Eesti ala valitsejad 13-18 saj (4)

Eesti ala valitsejad 13.-18.sajandil
1208-1227 aastatel toimus eestlaste muistne vabadusvõitlus, peale mida kujunes Eestis välja feodaalne killustatus. Muistses vabadusvõitlused osalesid: venelased , sakslased , rootslased ,taanlased ja eestlased. Liivimaaks nimetati Eesti ja Läti alasid, mis olid vallutatud sakslaste poolt, Taani kuningriigi valduses olnud Põhja-Eestit aga Eestimaaks. 1222.aastal Eestis toimunud ülestõusu järel asusid Riia peapiiskop ja mõõgavennad maad tagasi vallutama. 1224.aasta suveks oli jäänud tähtsaimaks vallutuspunktiks ainult Tartu. 1227.aastal alistusid saarlased ning võtsid vastu ristiusu. Maa tagasivallutamisel langesid Taani kuningale kuulunud Järvamaa ja Virumaa Mõõgavendade ordu kätte. Taanile jäid: Rävala, Harjumaa , Tallinn. 1224.aastal sõlmisid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu maade jagamise lepingu, mille kohaselt kuulus Eestimaa piiskopile Sakala, Ugandi ja nendega ühes külgnevad Kesk-Eesti maakonnad , mis kokku moodustas Tartu piiskopkonna. Tartu piiskop andis umbes poole Sakalast Mõõgavendade ordule.
23. aprillil 1343.aastal alanud Jüriöö ülestõsu vältel määrati eestlaste seas 4 kuningat, kes tapeti läbirääkimistel ordumeistriga. Ordu sai endale Jüriöö ülestõusu tõttu Põhja-Eesti. 1346.a. loovutas Taani oma valdused Saksa ordule.
16.saj. teisel poolel oli Eesti killustatud viieks väikeseks riigiks: Saksa ordu Liivimaa haru, Tartu piiskopkond , Riia peapiiskopkond , Kuramaa piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond. 1558.a. vallandas Moskva suurvürstiriik Liivi sõja, Tartu langes Venemaa kätte juunis. 1559.aastal andis Saksa ordu Liivimaa haru end Poola kaitse alla ning Saare-Lääne piiskop müüs koos Kuramaa piiskopiga oma valdused Taanile. Gotthard Kettler sai uueks ordumeistriks Liivimaale appi tulnud Poola ei suutnud pealetungivaid venelasi aga tagasi lüüa. 1560 .aasta talurahva ülestõusu järgne Tallinna minek rootslaste kätte sundis Poolat nõudma Saksa ordu täielikku alistumist.
Poola valitsejaks oli Sigismund III, hiljem, pärast isa surma sai ta ka Rootsi valitsejaks. Sigismund III oli katoliku usu pooldaja , Rootsi pooldas aga luteri usku, sellepärast tekkisid pinged Poola ja Rootsi vahel. Sigismundi onu Karl IX kasutas antud olukorda ära ja astus ise Rootsi troonile. 1600.aastal kuulutas Poola enda valduseks Eesti ala. Altmargi rahuga kuulus Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aga Rootsile, mistõttu jäi ikkagi peale Rootsi. 1645.aastal läks Rootsi kätte ka Saaremaa, mis tähendas Rootsi võimu kogu Eesti ala üle.
Eesti ala jäi Rootsi ajal jagatuks kahe riigi vahel. Eestimaa kubermangu moodustasid juba Liivi sõjal Rootsi kätte läinud Läänemaa, Järvamaa, Harjumaa ja Virumaa. Liivimaa kubermangu alla kuulusid Poola käest vallutatud alad Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist ning Tartu ja Pärnu maakond. Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, kuid säilitas mitmed eriõigused. Seal oli oma rüütelkond, kirikuvalitsus, asehaldur ja maksusüsteem.
Kubermangude kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle ka vahetult alluv kindralkuberner . Kindralkubernerid juhatasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, samuti kandsid nad hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest.
Võimu teostasid ka rüütelkonnad: Eesti-, Liivi- ja Saaremaa rüütelkonnad. Nad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Vene ja Rootsi rigivõimu ees ning lahendasid kohalikke küsimusi. Nende liikmed käisid koos maapäevadel iga kolme aasta tagant, muidu ajasid nende asju maanõunikud, kes määrati ametisse maapäevadel lugupeetavamate aadlike hulgast kogu eluks. Maamarssal ehk rüütelkonna pealik lahendas igapäevaseid küsimusi. Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, kes tegutsesid maakonna tasandil. Liivimaal aga maakohtud , kes arutasid kõigi mitteaadlike süüasju. Kubermangu tasandil lahendati raskemaid kuritegusid ning aadlike kohtuasju: Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. Sealt võis ka edasi kaevata kuni monarhini, kelle otsus oli lõplik.
Politseilisi ülesandeid täitsid Eestimaal mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nad vastutasid avaliku korra tagamise eest ning uurisid ja karistasid väiksemaid ülesastumisi.
Rootsi tahtis allutada siinset aadlit tugevamalt keskvõimule, kuid see tal ei õnnestunud. Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa, mille tõttu alustas ta reduktsiooni – erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist. 1680.aasatl laiendati reduktsiooni ka Eesti- ja Liivimaale. Kuningas hakkas nõudma ka enne Rootsi võimu kehtestamist erakätesse sattunud riigimaade reduktsiooni. Selle tulemusena kasvasid riigi sissetulekud märkimisväärselt. Reduktsioon tekitas aadlikes pahameelt. 1694.aastal saatis kuningas laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas rüütelkonna maapäeva kindralkubernerile. Aadli omavalitsus kaotati Liivimaal peaaegu täielikult. Sellega kehtestas Karl XI oma tahte.
1700-1721. aastatel toimus Põhjasõda. Seda mitmetel põhjustel: Venemaa tahtis saada suurt osa Euroopast ja maailmakaubandusest. Samuti ka see, et Taani, Poola ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel. Üheks mõjuteguriks võib lugeda näljahäda, mis tabas Rootsit 1697. aastal. Mille läbi suri paljusid inimesi. 1700. aasta suvel õnnestus Taanil vallutada osa Rootsi valdusi Saksamaal. Hoolimata sellest, sundis Rootsi Taanit rahu sõlmima. Sama aasta sügisel koondusid Vene väed juba Narva alla. Peeter I juhtimisel alustati võimsat pommitamist. Sõdade tõttu Eesti aladel, olid talupojad ja rahvas häiritud ning hirmul, mis tähendas seda,et põlluharimine jäi soiku.1708. aastal küüditati kõik Narva ja Tartu linnakodanikud koos peredega Venemaale. 29. septembril 1719. aastal kirjutati alla kapitulatsioonile, millega Rootsi sõjavägi alistus ning Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn läks Vene võimu alla.
Eesti ala valitsemine oli erinev läbi nende sajandite. 13.-18. sajadite jooksul sai Eesti ala palju kahjustada, samuti rahvas. Olenemata erinevatest valitsejatest ja valitsemisvotmidest, valitses pealmiselt feodaalne killustatus.
Kristina Kudo 11h