Maailma riigid kahe maailmasõja vahe (1)

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

22

docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

millega mõlemad pooled kohustusid austama pikaajalisi töölepinguid. Sellega vähenes streikide oht. Maailmas levis kuuldus Rootsist kui ideaalriigist. 9. SOOME ISESEISVUMINE. Pärast seda, kui bolsevikud olid haaranud võimu Petrogradis, kuulutas Soome seadusandlik organ Eduskund 6. XII 1917.a. Soome iseseisvaks. Tänapäeval on see Soome rahvuspüha. Nõukogude Venemaa tunnustas Soomet 31. XII 1917. a. Ent 1918. a. jaanuaris püüdis Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei võimu haarata. Puhkes kodusõda. "Punased" tegutsesid Lõuna-Soomes ja "valged" põhjas. Nõukogude Venemaa toetas Soome bolsevikke, Vaasas asuv Soome seaduslik valitsus tegi koostööd aga Berliiniga. Kaitseliidust kujunenud Soome sõjaväe ülemjuhatajaks sai C. G. Mannerheim. Soome kodusõda oli julm nagu kodusõjad ikka. Rahuläbirääkimised Soome ja Venemaa vahel toimusid 1920. aasta

Ajalugu

7

pdf

Maailm kahe maailmasõja vahel

1. Pariisi rahukonverents ja Versailles' rahuleping 18. jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents, sealseteks otsustajateks olid USA, Prantsusmaa ja Inglismaa. Kaotajad riigid kutsuti Pariisi alles rahulepingutele alla kirjutama. Saksamaaga sõlmiti Verssailles`i rahuleping 28. juunil 1919, mille kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia. Saksamaa jäi ilma kaheksandikust maaalast. Lisaks pidi ta vähendama sõjaväge, ta ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, keelati omada allveelaevu ja lennuväge, lisaks pidi maksma reparatsioone. Selleks et Saksamaa Verssailles´i lepingu tingimusi täidaks, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna. Rahvasteliit: selle loomise eesmärgid ja põhjused, miks ta töövõimetuks osutus. Pariisi rahukonverentsil sõlmiti rahulepingutega koos ka Rahvasteliidu põhikiri. See kavan

Ajalugu

4

doc

Maailm kahe maailmasõja vahel

Maailm kahe maailmasõja vahel. 1. Millised riigid ei olnud rahul I maailmasõja tulemustega ja miks? Saksamaa-oli kaotaja, häbistati Versailles' lepingus Ungari-pidi loovutama suure osa oma territooriumist Venemaa-ei saanud midagi, sest lahkus varem sõjast Jaapan-ei saanud kolooniaid Itaalia-ei saanud kolooniaid 2. Millised probleemid tekkisid Saksamaal pärast I MS? Hüperinflatsioon, majanduskriis 3. Miks sattus Saksamaa majandus pärast I MS hüperinflatsiooni ning mis oli tagajärg? Reparatsioonid polnud kindlaks määratud. Tagajärg: raha väärtus kukkus väga kiiresti, millest tulenes vaesumine. 4. Miks okupeeris Prantsusmaa 1923. aastal Ruhri? Miks nad sealt varsti lahkusid? Sest Saksamaa ei maksnud neile reparatsiooni. Lahkusid, sest teised antandi riigid sundisid. 5. Mida kujutas endast Komiterni liikumine? Millised ideed püüdi selle abil ellu viia? Kuidas see realiseerus? Paljud tundsin, et senine valitsus ei tee head tööd ja oleks vaja "

Ajalugu

3

doc

Maailm kahe maailmasõja vahel

haaranud diktaatori kaudu. Trüki- ja sõnavabadus puudub DEMOKRAATIA - Kehtib võimude lahususe põhimõte.Rahva iseseisvus.Mitme partei süsteem. Riigivõim kuulub rahvale. Mitu ideoloogiat. Vaba ajakirjandus. Juhikultus puudub. Võim on rahvale lähedal. Valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu. Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus Miks osad riigid suutsid jääda demokraatlikeks, teistes aga kehtestati diktatuur? Diktatuurid: Fasistlik Itaalia, Natsionaalsotsialistlik Saksamaa, Nõukogude Venemaa (vt vihikust tabelit) Mil määral tulenes diktatuuride esiletõus Esimese maailmasõjaga lahendamata jäänud probleemidest? Diktatuurid tekkisid, kuna pettuti Versailles' süsteemis, mis kehtestas ebaõiglased riigipiirid, Ims kaotajariigid solvusid, Ims võitjad arvasid, et on vähe saanud raha ja võimu Võrde demokraatlikku Eesti Vabariiki ja autoritaarset EV kahe maailmasõja vahel! DEMOKRAATLIK EV *23. aprillil 1919 pandi kokku üldvalimiste teel moodustunud Asutav Kogu

Ajalugu

6

doc

Maailm kahe maailmasõja vahel

Maailm kahe ilmasõja vahel §11-15;17 1. Maailm I ilmasõja järel. Põhjused, miks riigid polnud rahul I maailmasõja tulemustega.- Kuna osad riigid pidid osad oma asustatud alad naabritele loovutama. Saksamaa polnud rahul Versailles' lepingu tingimustega, ja veel pidid loovutama oma aladest naabritele. Ungari pidi loovutama enamiku oma senisest territooriumist. Venemaa kaotas ka oma asustatud alasid. Kõige vähem sõjatulemustega jäid rahule Itaalia ja Jaapan, kuna mneid jäeti ilma territoorimuidest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid. Ei saanud nad kumbki mingit kasu. Reparatsioonid- sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Ehk siis kuna ainsaks võitjaks ostusid Ameerika Ühendriigid, siis peale sõda Euroopa riigid olid võlglased Ühendriikidele. 1922 Rapallo leping- Venemaa ja Saksamaa vaheline Versailles' süsteemi vastasne koostööleping. S

Ajalugu

4

odt

Maailm kahe maailmasõja vahel

Vladimir Iljits Lenini ja Lev Trotskiga. Aasta 1918 tõi endaga kaasa kodusõja,kus ühel pool olid bolsevikud ning teisel pool niinimetatud valged ning millesse sekkusid ka mitmed välisriigid,üritades seada piirid kommunismi levikule. Sõda lõppes 1920 bolsevike võiduga. Venemaa jäeti rahvusvahelisest poliitikast kõrvale peamiselt poliitilise süsteemi tõttu.1922.a. Genova konverents, Rapallo leping (koostöö Saksamaaga)- Nõukogude Venemaa diplomaatiline tunnustamine 4. Milliseid katseid võeti 1920. aastatel ette tugevdamaks rahu ja stabiilsust Euroopas? Ameerika andis Saksamaale reparatsioonide maksmiseks laenu,see mõjus Saksa majandusele elustavalt ning majandus pöördus ülesmäge kogu Euroopas. 1925.aastal toimus Locarno konverents (Inglismaa,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia,Poola,Tsehhoslovakkia,Saksamaa)Sõlmiti Reini

Ajalugu

5

docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

Versailles´ rahuleping 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents. Konverents lükkas tagasi Wilsoni rahuplaani ning keskendus peamiselt Pr. ja Ing. Huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti alles allakirjutamisele. Uued riigid olid vaatleja rollis. Tähtsaim Saksaga sõlmitud V rl, kirjutati alla V lossi peeglisaalis 28.06.1919. Saksa pidi Pr. loovutama Elsassi ja Lotringi, mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele (Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia). Tuli vähendada sõjaväge 100 000 meheni, sõjaväeteenistuskohustust ei tohi kehtestada, keelati omada lennuväge ja allveelaevu, piirangud laevastiku suurusel. Tuli hüvitada võitjariikide sõjakahjud e maksta reparatsioone. Ing ja USA leebemad. Et Saksa täidaks tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuulutades selle demilitariseeritud tsooniks. Rl sõlmiti ka Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Viimased kaotasid suured territooriumi

Ajalugu

5

doc

Maailm kahe Maailmasõja vahel

USA. I maailmasõda andis USA-le majandusliku võimsuse - kui enne sõda tuli USA-l maksta võlgu Euroopa riikidele, siis peale sõda maksid Euroopa riigid USA-le ca 500 miljonit dollarit aastas. USA oli muutunud nn. maailma töökojaks - seal toodeti 40% maailma terasest, 60% naftast ja 85% autodest. Kuni 1921 võimul Demokraatlik Partei / W.Wilson- pooldasid riigivõimu sekkumist ühiskonna probleemidesse selleks, et ühiskonda reformida. Laiemat kõlapinda vasakpoolsed vaated kiire majanduskasvu ja heaolu paranemise tingimustes aga ei saavutanud. 1921-1933 võimul Vabariiklik Partei, kelle põhimõteteks oli: riik peab võimalikult vähe sekkuma ühiskonnaellu propageerisid individualismi ja Ameerikat, kui kõigi võimaluste maad, kus igast ajalehepoisist võib saada miljonär. 1929.a. alanud majanduskriisi Vabariiklik Partei / H.Hoover esialgu sekkuda ei kavatsenud ja leiti, et USA majandus väljub sellest ise, ilma riikliku sekkumi

Ajalugu

Lisainfo

Kommentaarid (1)