9 muusat: elasid olümposel, olid Apolloni saatjad. Kalliope - eepilise luule ja kangelaslaulude muusa (sulge käes hoidev) Erato - armastusluule muusa (mängis lüürat) Polyhymnia - pühade hümnide muusa (mõtliku näoga) Euterpe - lüüriliste laulude muusa (kaksikflöödiga) Thaleia - komöödia muusa (käes naeratav mask) Melpomene - tragöödia muusa (käes murest murtud mask) Terpischore - tantsu muusa (samuti lüüraga) Kleio - ajaloo muusa (kirjarulliga) Urania - täheteaduse muusa (sümboliks maakera) 3 graatsiat: olümposel elavad 3 õde Aglaia - võluvuse graatsia Euphrosyne - luule graatsia Thaleia - muusika graatsia Adriane lõng - Adriane oli kreeka mütoloogias Kreeta kuninga Minose tütar, kes armus Ateena prints Thesusesse. Thesus läks labürinti koletist Minotaurost tapma, kinnitades lõnga otsa sissepääsu külge ja keris edasi liikudes lõnga lahti. Peale Minotaurose tapmist leidis ta lõnga abil tee labürindist välja. Tänapäeval kasutatakse sed...
hiskonnakorralduse lagunemise, absolutistlike rahvusriikide kujunemise ja hiskonna moderniseerumise aeg. Sellesse perioodi langeb kapitalistlike tootmissuhete areng ning humanistliku ja ratsionalistliku mtteviisi juurdumine. Rahvuslike suurriikide kujunemisega kaasnes vitlus poliitilise ja majandusliku vimu prast Euroopas ja kolooniates. Sdadele andsid hoogu vaenused katoliiklaste ja protestantide vahel. Vaade Tallinnale 16. sajandi lpul. Kogu 17. sajandi Euroopa ajalugu mjutas tsentraliseeritud Vene riigi tugevnemine. 15. sajandi lpuks oli Moskva alistanud teised vene vrstiriigid (teiste hulgas ka Eesti ala vahetud naabrid, Novgorodi ja Pihkva) ja vabanenud ka 13. sajandist psinud mongoli-tatari lemvimust. Sjalise eduga ha kasvavaid suurriiklikke ambitsioone toetas ideoloogiline ekspansioon: Moskva riigist hakati knelema kui kolmandast Roomast ja uuest Iisraelist, Moskva suurvrsti ksitati igeuskliku maailma peana.
Vana Kreeka Jumalad · Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valiseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepa"rjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. · Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. · Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. · Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. · Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. · Apollon lad. ...
Poola purustamine- MRP ga seonduvalt sai Hitler vabad käed et rünnata poolat. 1 sep ta seda tegigi, 3sept kuulutasid saksamaale sõja prantsusmaa ja Suurbritannia.kuid nad sõtta veel ei sekkunud. Saksa vägi oli suurem ja tugevam kui poola oma. Poola ratsanike vastu astusid saksa tangid ja õhus oli ka võim täielikult saksa käes. Poola jõud taganesid riigi idaossa kuid sealt üllatas neid rünnakuga nsvliit. 6okt lõppes sõjategevus 1939 ründas aga nsv liit soomet ja võttis rumeenialt ära bessaraabia. Välksõda läänes samaaegselt taani ja norra vallutamisega valmistus Hitler ka välksõjaks läänes. Ta plaan oli selline et alguses tuli anda löök belgia ja hollandi pihta see pidi meelitama prantsuse ja inglise väed Belgiasse . kuid tegelik plaan oli see et hävitada Luksemburg ja tungida yle ardennide mööda magino liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude seljataha. 10 mai ründas saksamaa langevarjuritega belgiat ja hollandit. Ennem kui vastased...
a õnnestus Stalinil Trotski ja tema lähemad toetajad kompartei juhtkonnast eemaldada. Seeeest tegi karjääri Stalini truu toetaja V. Molotov, kes oli aastatel 19301941 Nõukogude Liidu valitsusjuht. 1929.a saadeti Trotski Nõukogude Liidust välja ning Stalin oli saanud ainuvõimu Isikukultus- Stalin kuulutati maailmarahva ,,juhiks ja õpetajaks", kõikjale ilmusid teda kujutavad plakatid ja skulptuurid. Stalini tähtsuse suurendamiseks kirjutati ümber kompartei ajalugu ja võltsiti ajaloolisi fotosid, nii muudeti Stali Lenini ,,lähimaks" kaas tööliseks. Propaganda- Stalini ülistamisega tegeles riiklik propagandaaparaat, talle ustavaks üritati kasvatada ka noorsugu. Kommunistlikes noorteorganistasioonides õpetati lapsi muu kõrval oma vanemate järele nuhkima ja nende peale kaebama. NEPi lõpp- Stalini võimuletulek tähendas NEPi lõppu. Saavutamaks täielikku kontrolli ühiskonna üle, otsustas Stalin
I maailmasõda I maailmasõja põhjused ja algus AJEND PÕHJUSED · Ertshertsog · Teravnenud vastuolud suurvõimude vahel (Prantsusmaa ja Inglismaa F.Ferdinandi tapmine vs. Saksamaa) Sarajevos 28. juunil · Ohu alahindamine ei usutud, et nii suur sõda võib puhkeda, loodeti 1914 väiksemaid konflikte · Sõja romantiseerimine sõdimine oli tähtis, sõda oodati ja sooviti · Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad organid puudusid organisatsiooni, mis oleksid suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi Antant ja Keskriigid: ANTANT...
Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. Bütsantslased ise kutsusid oma riiki muuseas Romea riigiks ning iseendid romealasteks, rääkisid aga kreeka keeles. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli...
võimuahnuse pärast kritiseerinud, Stalin kehtestas kontrolli kompartei liikmete üle · konkurendid alahindasid teda, võimaldas Stalinil neid üksteise vastu välja mängida, liitus ühe või teise poolega · kõrvaldati Trotski, tegi karjääri Molotov (valitsusjuht, Stalini truu pooldaja), 1929 tähistati Stalini 50. juubelit--->oli saanud ainuvõimu · järgnes isikukultus: maailma töörahva juht ja õpetaja, plakatid, skulptuurid, võltsiti ajalugu, fotosid, tegeles riiklik propagandaaparaat, toetajateks kasvatati noorsugu Uue majanduspoliitika lõpp. Industrialiseerimise algus: · Stalini võimuletulekuga NEPi lõpp, likvideeris igasuguse eraettevõtluse, ka põllumajanduse, kurss maailmarevolutsioonile, käivitas ulatusliku relvastusprogrammi, Punaarmee ettevalmistamine pealetungiks · panustas industrialiseerimisele: 1. loobuti välismaistest investeeringutest ja eraettevõtlusest 2
Prantsuse revolutsioon I revolutsiooni algus ( 1789-1791) *generaalstaatide kokku tulemine 05.05.1789 *Rahvuskogu loomine(kolmas seisus) à nimetati ümber Asutavaks koguks(kolmas seisus+ühinenud teiste seisuste esindajad) rõhutati soovi luua uus kord *12.juulil saadi teada, et kuningas on vallandanud Neckeri à seda tõlgendati kui tagurlikku riigipööret. *13.juulil algas ülestõus, kõlasid häirekellad õhtuks oli rahva käes suurem osa Pariisist kodanike relvastatud organisatsioonina loodi Rahvuskaart *Kuningavõimu tungipunktiks olnud Bastille vangla lammutati kuninga absolutism oli lõppenud II Konstitutsiooniline monarhia (1791-1792 ) *Talurahvaliikumine sundis Asutavat kogu tegelema agraarseadusandlusega paljud aadlikud loobusid oma eesõigustest( 4.august 1789 ) 11.augustil vormistati avaldus dekreetideks ( kaotasid ilma väljao...
History of Great Britain Prehistory (55BC) no written records 6th 3rd c. BC the Celts came to British isles hill figures, hill forts, stone circles ( Stonehenge ) RomanBritain (55BC 400AD) Julius Caesar, named the country Albion Hadrian's Wall, villas, roads, the town of Bath The AngloSaxon, Danish and Norman invasions Germanic tribes settled and stayed Anglia Christianity was brought, religion became important, churches were built 8th century = raids by the Vikings and the Danes 1016 1042 : Under Danish rule ( York was the capital ) 1042 : local AngloSaxons regain their rule 1066 : Normans arrive ( the Norman conquest ) Medieval Britain (106615th c.) the Battle of Hastings William the Conqueror a new AngloNorman state the feudal system introduced the rule of the king and church strengthened centralised country, military rule Scotland, Wales and Ire...
saada, kuid asjatult. Kasutatud kirjandus 9 Pildiallikad : http://forum.axishistory.com/viewtopic.php?t=35868 http://www.postimees.ee/foto/1/3/91631461de66694b1e_3.jpg http://www.kool.ee/failid/uluots.jpg http://riigi.arhiiv.ee/naitus/EVVE/large01/04_foto01005.jpg http://www.atlaswords.com/IMAGES%2075/maehjalmar%5B1%5D.jpg http://www.ajalugu.ca/et/011.jpg http://www.hot.ee/lvpfoorum/reischwehr.jpg http://www.hot.ee/lvpfoorum/metsa.jpg http://eja.pri.ee/Religion/synag%201944%20small.jpg http://lood.files.wordpress.com/2007/01/pilt33.jpg Tekstiallikas: E.Värä, T.Tannberg, A.Pajur Lähiajalugu õpik 9.klassile. I osa. 2004. 10
seitsmes klass. Õppeprogrammidest kustutatakse usuõpetus. Üldhariduskooli käsitlevate õiglusnormide aluseks saavad järgmised põhimõtted: demokraatlik tsentrialism, kommunistlik kasvatus, koolikohustus ja üldine keskharidus, rahvuste võrdõiguslikkus, sotsialistik seaduslikkus, teaduslikkus. Õppetöö toimub riigi kulul, igasugune korjanduste tegemine õpilaste hulgas on keelatud. Õppeplaani lisatakse NSVL ajalugu, geografia, konstitutsioon, majandusgeograafia ja vene keel. Koostatakse marksismile- leninismile tuginevad õppeprogrammid ja hakatakse kirjutama vastavaid õpikuid, milles tegelikkus esitatakse moonutatult. Endised laste- ja noorteühingud suletakse, Eestisse tuuakse nõukogulik pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. Kutsekoolid muudetakse nn. tööjõureservide koolideks (tööstuse, põllumajanduse, ehituse raudtee ja vabriku mehhaniseerimise koolid), mis alluvad Eesti Vabariiklikule
1. Zeus peajumal, taeva ja tuulte valitseja, kujutati piksenoolte ja tamepärjaga. Sümboliks oli tamm. 2. Hera Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja, tohutult armukade 3. Poseidon Zeusi vend, vete valitseja, habetunud, sümboliks oli kolmikhark, sümbolloomaks oli hobune. 4. Hades Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja, sümboliks oli granaatõun 5. Demeter maa- ja viljakusjumalanna, kujutati koos viljapeadega 6. Apollon kunstide ja muusade kaitsja, Zeusi poeg, Artemise kaksikvend 7. Artemis jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar, parim kütt kogu maailmas, kujutati lühikeses kitoonis koos jahikoer, vibu ja noolega. 8. Athena tarkuse jumalanna, sündis Zeusi peast, kujutati kiivri ja odaga, sümboliks oli öökull. Oli üks Olümpose kolmest neitsist. 9. Aphrodite ilu ja armastuse jumalanna, sündis merevahust, kujutati koos peegli, lillede ning poja Erosega. 10. Eros armastusjumal, Aphrodite ja...
Sumer hõlmas Mesopotaamia lõunaala kuni Babüloonia aja alguseni. Termin ,,sumerid" pärineb tegelikult akkadi keelest. Sumerid ise nimetasid end ,,musta peaga inimesteks (sag-gi-ga) ja oma maad ,,tsiviliseeritud isandate alaks" (Ki-en-gir). Sumereid on nende naabritest erineva keele, kultuuri ja võib-olla ka välimuse tõttu peetud sissetungijateks ja migrantideks, kuigi ei ole suudetud kindlaks teha sisserände aega ega ka sumerite algset geograafilist päritolu. Leidub ka arvamusi, mille kohaselt tohiks terminit ,,sumeri" kasutada vaid sumeri keele kohta, kuna eraldi etnilist gruppi nimega sumerid ei olegi olemas olnud. Sumeri keelt peetakse isoleeritud keeleks, kuna ta ei kuulu ühtegi tuntud keelkonda, erinevalt akkadi keelest, mis on afro-aasia keelkonna liige. Sumerite nagu ka teiste impeeriumide elanike panteoni kuulus suur hulk jumalaid. Võrreldes arhailise perioodiga kummardati juba tõelisi jumalaid, mitte lihtsa...
Vana-Rooma vaatemängud CIRCUS MAXIMUS (peamine meelelahutuspaik Roomas) Circus Maximus oli antiikse Rooma tsirkus ja teatrilava,Palatini ja Aventini mägede vahelisel alal. See oli peamiseks meelelahutuspaigaks aastatest 600 e.Kr kuni Rooma Impeeriumi varajaste päevadeni. Hiljem taastas ja suurendas selle mõõtmeid keiser Julius Caesar. Välimiste mõõtmete järgi on Circus Maximus 610 m pikk ja 190 m lai, areen ise aga 564 m pikk ja 85 m lai. Tsirkusel oli kolm rida tõusuga istmeid ja see võis mahutada umbes 200 000 pealtvaatajat. Circus Maximumis peeti atleetide võistlusi ja võiduajamisi hobukaarikutega kuni kuuenda sajandini p.Kr. Rooma tsirkus sarnanes väga palju kreeka hipodroomidega. Gladiaatorite võitlusi metsloomade ja inimestega, mida peeti tavaliselt amfiteatrites, peeti mõnikord ka tsirkustes. Kogu areen oli ümbritsetud päästjatest, välja arvatud lõpuosa, kus seisid hobused ja kaarikud. Tsirkuse keskel, ulatudes p...
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma võrdlus Vana-Kreeka mõju Roomale oli väga suur. Kreeklased mõjutasid roomlaste kultuuris ja olustikus enamasti kõiki valdkondi. Kõige suurem ja tähtsaim , mis sel ajal inimeste elus oli usk. Algselt olid Roomas omad jumalad kuid nad omasid väga väikest tegevusvälja(näiteks väravate ja uste jumalaks oli Janus jne.).Isegi künnil, külvil ja lõikusel olid oma jumalad. Uue riigi tekkimisega kaasnes ka jumalte funktsioonide, ja ka religiooni muutumine . Võeti omaks nii etruskite kuid ka teiste väikerahvase kultusi. Kreeka otsene mõju tabas roomat just peale II. Puunia soda(218-201eKr.). Rooma algne kultus säilis üksnes Vesta ja Janusse kujul ning mõnede pühade tähistamises. Usu võtsid üle roomlased kreeklastelt. Nad omistasid kreeka jumalad ning panid neile nimed oma nägemise järgi (kreeklaste peajumalaks ja äikese välitsejaks oli Zeus ning roomlsed panin samajumalale nimeks Jupiter,Hera oli ...
VAIMULIKUD ORDUD Munklus sai alguse Idamaadest, esimesed mungad olid Egiptuse kõrbetes elavad erakud. Hakkas levima eremiitlus (inimesed läksid üksi üksikusse kohta ja elasid kõigist eraldatult). Algas ka religioosne ühiselu ehk kloostrite rajamine. Läände jõudis munkluse idee 4. sajandi II poolel. Erinevalt idast, kaasati see palju tihedamalt ühiskonnaellu. Munklus põhines põhimõttel, et usklikud peavad olema pühad.. Keskajal oldi kindlalt veendunud, et suurem osa inimkonnast on määratud igavesse hukatusse. Sellest pidavat pääsema vaid siis, kui anda kloostritõotus ehk kui loobutakse maisest elust, pääsetakse ka jumalariiki. Kloostrielu võrdus ingelliku eluga. Läbi palve oli aga jumalriik võimalik ka siinpoolsuses. Ka levis munkade hulgas juba antiikfilosoofiast pärit mõte, et ihu on hinge vaenlane. Aastal 529 rajab Benedictus Nursiast kloostri Monte Cassinosse ja paneb sellega aluse benediktlaste kloostrite levikule. Benedictuse r...
Mille poolest ja miks erines aadli väärtuskoodeks tänapäeva moraaliväärtustest? Väärtuskoodeks au, truudus, vaprus, ohvrimeelsus,lugupidamine. Väärtushinnangud on inimkonna ajaloo käigus läbi teinud suured muutused vaheldudes aastasadade vahel edasi-tagasi. Kindlasti on väärtushinnangud tugevasti seotud ühiskondliku arengutaseme ja valitseva ideoloogiaga. Statistika on näidanud, et madala arengutasemega maades, nagu mitmetes aafrika riikides ja näiteks Indias, on väärtushinnangud võrreldavad keskajal domineerinud väärtustega. Selle põhjuseks on toodud usk, mis nendes maades on sügavalt juurdunud. Religioon aga on põhimõtteliselt üks suur eetikareeglite kogum ja oluline väärtushinnangute mõjutaja. Kuna Euroopa hakkas tehnoloogiliselt kiiresti arenema 15. sajandist alates, on sealsed väärtushinnangud muutunud radikaalselt, võrreldes preaguste arengumaadega. Keskaegne aadel pidi olema Keskaenge nobiliteet soosis sõjav...
Egiptuse kultuur Kiri Egiptuses tekkis kiri umbes IV ja III aastatuhandel e.Kr. Kirjamärkideks olid hieroglüüfid (igapäevaelus kasutati hieraatilist kirja). Kiri kanti papüürusele pintslitega. Haridus Koolid asusid templite juures ning õpetajateks olid preestrid. Õpilasi oli vähe, vaid paar protsenti elanikkonnast. Põhiõppeaineteks olid kirjutamine ja matemaatika. Teadus Vana-Egiptuses lähtuti praktilistest vajadustest. Tõlgendati ja mõtestati üldist maailmakäsitlust usu alusel. Loodust puudutatavatele küsimustele pöörati üldjoontes vähe tähelepanu. Tänu astronoomia põhjalikule uurimisele koostati päikesekalender ning Siiriuse järgi osati ennustada üleujutusi. Geomeetrias osati arvutada kolmnurga ja ringi pindala, püramiidi ja silindri ruumala ning teati piid. Arstiteadus oli kõrgelt arenenud, kuna palsameerimisega saadi kogemusi. Egiptlased olid osavad silmaoperatsioonides, haiguste prognoosimises n...
Napoleon I Koostas : ( sinu nimi ) Sünd, nimi ja ristimine Napoleon sündis 15. augustil. Eesnimi. Napoleoni ristimine. Haridus Napoleon oli aadlipäritolu. Ta rääkis rõhutatud Korsika aktsendiga ning ei õppinud kunagi korrektselt kirjutama. Isikuomadused Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga. Ta teadis peast paljude oma sõdurite nimesid, millest viimased vaimustuses olid. Ta lemmikaine oli matemaatika, kuid tal olid ka head teadmised kirjandusest, ajaloost ja geograafiast. Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga. Ta oli auahne ja armastas kuulsust. Isiklikku Napoleone Buonaparte abiellus Joséphine de Beauharnais'ga. Abielu jäi lastetuks ning nad lahutasid 1810. aastal. Samal aastal abiellus Napoleon Austria ertshertsoginna Marie Luisega. Abielust sündis poe...
Miks kujunes I mailmasõja järel osades Euroopa maades diktatuur? Kuidas õnnestus teistel säilitada demokraatia? Aastal 1918 lõppes I maailasõda. Tekkisid uued riigid ning võeti arenenud riikide eeskujul kasutusele demokraatia. Hiljem vahetati demokraatia välja diktatuuri vastu, kuid mitte kõik riigid ei läinud sellega kaasa. 30. aastatel oli Euroopas ja ka mujal maailmas majanudskriis. Kriis ei paistnud kuidagi lõppevat. Et seda teha tuli riikidel oma käsi mängu panna. Paljude diktatuuride tekkepõhjuseks võib lugeda, range korra kehtestamist, et saada ühiselt üle majanduskriisist. Eesti kaasaarvatud. Saksamaal kehtestunud diktaruuri põhjuseid ei saa otsida ainult majanduskriisist. Sõja lõppedes oli Saksamaale keht- estatud Versaillei süsteemi kaasabil suured maksud. Sellega tehti Saksamaale kõvasti liiga. Talt võeti ära osa tema algsest territooriumist ja nagu eespool mainitud ka suured reparat...
Teater Eestis 19181940 2004 Sisukord: Sissejuhatus.............................................lk3 Teatrielu areng aastatel 1918-1940.................lk4 Vanemuine 1914-1940.................................lk8 Eesti Draamateater....................................lk9 Pärnu teater Endla....................................lk10 Kokkuvõtteks...........................................lk14 Sissejuhatus 2 Nagu kõigil rahvastel on eestlastel oma igivanad mängud ja rituaalid, mis keskendusid aastaringi ja ühiselu pöördepunktidele. Kuid iseseisva kunstivormina tõid teatri siinsetele aladele sakslased, ja pikka aega toimis see hõredalt ja piiratult üksnes baltisaksa kultuurikeskkonnas. Läti Henrik mainib küll juba ristisõdijate korraldatud vaatemänge, ometi puuduvad meil andmed, nagu oleks keskaegne teater oma mitmesugustes vormides siin laiemalt ...
Antiik-Kreeka - väljapaistev ühiskond ja kultuur Arutlus Antiik-Kreeka põhiperioode on 5: Kreeta-Mükeene periood, tume-, arhailine-, klassikaline ajajärk ja hellenismiperiood. Seega loetakse Antiik-Kreeka ajastu alguseks umbes 2000 aastat eKr, kui algas Kreeta-Mükeene periood. On teada, et Antiik-Kreekat iseloomustavad rikkalik kultuur ja väärikad traditsioonid. Mis on aga täpsemalt see, mis teeb selle perioodi nii eriliseks? Kindlasti on üheks tähtsamaks komponendiks selles ühiskonnas Vana- Kreeka õpetlaste filosoofia. Kuid miks just filosoofia? Aga just filosoofia on see, mis on pannud aluse mitmetele hilisematele teooriatele ja on olnud teejuhiks hilisemate õpetlaste ja teadlaste tõekspidamiste ja arvamuste kujunemisel. Filosoofiaid ei olnud Vana-Kreekas aga mitte ainult üks, vaid rohkem. Üksteise järel väljendasid oma mõtteid õpetlased Thalesest Aristoteleseni. Neist ...
1140.Taanlased ja saksid ristisõjad Berthold alusts 1198 Liivlaste vastu, sest: 1)Hamburgi-Bremeni peapiiskop nõudis 2)Kaupmehed pooldasid seda 3)Kiirendas ristiusustamist Albert uus piiskop. Tegi eliitväeosa- Mõõgavendade ordu 1208.Ristisõdijad Eestis 1210.Ümera lahing(võit) 1212.vaherahu 1217.Madisepäevalahing(kaotus) 1219.Taani(VoldemarII)Eestis 1220.Rootsi eesti vastu 1227.langes Saaremaa viimasena Kaotus sest: 1)ülekaal vastastel(relvad,in,väljaõpe) 2)eestlased ei olnud valmis plaanipära Steks rünnakuteks,vaid üksik rünnakuks 3)vaenlased ei pidanud kinni lepetest 4)liitlasi polnud Taanile-Harjumaa,Tallinn,Rävala Riia-Läänemaa,Saksa-Kesk-Eesti Vakusepidu-vasall kohtub oma talupoeg Himus-kindla suurusega andam Danzingi kongress-moodustati 1397,peale Tartu vallutamist Saksa-Ordu tahtis sõltumatut võimu Maapäev-Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine (majandus,poliitika,tülide lahendus) 1478.a.venelased Novgorodi vallutasid Linnl...
Kuidas mõjutas Prantsusmaa revolutsioon kultuuri? Aastal 1709 moodustati Monumentide Komisjon, mille tegevust jätkas 1793.aastast Kunastide Ajutine Komisjon. Need komisjonid pidid määrama,mida vana korra kultuuripärandist säilitada ja mida mitte. Vandaalitsemise käigus sai kannatada Notre- Dame'i katedraal paljud skulptuurid hävinesid,hiljem kasutati nende tükke tänavasillutise parandamiseks. Samasugust hävitustööd tuli ette ka paljudes provintsilinnades. Suuri raskusi tekkis maalikunsti säilitamisega,sest paljud kuulsate meistrite tööd puudutasid usuteemat. Üks osa maale tõepoolest hävitati,mõned läksid müügile ja osad jõuti koondada Louvre'isse,kus avati 1793.aastal rahavale mõeldud kunastimuuseum. Ohtu sattusid paljud raamatukogud ja arhiivid,mis olid jäänud kuninga lossidesse. Lisaks usulise sisuga teostele määrati hävitamisele juriidilised(pettuse tõttu), ajaloolised(valede tõttu), filosoofilised( unenäolisu...
8 relvastuse. Võrreldes Punaarmeega oli meie tulejõud ikka üsna väike, ent ometi suutsid Eesti sõdurid saavutada edu vaenlase ees. See näitab, et ainult relvast võiduks ei piisa. Relva taga peab ka mõistust, strateegiat ja motivatsiooni olema. KASUTATUD MATERJAL Kirjandus: August Traksmaa ,,Lühike Vabadussõja ajalugu'' Tallinn 1939 E. Vära, T. Tannberg, A. Pajur ,,Lähiajalugu'' Tallinn 1999 Internetipõhine materjal: Vabadussõja aegne relvastus: http://www.hot.ee/vabadussoda/relv.html Eesti Vabadussõda. Sündmused, kronoloogia: http://www.kool.ee/?5746 9 LISAD 1. Mõõgad 1.1 Vene tsaariarmee mõõk 1.2 Türgi päritolu mõõk 2. Püssid 2
Peeter I (Suur) Peeter I sündis 9.juunil 1672 Moskvas. Ta vanemad olid Aleksei Mihhailovits ja N. Narõskina. Oma isale oli ta 14. poeg, oma emale aga esimene laps. Peetri noorus aastad möödusid Preobrazenski lossis. Seal valitses puhtus, kord ja töökus aga seal osati ka lõbutseda. Ühel oma retkel sattus Peeter Kukui külasse. Peeter õppis tundma seal sakslaste kombeid, tutvus uue tehnika ja eesrindlike ideedega. Preobrazenskis elades sisustas oma päevi sõjamängudega. Kukuis sai ta ka mõtte hakata ehitama laevu. Võimule sai Peeter I 1689. aastal pärast poolõe Sofia Aleksejevna ebaõnnestunud paleepöördekatset. Alguses valitses ta koos oma poolvenna Ivan V-ga aga pärast Ivani surma 1696. aastal sai ta Venemaa ainuvalitsejaks. Peeter I oli teadmishimuline, energiline, kannatamatu ja ägedaloomuline. Peeter I viibis Pjotor Mihhailovi nime all Lääne-Euroopas kus õppis laevaehitust, sõjandust ja merendust ning...
Kolmekümneaastase sõja lühikokkuvõte Kolmekümneaastane sõda lõpetas ususõjade ajajärgu Euroopas ja pani aluse riikide vahelisele tasakaalupoliitikale. Ususõdade ajajärgul, protestantide võitluses keisri vastu, sai lõpliku hoobi keskaegne universalism, mille asemele astus rahvuslik huvi. Ona aga ajaloo paradoks, et rahvusliku huvi mõiste loojaks ja riikide tasakaalupoliitika loojaks oli katoliiklik kardinal, Prantsusmaa peaminister Richelieu. Sõja vallandasid Saksamaal valitsavad usulised vastuolud, mida Augusburgi usurahu ei suutnud kaotada: Saksa-Rooma keisririigi protestantlikud vürstid moodustasid 17. saj algul Protestantliku Uniooni ja katoliiklased Katoliikliku Liiga. Sõjategevuses toimus peaasjalikult Saksamaal ja kujunes ühel kõige jõhkramaks ja laastavamaks sõjaks Euroopa ajaloos. Usulised vastuolud olid määravamad sõja algupoolel, pikkamööda muutus järjest tähtsamaks võitlus poliitilise ül...
Varauusaeg. Ajastuvahetuse nähtused: manufaktuurid, kapitalism, ameerika avastamine, renessanss(taassünd). Renessanss tekkis itaalias, Firenzes. Kuulsaimad olid itaalias di Medicid. Firenzes elavad rikkurid tahtsid oma elu muuta. Taheti elada hästi ja mugavalt vastupidiselt kirikunormidele. Itaallastel olid tihedad suhted araablastega, tänu kellele avardus inimeste maailmapilt. Renessanssi ajastul tähtsustati inimest. Tekkis humanism. Inimesed hakkasid mõtlema ja ei tõlgendatud enam piiblit antiikmaailma filosoofide teoste abil, vaid hakati nende teoste abil hoopis otsima vasturääkivusi piiblis. Kiriku tähtsuse vähenemisega kaasnes moraali vähenemine. Haridus hakkas laiemalt levima, ilmus rohkem raamatuid, mis olid kättesaadavamad. Rohkem õpetati emakeelt ja kirjutamist. Olulisemaks muutus ka geograafia. Arenes meditsiin. 1400 avati Firenzes Platoni akadeemia. Populaarseks muutusid raamatukogud. Laiendati koole suurtes linnades. Maale...
VanaLiivimaa sise ja v2lissuhted 10/12/2008 19:17:00 Jyri66 ylest6us muutis paljuski VL poliitilist kaarti. Taani myys 1346 Eestimaa 19000 h6bemarga eest Saksa ordule ning j2rgmine aastal andis k6rgmeister selle valitseda Liivi ordumeistrile. Suurimaks maavaldajaks Eestis saigi Liivi ordu. XIV saj. teisel poolel langesid VL piiskopkonnad Liivi ordu s6ltuvusse, iseseisvuse s2ilitas vaid Tartu piiskopkond. Saj. l6pus asuski orduvastase liikumise eesotsa Dietrich Damerow (Preisimaalt p2rit, Pariisi ylikoolis 6ppinud) (Tartu piiskop). Tema laialdased sidemed Euroopas aitasid leida kyllaltki suurt v2lisabi. 1396 a. s6jak2igul ryystati Tartu piiskopkonna maa, vallutati linnused va. Toomem2e linnus Tartus. Tekkinud tylid lahendati Danzingi kongressil kuna puhkenud probleemid olid rahvusvahelise kaaluga. Kongressil osalesid k6ik VL poliitiliste j6udude esindajad. Kongressil ots...
Veebruarirevolutsiooni põhjused: · Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda: - riiki tabas majanduslik kaos (tööjõu puudus, tooraine- ja kütusekriis, suutmatus varustada sõjaväge, puudus tarbekaupadest, nälg). - sõjavägi revolutsioneerus (= mässumeelsus, vastuhakud ohvitseridele ja deserteerumine sõjaväest). Selle põhjuseks oli sõjaväe halb varustatus, ebaedu rindel, väejuhatuse küündimatus, suured ja õigustamatud kaotused elavjõus. - rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides tsaarivalitsusega, kuna see ei suutnud olukorda parandada. Tsaariperekond sõltus oluliselt "pühamees" Grigori Rasputinist, kelle nõuannete järgi tehti sisepoliitilisi otsuseid ja sõjalisi operatsioone rindel. (NB! Rasputin tapeti õukondlaste poolt 1916). - poliitiliselt aktiviseerusid nii kodanlikud kui sa sotsiaaldemokraatlikud parteid. Viimaste mõju oli eriti suur sõja tõttu vaesunu...
Kas eestlased olid 13. sajandil jõudnud Euroopasse? Ma arvan,et vastus sellele küsimusele on pigem ei. Mitte eestalsed ei jõudnud Euroopani,vaid Euroopa jõudis Eestini. Sellele annab ka kinnitust ristiusustamine Eestis ja fakt on,et enamik eestlasi ei tahtnud ristitud saada vabatahtlikult,vaid see suruti teise rahvuse poolt neile peale,siinkohal siis sakslaste poolt. Eesti ei pöördunud Euroopa poole palvega,et me soovime oma maausust (Taara usk) loobuda,vaid seda soovis võõrrahvas. Kui eestlased ei oleks ristitud saadud oleks asjalood tänapäeval võinud olla hoopis teised. Samas,ma arvan,et ristiusk seob mingis mõttes Eestit teiste rahvustega. Veel üks viise kuidas Euroopa jõudis eestlasteni,oli Muistne vabadusvõitlus. Lembitu oli väga hea pealik Eestis.Kahjuks said eestalsed selles võitluses lüüa. Kui see oleks lõppenud meie rahva võiduga,oleks Lembitu võibolla riigi juhtimise enda peale võtnud ja see oleks võinud...
Millise jälje jättis muinasaeg Eesti ajalukku? Muinasaeg on aeg Eesti ajaloos, mis algab esimeste inimeste saabumisest Eesti alale. Muinasaeg oli VIII aasta tuhandel eKr. kuni 13 sajandini pKr. Muinasaeg jagunes 3 perioodiks: Kiviajaks, Pronksiajaks ja Rauaajaks. Muinasajast saame teada erinevatest allikatest näiteks: asulakohtadest, ohverdamispaikadest, arheoloogidelt, rahavaluulest ja kroonikatest. Muinasaja peamisteks tegevusaladesks oli küttimine, kalandus, korilus, maaharimine, ning muinasaja lõpul ka kaubavahetus. Muinasajal hakkasid tekkima kihelkonnad, mis oli Eesti tähtsaimaks haldusüksuseks. Kihelkondi oli 45. Hiljem liitusid kihelkonnad suuremateks maakondateks. Maakondi oli 8: Virumaa, Rävala, Saaremaa, Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Ugandi ja Sakala. Mina arvan, et just kihelkodade ja maakondade tekkimine jättis Eesti ajalukku vaieldamatu jälje, sest ka praegu on meil maakonnad ja vallad. ...
1. Antant 1893.aastal sõlmivad Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu; 1904. aastal sõlmivad Inglismaa ja Prantsusmaa Entente Cordiale'i ehk südamliku kokkuleppe, mille avalikus osas seisis, et inglased saavad Egiptuse ja prantslased Maroko ning salajases osas oli kirjas, et hispaanlased saavad osa Marokost endale. Keskriigid 1879 sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; 1882 liitus lepinguga ka Itaalia. (Kolmikliit) 2. Probleemid rahvusvahelistes küsimustes 20. sajandil a) Saksa keiser otsib koostööd Venemaaga (kaks korda liidulepingu projekt), kuid Prantsusmaa tõttu jääb leping ära b) 1905 esimene Maroko kriis Saksamaa sekkub Prantsusmaa tegevusse Marokos Maroko jääb iseseisvaks c) 1911 teine Maroko kriis marokolaste ülestõus prantslaste vastu; prantslased okupeerivad Maroko pealinna; Saksa sõjalaevad Maroko rannikul; läbirääkimiste tulem...
Eesti ala valitsejad 13.-18.sajandil 1208-1227 aastatel toimus eestlaste muistne vabadusvõitlus, peale mida kujunes Eestis välja feodaalne killustatus. Muistses vabadusvõitlused osalesid: venelased,sakslased,rootslased,taanlased ja eestlased. Liivimaaks nimetati Eesti ja Läti alasid, mis olid vallutatud sakslaste poolt, Taani kuningriigi valduses olnud Põhja-Eestit aga Eestimaaks. 1222.aastal Eestis toimunud ülestõusu järel asusid Riia peapiiskop ja mõõgavennad maad tagasi vallutama. 1224.aasta suveks oli jäänud tähtsaimaks vallutuspunktiks ainult Tartu. 1227.aastal alistusid saarlased ning võtsid vastu ristiusu. Maa tagasivallutamisel langesid Taani kuningale kuulunud Järvamaa ja Virumaa Mõõgavendade ordu kätte. Taanile jäid: Rävala, Harjumaa, Tallinn. 1224.aastal sõlmisid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu maade jagamise lepingu, mille kohaselt kuulus Eestimaa piiskopile Sakala, Ugandi ja nendega ühes külgn...
koosolekutel piirduti senati ja magistraatide ettepanekute Euroopas ka kesk- ja uusajal ning paljud põhimõtted kehtivad heakskiitmisega. tänapäevani. Ateena vabariigi valitsemine: võim riigis kuulus rahvale Rooma kasvatus oli praktiline ja sõjalise suunitlusega, õpiti demokraatia; regulaarne rahvakoosolek(iga 10 päeva tagant), rooma kirjanudst ja ajalugu, kõnekunst. kreeka eeskujul pöörati otsustati tähtsamaid riigiasju, rahval õigus esineda oma tähelepanu vaimsele haridusele, eesmärgiks kasvatada poegadest ettepanekutega. silmapaistavd tegelased, õpetamine kestis kaua, õpiti kreeka keelt Sarnasused: kõigil õigus osaleda rahvakoosolekutel, kõik ja kultuuri. kodanikud seaduse ees võrdsed
Kuivõrd tõi pöörde Prantsusmaa ajaloos 1789. aastal alanud revolutsioon? Bastille' vallutamine 14. juulil 1789, selle kindlusvangla maatasa tegemine ning järgnenud massiliikumine suunas lihtinimeste mõttemaailma peagi eitama kõike, mis pärit minevikust. Viha alla sattusid kuningaid ja kõrgfeodaale kujutavaid kunstiteoseid ning valitsejate säilmeid. Uue usuindi otsingud seadsid löögi alla katedraalid kui ka kirikud, toimuma hakkasid suured hävitustööd, mille käigus hävitati ka paljusid skulptuure ja ehitisi. Revolutsiooni käigus üritati uuendada ka igapäevaelu ja murda sellega vana korra väliseid avaldumisvorme. Aadlike elulaad polnud enam eeskujuks. Peale kuninga hukutamist 1793. aastal kadusid ka härra, proua ja preili aupakklikust väljendavad tiitlid, kõnetlussõnaks kujunes kodanik. Revolutsioon pani lause nüüdisaegsele poliitikale. Enne 1789. aastat oli poliitline võim kuulunud ainult kuningale.Revol...
Loe kindlasti: http://www.slideshare.net/madlimaria/soda MÕISTED Antant (Entente Cordiale)- 1904.a. Aprillis. Leping inglismaa ja prantsusmaa vahel (südamlik leping). 2 osa: avalik, salajane. Avalikus osas lubas Prantsuse valitsus Suurbritannia tegevusse Egiptuses mitte takistada. Briti valitsus teatas, et Prantsusmaa saab nö järelvalve rahu üle Marokos, ning kohustus teda abistada pmst kõikides reformides. Prantsusmaa lubas mitte muuta Maroko poliitilist olukorda. Salajases osas oli aga esindatud nii Maroko kui Egiptuse poliitilise olukorra muutmise võimalused. Tähendas okupeerimist ja kolooniaks muutmist. Pmst oli leping maade ja rahvaste jagamine. Sõjalisi kohustusi ei võetud. Oli imperialistlik poliitika, seega oli see pmst liidu tegemine. Keskriigid- Austria-Ungari, Saksamaa ja Itaalia lepinguline ühenduvus. Wilhelm II Hohenzollern- Oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas. Wilhelm von Hohenzollern (18591941) Nikolai II Ro...
Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvas: · Feodaalse killustatuse aega Eestis nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Maa jagati üksikuteks osadeks mille etteotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad maahärrad, kelle valdused kujutasid väikeseid feodaalriike: 1. Taani valdus e.Harju-Viru, Põhja-Eesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisririigile tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordumeister. 2) Liivi orduriik ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguse...
Nõukogude Venemaa kahe maailmasõja vahel Pärast I maailmasõda ei olnud Nõukogude Venemaal esialgu üldse kerge. Võitjate leeri kuulunud suurriigid tungisid Venemaale. Tõsi taga oli anult Jaapanil. Inglismaa ja Prantsusmaa valtsus e saanud alustada suurt sõda Venemaa vastu. Nad küll abistasid Nõukogude vastaseid jõude Venemaal, kuid tegid seda ebajärjekindlalt. 1921. aastal kehtestati Riia rahuga Nõukogude-Poola piir, mis sõltus nende sõjalisest vahekorrast. Venemaal suutis nõukogude võim kanda kinnitada. Kodusõda (punased, rohelised ja valged), talurahvaülestõusud (rohelised). Nõukogude võim hävitas vastast halastamatult (Punane terror 1918-1920), kusjuures ei hävitatud tegelikke vaid ka oletuslikke vastaseid. 1921 kuulutati välja uus majanduspoliitika ehk NEP. 1924-1928 oli Nõukogude ajaoos ainus viisaastak, kus ei olnud järjekordi. Maad tabanud näljahäda ajal 1021-1922 võeti vastu ,,kodanlikku" abi USA-st. Nii päästeti näljasurmast mil...
1.Kreeka loodus, asend, elatumisvõimalused. Põhiterritoorium asub Balkani poolsaarel, ümbritseb Egeuse meri, Ioonia meri, Vahemeri. Suurim saar on Kreeta saar. Peamiseks ühendusteeks teiste riikidega on olnud tuhandeid aastaid meri. Kreeka on üpris mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. 2.KreetaMükeene kultuur(iseloomusta). Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn KreetaMükeene ajajärk 2 aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhandete keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi joone. Egeuse ehk KreetaMükeene kultuur jaguneb erinevateks osadeks: minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saael ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Aastatuhande lõpul tabas KreetaMükeene kultuuri häving, kuid just sellest ajast pärineb enamik müüte tähtsamatest Kreeka kangelastest.(Herakles; Theseuses; Odysseus). 3.Võrdle Ateena ja Sparta polise...
Kool Nimi Klass Vaikiv ajastu Referaat Tallinn 2008 Sissejuhatus XX sajand oli Eesti jaoks küllaltki heitlik. Oli nii paremaid kui ka halvemaid aegu, mitu korda vahetus riigikord, samuti oli ka Eestis majanduses üsna raskeid aegu. Kuigi kahe maailmasõja vahel suudeti luua esimene Eesti Vabariik. Esimene Eesti Vabariik kasvas välja Esimesest Maailmasõjast ning Vene ja Saksa revolutsioonidest. Järsku olid väga nõrgaks jäänud kaks suurrahvast, kes mõlemad tahtsid Baltikumi koloniseerida. Vene tsaarivõim oli alates 1880ndaist aasast arendanud Eestis ja Lätis ulatuslikku venestamispoliitikat, sakslased - okupeerinud 1918. a algul kogu Baltikumi, ning hakkasid kavandama kiiret ja põhjalikku saksastumist. Saada suure vene või suure saksa rahva osaks oli eestlastele sügavalt vastumeelt. Eesti rahvas ja tema juhid kasutasid 1918. a novembris Saksamaa kokkuvarisemist ja Vene kodusõda väga oskuslikult ära. ...
KORDAMINE! 7. Nim. suurgild ja mustpeade vennaskond! Suurgild-jõukamate kaupmeeste ühendus Mustpeade vennaskond-suurgildist eraldunud vallaliste kaupmeeste gilditaoline organisatsioon. Viimane nimetus tuleb sellest, et vennaskonna vapil on kujutatud kaitsepühakut, neeger Püha Mauritiust. Eestlased nendesse gildidesse ei pääsenud. Kaubanduses osalesid väikepoodnikena. 8. Kanuti ja Oleviste gild Kaks Tallinnas asuvat küsitöölisi ühendavat väikegildi. Kanuti gildi kuulusid peamiselt sakslased, Oleviste gildi eestlased. 9. Toomgild-ühendas Toompea käsitöölisi. 10. Hansalinnad : Tartu, Tallinn, Viljandi, Uus-Pärnu 11. Tsunft-käsitööliste selts 12. Skraa-põhikiri 13. Johann von Üxküll-lasti hukata, kuna oli surnuks piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja. 14. Kirikukatsumine- kõrgema vaimuliku (piiskopi, superintendi) või kirikukomisjoni kontrollkäik temale alluvasse kirikupiirkonda või asutusse, et saada ülevaade usuelust ja vaimulike tegevu...
Miks puhkes külm sõda Arutlus 1. Millised riigid olid Teise Maailmasõja võitjad ja kaotajad 2. Miks laguneb Teise Maailmasõja võitjate ühisleer? 3. Kuidas toimus Saksamaa lõhenemine? 4. Milliste abinõudega asus USA piirama kommunismi levikut? 5. Anna hinnang Teises maailmasõjale järgnenud rahvusvahelistele suhetele. Teine Maailmasõda lõppes 2.sept.1945. Selles sõjas hukkus hulga rohkem inimesi kui I Maailmasõjas, seejuures olid enamik hukkunutest II maailmasõjas tsiviilisikud.Võib väita et Teine Maailmasõda oli üks jõhkramatest ja verisematest sõdadest mis tol ajal aset leidnud . Teise maailmasõja üheks sõditjate pooleks olid Saksamaa,Itaalia ja Jaapan ja nende vastased USA,Prantsusmaa,Inglismaa ja Venemaa, viimased tulid sõjast välja võitjatena. Teine maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas.Paljud seni rikkad ja võimsad riigid kad...
1988. aastal, seoses kuue aastaste laste kooli tulekuga, muudeti kool Vara 9-klassiliseks kooliks. Alates ? aastast kannab kool Vara Põhikooli nime, kus aastal 2008 õpib 99 õpilast. Kuna kihelkond oli suur ja ammustel aegadel polnud võimalik lapsi tranportida autodega punktist A punkti B, siis oli pisikesi külakoole praegusel Vara valla territooriumil, peale keskuses asuva teisigi. Koolid asusid Koosa, Välgi, Matjama, Tähemaa ja Vanaussaia külades. Alushariduse ajalugu ei ulatu eriti paljude aastate taha. Vara Lasteaed ,,Õnnetriinu" sai valmis 1992. aastal kahe rühamlisena, 2008 aasta leiab endale juurdeehituse näol kodu ka kolmas rühm. Koosal on alusharidust pakutud varasemast ajast. Vara valla haridusajalugu ei ulatu just 13. sajandisse aga üle 250 aasta haridust on ka juba midagi. Väikese koha süda on kool. 20 sajandi alguses tähendas kool Vara jaoks ka väga
1789 4 mai- kogunesid generaalstaadid. 17 juuni- kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end rahvuskoguks, prantsuse rahva esindajaiks. 27 juuni- kuninga käsu liitusid ka teised seisused rahvuskoguga. 9 juuli- rahvuskogu kuulutas end asutavaks koguks, mis pidi riigile andma põhiseaduse. 14 juuli- rahvas vallutas pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse rev. Alguseks. 4 august- kaotati feodaalkoormised ning lubati talupoegadel maad osta 16 august- vastu võeti ,, inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" oktoober- toimus rahvaretk Versailles'sse, kuningas ja asutav kogu ,,kolisid" Pariisi. Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kirikumaade riigistamiseks 1789-91- kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsunftikord ja seisuste eesõigused. Hiljem riigistati ka kiriku ja emigrantide maad. 1791 20 juuni- kuningas püüdis põgeneda, kuid tunti Varennes'i ära ning toodi pariisi tagasi. (varennes'i kriis) 17 juuli- tulistamine Marsi...
KESKAEG (medium aevum) Mõiste võeti kasutusele 1496 Itaalia humanisti Giovanni Andrea poolt. 15. saj seisukohalt oli keskaeg pime tunnel, mille otsas kumas valgus. Enne oli parem ja pärast oli parem. Hästi hakati keskaja kohta arvama 19.saj romantismi ajal. Praegu ei ülistata ega halvustata, vaid üritatakse teemale läheneda. Keskaja periodiseerimine on kokkuleppeliselt järgmine: 1) Algusajad: 313 Milano ususallivuse edikt 395 Rooma impeeriumi kaheks jagunemine 4. saj Suur Rahvaste rändamine 376 viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine( sellest ka meie aja järgi keskaja algus) 2)Lõpuajad: 1453 Türklased vallutavad Konstantinoopoli, Ida- Rooma laguneb. 1492 Columbus jõudis Ameerikasse 1517 Reformatsiooni algus...
Ristiusu kiriku kujunemine Esimene kristlik kogudus 1.saj pKr. Alates 381 oli ristiusk Rooma riigi usk(katoliiklus) euroopa ristiusustamine oli pikk protsess ja toimus enamasti vallutuste kaudu(va. Iirimaa) kirik muutus hierarhiaga institutsiooniks. Paavst- peapiiskop, kõrgeim vaimulik. Algselt oli piiskop austav üldnimetus. Ajajooksul Rooma tähtsuse tõusuga hakati paavstiks kutsuma ainult sealset piiskoppi. Piiskop- algselt oli koguduse ülevaataja; I Rooma piiskop Apostel Peetrus. Ülesanded: preestrite ametisse pühitsemine Ristitute Altarite pühitsemine Kirikute ja kabelite sisseõnnistamine Preester- tegi kristlaste hingehoiu tööd. (varem). Oli õigus pühitseda amulauda ja jagada teisi sakramente, pidada jutlust. Diakon- vaimulikud, kes abistavad preestreid. Sakramendid- rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Missa- armulaua, -leiva...
Viini kongressi tähtsus rahvusvaheliste organisatsioonide tekkimisel Juba enne Pariisi vallutamist leppisid tähtsamad kuuenda koalitsiooni liikmed kokku diplomaatilise kongressi kokkukutsumise küsimuses. Viini Kongress algas septembris 1814, samal ajal, kui Napoleon viibis Elbal esimeses pagenduses. Viini kongress töötas edasi ka pärast Napoleoni põgenemist Elbalt, samuti tema lõpliku lüüasaamise hetkel Waterloo all. Läbirääkimistel ilmnesid suurriikide omavahelised vastuolud, nii et Euroopa poliitilise kaardi korrastamisel ei olnud välistatud uute sõjaliste konfliktide puhkemine. Napoeleoni Sada päeva lükkasid aga erimeelsused tagaplaanile ning liitlased asusid taas ühiselt Prantsusmaa vastu sõdima. Pärast Napoleoni lõplikku purustamist pandi paika sõjajärgse Euroopa uus poliitiline korraldus. Osavõtjariikide esindajad hakkasid Viini saabuma septembris 1814.: · Austria delegatsiooni juhtis vürst Metternich, kuid tunda oli k...
Eurooplaste kolooniad Põhja- Ameerikas V) esimene püsimajäänud koloonia rajasid Inglismaa seiklejad. Esimene asula nimetati Jamestown'iks. 1607 . kogu kolooniat nimetati Virginiaks. VI) 1609 jõudsid kohale hollandlased, kes rajasid Uus-Amsterdami(hilisem New York) need alad hõivati hiljem inglaste poolt, kes rajasid sinna enda kolooniad. VII)1620 rajasid Inglismaalt välja saadetud puritaanid Massachusettsi VIII)1632 katoliiklaste koloonia Maryland IX) 1650 hugenottide koloonia Carolina X) viimase kolooniana 13st asutasid metodistid 1732. Georgia. Asus Hispaania asuava piiri ääres. Sinna lubati asuda ka vaestel ja vangist vabanenutel, et oleks koht uue elu asutamiseks. Ümberasumise põhjused: 1) loodeti leida kulda 2) otsiti seiklusi 3) usulised ja poliitilised põhjused( erinevate usulahkude tagakiusamine Inglismaal ja Prantsusmaal.) 4) majanduslikud põh...
Suur Prantsuse Revolutsioon Sel ajal elas Prantsusmaal 26 mln inimest, kellest 21 mln olid talupojad. Nende põhitegevuseks olid vilja-, viinamarja- ja karjakasvatus. Talupojad ei elanud pärisorjuses vaid olid vabad. Pidid aga maksma palju makse ja andma ära osa oma saagist. (kirikukümnis, kuningale kolm otsest maksu, kaudse maksuna soolamaks.) Rängad maksud tingisid talupoegade vaese elu ja rahulolematuse. Elati enamasti puust akendeta ja korstnata onnis. Pidevad olid näljahädad. Kanti puukingi, riideid tehti ise. Kõrgseltskonna väljaminekud järjest suurenesid, mistõttu rahva kannatus oli katkemas. Talupoegade eesmärgid: 3) kaotada feodaalne maaomand 4) saada maad 5) vabaneda maksudest. Luis XIV jättis endast maha vaod tühja riigikassa ja suured riigivõlad. Rahandusepeakontrolör Colbert koostas esimest korda riigieelarve. Luis XV raiskas edasi. Rahandusepeakontrolöriks oli John Law: asutas riigi panga ja hakkas välja laskm...
Paide Ühisgümnaasium Adolf Hitleri elulugu Referaat Koostaja: Egon Hermanson 9b klass Paide, 2008 Sissejuhatus Adolf Hitler sündis 20. aprill 1889. Austrias, Braunau linna ligidal, ta oli Austriast pärit Saksa poliitik . 1921. aastast alates sai tast Natsionaalsotsialistiku Saksa Tööpartei juhiks. Pärast ei läinud kaua kui temast said 1934. füürer. Hitler oli karismaatiline kõnemees, teda peetakse ajaloo üheks silmapaistvamaks kõnemeheks ja suurepärasesks juhiks maailma ajaloos. Hitler valitsemisaja kõrgpunktis oli tema kontrolli all suur osa Euroopat Adolf Hitleri elulugu: Adolf Hitler sündis 1889. Ülem-Austria piirkonnas Braunaus , tolliametnik Alois Hitleri ja tema abikaasa Klara neljanda lapsena kuuest.Kahjuks jõudis kuuest lapsest kaks last täiskasvanu ikka. Adolf ja tema noorem õde Paula. Palj...
Vana-Rooma X klass Apenniini ps-Ps, kuhu tekkis Rooma riik itaalikud-Indo-Eurooplased, kes asusid elama Apennin ps. latiinid-itaalikute haru, kes elasid kesk Itaalias etruskid-rahvas, kes elas Apenniini ps põhja osas Tiber-jõgi, mille äärde rajati Rooma linn 753e.Kr-Rooma linna rajamine ja ajaarvamise algus foorum-koosolek, turupalts Kapitoolium-Rooma keskne kõrgem kindlustatud osa Romulus-Rooma asutaja 510 e.Kr-Vabariigi perioodi algus senat-vanemate nõukogu partoon-jõukas roomlane klient-vaene roomlane, kes vajas patrooni kaitset konsul-kõrgeim riigiametnik, sõjaväejuht 265.eKr-kogu Itaalia on läinud Rooma võimu alla patriits-jõukas maaomanik plebei-vaene kodanik rahvatribuun-plebei õiguste kaitsja 12 tahvli seadused-esimesed kirjalikud seadused Rooma ajaloos magistraat-riigiametnik nobiliteet-jõukas ülemkiht, kellele kuulus poliitiline võim koloonia-asumaa leegion-sõjaväe üksus u5000 meest provints-vallutatud ala, väljaspool Itaaliat...
Tekkisid poliitilised parteid,kodanlaste baasil. Toimusid parlamendivalimised. Anti kerge luba asutada ajalehti ja poliitilisi seltse. Toimusid muutused kõikjal Euroopas, va- Venemaal. EESTI - Euroopa rahvuslik liikumine ja revolutsioonid mõjutasid ka Eestit,tekkis rahvuslik liikumine 1860. Aastatel.Ka eestis oli väga suur pühendumus ajaloole. Romantism on mõjutatud rahvuslikest liikumistest.Tähendas ajaloo idealiseerimist. ,,Jumalaema kiriku kellamees". Tekkis mõiste romantika.Asuti ajalugu uurima, hakati antiikkultuuri uurima. Tekkis huvi väikerahvaste vastu.Etnograafia,uuriti keelt ja kombeid.Pandi kirja jutte, laule jne. Hispaanias tekkis ühtne riik 1866, käis suurte võitlustena,vastu oli Austria. Guiseppe Garibaldi. Saksamaa ühendaminsel võitlesid Preisi ja Austia. Mõlemad soovisiid tulevase saksamaa ülemvõimu kehtestada. Preisist sai saksmaaa ühendaja. 1871 ühendati Saksamaa, 1870 toimunus Preisi Prantsuse sõja järel. Otto von Bismarck.
Palestiina allus Rooma võimule, juutide usk oli sajandeid olnud katoliiklikuks (üleüldine), muutus tähtsaimaks Rooma riigis, suurim monoteistlik ning Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult, ei maavaldaja, võttis üle riigi funktsioone. nõudnud neilt religioosseid auavaldusi Rooma jumalatele ja Piiskopkonnad kiriku peamised struktuuriüksused (Jeruusalemm, keisritele, Juudamaa valitsejatele jäeti iseseisvus ja volitused Aleksandria, Antiookia, Rooma, Konstantinoopol), eesotsas piiskop siseasjade korraldamisel kuid Augustus määras ametisse (korraldas kristlaste usuelu) prokuraatori (roomlasest Juudamaa asevalitseja); juutide seas Diötsees piiskopile alluv piirkond, hõlmas ühte linna koos püsis rahulolematus võõramaise ülemvõimu suhtes ja ootus, et ümbruskonnaga messias (Taaveti soost valitseja) toob õnneajastu ja taastab Iisraeli Metropoliit peapiiskop suur...
Rahvuslikud suhted 17-18saj. Diplomaatia tekkimine Rahvusvaheliste suhete sisseseadmine eeldas diplomaatiliste esinduste olemasolu riikides. 17saj. kujunes välja diplomaatiline õigus, mis nägi ette: 1) Saadikud võetakse riikides vastu 2) Saadiku suhtes kehtib tema kodumaa seadusandlus Tihenev suhtlemine, erakorraliste saatkondade kulukus ja reisiraskused viisid diplomaatia tekkimiseni. Paavst Leo X määras oma alalise esindaja nuntsiuse. Alguses tehti vahet saadikute ja agentide vahel, peagi hakati nimetama suurriikide saadikuid suursaadikuteks. Agendi nimest sai pärast asjur. Tollest ajast pärinebki nüüdisajalgi kasutatav mõiste erakorraline ja täievoliline suursaadik. Rahvuslikud suhted 17 ja 18saj. 17saj. 18saj. 1. Läänemerel ning kogu Euroopa käis võitlus 1. Põhjasõda Rootsi sõdis Venemaaga kaubanduslike ja kolooniahu...
Uusaeg Mõistet hakkasid kasutama humanistid. Vastanduti kirikule, oluline oli vaba ja haritud inimene. Uusaja algus on erinevates riikides erinevad: 1453 türklased vallutasid Bütsantsi 1492 Kolumbus Ameerikasse, maadeavastused üldiselt. 1517 Reformatsioon Saksamaal 1640 Inglise revolutsioon Tulemused: 1) iseloomulik on riikidele kaubanduslik ja majanduslik areng, industriaalühiskonna areng. 2) Uus vaimumaailm, uus ideoloogia nim. Valgustuseks. 3) Uus mõtteviis e absolutism(piiramatu kuningavõim) 4) Vastandina absolutismile tekkis parlamentalism koos erakondadega. 5) Toimus palju revolutsioone (kuninga kukutamine või iseseisvumine) Puritanism Inglismaal 17. saj Ametlik oli anglikaani kirik. Osa Sotimaast oli katoliiklik, osa kalvinistlik. Iirimaa oli katoliiklik. Tekkis kalvinismi erivorm puritanism. Pooldajad olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kirikust kõigi katoliiklike kommete eemaldamist. Puritaanid jä...
Aadel Teine seisus e feodaalid e rüütlid. Aadel jaotus: 1) kõrgaadel- kuningad ja suurfeodaalid(lord, Herr, grand) 2) alamaadel- rüütlid(gentry. Ritter, hidalgo) alamaadlikele lisandusid kuninga teeninduses olevad mittevabad mehed e ministeriaalid. Aadlikud elasid linnustes, et kaitsta end rüüsteretkede ja omavaheliste konfliktide puhul. Vabaaega veetsid turniiridel ja jahil. Kasvatus: oliline oli ettevalmistus sõdimiseks. Poisid elasid kodus 7. eluaastani. Järgnes paazi aeg kõrgema feodaali juures. Õpiti relva käsitlemist, ratsutamist, tantsimist, vestlemist ja kombeid. 15.a saadi kannupoisiks(+ isiklik relv) ja tuli isandat sõjakäikudel saata. 18-19 a saadi rüütliks. Lugemine, kirjutamine ja majandamise oskus ei olnud oluline. Halvimaks omaduseks peeti truudusetust. Aadliku aukoodeks: 6) täielik ustavus senjöörile 7) truu teenimine ja vaprus sõjas 8) julgus, ausus ja galantsus (=rüütellikkus) Keskaja linn Ha...
1. Majandusolud 1920 aastatel: - Eesti pank laenas liiga palju raha välja - 1922 Venemaa turu kinni, algas ületootmine - 1923. muutus majandusseis kriitiliseks - Maareform: (asutava kogu 10. okt 1919 maaseadus) Riigistati mõisnike maad, seega loodi 56 000 asundustalu - 1924 O. Strandman rahandusministriks - algas uus majanduspoliitika: riigi maksebilansi hakati tasakaalustama Lõpettai tööstuse eelistamine, suund põllumajandusele - Põllumajanduses loodi 1920 Maapank, et finantseerida asundustegevust Oluline oli loomakasvatus, piimakari, peekonisead miinuseks oli põllumajanduses mehhaniseerituse masal tase Maavaldused olid liialt killustatud: liiga palju talusid - Tööstus: kütusetööstus keemiatööstus (tänu põlevkivile) puidutööstus - Rahareform: Rahandusminister L.Sepa eestvedamisel 1928. aastast hakkas kehtime kroon 2. Sisepoliitline areng 1920. aastatel: - Erakonnad: Põllumeeste kogud - k...
MIS ON KESKAEG? Rooma impeeriumi lagunemine on pikk protsess. Languse peamised jooned on Rooma majanduslik ja poliitiline nõrgenemine, kodusõjad ja barbarite sissetung. Nimetus keskaeg võeti kasutusele 15. sajandil humanistide poolt, kui Euroopas hakati senisest enam esile tõstma antiikaega. Keskaeg tuleb sellest, et see oli vana ja uusaja vahel. Kokkuleppeliselt loetakse alguseks aastat 476 (LääneRooma langemine) ja lõpuks 15. sajandi lõppu/16. sajandi algust (Ameerika avastamine 1492, Konstantinoopoli langemine 1453, reformatsioon 1517). Keskaja jaotus: 1. varakeskaeg (5. sajandi lõpp 11. sajandi algus) 2. vahekeskaeg (11. sajandi algus 14. sajand) 3. kõrgkeskaeg (13. sajand) 4. hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajand) Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned: 1. katoliiklus (usk ja ideoloogia) 2. feodaalsuhted (oli...
Vana hea Rootsi aeg? Rääkides Eesti ajaloost, mainitakse tihti ka ,,vana head Rootsi aega". Rootsi aeg algas Eesti aladel erineval ajal. PõhjaEesti alistus Rootsi kuningale juba 1561. aastal. Poola ning Taani loovutasid vaherahudega Rootsile LõunaEesti, PõhjaLäti ning Saare ja Muhumaa. 1660. aastal liideti Rootsiga viimase Eesti alana Ruhnu. Pärast pikka sõdade perioodi saabus Eesti aladele lõpuks rahu, kuid maa oli laastatud ning rahvaarv kahanenud. Nii mõnestki küljest vaadatuna oli Rootsi aeg parem nii talle eelnenud ordu ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas tõesti oli ta nimetuse ,,vana hea Rootsi aeg" vääriline? Rootsi ajal toimusid Eesti ala rahvastikus suured muudatused. Sinna aega kuulusid ,,Suur nälg" ja sellega kaasnenud katk, aga ka tohutu sisseränne. 17. sajandi alguses elas Eestimaal umbes 100 000 inimest, kuid juba 17. sajandi keskpaigaks oli rahv...
Der Untergang 18. mail külastasin Coca Cola Plazat Tallinnas, kus käisin vaatamas Joachim Festi hiljuti avaldatud raamatu põhjal vändatud filmi ,,Der Untergang" (Allakäik). ,,Der Untergang" on pingeline sõjadraama, mis punub osavalt võrgu 1945. aasta mai Berliini sündmustest, millest osa on tõelised ja mõned välja mõeldud. Sündmustik jahmatab vaatajat reetmiste ja hetke ajel langetatud otsustega, mis muutsid maailma igaveseks. Loo keskmes on Adolf Hitler (Bruno Ganz) ning suure osa filmist haaravadki tema punkris toimuvad tulemised ja minemised, kaadrid kurjategijatest ja kangelastest. Filmi tegevus algab 1942. aastal Berliinis, kui Hitler kutsus oma punkrisse viis naist, kelle hulgast Traudl Humpsi (Alexandra Maria Lara) valib ta enda sekretäriks. Filmi põhitegevus on suunatud 2. Maailmasõja lõpuaastaile ning tegevuse kohaks on Berliini tänavad ja Hitleri punker. Hitler on oma punkrisse koondanud kõ...
Miks lagunes Rooma impeerium? Üheks allakäigu põhjuseks olid kindlasti kodusõjad. Rooma hiilgeaegadel olid keisrid pärinenud aristokraatide hulgast, kuid nüüd oli igal lihtsõduril võimalik keisriks saada, kui ta karjääriredelil piisavalt kõrgele oli tõusnud.Tihti tõusis korraga esile mitu sõdurkeisrit, üks ühes, teine teises impeeriumi osas. Samal ajal tugevnesid Rooma välisvaenlased. Idast ründasid Pärsia väed, põhjast barbarite, peamiselt germaanlaste hõimud. Germaanlasi meelitasid impeeriumi viljakandvad tasandikud ja rikkad linnad. Nõrgenenud impeerium ei suutnud enam kaitsta oma piire ja tema aladele tungisid üksteise järel barbarite väesalgad. Aastatel 306 337 valitsenud keiser Constantinus Suur kehtestas Roomas usuvabaduse, sisuliselt tähendas see kristluse seadustamist. Pärast seda sai kirik peagi Rooma impeeriumi üheks tähtsamaks organistsiooniks. Kristlik kirik muutus ai...
2. Inglismaa riigina tekkis küll alles keskajal, ent inimasustus on seal juba tuhandeid aastaid varem. Varaseima perioodi üheks salapäraseimaks kinnituseks on ehitis Stonehenge'is. Ehitamine algas umbes 5500 aastat tagasi ehk 3500 aastat eKr . On arvatud, et ta oli observatoorium, ohvripaik või pühakoda. 3. Keltide aeg Inglismaal 1. aastatuhandel eKr sel perioodil tegelikult Prantsusmaa ja Inglismaa ajalugu kattub. Ca 2000 eKr läksid liikvele indoeurooplased. 1. aastatuhandel eKr jõudsid osad indoeurooplastest (keldid) ka Euroopasse. Paari sajandi möödudes oli keltide asustus Lääne-Euroopas väga suur (http://www.bbc.co.uk/wales/history/sites/celts/images/celtmap.gif). Nii kiire leviku põhjuseks tuuakse seda, et keldid olid osavad
Teema: Vana-Kreeka c 10 klassi arvutitund 1. veebruaril 2008. a. 1. Vana-Kreeka ajalooperioodid. Tuleta meelde, missugusteks etappideks jaotatakse Vana-Kreeka ajalugu, kirjuta nimetus tabeli ülemisele veerule. Egeuse ehk Kreeka- Tume ajajärk Arhailine ajajärk Klassikaline ajajärk Hellenismi aeg Mükeene kultuur 2000-1400 eKr 1100-800 eKr 800-500 eKr 500-330 eKr 330-30 eKr d, f, i, r, y, z n, p, s, t, bb c, h, j, l, m, v, cc a, k, q, x, dd, ff b, e, g, o, u, w, aa, ee
SÖÖMINE-JOOMINE KESKAEGSES TALLINNAS Inna Põltsam TOIDUAINETE VALIK LIIVIMAAL Keskaja Euroopas kuulus inimese toidusedelis kõige tähtsam koht teraviljadest valmistatud toitudele, ennekõike muidugi leivale, kuid ka putrudele, suppidele jne. Muinasajal olid Eesti peamisteks viljakultuurideks rukis ja oder. Samuti kasvatati ka tatart, kaera ja nisu. Seoses talivilja kasvatamisega kujunesid eeldused kolmeviljasüsteemi levikuks. See oli maaviljeluse tähtsaim uuendus, mis keskaeg kaasa tõi. Selle tulemusena kasvas haritava maa pindala, suurenes saagikus, mitmekesistus toodangu sortiment ning tänu sellele paranes oluliselt inimeste toitumine. Juba iidsetest aegadest mängisid meie esivanemate toidulaual suurt rolli kaunviljad. Enim kasutatavad olid hernes, põlduba ja lääts. Nad sisaldavad kõrsviljadega võrreldes palju ro...
südamesopis vist küll igal eestlasel See andis jõudu pidada vastu pea seitsesada aastat orjapõlve ning kui võimalus tekkis, siis ka taas üritada raiuda tee läbi võõrvõimu iseseisvusele ja vabadusele. Nüüd, elades Eesti Vabariigis, oleme saavutanud vabaduse ning sõltumatuse ehk on siingi oma teene Jüriöö ülestõusnute vaimude kihutustööl eestlaste südametes? KASUTATUD KIRJANDUS Arjakas, K. Laur, M. jt, ,,Eesti ajalugu", kirjastus ,,Koolibri", Tallinn, 1991 Luiga, J. ,,Eesti vabadusvõitlus 1343-1345", kirjastus ,,Olion, Tallinn, 2003 Sepp, H. Libe, J. jt, ,,Eesti rahva ajalugu 2", ümbertrükk, Tallinn, 1996 Tõnisson, E. ,,Linnamäed ja maalinnad", kirjastus ,,Eesti Raamat", Tallinn, 1966 Vahtre, S. Jüriöö", kirjastus ,,Eesti Raamat", Tallinn, 1980 Vahtre, S. ,,Muinasaja loojang Eestis", kirjastus ,,Olion", Tallinn, 1990
Saksamaa 1920.-1930. aastatel I Weimari vabariik Weimari /vaimari/ vabariigiks nimetatakse aastaid 1919-1933 Saksamaa ajaloos (1919 kukutati monarhia, 1933 Hitler tuli võimule). . Kuna I maailmasõda oli rahva olukorda tugevasti halvendanud, puhkes novembris 1918 Saksamaal revolutsioon, keiser Wilhelm II põgenes. Võim läks sotsiaaldemokraatide kätte. Weimari vabariik oli parlamentaarne riik. Tegutses parlament ehk Riigipäev. Riigipea oli president. Valitsust juhtis kantsler.Weimari vabariigi vastu olid aga saksa vasakpoolsed ehk kommunistid (kes tahtsid kommunistlikku riiki. Majanduslik olukord peale Esimest maailmasõda oli Saksamaal väga raske tasuda tuli reparatsioone. 1923 puhkes.Riik oli suures rahapuuduses, raha trükiti aina juurde, sellega kaasnes tohutu inflatsioon. See omakorda tõi kaasa lihtrahva elatustaseme märgatava halvenemise ja rahulolematuse ...
Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised IMPERIALISMIAJASTU (19.saj lõpp) Maa arengut mõjutas oluliselt rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt: Saks. ja It.) Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid kujunenud: isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. KOLONIAALIMPEERIUMIDE TEKE 20.saj algul teravnesid vastuolud suurriikide vahel, mis viis katseteni valdused ümber jaotada (Saksamaa). Iseseisvuse suutsid riikidest säilitada vaid Etioopia (Abessiina) ja Libeeria. Pöördelised sündmused toimusid Hiinas, mis oli 20.saj alguseks muutunud poolkoloniaalseks maaks. See kutsus esile nn Bokserite ülestõusu (1900), mis aga veriselt maha suruti. Hiinas jõudu kogunud demokraatlikul liikumisel õnnestus saada Hiinast vabariik. TEHNIKA ARENG 20.saj algul Henry Fordi autode tootmine suurenes kiiresti. 1900.a hakkas arenema lennundus. Need ja mitmed teised leiutised kujunesid oluliseks sõjatehnika aren...
Templivendade (Kristuse ja Saalomoni Templi Vaesed Rüütlid) ordu asutati 1118. a. Jeruusalemmas. Asutajaiks olnud üheksa prantslasest rüütlit, eesotsas vaesest, aga nimekast Champagne'i aadlisuguvõsast pärit Hugues de Payens'iga. Oma peamiseks eesmärgiks seadis ordu palverändurite kaitsmise ja võitluse väärusuliste muhameedlaste vastu. Templirüütlite tunnusmärgiks oli valge mantel punase ristimärgiga seljal. Muhameedlaste hulgas olid templirüütlid enim kardetud. Templirüütlite armee suuruseks on hinnatud umbes 6000 meest, neist 1000 rüütevenda ja 5000 teenijavenda. Pärast viimse ristisõdijate linna, Akkoni langemist muhameedlaste kätte 1291. a., asusid templirüütlid ümber Prantsusmaale, rajades oma keskuse Pariisi (Temple'i linnaosa). Paavstid andsid Templivendade ordule mitmeid privileege, mistõttu ordu muutus pikapeale väga rikkaks. Rikkus sai ordule ka saatuslikuks. Selleks, et ordukassa raha kätte saada süüdistas Prantsu...
annaabi.ee 
