50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-12-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
157 laadimist
Kokku alla laetud
11 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Eva Sikemäe
Õppematerjali autor
Miks hävis Rooma impeerium ? Nagu kõik teavad oli Rooma üks kõige võisam keiserriik vanaajal. Rooma keiserriigi aega jagatakse varajaseks ja hiliseks ajajärguks. Rooma oli tuntud, kui üks suur sõdija riik. Tema alluvuses olid nii mitmedki riigid. Kõige suurem ulatus Rooma riigil oli keiser Traianuse valitsemisajal, umbes 117a. Kõikide nende sõjade tulemusena rajati Rooma impeerium. Rooma impeerium lakkas olemast aastal 476. Impeeriumi lagunemise põhjuseid oli mitmeid, mõned nendest olid järgmised. Kui keiser Diocletianus võimul oli, kehtes ta seaduse, kus 4 keisrit koos valitseksid omale määratud maal. Sellest seadusest tuli loobuda, aga jäi tava, et riik on kaheks jagatud kahe keisri vahel. Järgmisena tuli võimule Constantinus Suur, tema lasi rajada riigi idaossa Euroopa ja Aasia piirile uue pealinna - Konstantinoopooli - kuna ta pidas riigi arengule eluliselt tähtsaks
Miks lagunes tuhandeaastane Rooma riik? Kui Rooma impeeriumi kulden aeg oli kestnud juba mitu sajandit, polnud kellelgi aimu sellest, et seda suurepärast riiki võiks tabada langus. Siiski, me ei tea mis täpselt juhtus, kuid Rooma riik hävis. Rooma lagunemise kohta on erinevaid teooriaid, mina isiklikult pooldan murenemisteooriat, sest siiamaani on mulle igast loetud tekstist jäänud mulje, nagu oleks allakäik toimunud peaaegu et märkamatult. Suurte sõjaliste kaotuste puhul oleks olnud tegu katastroofiga, kuid Rooma sõjalised kaotused enne lagunemist ei olnud nii suured, et viia katastroofini. Siiski, mingi osa oli ka sõjaväelistel kaotustel. Huvitav, kui palju oleks Rooma valitsejad suutnud allakäiku takistada
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium MIKS LAGUNES ROOMA IMPEERIUM Referaat ajaloos Krista Makke 6d klass Tartu 2002 Miks lagunes Rooma impeerium? Impeeriume on olnud erinevatel aegadel. Neil kõigil aga on olnud üks eesmärk - olla maailma valitseja ehk säilitada ülemvõim nõrgemate üle. Impeeriumid püsisid koos ainult tänu tugevatele valitsejatele - imperaatoritele. Iga väiksemagi vastuhaku surus valitseja julmalt maha. Läbi aegade on suuremaks impeeriumiks olnud Rooma impeerium. Rooma impeeriumi võib jagada varajase keisririigi (30 eKr.- 284 pKr). ehk
HILINE ROOMA KEISRIRIIK 3. saj lõpul tabas Rooma impeeriumi sügav kriis, mida iseloomustasid sagedased verised riigipöörded. Nüüd pääsesid võimule ka madala päritoluga ja oma karjääri lihtsõdurina alustanud väepealikud. Nii mõnelgi juhul tõusis selliseid sõjaväelaste valitud sõdurkeisreid esile mitu korraga, üks ühes impeeriumi osas, teine teises, nin see tähendas lakkamatuid kodusõdu nende vahel. Aastal 284 võimule tulnud keiser Dioletianus suutis aastakümneid kestnud segadused lõpetada, ja riigis kord tagasi võita. Ta tegi riigi valitsemises ja halduses põhjalikke ümberkorraldusi. Seetõtte arvestatakse hilise Rooma keisririigi algust Diocletianuse valitsusajast. Ta kehtestas nelja keisri koosvalitsemise. Selle mehe ümberkorraldusi jätkas keiser Constantinus Suur. Ta kuulutas välja üldise usuvabaduse
Antiikmaailma langus ja ristiusu võidukäik 3.-6. saj Roomas asendusid antiikmaailmale omased jooned keskaega iseloomustavatega. Valitsevaks sai ristiusk. Germaani rahvaste asumine Rooma riiki Suure rahvasterände ajal. Germaanlaste riikide tekkimisel, linnaelu allakäik. Muutused võtisd aset Rooma lääneosas, idaosa tunneme Bütsantsi nime all, keisrivõim püsis seal veel aastatuhande. Segaduste ajajärk Rooma keisririigis Hiigleperioodile (I-II saj) järgnesid 235-284 segadused, sagedased riigipöörded viisid kodusõdadeni ja keisrite kiire vaheldumiseni. Võimule hakkasid tõusma ka madalat päritolu väepealikke.
KORDAMISKÜSIMUSED ROOMA 1. Itaalia Apenniini poolsaarel, Vahemeres. Looduslikud olud Võrreldes Kreekaga vähem mägine ja rohkem põlluharimiseks sobivaid tasandikke. Rannajoon pole väga liigendatud lõid paremad eeldused riigi tekkeks. 2. Rahvad : · Itaalikud · Latiinid · Samniidid · Kreeka kolooniad · Kartaagolased · Etruskid -> 8 6 saj. Ekr Rooma 600 a. Ekr., Tiberi jõe alamjooksule, Romuluse poolt. Kuningate aeg 753-510 eKr. Kuningate aeg Rooma linnriigi kujunemise aeg. Rooma kodanikkond : · Sugukonnad tähtsamad vanemad kuulusid senatisse. · Perekonnad pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Perekondlik ja sugukondlik jagunemine kajastus nende nimetraditsioonis. Patroon Roomas rikas ja mõjukas inimene, kes võttis vaesed inimesed oma kaitse alla.
importkaubandust . See tõi kaasa ka linnade allakäigu, kuna oluliseks sai tarbiv majandus . Majandus sõltus suuresti ka asukohast ja selle provintsi valitsejast . Näiteks idaprovintsid , kuhu kuulusid eeskätt Kreeka , Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus, olid kultuursemad ja jõukama ning aktiivsema majanduseluga kui lääneprovintsid . Selle põhjustas provintside tsivilisatsiooni staadium sel ajal, kui nad Rooma võimule allutati . Minu arvates on see igati loogiline , et olulisemaks sai naturaalmajandus . Arvan seda seetõttu , et kuna linnad olid nii suured siis tihti provintside kõrgkultuurile ja tihedatele majandussidemetele ei olnud võimalik panna püsivat ja toimivat süsteemi. Rooma kultuur keisririigi ajal sai hoo sisse tänu Augustuse ajal valitsenud rahuperioodile . Augustus soosis ka ise kunsti ja kirjandust. Põhiliseks eesmärgiks
Vana-Rooma Vana-Rooma aeg oli: 8.saj eKr (753 Rooma linna asutamine) – 5.saj eKr (Lääne-Rooma keisririigi langemine) 753-610 eKr (8-6 saj Kuningate aeg ja Etruskite ülemvõim eKr) 510-30 eKr Vabariigi aeg 30-476 eKr Keisririigi aeg ROOMA VARAJANE ÜHISKOND Eesotsas oli rahvakoosolekul kinnitatud kuningas, kes valitses koos nõukogu-senatiga (kuhu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad). Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks, sugukonnad jagunesid perekondadeks. Pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Plebleid- Peamiselt lihtrahvas, kes jagunes omakorda jõukuse järgi Ratsanikud – Keskmiselt jõukad jalaväelised, ratsaväelised Proletaarid – Nii vaesed, et olid sõjaväest vabastatud Patrioonid – Rikkad (mida rohkem omasid kliente, seda võimsamad olid rahvakoosolekul) Kliendid – Vaene kodanik, kes andis end Patriooni kaitse alla. Ta sai
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid