Maailm kahe maailmasõja vahel (6)

Q: Miks mõnedes riikides jäi demokraatia püsima?

Vastus leiad õppematerjalist: Maailm kahe maailmasõja vahel

Q: Kuidas kommunistid võimu kindlustasid?

Vastus leiad õppematerjalist: Maailm kahe maailmasõja vahel

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

3 KEHV

Esitatud küsimused

Miks mõnedes riikides jäi demokraatia püsima?
Kuidas kommunistid võimu kindlustasid?

Maailm kahe ilmasõja vahel §11-15;17

Maailm I ilmasõja järel.
Põhjused, miks riigid polnud rahul I maailmasõja tulemustega.- Kuna osad riigid pidid osad oma asustatud alad naabritele loovutama. Saksamaa polnud rahul Versailles ’ lepingu tingimustega, ja veel pidid loovutama oma aladest naabritele. Ungari pidi loovutama enamiku oma senisest territooriumist. Venemaa kaotas ka oma asustatud alasid. Kõige vähem sõjatulemustega jäid rahule Itaalia ja Jaapan, kuna mneid jäeti ilma territoorimuidest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid . Ei saanud nad kumbki mingit kasu.
Reparatsioonid- sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Ehk siis kuna ainsaks võitjaks ostusid Ameerika Ühendriigid, siis peale sõda Euroopa riigid olid võlglased Ühendriikidele.
1922 Rapallo leping- Venemaa ja Saksamaa vaheline Versailles’ süsteemi vastasne koostööleping. Saksamaa asus Venemaa sõjatehaseid ja armeepolügone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed.
Sõjajärgne majanduskriis - Peale sõda ei suutnud majandus rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses. Tööpuudus. Saksamaal algas hüperinflatsioon ning raha väärtus langes.
Hüperinflatsioon- Raha väärtuse kiire langemine .
Komintern ja selle eesmärgid-Maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal. Eesmärk oli lihtsalt haarata võim – kui vaja, siis vägivallaga – ning kehtestada „proletariaadi diktatuur”.
Proletariaadi diktatuur- kommunistide valitsemis vorm
1.dets. 1924 kommunistide riigipöördekatse Eestis- Komintern organiseeris Eestisse relvastatud mässud, kuid see lõppes ebaõnnestumisega. Rahvas ei liitunud kommunistidega ja mässukatsed suruti kiiresti maha.
1922 fašistlik liikumine ja Benito Mussolini - Kommunistliku liikumise aktiviseerumine tõi kaasa äärmuslike natsionalistlike liikumiste tekke. Need rõhutasid klassihuvide asemel rahvuse kui terviku huve, olles aga samuti orienteeritud diktatuuri kehtestamisele ja vägivaldsele võimuhaaramisele. Saksamaal kukkus esialgu läbi, aga Itaalias saatis fašistlik liikumine edu. 1922.a tulid fašistid võimule Itaalias, neid juhtis B.Mussolini.
1924 Dawesi plaan- Kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu, Ameerika andis isegi laenu sakslastele. Saksa majandusele mõjus see elustavalt, rahandus stabiliseerus, majandus tõusis ülesmäge kogu Euroopas.
Majandustõus USA-s- Inimesed rikastusid kiiresti ning tarbisid üha rohkem. Paraku tugines majanduskasv pigem soodsatele laenuvõimalustele kui suurematele tootlikkusele. Osteti kokku aktsiaid , mille hinnad tõusid kõrge nõudluse tõttu kõrgemaks tegelikust väärtusest. Kuid majanduskasv oli ebaühtlane, sest kasv koondus vaid teatud aladel. Väiksemgi ebakõla rahvusvahelises rahanduses võis seetõttu kaasa tuua kriisi.
1925 Locarno tagajärjed- Locarno konverentsil osales Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tšehhoslovakkia ning Saksamaa. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles’s paika pandud läänepiiri. Selle konverentsi järel levis Euroopas lootus, et saabunud on leppimise, üksmeele ja rahu ajastu. Siis sõlmiti Briand ’i-Kelloggi pakt, milles kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ja lahendama kõik konfliktid rahumeelselt.
Patsifism - on püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida, antimilitarism.
Diktatuur- on autokraatlik valitsemisvorm , milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel.
Demokraatia- rahva võim

Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel.
Demokraatia levik (riigiti, valimisõiguse laienemine)- Kuna sõjas olid peale jäänud demokraatlikud riigid (Inglismaa, Prantsusmaa, USA), tõstis see demokraatliku riigikorra autoriteeti ja rahva usaldust. Seetõttu tõusiski demokraatlike riikide arv.
Demokraatlike vabaduste laienemine nt. 1918. aastal võeti Suurbritannias vastu uus valimisseadus, mis suurendas valimisõiguslike kodanike arvu kolmekordselt. Valimisõiguse said ka naised.
Sarnased demokraatlikud valimisseadused võeti vastu ka uutes demokraatlikes riikides.
Konservatism - poliitiline ideolaagia,mis leidis, et kõige parem on see, mis ajaloos juba varem läbiproovitud. Hakkasid tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu ning pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu. Keskendusid üksikisiku vabadustele ja traditsioonidele. Nt. Inglise konservatiivid ja Ühendriikide Vabariikilik partei.
Sotsiaaldemokraatia- Pahempoolsed erakonnad , kes kaitsesid tööliste huve ja pooldasid riigi tugevamat sekkumist majandsellu. Eesmärgiks oli ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt ebavõrdsust selle saavutamiseks oldi valmis ka vägivaldselt kehtestama diktatuuri . nende populaarsus kasvas seoses töölistele valimisõiguse andmisega.
USA sise- ja välispoliitika- Sisepoliitika - Ameerikat kujutati kui tuhande võimaluse maad, kus kõigil on võimalik kiiresti rikkaks saada. Sellist hoiakut toetas 1920. aastatel Ühendriike juhtinud vabariiklaste poliitika, mis piiras riigi sekkumist majanduselus ning rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust. Roosvelti Uus kurss . Välispoliitika- ajasid isolatsioonipoliitikat st. Üritasid maailmas toimuvast eemale hoida.
Maffia ja keeluseadus- Kehtestati nn kuiv seadus, mille tulemuseks pidi olema inimeste alkoholist võõrutamine, kuid selle asemel andis selline aktsioon hoopis tõuke organiseeritus kuritegevuse e. Maffia tekkele, kes laiendas kiiresti oma mõjuvõimu salaalkoholi müües. Pärast keeluseaduse keelustamist, leidis maffia endale teised tegevusalad tegeledes kuritgevusega. Kuulus maffiaboss Al Capone.
F. D. Roosevelt ’i uus kurss (new deal), selle reformid -

Majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, mis omakorda eeldav elanike sissetuleku kasvu.
Roosvelt tõstis makse ja kuna sellest ei piisanud , suurendas ta ka järsult Ühendriikide riigivõlga.
Tööstuse elavdamiseks asus riik toetama uute töökohtade loomist.
Kehtestati miinimumtöötasu ning tööpäeva maksimaalne pikkus, suurendati ametiühingute õigusi.
Riik hakkas rohkem hoolitsema abivajajate eest nt töötu abiraha ja pension.
Reguleeris põllumajandust, kehtestedes tootmispiirangud. Selle tulemusena hakkasid põllusaaduste hinnad taas kasvama.
Kehtestati riigi kontroll panganduse üle, lubades tegutseda vaid elujõulistel pankadel .

1933. aastatel hakkasid Ühendriigid majanduskriisist üle saama, kuid järelnähud jäid veel kauaks .
Keinsianism - Inglise majandusteadlase John Meynard Keynesi teooria, mis seisnes selles, et majanduskasvu saavutamise nimel võib riigieelarve tasakaalust välja lasta ning sallida mõõdukat inflatsiooni.
J.M. Keynes- Inglise majandusteadlase
Isolatsionism - USA poliitika, mis tähendas, et riik püüdis ennast muus maailmas toimuvast eemal hoida.
Suurbritannia sise- ja välispoliitika, majandus, riigivalitsemine - Inglismaa sisepoliitika- 1918. aasta valimisreformiga suurenes valijaskonna arv kolmekordselt, uutest valijatest enamus oli töölisklassist, kelle abil tugevnes Tööpartei e. Leiboristide positsioon. 1923. aasta valimiste tulemustel moodustasid leiboristid esmakordselt pahempoolse valitsuse. Kuid järgmistel valimistel võidutsesid taas konservatiivid.
Inglismaa poliitiline olukord oli küllaltki stabiilne ja see aitas tal majanduskriisist paremini üle saada kui teistel riikidel. Inglismaa välispoliitika- Inglismaa oli sunnitud tegelema aina rohkem impeeriumi rahvaste iseseisvumispüüetega. Esimesena suutis end Inglismaa võimu alt vabastada Iirimaa . 1937. aastal lõppes Iirimaa ja Inglismaa vaheline vaenutegevus kompromissiga:Põhja-Iirimaa 6 krahvkonda jäid Suurbritannia koosseisu, ülejäänud Iirimaast saavutas sõltumatuse, 1937. aastal kuulutas Iirimaa end iseseisvaks. 1931. aastal võttis Briti parlament vastu Westminister statuudi, mis muutis senised dominioonid sise-ja välispoliitiliselt täiesti süveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühenduseks. Inglismaa majandus- poliitiliselt stabiilne olukord aitas Inglismaal majanduskriisi mõjudega paremini hakkama saada. Naelsterlingi devalveerimine aitas säilitada Inglise tööstuse konkurentsivõimet. Inglismaa väljus majanduskriisist kiiremii kui teised riigid ja seetõttu suutis oma positsioone maailmamajandused tugevdada.
Dominioon- Briri) Rahvaste Ühendusse kuuluv suverääne riik, Suurbritannia endine koliniaalvaldus.
Prantsusmaa sise- ja välispoliitika, majandus, riigivalitsemine- Prantsusmaa majandus- Sõja tulemusena liitis Prantsusmaa endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad ning see andis majandusele tugeva tõuke. Suured investeeringud läksid sõjas purustatud alade ülesehitamisele, seetõttu elavnes ka majandus ning Prantsusmaa tuli majanduskriisist kergemini välja sammuti oli Prantsusmaa areng kiirem kui Inglismaa oma.Prantsusmaa kujunes tugevaks tööstusriigiks. Prantsuse sisepoliitika ja riigivalitsemine- Poliitika ei olnud stabiilne, kuna seal ei tekkinud stabiilseid parteisid. See tõi kaasa valitsuse kiire vahetumise (41 valitsust 20 aasta jooksul). See tekitas rahvas pettumust, mis muutus tugevamaks majanduskriisi ajal. Hakkasid levima äärmusliikumiste ideolaagiad, mis lubas inimestele paremat elu. Äärmuslaste võimuletuleku takistamiseks sõlmisid Prantsuse kommunistid ja sotsialistid koostööleppe ning 1934. aastal esitasid nad Rahvarinde idee. Rahvarinde valitsus lagunes 1938. aastal kuid see aitas siiski kaasa poliitilise olukorra stabiliseerumisele. Prantsuse välispoliitika- Aktiivne Kesk-ja Ida-Euroopas. Tal puudusid oma plaanide täide viimiseks piisavad majanduslikud ja sõjalised jõud. 1930. aastatel hakkas Prantsusmaa NSV Liiduga koostööd otsima , lootes luua vastukaalu Sakasmaale.

Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa näitel.
Diktatuuride tekke põhjused-
Demokraatia kriis-
Fašistid-
Natsionaalsotsialistid -
Kommunistid-
(Nende eesmärgid, iseloomustus).
Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur, nende tunnused-
Miks mõnedes riikides jäi demokraatia püsima?- Sest töölisliikumine polnud äärmuslik, traditsioonide tõttu, kommunistide vastasus. (Suurbritannia, USA, Prantsusmaa, Rootsi, Soome)
Fašistide võimuletulek-
Mussonini-
duce -
natsionaalsotsialistid, nende võimuletulek 1933-
Hitler-
NSDAP-
Führer-
„ Mein Kampf”-
Propaganda -
Natside reformid-
SS-
Gestapo-

Kommunistlik diktatuur Venemaal.
1922 NSVL loomine- 1918.a kevadest alates kehtis Venemaal üheparteisüsteem, kõik teised parteid peale kommunistliku olid keelatud. Kommunistide võimuala laienedes kuulutati lisaks Venemaa Nõukogude Sotsialistlikule Föderatiivsele Vabariigile välja Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ja Taga-Kaukaasia Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik. 1922.aastal ühendati need Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks, kus ametlikult olid kõik liiduvabariigid võrdsed, kuid tegelikult tähendas see Vene impeeriumi taastamist punases kuues ja keskusega Moskvas. Põhiseaduse kohaselt kuulus kõrgeim võim kommunistlikule parteile.
Kommunistide reformid-
1921 NEP- Olulist osa majanduse stabiliseerimisel etendas rahareform, mis taastas raha väärtuse. Ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtlusele anti taas õigus tegutseda. Enamik majandusest, nagu näiteks suurtööstus, jäi riigi kontrolli alla. Uue majanduspoliitika tingimustes hakkas Venemaa majandus taastuma, ehkki ebaühtlaselt. Kommunistide jaoks oli NEP vaid ajutine lahendus ja esimesel võimalus tuli see likvideerida .
Lenini surm 1924- Lenin suri pika põdemise järel ning soovitas enda järglaseks Lev Trotskit.
Võimuvõitlus- Peale Lenin surma pidi saama järglaseks Lev Trotski, kuid järgnenud võimuvõitluses ei suutnud Trotski end maksma panna. Esile tõusis J. Stalin . Konkurendid alahindasid Stalinit, see võimaldas tal neid üksteise vastu välja mängida. Liitudes ühe või teise võitleva tiivaga, tõrjus Stalin tugevamad konkurendid eemale ning pöördus seniste liitlaste vastu.
1927 Stalini ainuvõim- 1927.a õnnestus Stalinil Trotski ja tema lähemad toetajad kompartei juhtkonnast eemaldada. See-eest tegi karjääri Stalini truu toetaja V. Molotov , kes oli aastatel 1930-1941 Nõukogude Liidu valitsusjuht. 1929.a saadeti Trotski Nõukogude Liidust välja ning Stalin oli saanud ainuvõimu
Isikukultus - Stalin kuulutati maailmarahva „juhiks ja õpetajaks”, kõikjale ilmusid teda kujutavad plakatid ja skulptuurid. Stalini tähtsuse suurendamiseks kirjutati ümber kompartei ajalugu ja võltsiti ajaloolisi fotosid, nii muudeti Stali Lenini „lähimaks” kaas tööliseks.
Propaganda- Stalini ülistamisega tegeles riiklik propagandaaparaat, talle ustavaks üritati kasvatada ka noorsugu. Kommunistlikes noorteorganistasioonides õpetati lapsi muu kõrval oma vanemate järele nuhkima ja nende peale kaebama.
NEPi lõpp- Stalini võimuletulek tähendas NEP-i lõppu. Saavutamaks täielikku kontrolli ühiskonna üle, otsustas Stalin likvideerida igasuguse eraettevõtluse, kaasa arvatud põllumajanduses.
Industrialiseerimine- suurtööstuse eelisarendamine. Loobuti välismaistest investeeringutest ning eraettevõtlusest, majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele.
Viisaastakud - Nägid ette NSV Liidu möödumise kapitalistlikest riikidest.
Sundkollektiviseerimine- talupoegade sunniviisiline saatmine talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse ehk kolhoosidesse.
1932-1933 nälg- Tänu sellele, et Stalin hakkas tarvitama vägivalda talupoegade vastu ja konfiskeerima nende viljatagavarad, puhkes NSV Liidus suur nälg. Esines isegi inimsöömist. Tahtlikult tekitatud näljahäda tulemusel hukkus ligi 7 miljonit inimest.
Kolhoos - talumajapidamiste ühismajand
1934 Suur terror- vägivallakampaania, mis oli algul talupoegade või monarhistide vastu, kuid päras asus Stalin kõrvaldama komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Tihti langesid terrori ohvriks samad inimesed, kes olid aidanud Stalinil terroriaparaati üles ehitada ja osalenud ise innukalt repressioonides ja mõrvades.
GULAG- ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem.
Kuidas kommunistid võimu kindlustasid?

Läänemeremaad.
Rootsi, Soome, Poola, Eesti, Läti, Leedu ajaloo, majanduse sisepoliitika, välispoliitika võrdlemine- Rootsi suhtus uutesse riikidesse ettevaatlikult (heatahtlikult), Rootsi masinad ja tööriistad, tikud said kuulsaks, toetust kogusid sotsiaaldemokraadid ja Rootsi jäi demokraatlikuks. Soome pidas lühikese verise kodusõja, 1919.a Soome Vabariigi loomine, kandis nime Skandinaavia riik, Lapua liikumine-rahvuslik-parempoole liikumine millega suruti Soomes kommunistid poliitikast kõrvale. Poola- enne sõda Poolat polnud aga rahvas teadis Poolat kui suurriiki, Poola riigijuht J. Pilsudski okupeeris 1920 Vilniuse ja selle ümbruse, 1926 tegi ta riigipöörde, kuulutas end peaministriks ja kehtestas sanatsioonirežiimi. Eesti- majanduskriis, millele järgnes majanduslik edu, 1924.a 1 dets. kommunistide mässukatse hirmutas rahvast ja tekitas kartuse NSVL osaks saamine, vapsid tekitasid põhiseaduse kriisi, 1934a riigikogu „vaikiv ajastu”, järgnes Pätsi aeg. Läti- peaministriks sai K. Ulmanis kes järgis Pätsi riigipööret mille järel hakkas kehtima tema autoritaarne võim. Leedu 1920. Vasak-tsentristlik valitsus, parempoolsed tegid riigipöörde, võimule tuli Antanas Smetona , pingelised suhted Poola ja Saksamaaga.
Diktatuuri kehtestamine-
K.Päts- Eesti riigivanem
Vapsid- vabadussõjalased Eestis
Vaikiv ajastu- erakonnad keelatud autoritaarnerežiim
Lapua liikumine- rahvuslik-parempoolne liikumine Soomes
K. Ulmanis- Läti peaminister
A.Smetona- Leedu president
Vilniuse probleem- Vilnius okupeeriti Poola poolt

Eluolu ja kultuur 1920.-1930. aastatel.
Sõjajärgsed meeleolud, nende avaldumine kultuuris- sõjaspettumus, kergemeelsus , kunst muutus süngeks ja hakkasid levima filmid ja mood.
1920. aastad ja kommete liberaliseerumine-
Mood Chanel - naised hakkasid kandma õlgu, käsivarsi paljastavaid kleite ning kleidi serv kerkis põlvedeni, mood oli frivoolne, Coco Chanel noor prantslanna kes moemaailmas läbi lõi
Chaplin- maailmakuulsaks saanud koomik
Ford T- fordi mudel, mis sai kättesaadavaks keskmise sissetulekuga perele euroopas
Džass- muusikastiil
Raadio- uus massiteabevahend
Dadaism- euroopas levis kunstivool , mis pilkas nii konservatiivset kodanlust ja originaalitsevaid kunstnike
Sürrealism- rahulolematuse avaldamise viis kunsti kaudu
Dali- kuulsam sürrealist
Eksistentsialism- maailmataju : inimese heidetud olek arusaamatus ja võõras maailmas.
Totalitarism ja rassism kultuurelu mõjutajatena- kunst kirjandus sotsialistlik realism .
Sotsialistlik realism-
Olulisemad teaduse saavutused, nende mõju igapäevaelule- heli filmile ja värv, elekter oli varsti igas kodus, üle atlandi ookeani hakkas toimima lennuliiklus, tsellofaan, nailon.
Naise roll- naiste õigused ja piirangud laienesid tunduvalt

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 193 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

193 laadimist Kokku alla laetud

6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

andi Õppematerjali autor

konspekt

maailm kahe maailmasõja vahel

Sarnased õppematerjalid

doc

AJALUGU KORDAMINE: diktatuurid ja demokraatlikud riigid

MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL Pinged säilivad 1. Ainsaks selgeks võitjaks Ameerika ühendriigid territoorium jäi sõjast puutumata, maj. võimsus kasvas, enne I ms oli Euroopa riikide võlglane, nüüd vastupidi 2. Suurim pettumus Saksamaal- Versailles' rahulepingu tingimustega poldud rahul, sakslastega asustatud alad tuli loovutada 3. Ungari pidi loovutama peaaegu kogu oma territooriumi 4. Venemaa pidas ka end kaotajaks, eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada 5. 1922 SM ja VM Rapallos Versailles' vastane koostööleping (sõjatööstus, armee) 6. Antandi poolel vähem rahul Itaalia ja Jaapan jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omaks peeti, ei saanud mingit kasu sõjast; Itaalia kandis raskeid kaotusi Sõjajärgne majanduskriis 1. Tavaliselt maj elavnes, nüüd seda ei juhtunud maailmakaubandus ei taastunud oodatud

Ajalugu

doc

Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel.

Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel · I-MS võitjateks jäid demokraatlikud riigid: 1. Inglismaa 2. Prantsusmaa 3. USA · Demokraatlike riikide arv suurenes järsult · 19 saj peamised politilised idealoogid olid: 1. Liberalism vabameelsus poliitikas, majanduses ja filosoofias, lähtub inimeste õigustest ja vabadustest 2. Konservatism alalhoidlikus, parempoolne mõtteviis, tuginetakse traditsioonidele 3

Ajalugu

doc

Ajalugu §11-14

Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused,

Ajalugu

doc

Maailm kahe ilmasõja vahel

Ajalugu kordamine kontrolltööks: maailm kahe ilmasõja vahel · Mõisted: hüperinflatsioon-raha väärtuse langemine kiiremini kui trükkida jõuti, keskklass kaotas seetõttu kõik säästud komintern ehk kommunistlike parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal, mis loodi Moskvas 1919 Dawesi plaan-Ameerika Ühendriikide rahandusminister andis loa pikendada sakslaste maksetähtaegu, ning andis neile laenu, mis aitaks majanduskriisist väljuda. Maffia- organiseeritud kuritegevus, Ühendriikides hakkas tegutsema peale kuiva seaduse vastu võtmist

Ajalugu

pdf

Maailm kahe maailmasõja vahel

Venemaast - Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia Saksamaast - Elsass-Lotring Prantsusmaale, Poola, Leedu, Taani, Belgia, Tsehhoslovakkia Austria-Ungari - Poola, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia, Itaalia Ingismaa loovutas enda küljest Iirimaa Türgi - Süüria-Liibanon, Iraak, Transjordaania, Palestiina Missugused vastuolud ja pinged tekkisid või jäid pärast Esimese maailmasõja lõppu püsima maailma, eriti Euroopa riikide vahelistesse suhetesse? Kas ja kuidas oleks neid saanud vältida või lahendada? Ainsaks selgeks võitjaks jäi Ameerika Ühendriigid - Euroopa riigid jäid Ameerikale võlglasteks. Saksamaa oli kaotanud kõige rohkem, Verssailes´ rahuleping oli nende jaoks ebaõiglane, nt sakslastega asustatud alad tuli loovutada naabritele. Ungari pidi loovutama enamiku oma senisest territooriumist. Venemaa pidas end ka kaotajaks ja seadis eesmärgiks maailm

Ajalugu

doc

Kahe maailmasõja vahel

Sakslaste tingimused olid rängad ja sinna alla kuulusid ka Poola ja Ukraina eraldamine Venemaast. Pärast sakslaste rünakut 17.veebruaril läksid enamlased paanikasse ning nõustusid kõikide tingimustega. 3.märtsil 1917 sõlmiti Bresti rahu. Sellega loovutati sakslastele alad, kus elas ligi veerand Vnm rahvastikust, neljandik tööstusest, kolmandik põllumajanduslikust maast. Paljud pidasid lepingu sõlmimist reetmiseks. Maailm esimese maailmasõja järel Pinged säilivad Esimese maailmasõja ainsaks selgeks võitjaks osutus USA, mille alad jäid sõjast puutumata ja sõjavägi väheste kaotustega. Suurim pettumus oli Saksamaal, kes polnud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega. Ungari loovutas osa oma aladest. Kaotajaks pidas end ka venemaa, kes seadis eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada. 1922 sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versaille' süsteemi vastase koostöölepingu. Sõjajärgne majanduskriis

Ajalugu

docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

Viimased kaotasid suured territooriumid. Balti riikides nähti tulevase mittebolsevistliku Venemaa autonoomseid osi. Lepingud tekitasid uusi pingeid. Rl koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikke agressoreid. Sellest jäi välja USA ise. Uuenenud Türgil õnnestus sõlmida uus rahuleping, mis andis osad kaotatud alad tagasi. Maailma kahe maailmasõja vahel USA- territoorium jäi sõjast puutumata, kaotati vähe inimesi, majanduslik võimsus kasvas Saksa- polnud rahul rl tingimustega, pahased, et alad tuli loovutada naabritele Ungari- loovutama enamiku oma senisest territooriumist 1922. Saksa ja Vene sõlmisid Rapallos V süsteemi vastase koostöölepingu. Saksa asus Vene sõjatehaseid ja armeepolügoone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed.

Ajalugu

docx

Maailm maailmasõja järel

osalenud innukalt repressioonides ja mõrvades. Stalin sundis inimesi end süüdi tunnistama. Kõikvõimalikud süüteod ja lasi need inimesed siis maha. Ohvriks olid ka NSV Liidu rahvusvähemused. Inimesi saadeti sunnitöölaagritesse, kus vangid surid massiliselt, ebainimlikud tingimused ja ülejõu käiv töö. Ühesõnaga ohvrid olid kõik, kes mõtlesid teisiti. MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL 1. Kes järgmistest riikidest olid sinu meelest I maailmasõja võitjad, kes kaotajad? Selgita. A) USA Hinnang: VÕITJA Selgitus: Territoorium jäi sõjas puutumata. B) Saksamaa Hinnang: KAOTAJAD Selgitus: Sest sakslastega asustatud Alad tuli loovutada naabritele. C) Prantsusmaa Hinnang: VÕITJAD / KAOTAJAD Selgitus: Võit: sai tagasi oma maapiirkonnad(rikas tööstuspiirkond) Kaotus: väga suured kaotused. D) Venemaa

Ajalugu

Rohkem sarnaseid