Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rahvuslikud suhted 17-18saj. ja Prantsuse revolutsioon (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks hukati kuningas?

Lõik failist

Rahvuslikud
suhted 17-18saj.

Diplomaatia tekkimine
Rahvusvaheliste
suhete sisseseadmine eeldas diplomaatiliste esinduste olemasolu
riikides. 17saj. kujunes välja diplomaatiline
õigus, mis nägi ette:
  • Saadikud võetakse riikides vastu
  • Saadiku suhtes kehtib tema kodumaa seadusandlus
    Tihenev suhtlemine , erakorraliste
    saatkondade kulukus ja reisiraskused viisid diplomaatia tekkimiseni. Paavst Leo X määras oma alalise esindaja nuntsiuse. Alguses tehti
    vahet saadikute ja agentide vahel, peagi hakati nimetama suurriikide
    saadikuid suursaadikuteks. Agendi nimest sai pärast asjur. Tollest
    ajast pärinebki nüüdisajalgi kasutatav mõiste erakorraline ja
    täievoliline suursaadik.

    Rahvuslikud suhted 17 ja
    18saj.

    17saj.
    18saj.
    1. Läänemerel ning kogu Euroopa käis võitlus kaubanduslike ja kolooniahuvide eest.
    2. Läänemere võitlus ülemvõimu pärast piirkonniti: Taani, Poola, Rootsi, Venemaa jt.
    3. Kagu-Euroopa võitlus Türgi ohu vastu – Ungari, Serbia maade pärast.
    1. Põhjasõda – Rootsi sõdis Venemaaga ülemvõimu pärast Läänemerel.
    2. Hispaania pärislussõda – Prantsusmaa sõdis Inglismaaga ülemvõimu pärast Hispaanias.
    3. Austria pärilussõda – Preisi ja Austira vahel.


    Sõjad
    Sõjad
    Põhjused, tagajärjed
    30.a sõda.
    (1618 – 1648)
    Usulised erinevused, võimuvõitlus ülemvõimu eest Euroopas. 1648a.Vestfaali rahu. Saksa- Rooma keiser kaotas võimu Saksa riikide üle. Prantsusmaa muutus juhtivaks riigiks Euroopa mandril .
    Euroopa suurriigiks tõusis Rootsi. Kujunesid välja kindlad riigipiirid, mille ületamiseks tuleb küsida luba.
    Põhjasõda
    (1700 - 1721)
    Rootsi sõjalise võimsuse lõpp, Venemaa tugevnemine
    Hispaania pärilussõda
    (1701 – 1714)
    Prantsusmaa tahtis endaga ühendada Hispaaniat. Inglismaa omandas Gibraltari.
    Austria pärilussõda
    ( 1740 – 1748)
    Saksa alasid tahtsid valitseda nii Preisi kui Austria. Preisi kuningas sõlmis rahulepingu Preisimaa huvides, mis tähendas tema ülemvõimu Saksa aladel.
    Seitsmeaastane sõda
    (1756 – 1763 )
    Tüli Canada kolooniate vahel Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel. Suurbritannia mõjuvõim kasvas.
    Prantsusmaa revolutsioon
    Revolutsiooni põhjused:
  • Majanduskriis Prantsusmaal
    Riigikassa oli vahenditest tühi, kuna raha oli kulutatud.
  • Kolmas seisus Prantsusmaal ei olnud rahul poliitiliste õiguste puudumisega ning I ja II seisuse dominieerimisega.
  • Prantsuse valimisvorm oli vanamoodne – absoluutne monarhia . Kritiseeriti valgustusajastut.
    Prantsusmaa seisused enne
    revolutsiooni

    Vaimulikud – I
  • Rahvuslikud suhted 17-18saj-ja Prantsuse revolutsioon #1 Rahvuslikud suhted 17-18saj-ja Prantsuse revolutsioon #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Macx Õppematerjali autor
    Konspekt antud teemade kohta, üsna ülevaatlik ning konkreetne.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    8
    rtf

    3. kursuse 2. töö ajaloos

    juhised: 1) Vene saadikud polnud lubatud enne audientsi välismaa valitseja juures vestelda ministrite ja teiste välispoliitiliste ametnikega; 2) Vene saadik ei tohtinud viibida vastuvõtul välismaa monarhi juures üheaegselt mõne teise riigi saadikuga. Veel üksikasjalikum oli välissaadikute vastuvõtutseremoniaal Venemaal. Saabujate vastuvõtuks koondati isegi tsaari teenistusmehed ja sõjaväelased kaunistatud hobustel, samuti suur hulk lihtrahvast. Rahvusvahelised suhted 17. sajandil. Euroopas oli välja kujunenud 3 piirkonda, kus ilmnesid eriti teravalr riikidevahelised vastuolud: 1) Lääne-Euroopa (kaubanduslikud ning koliniaalhuvid) ja osalesid Hispaania, Inglismaa ning Prantsusmaa; 2) Läänemeri ( heitlus ülemvõimu pärast) põhilisedTaani ja Rootsi 3) Kagu-Euroopa (võitlus Türgi ohu vastu) Sõjad 17. Sajandil. 17. Saj suurim üleeuroopaline heitlus oli Kolmekümneaastane sõda. Peaprobleemiks oli võimuvõitlus Saksamaal ja naabermaades, laiemalt

    Ajalugu
    thumbnail
    14
    doc

    Uusaeg

    Mis on uusaeg? · Maailmavaade, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks inimene oma väärtuse ja vabadusega · Uus maailmapilt, uus ideoloogia · Alguseks loetakse: o 1453 ­ Konstantinoopoli vallutamine o 1492 ­ Kolumbuse Ameerikasse jõudmine o 1517 ­ Luterliku reformatsiooni käivitumine o Suur Prantsuse revolutsioon o 1640 ­ Inglise kodanlik revolutsioon Majandusliku arengu erijooned · Kapitalismiajastu ­ uus majandussüsteem · Koloniaalvallutused ­ pidurdasid teiste maailmajagude arengut · Kaubandussuhted laienesid · Maailmakaubanduse kujunemine · Kultuurialane koostöö, uute ideede levik Põllumajandus · Suured erinevused Lääne-ja Ida-Euroopa vahel · Lääne-Euroopas: o Pärisorjus kadunud o Kapitalistlikud suhted o Eraomandi teke o Feodaalsuhted · Ida-Euroopas:

    Ajalugu
    thumbnail
    39
    doc

    Ajaloo põhiperioodid

    rüüstamistele pandi otsustav lõpp 955 Saksa kuningas ja ungarlased võtsid vastu ristiusu. Tuntuim ja ohtlikem sissetung tuli põhjast normannide poolt. Viikingite rüüstamised algasid 8saj lõpul Inglismaal ja 9saj´ks kujunesid väikeste rüüste salkade asemele ,,laevastikud". Normannid vallutasid 9saj´l kogu Inglismaa ka Londoni ja 9saj lõpul alles tõrjuti nad Lõuna- Inglismaalt välja. Taanis aga kujunes Taani õigus e Danelaw. Samal ajal Prantsusmaal sai Viikingite pealik Rollo Prantsuse kuningatelt Normandia poolsaare. Selle sai ta tingimusel, et ta võttis vastu ristiusu ja temast sai Normandia hertsogiriigi kuningas. Idapoole rännanud viikingid panid aluse varjaagidele, kes olid põhiliselt orjakaupmehed. Keskaegne feodaalkord Keskaegne feodaalkord (senjööri vasalli suhte vaatepunktist) sai alguse varakeskaja lõpul. Feodaalkorra juured on Rooma riigis, kus hakati üha enam orjade asemel kasutama rentnike

    Ajalugu
    thumbnail
    7
    doc

    Uusaja algus

    Tööstuses rajas endale teed kapitalistlik manufaktuur, mis võis olla nii tsentraliseeritud, kus töölised töötasid ühtses tootmishoones, või hajamanufaktuur, mille töötajad töötasid kodus. Oluline oli väliskaubandus, millega võisid tegeleda vaid osad kaubakompaniid. Kalvinismis oli keskseks predestinatsioonide ettemääratuse õpetus. Edukus tähendas seda, et on suur tõenäosus taevasse ronida. Inglise revolutsioon - 1642: puritaanid nõudsid, et kaotataks piiskopi ametikoht. Tekkisid lahkhelid ­ ühed arvasid, et koguduse eesotsas peaks olema koguduse vanemad ­ presbüterid, kes valiksid vaimulikud. Teiste meelest peaks olema sõltumatu (indipendent). Presbüterlased ja sõltumatud (indipendetid) muutusid parteideks. (kolonel) Pride'i puhastusega kõrvaldati presbüterlased, võim - Oliver Cromwell'ile ­ Sõltumatute juht; Sõltumatusi

    Ajalugu
    thumbnail
    6
    docx

    Suur Prantsuse Revolutsioon

    Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) Absoluutse monarhia diplomaatia tähendas monarhi, aga mitte riigi ja rahva teenimist. Samal ajal toimusid intriigid kuningakojas, mis võisid samuti sõdu põhjustada. Riik ja rahvas olid veel ebamäärased mõisted. Saadikud olid kuningakojaga seotud aadlikud. Väiksemad ametnikud olid hästi tasustatud kodanlased. XVIII viimasel veerandil jõudis prantsuse feodaal- absoluutliku (ancien regime) ühiskonna kriis oma lõppjärku. Valgustusaja filosoofia ei tunnistanud kuningate jumalikku päritolu. Kujunes arusaamine rahva (rahvuse) suveräänsusest. Varakodanlik seisus nõudis riikliku (rahvuslikku) sise-ja välispoliitikat ja ei olnud rahul kuningate dünastilistest huvidest tuleneva poliitikaga. Kolmas seisus oli Prantsusmaal saanud oma juhtiva positsiooni, mida oli ka juriidiliselt oli vaja kinnistada

    Ajalugu
    thumbnail
    21
    doc

    Uusaeg

    · Keskaega nähti negatiivsetes toonides. · Väärtustati antiikaega. · Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat (Jumal polnud enam nii tähtis). b) Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: · Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453). · Ameerika avastamine (1492). · Reformatsiooni algust Saksamaal (1517). · Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69). · Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99). Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. c) Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. · Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. 2. Uusajale omased tunnused a) Majanduses: · Kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete üle. · Kapitalistlikud suhted kujunesid esmalt kaubanduses. · Manufaktuuride rajamine, palgatöölised.

    Ajalugu
    thumbnail
    5
    doc

    Riik ja valitseja

    elas Prantsusmaa üle absolutismi kriisi). 1661. aastal hakkas ta riiki valitsema. Kõik pidi keerlema tema ümber, võttes endale lisanimeks Päikesekuningas (Riik ­ see olen Mina!). Kuningas nimetas ametisse riigiametnikud ja andis välja seadusi. Absolutismieelsest ajast oli säilinud Pariisi parlament, mis reguleeris seadusandlike akte. Tähtsaimaks riigimeheks oli Jean-Baptiste Colbert, kes asutas riiklike manufaktuuride ja oli üks Prantsuse koloniaalimpeeriumi rajajaid. Kui Louis XIV suri ja troonile Louis XV, kuid ta ei tundnud riigi asjade vastu huvi. Louis XV suri 1774. aastal ja troonile tõusis Louis XVI. Kuid Louis XV oli maha jätnud tühja riigikassa. Uus rahanduse peakontrolör Jacques Turgot arvas, et on aeg hakata ellu viima uusi reforme. Tema kehtestatud viljareformist puhkes jahusõda, kuna viljasaak oli 1774. aastal kehv. Ta saadeti erru ja kõik ta reformid tühistati. Riigi

    Ajalugu
    thumbnail
    134
    doc

    Rahvusvaheliste suhete ajalugu - Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani.

    1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda. 9. Hispaania pärilussõda ja Utrechti rahu. 10

    Rahvusvaheliste suhete ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun