub paremalt kaldalt 115,2 km kaugusel suudmest),Nõmme jõgi,Preedi jõgi,Tamsi peakraav (11 km,suubub vasakult kaldalt 78,1 km kaugusel suudmest),Võllinge oja (13 km,suubub paremalt kaldalt 77,8 km kaugusel suudmest),Päinurme jõgi (15 km,suubub paremalt kaldalt 55,1 km kaugusel suudmest),Sepaoja (11 km,suubub paremalt kaldalt 54,2 km kaugusel suudmest),Nõmavere peakraav(10 km,suubub paremalt kaldalt 28,3 km kaugusel suudmest),Annikvere peakraav (12 km,suubub vasakult kaldalt 25 km kaugusel suudmest),Soosaare peakraav (13 km,suubub paremalt kaldalt 20,9 km kaugusel suudmest) ja Pederna oja (8 km,suubub vasakult kaldalt 11,5 km kaugusel suudmest).Enam lisajõgesid on lühikesed.
Jõe ülemjooksu ülemine osa asub Pandivere kõrgustikul,ülemjooksu alumine osa ja keskjooks keskjooks Kesk-Eesti tasandikul ning alamjooks Võrtsjärve nõos.Jõe valgala hõlmab Pandivere kõrgustiku lõunanõlva ja Võrtsjärve madaliku põhjaosa.Põltsamaa jõgi algab Ärina-Kännukülas,Tamsalu-Väike-Maarja maantee ääres olevast allikast.Jõe lähe asub Väike-Maarja alevit 3,5 km loode ja Porkuni järve lõunaosast 2 km lõun pool.Algusosas voolab jõgi 4-5 km pikkuselt Porkuni ürgoru lõunaosas läbi võsastunud niitude ja metsa lõuna suunas.Mõisamaa küla kohal ürgorg lõpeb.Jõgi siseneb mõhnade ja vallseljakute piirkonda ning käändub Ebavere mäe loodejalami ees edelasse.
Jõe veepinna absoluutne kõrgus on lähtel 105 m ja suudmes 32,8 m.Jõe langus on 72,2 m ja keskmine lang 0,54 m/km.Lang on võrdlemisi suur esimesel 20 km-l lähtest kuni Imandu jõe suudmeni (keskmiselt 0,95 m/km) ja keskjooksul Raasna oja ja Alevisaare peakraavi e. Külmaoja suudme vahemikus (20 km-1 21 m,s.o. keskmiselt 1,05 m/km).
Ülemjooksul ja keskjooksu alumises osas on jõe lähiümbruses ülekaalus tiheda asustusega põllustatud alad.Keskjooksu ülemises osas ja alamjooksul voolab jõgi valdavalt läbi soode ja soiste metsade,kus inimasustus on väga hõre vüi puudub.Jõkke kandub reostust ülemjooksu piirkonnas Väike-Maarja alevist,Rakke alevikust, Kiltsi asundusest,keskjooksul Põltsamaa linnast,Päinurme, Adavere ja Kamari alevikust.1988. a. asusid jõe läheduses loomapidamis suurfarmid Väike-Maarjas,Aol, Piibel ja näiteks Pärinurmes.
Kõlvikute jaotus jõe valgalal on A.Loopmanni (1979) andmeil järgmine:põld 38%,mets 37%,soo 8%, soostunud heinamaa ja võsa 17%.
Jõesängi laius on keskjooksul 6-70 (keskmiselt 20) m ja alamjooksul 12-40(keskm. 25) m ja sügavus keskjooksul 0,3-4,3 (keskm. 1) m ja alamjooksul 1,3-3,4 (keskm. 2) m.Keskjooksul on jõeoru laius 100-1200(keskm. 200) m ja sügavus 4-11 (keskm. 5) m.Alamjooksul on org väljakujunemata.Seal on jõe aasta keskmine vooluhulk 12,3 kuupmeetrit sekundis.
Suurtaimestik.Põltsamaa jõe seitsmes uuritud lõigus registreeriti 1997. a. suvel 38 liiki sootaimi.Kõik jõelõigud olid liigirikkad.Kõigis seitsmeis lõigus esinesid kollane vesikupp , haruline jõgitakjas ja päideroog,Kuues lõigus kasvas vesikerss,viies lõigus harilik konnarohi ,suur parthein ja järvkaisel.Samblaid esindas Rutikvere ja Väike-Kamari lõigus vesisammal ja vetikaid Väike-Kamari lõigus rohevetikad ja eriviburvetikas.Väike-Kamari lõik oli kõige vetikarikkam uurimislõik kogu jões.Ülemjooksul Kiltsis uuriti suurtaimestikku jõe süvendamata osas sillast ülesvoolu.Lõik oli väga taimestikurikas.Soontaimi leiti 11 liiki ja nende katvus oli 85%.Pilku püüdsid väga suured ja kaunid kollase võhumõõga õitsvad kogumikud.Piibelõigus leiti 14 liiki soontaimi.Nende katvus oli 30-40%.Keskjooksul Jõeküla lõigus leiti 16 liiki soontaimi,mis kasvasid jões katvusega 20-30%.Rutikvere lõik oli soontaimede poolest liigirikkaim.Registreeriti 20 soontaime liigi esinemine.Taime katvus sillast ülesvoolu oli 40%.Allavoolu oli katvus sillale lähemas piirkonnas kuni 80-90%.Kallastel kasvasid vaheldumisi päideroog ja rooghein. Viimasega koos kasvas vähemal hulgal laialehelist hundinuia,pilliroogu,harilikku konnarohtu.Oli näha ka vesioblika ja vesikersa kogumikke.Jõe keskosas olid kollane vesikupp ja ujuv penikeel .Adavere lõigus leiti 17 liiki soontaimi ja katvus oli 20-30%.Selles jõelõigus kasvas võrdlemisi palju soo-lõosilma.Väike-Kamari lõik oli rohke ja liigirikka suurtaimestikuga.Soontaimi oli 19 liiki ja nende katvus oli 75-80%.Domineerivaid kooslusi moodustasid järvkaisel,suur parthein ja laialeheline hundinui.Rohkesti oli vesisammalt.Palju oli ka veepinnal vetikavorukaid.Alamjooksul Lalsi ’’Laashoone’’ lõigus leiti 15 liiki soontaimi.
Põhjaloomastik.Põltsamaa jõe põhjaloomastik oli enamikus uurimiskohtades keskmiselt mitmekesine ,mõõdukalt isendirohke ja kõrge biomassiga.Põhjaloomastiku koosseis oli jõe ülem-,kesk- ja alamjooksul oluliselt erinev ja varieerus aastati.
Ülemjooksul Kiltsi lõigus oli põhjaloomastik (1979) võrdlemisi liigivaene (29 taksonit),keskmiselt isendirohke ja kõrge biomassiga.Dominantideks olid biomassilt jõe kirpvähk ja arvukuselt kihulase vastsed .Arvukalt leidus vesikakandit ja Eestis harva esineva ühepäevikulise vastseid.Keskmisel hulgal olid esindatud väheharjasussid,kaanid,karpvähiline,vesilestalised,ehmestiivalise, kahetiivaliste ,habesääsklaste vastseid. Limused puudusid.Surusääsklaste vastsed moodustasid kõigist 13%.Piibe lõigus määrati bentilisi selgrootuid 44 taksonit.Põhjaloomastiku isendirohkus oli keskmine.Surusääsklaste vastsed moodustasid kõigist isendeist 10%.Keskjooksul Jõeküla lõigus leiti põhjaloomi 42 taksonit.Zoobentose isendirohkus oli alla keskmise,kuid biomass kõrge.Surusääsklaste vastsed moodustasid kõigist isendeist 34%.Rutikvere lõigus oli põhjaloomastik mõõdukalt mitmekesine (39 taksonit) ,keskmise asustustiheduse ja keskmisest madalama biomassiga.Surusääsklaste vastsed moodustasid kõigist isendeist 10%.Pajusi koolmel oli põhjaloomastik mitmekesine (48 taksonit),mõõdukalt isendirohke ja kõrge biomassiga.Domineerisid ka teod biomassilt.Surusääsklaste vastsed moodustasid kõigist isendeist ainult 7%.Väike-Kamari lõigus oli põhjaloomastik väga liigirikas ,isendirohke ja kõrge biomassiga.Arvukalt leidus jõe kirpvähki,vesilestalisi ja ühepäevikulise vastseid.Surusääsklaste vastsed moodustasid kõigist isendeist 17%.Alamjooksul Lalsi lõigus oli põhjaloomastik mitmekesine(50 taksonit),asustustihedus keskmine ja biomass alla keskmise.Surusääsklaste vastsed moodustasid kõigist isendeist 24%.
Kalastik .Teada on järgmise 14 kalaliigi leidumine:jõe-,vikerforell, haug , angerjas ,särg, teib ,turb,säinas,roosärg, linask , latikas , lepamaim ,luts, ahven .
Jõe seisund.1997. a. suvel oli Põltsamaa jõe vesi ülemjooksul Kiltsis hüpertroofne(liigtoiteline),kõigis muudes uurimislõikudes mesotroofne (keskmise toitelisusega).
Põltsaamaa jõe asukoht ja jõgi pildil.
Pedja jõgi
Muud nimed: Avanduse jõgi (lähtest kuni Onga jõe suubumiseni), Pede jõgi (Põltsamaa jõega ühinemiskohast kuni Emajõkke suubumiseni).
Pedja jõgi on Emajõkke suubuv veerohkeim ja üks pikemaid lisajõgesid. Valdav enamik jõest paikneb Jõgevamaal, algusosa Lääne-Virumaal, alamjooksu alumine osa on Viljandimaa ja Tartumaa piiriks .
Lisajõed: Padu peakraav, Karaski oja, Salla jõgi, Mõra oja, Koila peakraav, Rohe peakraav, Onga jõgi, Kurgoja, Kaave jõgi, Pikknurme jõgi, Umbusi jõgi ja Põltsamaa jõgi.
Pedja on pikkuselt neljas jõgi Eestis. See saab alguse Pandivere kõrgustiku lõunanõlval, Simuna allikast ja suubub Emajõkke 93 km kaugusel suudmest. Enamik ülemjooksust asub Alutaguse madalikul, keskjooks suures osas Vooremaal , ning alamjooks Võrtsjärve nõos. Algpunkt asub Simuna aleviku lääneservas asuvas Katku allikas. Pedja jõe kogupikkus on 122 km ja valgala on 2719 ruutkilomeetrit.
Jõgi on keskmise kaldega. Jõe langus on 69,3 m ja keskmine lang 0,57 m/km. Vesiveskeid on jõel varasematel aegadel olnud kümmekond.
Algselt peeti Pedja jõge Põltsamaa jõe suurimaks lisajõeks.
Jõgi voolab läbi Avanduse soo, läbides Mällo paisjärve, väljudes Arukse külas soost jätkab jõgi voolamist Käru külast idas asuvates soistes metsades, ning jõuab Pedja e. Paasiku sohu. Jõgi ühineb Rohe küla all Onga jõega, üks kilomeeter edasi jõuab jõgi Vooremaale, kust maalt edasi suundub lõuna poole. Selles sihis voolates läbib jõgi Saeveski paisjärve, Võduvere metsad, Mõisamaa küla, Jõgeva aleviku ja Jõgeva linna idaserva. Jõgeva alevikus on jões kilomeetri pikkune kitsas , 12 hektari suuruse pindalaga saareke ja praeguseni töötav üle 300 aasta vanune vesiveski . Jõgevalt kolm kilomeetrit allavoolu Paiknkülas on jõel paisjärv ja väike hüdroelektrijaam. Härjanurme külas on Pedjal samuti elektrijaama paisjärv, mis varustab veega ka jõe idakaldal asuva kalamajandi tiike. Edasi möödub jõgi paremal kaldal asuvast Kursi ja vasakul kaldal asuvast Kirikuvalla külast ja läbib Puurmani aleviku, kus on järjekordne paisjärv ja kus Pedja ühineb Kaave jõega. Puurmanist edasi voolab Pedja Võrtsjärve nõos. Algul suundub jõgi 3 kilomeetrit lõunasse, Laeva soo põhjaserva lähedal käändub jõgi läände, voolab läbi Utsali ( Kunila ) ümbruse metsade ja jõuab Umbusi raba idapiirile. Seal, Umbusi jõe suubumispaigas, pöördub Pedja lõunasse ja siseneb 3-4 kilomeetri pärast Rõika sohu, ühineb veerikka Põltsamaa jõega ja suubub ühinemiskohast 4,3 kilomeetri pärast Emajõkke. Jõe alamjooks Madisemäe ümbrusest kuni suudmeni asub Alam-Pedja looduskaitseala piires.
Alam-Pejda looduskaitsealal on 12 vooluveekogu ning 57 vanajõge. Väga eriilmeliste vanajõgede keskmine laius on 30–40 meetrit ja sügavus 2–4 meetrit.
Alam-Pedja jõgedes elab 35 liiki kalu. Arvukamad kalaliigid on särg, latikas,säinas ja haug. Mitu Emajõe lisajõge on lõhilaste kudemis- ja elupaigad .
Alam-Pedja jõgedes leidub elupaiku neljale üleeuroopalise kaitseväärtusega kalaliigile: siin elavad võldas, hink ning tõugjas, Emajõe vanajõed on üks tähtsamaid vingerja elupaiku Eestis. Jõgedes on tegutsemas vähemalt 25–30 saarmast ning 200 kobrast, samuti on leitud 22 liiki 43-st Eesti mageveekogude molluskiliigist. Pedja ja Põltsamaa jõe kiirevoolulistes osades elab arvukalt paksukojalist jõekarpi.
Kalastik. Jõe lähteosa, madal Simuna allikas, allikajärv on väga kalavaene: leitud on ainult haugi , kelle arvukus on olnud alla keskmise. 1994. aastal oli kalastik keskjoosksul liigirikas, ligi 10 liiki, kuid seejuures ebapüsiva koosseisu ja arvukusega. Härjanurmest kuni Puurmanini on jõgi kalarikas , koosseisult mitmekesine ja liigirikas. Härjanurmel oli jõgi väga kalarikas ja registreeriti 12 kalaliiki. Väga arvukalt oli särge, arvukalt trullingut, vähem leidus ahvenat, säinast ja haugi. Tõrve lõigus leiti kalu samuti 12 liiki: enim oli särge ja viidikat, palju oli ka võldast, keskmisel hulgal ahvenat, haugi, rünti, lepamaimu ja trullingut. Rikkalik ja erakordselt mitmekesine (18 liiki) oli kalastik lõigus allpool Puurmani paisus. Vähearvukalt leidus särge, arvukalt lepamaim ja viidikat ning võrdlemisi arvukalt haugi. Jüriküla ja Utsali lõigus oli kalastik koosseisult üsna mitmekesine (9 ja 10 liiki) ning kalarohkus keskmine.
Pedja jõgi Kirnal Foto: 25.05.2001 Uudo Timm
Kasutatud kirjandus
Joonuks, Helmut . Pedja Jõgi. Tallinn 1975
Järvekülg, Arvi. Eesti jõed. Tartu, 2001
Alam-Pedja looduskaitseala (2012) [ http://et.wikipedia.org/wiki/Alam-Pedja_looduskaitseala ]
Pedja jõgi (2011) [ http://et.wikipedia.org/wiki/Pedja_jõg i]
Pedja jõgi[ http://kalakoht.ee/veekogu/pedja-jogi/ ]