EESTI HALDUSJAOTUS MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI (1)

5 VÄGA HEA

EESTI HALDUSJAOTUS MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI.

HALDUSJAOTUS MUINASAJAL

Enne ristirüütlite tulekut hakkasid kujunema kihelkonnad ja nendest omakorda maakonnad . Suuremad maakonnad ja nende tähtsamad linnused olid:

Viru - Tarvanpää, Äntu punamägi, Padalinnus.

Harjumaa - Varbola-Jaanilinn (eesti suurim linnus sel ajal).

Reval - Toompea , Iru.

Läänemaa - Ridala, Lihula , Soontagana.

Sakala - Lõhavere ehk Leol, Viljandi.

Ugandi - Tarbatu, Otepää.

Saaremaa - Valjala , Muhu , Pöide.

Järvamaa.
Väiksemad maakonnad olid: Nurmekund, Alenpois, Vaiga, Mõhu.
Üksikuid kihelkondi oli 45. Iga kihelkonna ees oli 1 või 2 vanemat. Kihelkonna keskuseks oli linnus. Kihelkond koosnes küladest, mille ees oli külavanem.
Linnuseid oli eestis 100-120. Need jagunesid maalinnadeks ja linnamägedeks. Linnamägede tüübid: Mägilinnus (Näiteks: Otepää); neemiklinnus (Näiteks: Rõuge); kalevipoja säng (Näiteks: Alatskivi ). Läänemaal ja Saaremaal olid linnused maalinnade tüüpi. Need olid tasase maa peal ringvall linnused. Ringvallid ei olnud looduslikud.
Ühele vanemale allunud piirkondi nimetati juba arvatavasti sellel ajal VALLAKS (sõnast meelevald).
13. sajandi alguses tekkisid algelised maakondade liidud.

HALDUSJAOTUS KESKAJAL (1227-1558)

1227 - lõppes muistne vabadusvõitlus.
1558 - algas Liivisõda.
Eesti ala jaoutati Sakslaste ja Taanlaste vahel.
Sakslasi esindas alguses mõõgavendade ordu, hiljem Liiviordu.
Mõõgavendade ordu loodi Riias 1202. Löödi puruks 1236 Saulepi lahingus. Ordu jäänused läksid liiviordusse.
Liiviordu loodi 1237 , ning likvideeriti 1561 Liivisõja käigus.
1227 - Taanlased said Põhja-Eesti Tallinnaga. Järvama jäi Ordu võimu alla tingimusel, et maakonda ei ehitata ilma Taani nõusolekuta ühtegi linnust.
Kahekümnendate lõpus ja kolmekümnendate alguses püüdsid 2 paavsti legaati: Modena Wilhelm ja Alna Baldwin, moodustada vaheriiki Viru, Järva ja Läänemaast, mis pidi alluma otse paavstile. Sellega püüdis paavst vahele astuda Ordu ja Taani tülile, kuigi tulemuseta.
13. sajandil kujunesid Vana- Liivimaa väikeriigid, mida juhtisid maahärrad:

Taani kuningas - "Eestimaa Hertsog "

Tartu piiskop

Saare-Lääne piiskop

Ordumeister

LIIVI ORDU

Liivi ordu oli Saksa ehk Deutoni ordu üks alam ordusid. Kõige tugevam eesti väikeriikidest. Pindala, umbes 16'000 kmý, jagunes foogtkondadeks ja kontuurkondadeks. Nende eesotsas olid vastavalt foogtid ja kontuurid. Keskusteks olid linnused. Need haldusüksused jagunesid omakorda väiksemateks ametkondadeks, millede keskused olid mõisad.
Keskus oli Riia linnas. Hiljem Võnnus ehk Cesis 'es. Ordu linnad olid eestis: Viljandi, Paide, Karksi , Uus-Pänu, Kursi, Lihula, Põltsamaa.

TARTU PIISKOPKOND

Keskus Tartu. Eesotsas piiskop, keda toetasid 12 kanoonikust ehk toomhärrast koosnev kapiitel. Tartu piiskop allus Riia peapiiskopile. Piiskopi tähtsaim abiline oli foogt . Tartu vaimuliku võimu alla kuulusid ka ordu alald eestis. Poliitiliselt oli Tartu piiskopkond Saksa- Rooma -Keisririigi lään.
Linnuste eesotsas olid pealikud . Tähtsamad linnused olid: Tartu, Otepää (vanim kivilinnus eestis), Kirupää ja Vastselina.

SAARE-LÄÄNE PIISKOPKOND

Ülesehituselt ja alluvus hierarhialt sarnanes Tartu piiskopkonnale.
Piiskop oli nii vaimulik kui ka ilmalik juht. See tähendab teokraatlik riik.
Keskuseks oli alguses Lihula, kuid siis pidid orduga võimu jagama . Alates 1251. aastast oli keskuseks Vana-Pärnu. 1263 Leedulased Mindaugase juhtimisel hävitasid Vana-Pärnu. 1265 viidi piiskopkonna keskus üle Haapsallu. 14. sajandi keskpaigast mõningate vaheaegadega on pealinnaks loetud Kuressaaret.
Tähtsamad linnused: Lihula, Haapsalu, Kuressaare ja Koluvere.

TAANI VALDUS

Nimetati ka Harju-Viru või Eestimaa hertsogkond. Vaimuliku juhtimise küljest oli see Tallinna piiskopkond. Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile. Piiskopil puudus ilmalik võim.
Maahärraks oli Taani kuningas - ilmaliku võimu esindaja. Kuningat esindas kohapeal asehaldur keda abistas umbes viieteist liikmeline maanõukogu. Keskus oli Tallinn. Tähtsamad linnused: Toompea, Rakvere, Narva.
1343-1345 - Jüriöö Ülestõus.
1346 - Taani müüs oma Põhja-Eesti valdused Saksa ordule (keskus Marienburgi linnus).
1347 - Saksa ordu andis Eesti Liivi ordule. Liivi ordu juht oli ordu meister. Saksa ordut juhtis kõrgmeister.
1397 sai Harju-Viru vasallid " Jungingeni armukirjaga" suuremad õigused kui varem.
Eestis oli alles 3 vÄikeriiki, mis päsisid Liivi sõjani.
1558-1583 Liivi sõda.
Sõda alustas Vene tsaar Ivan IV, kes vallutas alguses enamuse Eestist.
Septembris 1559 müüs Saare- Lääne piiskop VON MÜNCHAUSEN oma valdused Taani Kuningale , Frederic II-le. See andis S-L PK oma vennale - Magunusele.
1560 - Magnus jõudis oma laevastikuga Kuressaarde.
1563 sai Kuressaare linna õigused.
Juunis 1561 - Rootsi kuningas Erik XIV alistas Harju-Viru rüütelkonna järvamaal.
Novembris 1561 - Ordumeister O. Kettler alistus Poola kuningale Sigismund II Augustile, kes andis Lõuna-Eesti aadlikele oma privileegid , millega endiste mõisnike valdused säilisid. Kettler hakkas valitsema Kuramaa hertsogiriiki. Tema perekond valitses seal veel kaua aega.
1572 -1577 oli kogu mandri Eesti välja arvatud Tallinn Venemaa käes. Ivan IV abil kuulutas MAGNUS välja Eesti Kuningriigi.
Magunus on olnud ainuke Eesti kuningas. Vastutasuks aitas Magnus vene vägedel kahel korral Tallinnat piirata.

KOLME KUNINGA PERIOOD

Peale Liivi sõda jätkusid Poola ja Rootsi vahelised sõjad.
Rootsile kuulunud Põhja-Eesti jagunes neljaks maakonnaks ehk kreisiks: Harju, Viru, Järva ja Läänekreis. Neile lisaks 7 linnuse lääni: Tallinn, Paide, Rakvere, Norra, Haapsalu, Koluvere, Lihula. Linnuseläänide allosadeks olid mõisaläänid.
Riigimõisate valitsejateks olid foogtid. Kuninga esindajaks oli Tallinnas kuberner . Kohalik rüütelkond käis koos Maapäevadel - rüütlite omavalitsus .
Eestit nimetati Eestimaa Hertsogkonnaks.
Peale Liivi sõda oli Eesti alal jaotatud 3 kuninga vahel. Algas nn kolme kuninga aeg.

Rootsi kuningale kuulus Põhja-Eesti.
Taani kuningale kuulusid Eesti saared.
Poola kuningale kuulus Lõuna-Eesti.

POOLA VALDUS

Koosnes Liivimaast . Poole kuninga esindajat nimetati asehalduriks. Maa oli jaotatud kolmeks presidentkonnaks. 16. sajandi lõppus jaotati ümber vojevoodkondadeks. Need oli Tartu, Pärnu ja Võnnu vojevoodkonnad. Neid juhtisid eluaegsed presidendid . Vojevoodkonnad jagunesid starostkondadeks, mida juhtisid staarostid. Kokku oli staarostkondi 9: Tartu, Laiuse , Kirumpää, Vastselina, Pärnu, Viljandi, Põltsamaa, Tarvastu, Helme. Starostkonnad jagunesid mõisa aladeks ehk folvarkideks.
Rüütelkonnals säilis omavalitsus.
Valga sai linnaõigused 1584 Poola kuninga Stefan Batory käest.

TAANI VALDUS

Koosnes Saaremaast, mis jaotati 12 (hiljem 21) ametkonnaks. Need jagunesid omakorda vakkudeks.
Kuningat esindas asehaldur. Tegutses rüütelkonna omavalitsus.
1528 - JAM ZAPOLSKI rahu Poola ja Venemaa vahel. Liivimaa Poolale.
1583 - PLJUSSA rahu Rootsi ja Venemaa vahel. Põhja-Eesti Rootsile.
1629 - ALTMARGI rahu Rootsi ja Poola vahel. Liivimaa Rootsile.
1645 - BRÖMSEBRO rahu Rootsi ja Taani vahel. Saaremaa Rootsile.
1660 - OLIVA rahu Rootsi ja Taani vahel. Ruhnu Rootsile.

VANA HEA ROOTSI AEG

Eestimaa jagunes kubermangudeks:

Eestimaa kubermang , Tallinna Kindral -kubener.
Liivimaa kubermang , Riia Kindral-kuberner.

Saaremaa oli suhteliselt iseseisev, kuigi vormiliselt oli Liivi Kubermangu osa. Saaremaal oli oma asehaldur. See haldusjaotus kehtis Põhja sõjani.
1700-1721 - Põhja sõda.
1710 - Vene väed vallutasid kogu Eesti mandri osa. Lõplik alistumine toimus Tallinna ja Riia allaandmisega.
1721 - UUSIKAUPUNGI rahu - lõppes Põhja sõda. Kinnistus Baltieri kord.

VENE AEG

Baltieri Kord:

Maad jagati balti-sakslastele
asjaajamis keeleks jäi saksa keel
eesti jäi lutterlikuks riigiks
jäid kehtima rootsi aegsed seadused
venemaaga püsis tolli piir.

Eesitisse jäi endiselt kaks kubermangu:
Eestimaa kubermang: keskus Tallinn, valitseja Kindral-kuberner. 4 maakonda: Harju, Lääne, Järva ja Viru.
Liivimaa kubermang: keskus Riia, valitseja kindral-kuberner. 3 maakonda alguses: Saaremaa, Tartu, Pärnu.
1713-1722 - Tartumaa kuulus Peterburi kubermangu ja Saaremaa allus Liivi kubermangu valitsusele kuigi oli poliitiliselt iseseisev.
1740 - 1765 - Saaremaa allus otse Peterburile.
Muudatused sellisesse haldusjaotusesse tulid Katariina II ajal.
1783-1796 - kehtestas ta Balti Eri Korra asemel Asehaldus korra. Sellega tahtis igal pool, õle kogu venemaa kehtestada ühtesid ja samu seaduseid.
Rajati uued maakonnad ehk kreisid. Eesti kubermangu rajati Paldiski kreis, sellega seoses sai Paldiski linna õigused 1783.
Liivi kubermangus eraldus Tartu maakonnast Võru kreis, sellega seoses sai Võru 1784 . aastal linna õigused. Pärnumaakonnast eraldus Viljandi kreis.
Asehalduskorra ajal oli eestis 12 linna.
1816 ja 1819 - pärisorjuse kaotamise seadustega loodi vallad - kõige väiksemad haldusüksuse jaotised. Algselt oli neid üle tuhande. 19. sajandi lõppus valdade arvu vähendati ja neid jäi alla 400. Samal ajal oli kiriku kihelkondi ligikaudu 100.
VEEBRUARI revolutsiooni järel 1917 sai Eesti autonoomsuse.
Kaotati Liivi kubermang. ühendati enam-vähem praeguste piiridega sobiv eest ala Eesti ja Liivi kubermangust. Sellega oli Eestlastega asustatud territoorium ühtne. Esimest korda Eesti ajaloos. Eestimaa kubermangust olid välja arvatud Narva linn ja Setumaa .
Eesti kubermang jaotus maakondadeks ja valdadeks. Kubermangu komissariks oli Jaan Poska .
Kevad 1918 - Eesti okupeeriti Saksa vägede poolt.
3.03.1918 - Bresti rahulepingu alusel jäid Eesti ja Liivimaa (Eesti ja Läti) vormisliselt Venemaa võimu alla, kuid siia paigutati Saksa väeosad. Selle tulemusena Antantei riigid tunnustasid Eesti riiki de facto .
Saksalsed üritasid Eestit ja Lätit Saksamaaga liita. Taheti moodustada Baltihertsogi riiki.
Augustis 1918 sunniti Berliinis Venelasi loobuma Eestist ja Lätist.
September 1918 - Saksa keiser kirjutas alla balti riikide iseseisvuse tunnustamise aktile. Balti Hertsogi riik kuulutati välja novembris.
11.11.1918 - Saksamaa kapituleerus I maailma sõjas. Sellega kadus ka Baltihertsogi riik.
27.11.1918 - eestlased otsustasid venelastele vastu hakata.
28.11.1918 - Algas vabadussõda, kuigi esimesed lahingud käisid juba varem.
Detsember 1919 - algasid rahuläbirääkimised Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Vaieldi põhiliselt piiri kulgemise üle.
2.02.1920 - kirjutati alla Tartu rahu lepingule. Eesti sai endale alade Narvast ida pool ja kogu Petserimaa.

EESTI VABARIIK

11 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Saaremaa, Pärnumaa, Viljandimaa , Tartumaa, Valgamaa, Võrumaa, Petserimaa.
Maakonnad olid jaotatud valdadeks.
1.09.1939 - Algas II maailmasõda.
22.06.1941 - Algas Suur Isamaasõda.

NÕUKOGUDE LIIDU OKUPATSIOONI AEG

1945 - Eesti territooriumi vähendati Venemaapoolt jõuga 5% võrra. Leningradi oblastiga liideti Narva jõe tagust valda. Petseri maa liideti Pihkva oblastiga. eestisse allesjäänud Petserimaa liideti Võrumaaga. Muudeti ka Eesti ja Läti vahelist piiri.
1945 muudeti ka Eesti haldusjaotust. Alles jäi 10 maakonda ja 236 valda.
1946 loodi Hiiumaa maakond.
1949 loodi Jõhvi- ja Jõgevamaa. Moodustati valdadest külanõukogud.
1950 vallad kaotati. Sügisel loodi rajoonid . Algselt oli neid 39.
1952/53 oli Eesti jaotatud kolmeks oblastiks (Tallinna, Tartu ja Pärnu). Rajoone hakati reorganiseerima. Alguses tehti mõned juurde, kuid siis hakati neid liitma (1961/1962).
50. lõpus ja 60. alguses oli kaks linnapiirkonda - Narva ja Kohtla-Järve. Linnad olid jaotatud vabariikliku alluvusega linnad ja rajooni keskused.
Vabariikliku allusvusega linnad olid: Tallinn, Kohtla-Järve, Narva, Tartu, Pärnu.
1990 alates taasiseseisvumisest on eesti jälle maakonnad (15) ja vallad. Linnu on eestis 48.
EESTI HALDUSJAOTUS MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI. 1
HALDUSJAOTUS MUINASAJAL 1
HALDUSJAOTUS KESKAJAL (1227-1558) 1
LIIVI ORDU 2
TARTU PIISKOPKOND 2
SAARE-LÄÄNE PIISKOPKOND 2
TAANI VALDUS 2
KOLME KUNINGA PERIOOD 3
POOLA VALDUS 4
TAANI VALDUS 4
VANA HEA ROOTSI AEG 4
VENE AEG 4
EESTI VABARIIK 6
NÕUKOGUDE LIIDU OKUPATSIOONI AEG 6
6

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 39 allalaadimist

EESTI HALDUSJAOTUS MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI #1

EESTI HALDUSJAOTUS MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI #2

EESTI HALDUSJAOTUS MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI #3

EESTI HALDUSJAOTUS MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI #4

EESTI HALDUSJAOTUS MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI #5

EESTI HALDUSJAOTUS MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI #6

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

39 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

silja500 Õppematerjali autor

eesti haldusjaotus haldusjaotus muinasajal haldusjaotus keskajal (1227-1558) liivi ordu tartu piiskopkond saare-lääne piiskopkond taani valdus kolme kuninga periood poola valdus taani valdus vana hea rootsi aeg vene aeg eesti vabariik nõukogude liidu okupatsiooni aeg

Sarnased õppematerjalid

doc

Haldusjaotus

1 HALDUSJAOTUSE MUUTUMINE: 1) Haldusjaotus muinasaja lõpul: - Halduslikult jagunes Eesti muinasaja lõpul kihelkondadeks ( mida oli umbes 45 ). Kihelkonnad moodustusid küladest, mis olid ühinenud kaitsefunktsioonist tulenevalt. - Esmajoones välisohu tõttu olid kihelkonnad omakorda ühinenud suuremateks üksusteks- maakondadeks (vt. ka kaart lk.28 (Eesti ajalugu I osa). - Teadma peaks kindlasti 8 suuremat maakonda ( ka tühjale kontuurkaardile peaks oskama neid peale kanda): A) Sakala B) Ugandi C) Saaremaa

Ajalugu

doc

Eesti ajaloo kokkuvõttev skeem

orduriik millele kuulus kuni 1238 ja alates (1346) Saksa ordule, see annab omakorda (1347) rajamine, munga ordud, domiiklased, 1346st ka Taani valdus Liivi ordule valitseda tsistertslased, 16.saj alugses reformatsioon ja 1558-1583 Liivi sõda Vana-Liivimaa poliitilise sellega seoses sellega esimene eesti keelne süsteemi kokkuvarisemine, Eestis 3 kuninga võim raamat, kunstist Gooti stiil, rajati esimesed 1582 Jam Zapolski vaherahu (Poola ja Venemaa) koolid Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Poolale

Ajalugu

doc

Eesti alade haldusjaotus muinasajast tänapäevani

Eesti alade haldusjaotus muinasajast tänapäevani, võõrvõimude vahetumine Kuni Muistse vabadusvõitluseni alguseni (13. saj alguses) oli Eesti ala võõrvõimudest vaba. Territoorium oli jaotatud maakondadeks (8+5), need omakorda kihelkondadeks ja küladeks. 1227, veebruar Muistse vabadusvõitluse lõpp, Eesti alad jagatakse 4 maahärra vahel: · Põhja-Eesti Taanile · Kagu-Eesti Tartu piiskopile · Kesk- ja Edela-Eesti Ordu valdusesse · Saared ja Lääne-Eesti Saare-Lääne piiskopile 1227, suvi Põhja-Eesti ja Tallinn lähevad Ordu valdusesse (s.o. Mõõgavendade ordu) 1238 Stensby rahulepinguga annab Liivi ordu Põhja-Eesti alad Taanile tagasi

Ajalugu

docx

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma

ESIAEG Hominiidid inimlaste sugukond. Eesti esiaja lõpul o Irdmuistised tööriistad, tarbeesemed, relvad, ehted Eesti ajalugu jaguneb: jne. o Eelajalooline aeg: o Kinnismuistised Kiviaeg, pronksiaeg, asulakohad, linnused, rauaaeg (vanem, keskmine, kalmistud jne. noorem ja hilis). Kirjalikud allikad: o Ajalooline aeg: o Breemeni Adami kroonikad

Ajalugu

rtf

Eesti ajalugu. Keskaeg

Tal tekkisid liivlastega tülid, seega ta pöördus tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert. Albert kogus kokku korraliku ristisõdijate väe ning 1202 rajas Riia linna, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja tugipunkt.Kogu alistatud maa pühitseti Neitsi Maarjale - Eesti ja Läti ala- Maarjamaa. 1202 asutati Mõõgavendade ordu(1202- 1236).Ordu juht oli ordumeister. Jagunes : rüütelvennad - ülesanne sõdida., Preeservennad - pidasid vaimulikke talitlusi, Teenijad vennad- kannupoisid, kokad jt. Mõne aastaga suudeti liivlased ja latgalid alistada ja ristiusku pöörata. Sissetung Eestisse 1208 - Sakslased tungisid koos abivägedega Ugandisse. Algas maa rüüstamine, külade põletamine, inimeste tapmine.Otepää linnus süüdati põlema.

Ajalugu

doc

Eesti muinasaeg-eesti nsv

Pärnu ja Saaremaa) Sündmus, Muistne 1238. Stensby leping Taani ja Ordu vahel, millega Taani sai 1600-1629. Poola-Rootsi sõda > mille järel vabadusvõitlus oma alad Põhja-Eestis tagasi. Altmargi vaherahu > L-Eesti ja P-Läti muutus (1208-1227). Eesti 1346. Jüriöö ülestõusu (1345.) järel müüb Taani oma alad Rootsile võõrvõim või ala jagati esimest Saksa Ordule, kes annab need 1347. valitseda Liivi Ordule. 1643-1645. Rootsi-Taani sõda > haldusjaotus korda võõrvõimude 1558-1583 Liivi sõda Brömsebro rahu > Saaremaa Rootsile vahel *Jam Zapolski vaherahu 1582. Poola ja Venemaa vahel. > L- 1700-1721

Ajalugu

rtf

Liivi sõda kuni Põhjasõjani

venkusi Vijandisse. 500 12000 vastu. Talupoegade ülestõus-1560 algaski. Laienes lääne ja harjumaal Mittesaksa sepp valiti ,,kuningaks", hakati koonduma kolvuvere linnuse juurde, äkki rünnati 200 talupoega sai surma. 1561 ajasid rootslased poolakad toompealt välja. Harju,viru,järvama Alistusid 4 juunil ja tallinn 6 juunil. Poola ja leedu1569 rzeczpospolita.1570-71 tallinna 1 Piiramine. 2 piiramine 1577. jäi vallutamatta. 1577 eesti vallutatud vene poolt, va tallinn. Kui poola kuningaks sai stefan batroy algas suur vastutegevus venemaa vastu. 1582 Jam zapolski rahuga lõppeb sõda. Poola ja vene. Vene saaboma linnused poola:liivi linnused Lõuna eesti rzeczpospolita riigi võimu alla. 1583 pljussa vaherahu rootsija vene vahel. Lõuna eesti poolal, põhja eesti- rootsil, sigismund augusti privilleeg- aadlikud nõudsid et Nende eesõigused jäeksid puutumatta. Kõrgem ametiisik: asehaldur, maa jagati 3 ossa:

Ajalugu

doc

EESTI AJALUGU

EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid Antud teema eeldab, et Õpilased teavad, missugused sündmused viisid Eesti ala ühe või teise riigi koosseisu ning milliseid muutusi Võimude vahetumine endaga kaasa tõi. Eksamil ei eeldata selle teema juures üksik- asjalist sõdade käigu tundmist. Eksaminand peab tundma administratiivse jaotuse muutumist, kirjeldatavate sündmuste/protsesside ajaloolist tausta, oskama analüüsida kaardil leiduvat teavet, tundma erinevate ajaloo- perioodide tähtsamaid sündmusi, orienteeruma ajas - oskama paigutada Eesti ajaloo ja kultuuri tähtsamaid

Ajalugu

Rohkem sarnaseid