Antiik-Kreeka jumalad (5)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

4 HEA

Lõik failist

Zeus – peajumal, taeva ja tuulte valitseja, kujutati piksenoolte ja tamepärjaga. Sümboliks oli tamm.

Hera – Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja, tohutult armukade

Poseidon – Zeusi vend, vete valitseja, habetunud, sümboliks oli kolmikhark, sümbolloomaks oli hobune.

Hades – Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja, sümboliks oli granaatõun

Demeter – maa- ja viljakusjumalanna , kujutati koos viljapeadega

Apollon – kunstide ja muusade kaitsja, Zeusi poeg, Artemise kaksikvend

Artemis – jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar, parim kütt kogu maailmas, kujutati lühikeses kitoonis koos jahikoer, vibu ja noolega.

Athena – tarkuse jumalanna, sündis Zeusi peast, kujutati kiivri ja odaga, sümboliks oli öökull. Oli üks Olümpose kolmest neitsist.

Aphrodite – ilu ja armastuse jumalanna, sündis merevahust, kujutati koos peegli, lillede ning poja Erosega.

Eros – armastusjumal , Aphrodite ja Arese poeg, kujutati tiivulise lapse ja noorukina koos vibu ja nooltega .

Ares – sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg, julge, taltsutamatu ja väikese aruga, Aphrodite kallim, kujutati koos relvade, kilbi ja kiivriga.

Hephaistos – sepatöö jumal, seppade kaitsja, Aphrodite abikaasa, kunsti ja käsitöö hoidja, inetu välimusega, õiglase loomusega, kujutati sepavasara ja -tangidega.

Hermes – kaupmeeste ja vaeste jumal, ettevõtlike inimeste kaitsja, jumalate käskjalg, kujutati tiivuliste sandaalide ja kübaraga.

Dionysos – veini- ja viljakusjumal , kujutati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga.

Nike – võidujumalanna, kärbitud tiibadega, kujutati sageli koos Athenaga, peas võidupärg ning käes pasun .

Helios – päiksejumal, ilus, kuldsete lokkidega mees, kujutati neljahobusevankril, ümber kuldsed kiired.

Selene - kuujumalanna, Heliose õde, kahvatu, kujutati kahehobusevankriga ning kuusirbiga juustes.

Eos – koidujumalanna , kujutati vähe, kuid siis roosa taevana, sümboliks olid kollased nelgid, puistas veeanumast kastepiisku.

Paan – maarahva ja karjuste jumal, elas metsades ja soodes, ilmus unenägudes, kujutati sokujalgade ning teravatipuliste kõrvadega.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2008-12-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

64 laadimist Kokku alla laetud

5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

supersalajane Õppematerjali autor

19 tuntma jumala põhijooned.

zeus hera poseidon hades demeter apollon artemis athena aphrodite eros ares hephaistos hermes dionysos nike helios selene eos paan

Sarnased õppematerjalid

doc

Vana-Kreeka jumalad

Vana Kreeka Jumalad · Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valiseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepa"rjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. · Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. · Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. · Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. · Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. · Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsj

Ajalugu

pdf

Vana-Kreeka jumalad

Vana-Kreeka jumalad Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled. Sellepärast oli ta kõige võimsam jumal ja inimeste valitseja. Zeusil oli väga palju lapsi, nii jumalannadelt kui ka inimsoost naistelt Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. Hera oli Zeusi abikaasa ja ka õde. Ta oli abielunaiste kaitsja. Hera olevat noor ja kaunis kuid mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli väga palju armukesi, keda ta armastas veel peale Hera Poseidon lad. Neptunus - Z

Ajalugu

pptx

Kreeka jumalad, jumalannad

Kreeka jumalad, jumalannad VTG 10.Kl Marina Zvereva Juhendaja: Krista Fatkin Sissejuhatus Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. Vana-Kreeka jumalad Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena.

Kunsti ajalugu

pptx

Vana-Kreeka Jumalad ja surematud kunstiteosed

Vana-Kreeka Jumalad ja surematud kunstiteosed Vana-Kreeka Vana-Kreekat on teisiti kutsutud ka Hellaseks. Hellases elasid muinaskreeklased ehk hellenid. Vana-Kreeka hõlmas Balkani poolsaarte lõunaosa, Egeuse mere saari ja Väike-Aasia läänerannikut. Kreeklased tundsid end ühtse rahvana, sest neid ühendas keel, religioon ja kultuur. Religioon Kreeklased uskusid, et maailma valitsevad jumalad ehk kehtis polüteistlik usk. Jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalaid oli väga palju ja neid kujutati antromorfsetena ehk inimeste sarnastena. Usuti, et jumalad on surematud. Jumalatele ehitati suuri templeid ja neile toodi ohvriande. Jumalate auks toimus suuri pidustusi. Olümpose mägi Tähtsaimad jumalad Zeus ehk Jupiter Ta oli peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal. Tema relvaks olid välgunooled, mis sümboliseerisid ta võimu.

Kunstiajalugu

docx

Jumalad ja Jumalannad

1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Jumalatest üldiselt............................................................................................... 4 3.Zeusist lähemalt.................................................................................................. 6 4.Apollon................................................................................................................ 7 5.Olümpose jumalad............................................................................................... 8 6.Kokkuvõte.......................................................................................................... 11 Kasutatud allikad.................................................................................................. 12 2 1. Sissejuhatus

Ajalugu

docx

Vanakreeka Jumalad

VANAKREEKA JUMALAD Referaat Palju aega tagasi olid kreeklased ühed suurimad müütide loojad Euroopas. Kreeka mütoloogias olid jumalad inimesekujulised, kuid eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused. Vanakreeka 12 jumalat ehk nn olümpose jumaluste ring on Kreeka mütoloogiasse kuuluvad kõige tähtsamad jumalad. Tähtsaid jumalaid oli teisigi, erinevate allikate põhjal nimekirjad 12st kõige olulisemast jumalast veidi erinevad. Vanakreeka jumalad elasid Olümpose mäel ja moodustasid omamoodi taevase perekonna. Need jumalad, keda kreeklased uskusid, kaldusid meelt muutma, kuid jumalate viha oli kardetav ning ka nende armastus oli inimesele ohtlik. Lisaks jumalatele on Kreeka mütoloogia täis koletisi, sõdu, intriige ning jumalate sekkumisi. Zeus

Ajalugu

doc

Kreeka referaat

........................................................................9 Rahvastik............................................................................................................................9 Kreeklaste usk.................................................................................................................... 9 Vana Kreeka mütoloogia...........................................................................................10 Vana Kreeka jumalad................................................................................................10 Olümpiamängud........................................................................................................... 12 Kreeka kultuur......................................................................................................................13 Teater...........................................................................................................................

Geograafia

doc

Kreeka KT konspekt 11. klass

Ajalugu : Kreeka KREETA-MÜKEENE KULTUUR Jaguneb Minoiliseks ja Mükeene kultuuriks Minoiline Kreetal : Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid, millest tähtsaim ja tuntuim on nimega Knossos. Sellest ajast on pärinenud Euroopa vanimad linnad. Nende eetiline päritolu on teadmata. Teada on, et neil olid tihedad sidemed Idamaa kõrgkultuuridega. Samuti pärineb sellest kultuurist Euroopa vanim kiri : lineaarkiri. Kirja märgid on küll tänapäeval loetavad, kuid siiski jääb arusaamatuks, kuna ei tunta keelt, mida kreetalased rääkisid. Lossides valitsesid preester-kuningad . Kuna lossid ja linnad olid kindlustamata, siis võib arvata, et sõjategevusel ei olnud suurt rolli. Kunsti iseloomustab rahumeelne ja elurõõmus temaatika. Tol ajal midagi eriti üles ei kirjutatud – tehti vaid majapidamisaruandeid. Seega pole teada ka palju valitsejatest ning kirjast Kunstis kujutati naisi rohkem Mükeene kultuur : 1500 a. eKr vallutasid kreeklased Kreeta saare. Tugipunkt

Ajalugu

Rohkem sarnaseid