Vaimulikud ordud (0)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Katoliku kirik, ristisõjad, keskaegsed ülikoolid

Taotleti ka distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmist. Muutuste järjekindla eestvõitleja Gregorius VII (paavstitroonil 1073- 1085) järgi nimetatakse kogu uuendusliikumist Gregoriuse reformideks. Reformidega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas ja ilmalikku võimu Itaalias ning kehtestada paavsti ülemvõim kreekakatoliku kiriku üle. Lisaks muudeti paavsti valimise korda. Kui senini valisid paavsti Rooma vaimulikud ja rahvas, siis nüüdsest Rooma peapiiskopkonna kardinalid. INVESTITUURITÜLI By Oll©®TM 2004 Investituuritüli oli tüli paavstivõimu ja ilmaliku võimu vahel. Selle põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa- Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist, st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. Lõplikuks piisaks karikasse oli paavst Gregorius VII dokument märtsist 1075 ­ paavsti diktaat

Ajalugu

6

rtf

keskaeg: Mungaordud Eestis

suurpõllumajandusettevõteteks.Oma ülejääke ei investeerinud nad aga kulda ega karda, vaid ostsid hoopis põllumaad lisaks. Tsistertslased elasid Benedictuse ordureegli Ora et labora! järgi, mis käskis hoolsalt palvetada ja töötada. Pärast lõuna- ja õhtusööki jalutasid mungad siseõuel (ld keeles claustrum ­ suletud, sellest on tulnud ka eestikeelne sõna `klooster'). Kloostri maa-alalt lahkuti väga harva. Ilmikvennad käisid harimas kloostrist kaugemal asuvaid põlde, vaimulikud ümberkaudsetes kogudustes teenimas ja jutlustamas. Ordu rajas 1205.­1207. aastal ka esimese kloostri Liivimaal Dünamündesse (tänapäeva Daugavgriva/Väinalinn), mis kujunes omalaadseks diplomaatiakeskuseks. Mitmed Liivimaa ristiusustamisel osalenud võtmefiguurid, nagu Liivimaa piiskop Bertold ja Eestimaa piiskop Theoderich, kuulusid samuti tsistertslaste ordusse.1224. aastal sai Tartust piiskopilinn. Esimene piiskop Hermann, kes soovis oma misjonialale kloostrit,

Ajalugu

2

doc

Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus

Kirikukogud Kirikukogu ehk ­kontsiil on tähtsamate vaimulike (peapiiskoppide, piiskoppide, abtide jt) koosolek, kus arutakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi. Niisugust kirikukogu, millel peaks olema esindatud terve kristlik maailm, nim üleüldiseks e oikumeeniliseks. Kirikukogu viimane istungipaik oli Lausanne, kus kogu end ise 1449. Aastal laiali saatis. Sellega lõppes kirikukogude aeg. Vaimulikud ordud Vaimulikku seisusesse kuulusid peale paavsti, piiskoppide ja preestrite ka mungad (kr. k. Monacos- üksildane) ja nunnad (lad. K. nonna- nunn), kes olid kogunenud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse- vaimulikesse ordudesse (lad. K. ordo- kord seisus). Munklus sai alguse Idamaadest, esimesed mungad olid Egiptuse kõrbetes elavad erakud. Euroopa mandriosas tekkisid esimesed kloostrid 4. Sajandil. Tavaliselt juhtis kloostrit abt või prior (nunnakloostris abtiss või prioris)

Ajalugu

5

docx

Ristiusk ja kirik (ajalugu)

· Eri maade kõrgvaimulikke ühendav kogu-kirikukogu · Paavsti ametlikud seisukohavõtud-bullad. · Kirikumaks kiriku ülalpidamiseks-kümnis. Kristus oli määranud apostel Pauluse oma maiseks asemikuks. 8 sajand tekkis kirikuriik. 10 sajand Saksa-Rooma keisririik. Investituuritülid (paavst, Saksa-Rooma riigi keiser) 1059 Lateraani kirikukogul kehtestati paavstide valimise uus kord ­ paavsti pidid valima kardinalid, kiriku kõrgemad vaimulikud, kes said oma tiitli paavstilt. See oli sihitud keisri vastu. Kiriku uuendusliikumine jõudis haripunkti Gregorius VII (paavst 1073-1085) ajal. Heinrich IV Canossas käik 1077 Paavstiliku maailmavalitsemise tipp ja pöördepunkt paavst Innocentius III ajal (1198-1216) ­ head suhted paavstiga andsid ilmalikule valitsejale võimukindluse. Tülid paavsti ja keisrivõimu vahel puhkesid uuesti, kui keisriks sai Friedrich I Barbarossa (1152-1190) jaguneti: 1) Gibelliinid (keisri pooldajad)

Usund

3

doc

Töö Munklusest

EELK Usuteaduse Instituut I kursus (usuteaduse rakenduskõrgharidus) Kristi Nõmm Munkluse roll ida- ja läänekiriku ning kristlike ühiskondade arengus (ca 300- 1500) Juhendaja Veiko Vihuri 6. juunil 2012. aastal Munk (kreeka keeles mono + achos 'üksik võitleja') on isik, kes praktiseerib religioosset askeetlust, elades kas üksi või teiste munkadega, kuid säilitades alati teatava eraldatuse nendest, kes ei jaga temaga sama eesmärki. Allikas: (http://et.wikipedia.org/wiki/Munk) Munga eesmärk on isikliku lunastuse saavutamine, ning oma elu Jumalale pühendamine. Mungad on andnud tavaliselt ka tõotused ning seeläbi saanud ordu liikmeks. Esimesteks kristlikeks munkadeks olid erakud, kes müüsid oma vara, hülgasid perekonnad ning elasid akseetlikult üksildastes paikades. Kas näiteks kõrbes, koobastes või mägedes. Esimeseks kristlikuks mungaks peetakse Antonius Suurt. Esimese kristliku kloostri rajas egiptlane Pachomios. Munkluse areng algab Egiptu

Usundiõpetus

3

docx

Keskaeg

isekusest täielikult lahti öelda, loobuda omandist kui ka omaenda tahtest ja alluda vastuvaidlematult kloostriülemale ehk abtile. Briti kloostrikultuur Briti kloostrites tegutsevad mungad (õpetlased) huvitusid ühteaegu nii ladinakeelsest kristlikust kultuurist kui ka keldi keeles talletatud kohalikest pärimusest ja püüdsid neid ühtseteks tervikuks lõimida. Briti saartelt sai alguse ka ristiusu levitamine ehk misjon. Vaimulikud ordud Benediktiinid: · Varaseim munga- ja nunnaordu. · Rajaja Püha Benedictus Nursiast 529. aastal. · Peamine polnud mitte eraldatus ja üksindus, vaid elu korraldatus ühiskonnas. · Monte Cassino klooster. Tsiterlased: · Eesmärgiks oli kloostrielu reformimine ning Püha Benedictuse aegsete põhiväärtuste juurde tagasipöördumine, tegelesid aianduse ja loomakasvatusega. · Ordu asustati 1098. a. ja sai nime Citeaux' kloostri järgi Prantsusmaal.

Ajalugu

19

doc

Pirita kloostri minevik ja tänapäev

Tallinna Järveotsa Gümnaasium Kerli Metsis 10.b klass PIRITA KLOOSTRI MINEVIK JA TÄNAPÄEV Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Katri Silla Tallinn 2010 2 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. Püha Birgitta .......................................................................................................................... 6 1.1. Elulugu ja ordu asutamine................................................................................................6 1.2. Ordude levik.....................................................................................................................7 2. Kloostrid keskajal.

Ajalugu

19

odt

Kloostrid Tallinnas

KLOOSTRID ÜLDAJALUGU 4. sajandi keskpaiku rajas Püha Basil, Cesaria piiskop esimesed kloostrid. U 540 rajas Püha Benedictus Mont Cassini kloostri Napoli lähedal ja pani kirja reeglistiku, mis sai lääne kloostrielu aluseks. Kindel Ida kloostri plaan tekkis 5. sajandil Süürias Püha Simeoni kloostri eeskujul. 9. sajandil fikseeris Lääne kloostri ehitusplaani Püha Galle´i klooster Shveitsis. Ainult kartusiaanid (Chartreux) tegid oma muudatusi, kuna Püha Bruno tahtis luua kõrbesse eremiitidele eritingimused eraldi kongidega, kust väljuti vaid teenistuse ajaks. Kloostrid ehitati eraldatud maaalale, mille lähedal oli vesi, et saaks põldu harida. Kloostri ümber asusid elama ilmalikud teenrid. Klooster ümbritseti müüriga eraldumise mitte kaitse eesmärgil. Mõned kloostrid olid ka kindlused (nt MontSaintMichel Normandias, Tournus Burgundias, Mont Athos Kreekas). Kloostril oli kahekordne müür. Sissepääsu taga oli külalistemaja ja almustemaja, maj

Kunstiajalugu

Kommentaarid (0)