Eesti rootsi ajal (0)

Euroopas oli 16. sajandi teine pool ja 17. sajand keskaegse seisusliku �hiskonnakorralduse lagunemise, absolutistlike rahvusriikide kujunemise ja �hiskonna moderniseerumise aeg. Sellesse perioodi langeb kapitalistlike tootmissuhete areng ning humanistliku ja ratsionalistliku m�tteviisi juurdumine. Rahvuslike suurriikide kujunemisega kaasnes v�itlus poliitilise ja majandusliku v�imu p�rast Euroopas ja kolooniates. S�dadele andsid hoogu vaenused katoliiklaste ja protestantide vahel. Vaade Tallinnale 16. sajandi l�pul. Kogu 17. sajandi Euroopa ajalugu m� jutas tsentraliseeritud Vene riigi tugevnemine. 15. sajandi l�puks oli Moskva alistanud teised vene v�rstiriigid (teiste hulgas ka Eesti ala vahetud naabrid, Novgorodi ja Pihkva ) ja vabanenud ka 13. sajandist p�sinud mongoli-tatari �lemv�imust. S�jalise eduga �ha kasvavaid suurriiklikke ambitsioone toetas ideoloogiline �ekspansioon�: Moskva riigist hakati k�nelema kui �kolmandast Roomast � ja �uuest Iisraelist�, Moskva suurv � rsti k�sitati �igeuskliku maailma peana. Need tendentsid said alguse juba suurv�rst Ivan III v�imuperioodil (1462� 1505 ) ja s�venesid veelgi Ivan IV Julma valitsemisajal (1530/1547�1584). 1547. aastal end esimeseks Vene tsaariks kroonida lasknud Ivan IV poolt j�rjekindlalt l�bi viidud haldus-, kohtu- ja s�jav�ereformid l�id isevalitsusele kindlama aluse ja suurriigile kohasema sisekorralduse. 1550. aastail sai Moskva v�itudega Kaasani ja Astrahani tatari khaaniriikide �le oma kontrolli alla Kaspia merele ja sealtkaudu Idamaadesse viiva Volga kaubatee. J�rgnevalt kavatses tsaaririik laiendada oma territooriumi Liivimaa arvel ja saavutada �lemv�imu ka Venemaad L��ne-Euroopaga �hendaval L�� nemerel . Vene tsaari ambitsioonid p�rkusid paratamatult teiste Ida- ja P�hja-Euroopa monarhiate vastuseisule: juba 15. sajandi l� pust alates kujunes Moskva peamiseks oponendiks Poola-Leedu, millest sai 1569 . aastal �htne, Poola- keskne , valitava kuningav �imu ja sisuliselt aadlivalitsusega liitriik � Rzeczpospolita. Omaette suurv�imuna t�usis 16. sajandi esimesel poolel esile ka Rootsi, mis koos Vasade d�nastia v�imuletulekuga oli vabanenud Taani hegemooniast ja v�tnud riiklikult omaks luterluse. Juba 14. sajandist oli Rootsi �lemv�imu all ka Eesti p�hjanaaber Soome. Vana-Liivimaal (t�nap�eva Eesti ja P�hja-L�ti ala) seevastu p�sis 16. sajandi keskpaigani juba 13. sajandist p�ritud killustatus viieks omavahel pidevalt vaenutsevaks v�ikeriigiks (Liivi ordu ning Riia, Tartu, Saare-L��ne ja Kuramaa piiskopi valdused ). Samal ajal n�udis ordumeister Wolter von Plettenbergi, Vana-Liivimaa tugevaima riikliku moodustise � Liivi orduriigi � viimase v�ljapaistva juhi poolt 16. sajandi algul Moskvaga saavutatud rahu s�ilitamine arvestatava s�jalise j�u olemasolu. Ent p�rast Plettenbergi surma 1535. aastal ei kerkinud enam esile tugevat poliitilist autoriteeti, kes suutnuks kohalikke s�jaj�ude organiseerida ning ordu ja piiskoppide omavahelisi h��rumisi vaos hoida. Lisaks poliitilisele killustatusele n�rgestas Liivimaa � hiskonda usuline l� henemine 1520 . aastatel vallandunud reformatsiooni tagaj � rjel . Martin Lutheri � petusega l� ksid kiiresti kaasa suuremate linnade ilmalikud ja vaimulikud ringkonnad ; aadel kaldus pigem p� sima katoliikluse juures. Liivi ordu kui institutsioon j�i k�ll katoliiklikuks, kuid juba W. v. Plettenbergile j�rgnenud ordumeistrid v� tsid ise omaks luterluse. Majanduslikult oli 16. sajand Liivimaale kui Venemaa ja L��ne-Euroopa vahelise kaubanduse transiitmaale k� llaltki soodne t�nu Euroopas kujunenud p�llumajanduslikule k�rgkonjunktuurile. Heaolu kasvu nautisid eriti linnaelanikud, aga ka teised seisused. Samal ajal aga teravnesid �ha sotsiaalsed pinged : maa ja linna, m�isnike ja talupoegade, kaupmeeste ja k�sit��liste, sakslaste ja �mittesakslaste� (mille all m�isteti valdavalt eestlasi) vahel. Sisemised probleemid kahandasid liivimaalaste valvsust suhetes naaberriikidega ja n�rgendasid maa s�jalist potentsiaali.