Vana-Kreeka ja Vana-Rooma võrdlus (2)

Vana-Kreeka ja Vana- Rooma võrdlus
Vana-Kreeka mõju Roomale oli väga suur. Kreeklased mõjutasid roomlaste kultuuris ja olustikus enamasti kõiki valdkondi. Kõige suurem ja tähtsaim , mis sel ajal inimeste elus oli usk.
Algselt olid Roomas omad jumalad kuid nad omasid väga väikest tegevusvälja(näiteks väravate ja uste jumalaks oli Janus jne.).Isegi künnil, külvil ja lõikusel olid oma jumalad. Uue riigi tekkimisega kaasnes ka jumalte funktsioonide, ja ka religiooni muutumine . Võeti omaks nii etruskite kuid ka teiste väikerahvase kultusi. Kreeka otsene mõju tabas roomat just peale II. Puunia soda(218-201eKr.). Rooma algne kultus säilis üksnes Vesta ja Janusse kujul ning mõnede pühade tähistamises. Usu võtsid üle roomlased kreeklastelt . Nad omistasid kreeka jumalad ning panid neile nimed oma nägemise järgi (kreeklaste peajumalaks ja äikese välitsejaks oli Zeus ning roomlsed panin samajumalale nimeks Jupiter ,Hera oli kreekas taevajumalanna ja Zeusi abikaasa roomas oli, aga tema nimeks Juno kes oli Jupiteri abikaasa ja samamoodi oli ka teiste jumalatega ). Põhimõtteliselt võeti üle suurem enamus Kreeka religioonist. Võib ka öelda, et Rooma mütoloogia on Kreeka mütoloogia teisendus.
Väga suurel määral muutis Kreeka kultuur ka roomlaste igapäeva elu kui sellist. Roomlased hindasid väga kõrgelt oma esivanemate pärandit, kuid vallutussõdade tagajärjel sattusid roomlased kreeklaste kultuuri mõju allla. Hakati õppima kreeka keelt, kombeid, uskumisi ja loeti isegi kreeka kirjandust. Rooma ei olnud demokraatlik riik nagu seda oli Kreeka. Roomas oli seisuslik ühsikond. Ühiskonna kõige kõrgemal pulgal asusid senatid kes vabariigi ajal olid päris nobiliteedi hulgast. Senaatoritelejärgnesid ratsanikuseisusega inimesed, kes oli samuti rikkad linnakodanikud . Nemad moodustasidki linna kõrgeima kihi. Nendele järgnesid tavaline linnarahavas, talupojad ja orjad. Nii nagu Kreekas nõnda ka Roomas kasutati orjasi tööjõuna.
Nii nagu Kreekas oli ka Rooma peres perekond mehekeskne. Mees oli see kes tegi otsuseid ja kontrollis oma pereliikmete üle. Pereisa võis ka oma pereliikmeid hukka mõista kuid sellega kaasnes enamasti suur avalikkuse pahameel. Nagu Kreekas isa õpeta soma poega sõjaliste harjutuste näeol nii ka Roomas. Sõjaliste oskuste omandamine oli väga tähtis, sest iga mees pidi ükskord oma riigi eest ju välja astuma . Suursugustesperedespüüti noormeestest kasvatada avalikuseelu tegelasi ja selleks pidid nad õppima kreeka keelt, ladina keelt ja kultuuri.
Roomas olid olemas ka koolid, kus õpetati kirjandust, kirjutamis , lugemist, filosoofiat ja ka kõnekunsti, sest iga roomlane kes tahtis kõrgele välja jõuda pidi oskama rahva ees kõneleda. Õpetajateks olid roomas samuti Kreeka filosoofid ja mõttetargad kes õpetasid välja roomlasi, samas käisid osad roomlased õppimas isegi Kreekas.
Ka riietus oli nii Roomas kui ka Kreekas väliselt sarnane. Kreeklaste riietuseks oli üle keha visatud üks või kaks riidetükki, mis kinnitati õlgadel ning seda nimetati kitooniks. Roomlased kandsid samuti selliseid langevaid riidetükke, kuid neil olid need pidulikumad ning nende nimetuseks oli tooga. Tooga all kanti roomas ka tuunikat. Kõrgematel tegelasel nagu näiteks senatitel kaunistas toogat ka purpurpunane joon.
Roomlaste elamud oli samuti kreeklastele sarnased. Maja keskel oli suurem avatud katusega ruum ning ühes maja otsas oli söögituba ja ülejäänud seintes asusid väiksemd elutoad.
Kui on teada, et kreeklaste elus oli peale jumalate ka väga tähtis teater siis Roomas see nii polnud. Sama lugu oli ka spordiga. Roomlased armastasid rohkem näha verd. Nad käisid vaatmas gladiaatorite võitlusi ja hobukaarikute võiduajamisi, mis olid rohkem pingelisemad kui teater. Ka teatris käidi kuid kindlasti oli selle osatähtusus väiksem kui Kreekas.
Peale kõik neid Kreeka kultuuri mõjusid Roomale säilitasid roomlased siiski ka midagi endale omast. Nad säilitasid oma kuluuri samuti mingil määral. Roomlased lõid palju uusi leiutisi ning nad on tänapäevasele maailmale palju juurde andnud.
Bert Tippi