Veebruari revolutsiooni põhjused (1)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Esimene maailmasõda

Juulist 1914 ­ 11. Novembrini 1918. I maailmasõja algus - 28. juuni 1914 korraldati atentaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide poolt Troonipärija ja tema abikaasa surid See sündmus vallandas Esimese MS Gavrilo Principi üliõpilane, kes lasi maha Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi Sõdivad riigid jagunesid Antaandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei olnud osalenud nii palju sõdureid, lahingutes hukkus üle 9 milj sõduri. I MS põhjused: - Võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast - Sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku negatiivset mõju - Mõjupiirkondade ja asumaade pärast - Puudusid rahvsuvahelised institutsioonid, mis oleksid reguleerinud suhteid diplomaatiliselt - Vastuoled maailma suurvõimude vahel I MS osapooled ja sõjaplaanid: - Antaant: Inglismaa ­ iseseisev sõjaplaan puudus. Valmis oldi vaid koostööks Prantsuse

Ajalugu

3

doc

VENEMAA 1917-1920

Juulis 1918 toimus esseeride mäss, mis suruti maha. · teiste parteide / rahva survel kutsuti kokku Asutav Kogu (1918.a. algul), kuid kuna enamlased ei saavutanud Asutava Kogu valimistel enamust, siis Lenini käsul saadeti see vägivallaga laiali. Kodusõda ja intervensioon 1917-1920: · Intervensioon -välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse (näiteks: revolutsiooni mahasurumiseks või eesõiguste saamiseks). · Sõdivad pooled: 1. Punased Valged 2. bolsevikud monarhistid 3. töölised (15%) kodanlikud parteid 4. talupojad (kehviktalupojad) 85% sotsialistlikud parteid (esseerid, mensevikud) ääremaade rahvuslased, kel eesmärgiks iseseisvus (ukraina kasakad, eestlased, lätlased, poolakad) · Välisriikidest sekkusid Inglismaa, USA, Jaapan ja Prantsusmaa +

Ajalugu

4

doc

Venemaa/ NSV Liit 1917-1939

2. Millised tegurid viisid Venemaa 1917.aastaks kriisi? Miks puhkes revolutsioon? · rahutused sõjaväes: vilets varustus, suured kaotused armees · majanduslik kaos: tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi/kütusekriis, näljamässud · keisrivõimu autoriteedi langus: keiser polnud valitsemisest huvitatud, G.Rasputin · rahulolematuse üldine kasv: linnades rahutused, rahul polnud ka aadlikud ja kodanlus 3. Milles seisnes Veebruarirevolutsioon? Kelle kätte koondus pärast revolutsiooni võim? riiki tabas majanduslik kaos (tööjõu puudus, tooraine- ja kütusekriis, suutmatus varustada sõjaväge, puudus tarbekaupadest, nälg). sõjavägi revolutsioneerus (= mässumeelsus, vastuhakud ohvitseridele ja deserteerumine sõjaväest). Selle põhjuseks oli sõjaväe halb varustatus, ebaedu rindel, väejuhatuse küündimatus, suured ja õigustamatud kaotused elavjõus. rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides tsaarivalitsusega, kuna see ei suutnud olukorda parandada

Ajalugu

9

doc

Esimene maailmasõda ja revolutsiooniline kriis euroopas

II. I MAAILMASÕDA (1914-1918) JA REVOLUTSIOONILINE KRIIS EUROOPAS 1. I MAAILMASÕDA: 1.1. Sõja põhjused: Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad.

Ajalugu

11

doc

Venemaa ja NSVL

Parandamaks põllumajanduse olukorda viis peaminister P. Stolõpin (1906-1911) läbi agraarreformid 1909, millega: likvideeriti külakogukonnad (kaotati kogukondlik maakasutus ja ühiskäendus; talupoeg muutus majanduslikult iseseisvaks); vähendati rendihindu; jagati soovijatele Siberis maid. Venemaa oli teel turumajanduse suunas ka põllumajanduses, aga rahulikuks arenguks ei jäänud aega, sest kohe-kohe puhkes I maailmasõda. REVOLUTSIOON JA KODUSÕDA VENEMAAL I Revolutsiooni põhjused: Sõjajõud, majandus ega poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa alanud I maailmasõda. · majanduslik laos (tööjõu puudus, tooraine- ja kütusekriis, suutmatus varustada sõjaväge, puudus tarbekaupadest, nälg); · sõjaväe revolutsioneerumine (mässumeelsus ja deserteerimine sõjaväes) >Põhjuseks: sõjaväe halb varustatus, ebaedu rindel, väejuhatuse küündimatus, suured ja õigustamatud kaotused elavjõus;

Ajalugu

23

docx

Ajaloo riigieksami kordamine 2010

Leppe sõlmimisele aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse kasvu pärast maailmas. 20* 1907.a.- Inglismaa- Venemaa leping. 21* Lepet valmistasid ette Vene-Prantsuse ja Prantsuse-Inglise lepped, mis omakorda lähendasid ka Inglismaad ja Venemaad. 22* Leppega jagati ära mõjusfäärid Aasia vaidlusalustel territooriumitel (näiteks loobus Venemaa taotlustest Afganistanile; jagati Pärsia jne). 1. I MAAILMASÕDA: 1.1. Sõja põhjused: 1* Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. 2* Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. 3* Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. 4* Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale

Ajalugu

2

doc

Eesti teel iseseisvusele

Speek, keskus Tartu, ajaleht Uudised, toetajad eesti kodanlikud kui ka sotsiaaldemokraatlikud parteid, vähemusrahvuslased, probleemid: Eestis ei vähemusrahvuste iseseisvumispüüded. aktsepteerita vähemusrahvuseid, Vene riigikord tuleks asendada demokraatliku vabariigiga. · 1917. aasta alguses puhkesid Peterburis ja Moskvas tööliste streigid ja massidemonstratsioonid. 1905. aasta revolutsiooni eesmärgid: · Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste *üldised eesmärgid 1) demokraatlike vabaduste demonstratsiooniga 23.veebruaril ja kasvas kiiresti kehtestamine 2) anda talurahvale maad 3) suuremad ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud õigused eestlastele lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle.

Ajalugu

20

docx

Esimene maailmasõda

august ­ Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.august ­ Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september ­ Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober ­ Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember ­ Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar ­ Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia 5 vastu. 22.aprill ­ sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi. 23.mai ­ Itaalia astus sõtta Antanti poolel; uue rinde tekkimine Alpides. kevad-suvi ­ Saksa ja Austria-Ungari väed lõid tagasi Galiitsia vallutanud Vene väed. 14.oktoober ­ Bulgaaria astus sõtta Keskriikide poolel; Keskriikide väed vallutasid Serbia.

Ajalugu

Kommentaarid (1)