Vana hea Rootsi aeg? (9)

Vana hea Rootsi aeg?

Rääkides Eesti ajaloost, mainitakse tihti ka „vana head Rootsi aega“. Rootsi aeg algas Eesti aladel erineval ajal. Põhja-Eesti alistus Rootsi kuningale juba 1561. aastal. Poola ning Taani loovutasid vaherahudega Rootsile Lõuna-Eesti, Põhja-Läti ning Saare- ja Muhumaa. 1660. aastal liideti Rootsiga viimase Eesti alana Ruhnu . Pärast pikka sõdade perioodi saabus Eesti aladele lõpuks rahu, kuid maa oli laastatud ning rahvaarv kahanenud. Nii mõnestki küljest vaadatuna oli Rootsi aeg parem nii talle eelnenud ordu ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas tõesti oli ta nimetuse „vana hea Rootsi aeg“ vääriline?
Rootsi ajal toimusid Eesti ala rahvastikus suured muudatused. Sinna aega kuulusid „Suur nälg“ ja sellega kaasnenud katk, aga ka tohutu sisseränne. 17. sajandi alguses elas Eestimaal umbes 100 000 inimest, kuid juba 17. sajandi keskpaigaks oli rahva-arv kordi kasvanud. 1690-ndatel aastatel 2 aastat kestnud näljahäda hävitas aga 20% rahvastikust. Sellele aitas kaasa fakt, et ikalduse ajal jätkas Rootsi poliitikat, mille järgi enamus vilja Eesti aladelt välja saadeti. Näljast hoolimata kasvas Rootsi ajal rahvaarv Eesti aladel pea 4 korda. Rahvastiku arvu kasvu võib pidada üheks põhju-seks, miks Rootsi aega nii nostalgiliselt suhtutakse.
Mingil määral muutus Rootsi ajal talupoegade eluolu Eesti aladel. 1645. aastal fikseeriti Põhja-Eestis sunnismaisus ja pärisorjus. Samal ajal kasvasid ka talupoegade koormised. Alles pärast 1680. aastal toimunud reduktsiooni paranes talurahva olu-kord. Talupoegade koormisi hakati üles kirjutama vakuraamatutesse ning Rootsi kohtukorralduse järgi said talupojad võimaluse oma õigusi kaitsta. Samas kasutasid mõisnikud vakuraamatuid enda kasuks ära ning kohtus usuti pigem neid kui talurahvast. Seetõttu märgatavat olukorra paranemist talupoegade elus Rootsi ajal tähendada ei saa.
Eesti aladel hakkas majandus jõudsalt arenema ning hakati rohkelt toorainet välja vedama. Rootsi aja alguses oli Eesti aladel üle 1000 mõisa. Mõisnikud panid rõhu teraviljakasvatamisele, sest see andis suuremat sissetulekut. Eestit hakati kutsuma Rootsi viljaaidaks ning temast sai kõige põhjapoolsem ala, mis kasvatas teravilja väljaveoks. Lääne-Euroopa majanduse elavnemine tõi kaasa suurema nõudluse ka muudele toiduainetele ja samuti ehitusmaterjalidele, mida oli hea läbi Eesti sadama-linnade mujale transportida. Rootsi ajal arenes Eesti majandus ning tekkisid tuge-vamad kaubandussidemed naabermaadega.
Eesti linnadele mõjus Rootsi aeg erinevalt. Kui varem osalesid kaubanduses ka väiksemad sisemaa linnad, siis nüüd koondus kauplemine sadamalinnadesse. Eriti hästi läks Narval, mis jäi mitmele tähtsale kaubateele. Riigivõim hakkas nüüdsest linnadele ettekirjutisi tegema ning neid üldriiklikele huvidele allutama. Traditsiooni-lised linnaõiguseid jäid alles vaid Tallinnale. Kaubanduse kõrval tegelesid linna-elanikud siiani käsitööga, kuid käsitööndusliku tootmise teiseks vormiks said manu-faktuurid, mis tolle aja mõistes olid suurettevõtted. Manufaktuuritootmise põhi-keskuseks sai Narva. Narva osatähtsus aina kasvas ning endiste hansalinnade olu-kord halvenes.
Rootsi aeg arendas mitmeti Eesti kultuuri. Sel ajal pandi alus Eesti haridus -süsteemile ning samuti eesti kirjakeele arendamisele. Talurahva harimise eesmärgil asutas Bengt Gottfried Forselius Piiskopimõisa seminari . Seal õpetas ta eesti soost koolmeistreid, kes edaspidi hakkasid talurahvast õpetama. 1632. aastal asutati Tartu ülikool, mille eestvedajaks oli Gustav II Adolf. 1637. aastal koostas Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika reeglistiku.
Rootsi aja Eesti linnade arhitektuuris võimutses Euroopas valdavaks saanud barokk, mis oma olemuselt oli väga uhke ning silmapaistev . Talupojakultuur arenes väga aeglaselt ning traditsioone anti edasi põlvest põlve. Samas juuris luteri kirik eestlastest välja muinasusundi, mis mõjutas inimeste suhtumist erinevatesse asjadesse. Rootsi aeg muutis eestlaste mõtteviisi ning arendas kultuuri.
Rootsi aega peetakse üleminekuajaks. Sel ajal vahetus Eesti aladel keskaeg uusaja vastu. Eestlaste tõekspidamised ja väärtushinnangud muutusid. Rootsi aeg oli eest-laste jaoks hea kuna sel ajal kasvas rahvaarv, majandus ja kaubandus arenesid ning pandi alus talurahva harimisele. Rootsi aja üheks tähtsamaks saavutuseks võib pida-da eesti kirjakeelele aluse panemist. Kokkuvõtteks võib Rootsi aega pidada heaks, kuigi seda arvamust võib võimendada sellele eelnenud ja järgnenud rasked sõja-aastad.