50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kennos
Õppematerjali autor
TALLINNA ÜLIKOOL Jägala ja Keila jõed ja joad Referaat Veronika Humal ja Helle-Kai Saapar Matemaatika- ja Loodusteaduskond Õpperühm: LG-1 Juhendaja: Kaija Käärt Tallinn 2011 Sisukord Jägala jõgi........................................................................................................................................3 Üldandmed...................................................................................................................................3 Taimestik......................................................................................................................................3 Põhjaloomastik.............................................................................................................................4 Kalastik...................
Võrtsjärve madalik on Eesti maastikurajoon. Madaliku pindala on 1747 km2 ja sellest üle kolmandiku (37,1%)on soostunud. Võrtsjärve madalik hõlmab selle keskmes oleva Võrtsjärve kaldalähedasi alasid ning põhja pool lõikub sügavalt mandrisse, piirnedes Kesk-Eesti lavatasandikuga. Võrtsjärve madaliku kujunemine algas Holotseeni algul ning see hõlmab suurt osa tollasest Suur-Võrtsjärvest. Maastikurajooni ilmestavad mitmed loogelised jõed, mille kallastel kasvab haruldane lammimets, samuti jääb siia Emajõe ülemjooks. Suhteliselt ühtlast reljeefi ilmestavad voorestikud. Põltsamaa jõgi on jõgi Eestis, Pedja jõe parempoolne lisajõgi. Jõe pikkus on 135 km ja valgla 1310 km². Jõe lähe asub Tamsalu linnast 5,5 km ida pool ja suubub Pedja jõkke paremalt 4,3 km kaugusel selle suudmest, olles Pedja jõe suurim ja veerohkeim lisajõgi. Põltsamaa jõe ääres asub Põltsamaa linn
Tootsi Lasteaed- Põhikool Võhandu jõgi Referaat Autor: Maris Ennusaar Klass: 9. klass Detsember 2012 Asukoht Võhandu jõgi Muud nimed: Pühajõgi, Väike-Võhandu jõgi (lähtest kuni Vagula järveni); Suur-Võhandu, Voo jõgi (Vagula järvest väljumisest kuni suudmeni). Pühajõe eri osade kohalikud nimed: Alaküla oja (lähtest kuni Jõksi järveni), Ritsike, Lajavangu, Kärgula, Linnamäe, Osula, Sõmerpalu jõgi. Eesti pikim jõgi, paikneb Kagu-Eestis Põlva ja Võru maakonnas ning omab arvukalt lisajõgesid. Algab Saverna külast 0,5 km edela pool ja suubub Lämmijärve. Pikkus 162 km, valgala 1420 ruutkilomeetrit. Suurem osa jõe ülemjooksust asub Otepää kõrgustiku idaosas, ülemjooksu alumine ja keskjooksu ülemine osa Võru orundis, keskjooksu alumine osa ja alamjooksu alumine osa Peipsi nõos. Lisajõgede (Rõuge, Iskna) kaudu hõlmab jõgikond ka osa Haanja kõrgustikust. Lähteos
on 40-100 m, jõe laius on suviti 20-100 m ja Valgala 9740 km2 sügavus 1,4-11 m (enamasti 2-4 m; sügavaim Äravoolumoodul 7,2 dm³ s-1 km-2 koht on Kavastu haud, kõige madalam Kärevere kärestikus). Emajõgi on ainuke täies Aastane 2,26 km³ ulatuses laevatatav jõgi Eestis (lisajõgedest on keskmine äravool osaliselt laevatatavad Elva, Pedja ja Ahja). Emajõe veetaseme maksimaalne tõus üle suvise madalseisu on kuni 4 meetrit. Veetaseme tõusuga kaasnevad jõeäärsetel luhtadel ulatuslikud üleujutused, kus suurvee ajal sängist väljuv jõgi kuhjab sinna kaasaskantavat materjali lammialluuviumi. Emajõe säng Kagu-Eesti lavamaal (eeskätt Tartust üles- ja allavoolu) on Eesti esinduslikumaid 3 lammorgusid. Teadaolevalt on veetase Emajõkke suubuvad jõed ja ojad
kalevivabrikutes ja elektrijaamades. Samuti kasutatakse jõgede vett põldude, rohumaade ja aedade kastmiseks. Mitmed kodumaa vanema ajaloo uurijad on rõhutavad kalapüügi suurt tähtsust vanade eestlaste elus. Oma töös räägin Eesti pikimast jõest kui väärtuslikust maastikku osast, kus leidub kohalikku identiteeti loovaid elemente, sobivaid elupaiku erinevatele taimedele ja kaladele ning häid võimalusi ajaveetmiseks. 1. Eesti jõed Jõed ja nende lähiümbrus on suur osa Eesti looduse ilust ja omapärast. Jõgedega on seotud suur hulk Eesti kaitsavaid loodusobjekte. Jõgedega on seotud rahvapärimusi, uskumisi ning ajaloosündmusi. Eesti on küll väike, kuid siin võib kokku lugeda mitutuhat jõge ja oja. Seega on Eesti jõdederikas maa. Meie jõed on aga enamasti lühikesed ja vee hulk on neis väike: vaid 15 jõge on üle 100 km pikad. Kõige pikem jõgi on Võhandu jõgi. Pikimad on Võhandu, Pärnu ja Põltsamaa jõgi
pikaajaline lumikate (kuni 135 päeva) ja järverohkus (üle 130 väikese järve). Peaaegu kõik Otepää kõrgustiku piirid on hästi nähtavad, sest neid tähistavad Rõngu ja Elva org läänes, Voika- Tatra ürgorg põhjas, Reola ja Ahja ürgorg idas. Kagus on Otepää kõrgustiku piirid väljendanud nõrgelt Urvaste ürgoru kaguosaga Sulbi–Puskaru joonel (Vikipeedia. Otepää kõrgustik, 2015). Otepää kõrgustiku suurimad järved ja pikimad jõed: Pangodi järv (ka Pangoti järv) asub Tartumaal Kambja vallas Pangodi küla lähistel. Järv paikneb merepinnast 105,4 m kõrgusel Otepää kõrgustiku põhjanõlval. Järv on kuni 11 meetri sügavune, keskmine sügavus on 3,9 m (Vikipeedia. Pangodi järv, 2015). Otepää kõrgustiku põhjaosas asub järvestik, kuhu kuuluvad Pangodi järv, Kodijärv, 10 Kogrejärv, Kävandu (Kavandi) Suur- ja Väikejärv. Pangodi järv on väga sopilise,
2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76 3.6. Eesti jõed ja järved ... 80 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90 3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98 Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98 LISA Sõnastik ... 102 Geokronoloogiline skaala ... 107 --- 4 Kuidas kasutada õpikuid? Õpik koosneb põhitekstist koos jooniste ja fotodega ning õpiku lõpus olevatest lisamaterjalidest. Joonised ja fotod on õpetusliku tähendusega
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, florist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid