Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti ala valitsejad 13-18 saj (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Eesti ala valitsejad 13.-18.sajandil
1208-1227 aastatel toimus eestlaste muistne vabadusvõitlus,
peale mida kujunes Eestis välja feodaalne killustatus. Muistses
vabadusvõitlused osalesid: venelased , sakslased , rootslased ,taanlased
ja eestlased. Liivimaaks nimetati Eesti ja Läti alasid, mis olid
vallutatud sakslaste poolt, Taani kuningriigi valduses olnud
Põhja-Eestit aga Eestimaaks. 1222.aastal Eestis toimunud ülestõusu
järel asusid Riia peapiiskop ja mõõgavennad maad tagasi vallutama.
1224.aasta suveks oli jäänud tähtsaimaks
vallutuspunktiks ainult Tartu. 1227.aastal alistusid saarlased ning
võtsid vastu ristiusu. Maa tagasivallutamisel langesid Taani kuningale kuulunud Järvamaa ja Virumaa Mõõgavendade ordu kätte. Taanile jäid: Rävala, Harjumaa , Tallinn. 1224.aastal
sõlmisid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu maade jagamise lepingu,
mille kohaselt kuulus Eestimaa piiskopile Sakala,

Eesti ala valitsejad 13-18 saj #1 Eesti ala valitsejad 13-18 saj #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor weisss Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
24
docx

Ajalugu - Rootsiaeg, Liivisõda

Moonavoor- talupoeg viis ühe mõisniku ntks vilja vms tema sugulastele/ sõpradele( teisele mõisnikule) Laevaehitusmaterjal: plangud, köied, tõrv, täkat Sõbrakaubandus- igal talupojal oli enamasti linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. Maalaadad- olulised kauplemiskohad Manufaktuur- väike käsitöö tuba Jesuiidid- toodi Liivimaale Gümnaasium- 1583. asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, mille haridustasemele polnud Eesti varasemas ajaloos võrdset. Seminaar(tõlkide, õpetajate)- eesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast. Wanradt- Koelli katekismus(1535)- vanim osaliselt säilinud trükis, mis sisaldab eesti keelt Vastne Testament(1686)- on esimene eestikeelne terviklik Uue Testamendi trükiversioon. Academia Gustaviana/Tartu Ülikool(1632)-asutati Tartu Ülikool Aastad 1558-1583 Liivi sõda 1570,1577 Tallina piiramine

Ajalugu
thumbnail
7
docx

Varauusaeg

· Liivimaa vahetus naabruses tugevnesid Moskva suurvürstiriik ning Poola-Leedu, kes huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. · Huvi Läänemere idaranniku vastu kasvas ka Taanis ja Rootsis. Üha selgemaks sai, et sõda ülemvõimu pärast on vältimatu. · Jaanuaris 1558 ületasid Moskva väed Tartu piiskopkonna piiri ning rüüstasid Lõuna- Eesti külasid. · Sama aasta kevadel asusid uued Vene väed Narva ordulinnuse piiramisele. Mais 1558 vallutati linn tormijooksuga. · Juulis 1558 langes piiskopkonna pealinn venelaste kätte · Augustis 1559 andis Liivimaa tugevaim riik-orduriik- end Poola kaitse alla, sest see võis kujunenud olukorras ainsana abi pakkuda. · Uueks ordumeistriks valiti Gotthard Kettler. · 1559 septembris müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused koos Kuramaa

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Varauusaeg. Konspekt KT jaoks.

" Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Moskva tsaaririik ­ soov saada ligipääs Läänemerele ja tahtmine sadamaid saada; Alustas sõda. Tulemused Aastaks 1561 ­ Juunis andsid Harju-Viru vasallid ja Järvamaa aadel ning Tallinna linn Rootsi kuningale usaldusvande. 28. novembril Vilniuses sõlmitud lepinguga andsid ordu ja Riia peapiiskopkond (Iseseisev Liivimaa riik) andsid end täielikult Poola kuninga Sigismund II Augusti valitsemise alla. Eesti ala oli ära jaotatud Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa vahel. Ordu ja peapiiskopkonna alad jagati kaheks: Kurama hertsogriik ja Üleväina-Liivimaa. Aastaks 1583 ­ Liivi sõja lõpp. 10. augustil Venemaa ja Rootsi sõlmisid Pljussa vaherahu, millega Rootsi kätte jäeti Põhja-Eesti kui ka Inglismaal vallutatud linnused. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, Saaremaa jäi aga kuni 1648. aastani Taani koosseisu

Ajalugu
thumbnail
13
rtf

Eesti ajalugu. Keskaeg

Tal tekkisid liivlastega tülid, seega ta pöördus tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert. Albert kogus kokku korraliku ristisõdijate väe ning 1202 rajas Riia linna, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja tugipunkt.Kogu alistatud maa pühitseti Neitsi Maarjale - Eesti ja Läti ala- Maarjamaa. 1202 asutati Mõõgavendade ordu(1202- 1236).Ordu juht oli ordumeister. Jagunes : rüütelvennad - ülesanne sõdida., Preeservennad - pidasid vaimulikke talitlusi, Teenijad vennad- kannupoisid, kokad jt. Mõne aastaga suudeti liivlased ja latgalid alistada ja ristiusku pöörata. Sissetung Eestisse 1208 - Sakslased tungisid koos abivägedega Ugandisse. Algas maa rüüstamine, külade põletamine, inimeste tapmine.Otepää linnus süüdati põlema.

Ajalugu
thumbnail
10
docx

Liivi sõda, Eesti kolme kuninga valduses, Rootsi aeg, Põhjasõda

käes. 1561, 1566 ja 1571 oli maad laastanud ka katkuepideemia. Liivi sõja sündmusi kajastas põhjalikult Balthasar Russow oma "Liivimaa kroonikas" ("Chronica der Prouinz Lyfflandt..."), mis ilmus kolmes trükis: 1577. aastal kaks korda ning kolmandas, täiendatud trükis 1584. aastal. Tulemused: · 1582. Aastal Jam Zapolski vaherahuga läks Lõuna-Eesti Poola võimu alla. · 1583 Rootsi ja Venemaa vahel sõlmitud vaherahuga Pljussa vaherahuga läks Põhja- Eesti Rootsile. · Maa jagati Taani, Rootsi ja Poola vahel. Erinevate piirkondade haldamises oli vähe ühist, Eesti lõhenes veelgi enam. Eesti kolme kuninga valduses Poola aeg Lõuna-Eestis: Liivimaa aadlikud nõudsid, et nende õigused jäetaks puutumata. Sigismund Augusti privileeg tagas aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse. Pidi säilima Luteri usk ja kõik ametikohad pidi täidetama sakslastega. Sõdade ajal näitasid siinsed

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Rootsi aeg

Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Rootsi aeg Referaat Juhendaja: Koostaja: Rühm: Kuressaare 2009 I Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus. Nagu enne, nii ka nüüd jäi Eesti ala jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja­Eesti neli maakonda (Lääne­, Harju­, Järva­ ja Virumaa), mis olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas, moodustasid Eestimaa kubermangu. Poolalt vallutatud aladest, Lõuna­Eestist ning Põhja­Lätist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu­ ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu Lõuna­Eesti mandriosa

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Arutlus- Eesti ala valitsejad 13. – 18. sajandil

Eesti ala valitsejad 13. ­ 18. sajandil Kogu Eesti keskaega iseloomustab võitlus võimu pärast, mis toimus nii maahärrade, linnade kui ka vaimuliku ja ilmaliku võimu vahel. 13- 18 saj valitses Eestit Saksa, Poola, Rootsi, Taani. Peale Põhjasõda ka Venemaa. Muistne vabadussõda algas 1208. a kestes ligi 20 aastat ja see sündmus lõpetas Eesti muinasaja perioodi. Sel ajal valitses Eestit Taani, Saksa ordu, Tartu piiskopkond ja Saare- Lääne piiskopkond. Taanile kuulus sel ajal Põhja-Eesti, Saksa ordule jäi Kesk-Eesti ning osa Lõuna-Eestist. Saare-Lääne piiskopkonnale kuulus Lääne-Eesti ning Tartu piiskopkonnale jäi Tartu ning osake Lõuna-Eestist. See, et eesti alad sattusid võõrvõimude kätte oli vältimatu, sest võitluses alla jäid nad eelkõige kehva relvastuse, sõjaväe poolest. Samuti polnud

Ajalugu
thumbnail
10
doc

Eesti ajalugu kuni Vaikiva ajastuni

kristlik Lääs Tähtsamad sündmused: · Ümera lahing (1210)- eestlaste võit · Madisepäeva lahing (1217) ­ peeti Viljandi lähedal, eestlased said rängalt lüüa; eeslaste poolel langes Lembitu, vaenlaste poolel Kaupo; Lõuna-Eesti tunnustas sakslaste ülemvõimu · Taanlaste retk Lindanise (Tallinna) alla (1219)- Taanlased olid edukad, ehitasid Toompeale tugeva kivilinnuse · Tartu vallutamine ( 1224) ­ suurem vastupanu Eesti mandriosas murti · Muhu ja Valjase linnuse alistamine 1227 Tagajärjed: · Eestlased alistusid lepingulisel teel, säilitades esialgu autonoomia, isiklik vabadus säilis ( pärisorjus kehtestati hiljem), tavad ja kombed jäid kauaks ajaks osaks muinasusundist · Eestlased kaotasid võimaluse ise oma saatuse üle otsustada, lahingutes langes suur osa energilisemast ning ettevõtlikumast rahvast ( n-ö eliit ja ülikkond)

Eesti ajalugu




Kommentaarid (4)

J.J profiilipilt
J.J: ei tundu arutluse moodi
23:19 13-10-2009
SilviaT profiilipilt
SilviaT: Päris asjalik:D
18:43 13-10-2009
SilviaT profiilipilt
SilviaT: Päris asjalik:D
18:44 13-10-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun