Kool
Nimi
Klass
Vaikiv ajastu
Referaat
Tallinn 2008
Sissejuhatus
XX sajand oli Eesti jaoks küllaltki heitlik. Oli nii paremaid kui ka
halvemaid aegu, mitu korda vahetus riigikord , samuti oli ka Eestis
majanduses üsna raskeid aegu. Kuigi kahe maailmasõja vahel suudeti
luua esimene Eesti Vabariik.
Esimene Eesti Vabariik kasvas välja Esimesest Maailmasõjast ning
Vene ja Saksa revolutsioonidest. Järsku olid väga nõrgaks jäänud
kaks suurrahvast, kes mõlemad tahtsid Baltikumi koloniseerida. Vene
tsaarivõim oli alates 1880ndaist aasast arendanud Eestis ja Lätis
ulatuslikku venestamispoliitikat, sakslased - okupeerinud 1918. a
algul kogu Baltikumi, ning hakkasid kavandama kiiret ja põhjalikku
saksastumist. Saada suure vene või suure saksa rahva osaks oli
eestlastele sügavalt vastumeelt.
Eesti rahvas ja tema juhid kasutasid 1918. a novembris Saksamaa
kokkuvarisemist ja Vene kodusõda väga oskuslikult ära. Oli
tekkinud soodne moment omariikluse kättevõtmiseks ja sellest
haarati kinni. Suudeti edukalt mobiliseerida, hankida abi väljaspoolt
võita Vabadussõda, ning sõlmiti õigel ajal Tartu rahu leping.
Eesti omariikluse ajaloos esineb kahel korral sündmusi, mida
nimetatakse riigikukutamiseks. Nende sündmuste daatumid on 1.
detsember 1924 ja 12. märts 1934. 1. detsembri 1924 a. sündmust
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-12-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
89 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
meelisml
Õppematerjali autor
uus majanduspoliitika – Põllumajanduse eelisarendamine Balti Liit – Kolme balti riigi ühendus Idapakti idee – Kaasata vastandlikke riike rahu tagamiseks Euroopas (Saksamaa, Prantsusmaa, NSVL jne.) asundustalu – maareformi käigus loodud uus talu tüüp, tekkis nii, et riik võttis mõisnikelt maa ära ja jagas seda maalappi talupoegadele. vabadussõjalased – vabadussõjast osavõtjad Isamaaliit – partei, mis oli asutatud Pätsi poolt vaikiv ajastu – 1934. aastal panti vabadussõjalased vangi, riigikogu saadeti laiali ja sunniti vait olema. Riiginõukogu - Ülemkoda Riigivolikogu - Alamkoda Isikud: Konstantin Päts – 1938. Aastal oli Eesti esimene president, Isamaaliidu asutaja Johan Laidoner – Poliitik Jaan Poska – Eesti riigimees (Ta oli Tallinna linnapea ning kuulus Ajutisse Valitsusse) Ants Piip – EV esimene riigivanem ja 1920. Aastal oli ta peaminister; Eesti poliitik Karl Einbund (Kaarel Eenpalu ) - valitsusejuht
tõusvad palgad ja kõrged maksud. 12.märts 1934 riigipööre Riigipöörde korraldasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner. Nende eesmärk oli ennetada vapside võitu valimistel ning haarata võim enda kätte. Valimised lükati edasi, vapside saadikumandaadid tühistati ning na vallandati riigiametitest, vapside liidud suleti kogu riigis. Aktiivsemad vapsid arreteeriti ning pisteti pokri. Peale riigipööret koondus võim Pätsi, Laidoneri ja Kaarel Eenpalu kätte. Vaikiv ajastu, iseloomulikud jooned (taaslülitamine), riigijuhid Riigikogu ei tulnud enam kokku, oli nö vaikiv, piirati inimeste sõnavabadust. Ajakirjandusel oli keelatud riigi ja valitsuse kohta negatiivselt kirjutada, riigijuhtide tegevusest tuli jaatavas vormis kirjutada jne. Seepärast nim. seda vaikivaks ajastuks. Kestis see 1934. 1940.aastani. Taaslülitamine oli demokraatia muutmine tasapisi diktatuuriks. 1934 ilmus määrus, millega piirati ajakirjanduse sõnavabadust
Riigikogu valimistel. NB! Et takistada vapside võimuletulekut, korraldasid K. Päts ja J. Laidoner 12. märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Tähtsamad asutused võeti kontrolli alla, 400 vapsi arreteeriti. Riigis kehtestati kaitseseisukord. Riigikogu saadeti suvepuhkusele ja sügisel teda kokku tulla enam ei lubatud. Päts valitses dekreetide (st. enda poolt välja antud seaduste) abil. NB! Aastatel 1934-1938 kestis Eestis nn. vaikiv ajastu. Seda väljendit saab lahti seletada kahte moodi: 1) rahvas oli sunnitud vaikima (st. Riigikogu ei tegutsenud) 2) vaikisid loovinimesed, haritlased (kirjanikud, kunstnikud jne.), kellest enamik ei kiitnud Pätsi diktatuuri heaks Nendel aastatel (1934-38) kujunes Eestis autoritaarne diktatuur. Seda iseloomustas: · keelati kõik erakonnad (1935), loodi võimule kuulekas ainupartei Isamaaliit · kehtis tsensuur
Mis muutusi tõi ühiskonda vaikiv ajastu Vastavalt 1934.a põhiseadusele tuli Eestile valida Riigivanem. Mitme kandidaadi seast (Päts, Laidoner, Tõnisson) osutus valimiste eel populaarseimaks vapside Larka. Ennetamaks vapside võimuletulekut teostasid Päts ja Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde, kuulutades välja üleriigilise kaitseseisukorra. Riigikogu enam kokku ei kutsutud, see asendati autoritaarse diktaktuuriga. Järgnevat ajajärku eesti ajaloos nimetatakse Vaikivaks ajastuks.
-Pätsi nõudel kehtestas valitsus üleriigilise kaitseseisukorra , ülemjuhatajaks Laidoner. -Suleti vabadussõjalaste organisatsioonid ning keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. -Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni ning Päts ei tahtnud vapse valitsuse juurde lasta. Päts arvas, et Eesti riik on haige ja tema teab, kuidas seda parandada. -Vapside juhid arreteeriti, toetajad vallandati riiklikelt ametikohtadelt. -Toimus puhastustöö riigiaparaadis. 8. Vaikiv ajastu -1934 a. Päts ja Laidoner alustasid oma võimu kindlustamist. -K.Einbund määrati siseministriks ning peaministri asetäitjaks. -Valimised lükati edasi ning senised valimistoimingud tühistati. *Riigikogu ei kutsutud enam kokku, ent ei saadetud ka laiali vaid n-ö ''vaikiv ajastu'', hakati sisse tooma autoritaarset valitsuskorda. *Erakondade keelustamine-nende asemele Isamaaliit, millest kujunes ainupartei. *Loodi kutsekodasi, millegi taheti ära hoida streike. *Trükitoodete tsensuur
Kirjutas alla Tartu rahulepingule. Eesti kubermangu kindralkomissaar Vilms- Eesti esimene kohtuminister Uluots- oli Eesti õigusteadlane ja poliitik. Ta oli peaminister 12. oktoobrist 1939 21. juunini 1940 ja Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis 21. juunist 1940 kuni surmani. Eenpalu- Eesti vabariigi silmapaistvaim poliitik, kes oli ühe korra ka riigivanemaks. Rohkem on ta tuntud Vaikiva ajastu siseministri ja peaministrina. Pärast baasidelepingu sõlmimist pidi ta aga peaministri kohast loobuma ja 1940. aastal ta arreteeriti Vares-Barbarus- Valitsusjuht, 24. Augustil 1940 paigutati Johannes Vares Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe ametikohale, kuhu ta jäi kuni surmani Lauristin- Valiti riigikogusse 1923.aastal. Pidi oma kommunistliku
Tõnissoni valitsus astus tagasi- üleminekuvalitsus (K.Päts eesotsas). Riigivanem sai rohkem õigusi- võis panna seadustele veto ja saata Riigikogu laiali, ta valiti viieks aastaks (rahva poolt). Parlamenti kuulus 50 liiget, valimised toimusid 4 a tagant. c) III põhiseadus (1938)- Riigipeaks president kuueks aastaks. Parlament valiti 5 aastaks ja sinna kuulus 80+40 liiget. Parlament muutus kahekojaliseks ja valimisõigus oli alates 22a. d) vaikiv ajastu- alates 1934. Riigipööre, et takistada vapside võimuletulekut. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Peaministri asetäitjaks ja siseministriks sai K. Einbund. Laidoner oli sõjaväe ülemjuhataja ja Päts riigivanem. Valimisi ei toimunud, 1935 keelustati poliitiliste erakondade tegevus, mille asemele loodi Isamaaliit. Hakati looma kutsekodasid, kehtima hakkas tsensuur, kehtestus riigi kontroll- autoritaarne diktatuur. Majanduselu kiire areng.
süüdistatuna riigipöörde plaanimises. Kuid tegelikkuses poleks see olnud vajalik, sest nad oleks arvatavasti niikuinii valmised võitnud. Päts kehtesta üleriigilise kaitseseisukorra ning määras Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. Valimised lükkusid edasi. Päts nimetas ka eestlasi „vaimselt haigeks“, mille olla põhjustanud vapside propaganda ning selle tõttu ei olnud rahavas enam sobiv otsustaja. Seadusi hakkas nüüd vastu võtma riigivanem ilma Riigikogu abita. 8. Vaikiv ajastu Estiteks määrati ametisse Kaarel Eenpalu ning ei kutsutud enam kokku Riigikogu, kuid neid laiali ei saadetud. Keelustati erakondade tegevus ning moodustati üks suur riiklikerakond – Isamaliit. Rajati kutsekodasid, mis pidi ära hoidma streigid. Kehtestati tsensuur, millega takistati opsoitsiooni sõnavõttu. .Loodi propagandatalitlus, millega kiideti ennast. 1935. Aasta lõpuks oli demokraatlik kord asendudnud autoridaarsega. Diktatuur oli Eestis palju leebem kui teistes Euroopa riikides
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid