Keskaja algus (0)

MIS ON KESKAEG ?
Rooma impeeriumi lagunemine on pikk protsess. Languse peamised jooned on Rooma majanduslik ja poliitiline nõrgenemine, kodusõjad ja barbarite sissetung . Nimetus keskaeg võeti kasutusele 15. sajandil humanistide poolt, kui Euroopas hakati senisest enam esile tõstma antiikaega. Keskaeg tuleb sellest, et see oli vana- ja uusaja vahel. Kokkuleppeliselt loetakse alguseks aastat 476 (Lääne-Rooma langemine ) ja lõpuks 15. sajandi lõppu/16. sajandi algust (Ameerika avastamine 1492, Konstantinoopoli langemine 1453, reformatsioon 1517).
Keskaja jaotus:

varakeskaeg (5. sajandi lõpp – 11. sajandi algus)

vahekeskaeg (11. sajandi algus – 14. sajand)

kõrgkeskaeg (13. sajand)

hiliskeskaeg (15. sajand – 16. sajand)
Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned:

katoliiklus (usk ja ideoloogia)

feodaalsuhted (olid lääniisand ja vasall , lääniisand andis vasallile maavalduse ja võimaldas talle kaitse, vasall omakorda pidi osutama lääniisandale sõjalisi teeneid)

killustatus ja pidevad konfliktid

maailmavaade, et orjus ei sobi kristlusega (inimesed jaotatud kolme gruppi: oratores – palvetajad , bellatores – sõdijad ja laboratores – töölised)
SUUR RAHVASTERÄNDAMINE. LÄÄNE-ROOMA LANGUS JA IDA-ROOMA PÜSIMAJÄÄMINE
Rooma rahu piir ulatus kesksest Vahemere regioonist põhjas tänapäeva Šotimaani ja lõunas Põhja-Aafrikani. See reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandis hoolt, et ääremaade mõjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Pingeid aitas leevendada põhimõte, mille kohaselt jäi provintsidele Rooma ülemvõimu tunnistades õigus järgida oma alal omaenda norme ja kummardada omaenda jumalaid.
Caracalla edikt (212) tagas kõigile impeeriumi aladel elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Edikti mõte oli tagada suurem maksude laekumine, mis