Vana-Rooma mõisted keskkoolile (1)

Sugukondliku traditsiooni tähtsus: riigiametisse pääsesid jõukad, seetõttu juhtis riiki kitsas perekondlik ring ( nobiliteet ), suur osa riigiametnikke ja senaatoreid pärines põlvest põlve nobiliteediperekondadest.
Klienteelsuhte tähtsus: patroon ( eestkostja ) ja klient ( kaitsealune ) toetasid teineteist vastastikku: patroon andsi kliendile maad kasutada ja kaitses teda kohtus, klient saatis patrooni sõjaretkedel, kandis koormisi, hääletas patrooni soovi järgi. Rikad roomlased olid ühiskonnas mõjukad tänu oma klientidele.
Rooma vabariigi valitsemine: riiki juhtsid magistraadid ja senat – aristokraatia ; ühtset rahvakoosolekut polnud, eritüübilistel koosolekutel piirduti senati ja magistraatide ettepanekute heakskiitmisega.
Ateena vabariigi valitsemine: võim riigis kuulus rahvale – demokraatia; regulaarne rahvakoosolek(iga 10 päeva tagant), otsustati tähtsamaid riigiasju, rahval õigus esineda oma ettepanekutega.
Sarnasused: kõigil õigus osaleda rahvakoosolekutel, kõik kodanikud seaduse ees võrdsed.
Rooma