Vana-Rooma mõisted keskkoolile (1)

Sugukondliku traditsiooni tähtsus: riigiametisse pääsesid jõukad, seetõttu juhtis riiki kitsas perekondlik ring ( nobiliteet ), suur osa riigiametnikke ja senaatoreid pärines põlvest põlve nobiliteediperekondadest.
Klienteelsuhte tähtsus: patroon ( eestkostja ) ja klient ( kaitsealune ) toetasid teineteist vastastikku: patroon andsi kliendile maad kasutada ja kaitses teda kohtus, klient saatis patrooni sõjaretkedel, kandis koormisi, hääletas patrooni soovi järgi. Rikad roomlased olid ühiskonnas mõjukad tänu oma klientidele.
Rooma vabariigi valitsemine: riiki juhtsid magistraadid ja senat – aristokraatia ; ühtset rahvakoosolekut polnud, eritüübilistel koosolekutel piirduti senati ja magistraatide ettepanekute heakskiitmisega.
Ateena vabariigi valitsemine: võim riigis kuulus rahvale – demokraatia; regulaarne rahvakoosolek(iga 10 päeva tagant), otsustati tähtsamaid riigiasju, rahval õigus esineda oma ettepanekutega.
Sarnasused: kõigil õigus osaleda rahvakoosolekutel, kõik kodanikud seaduse ees võrdsed.
Rooma kõrgeimad ametnikud: Konsulid (2) – kõirgeimad magistraadid, omasid kõrgeimat võimu riigis, sõja ajal juhtisid armeed . Preetorid (8) – võisid vajadusel konsulit asendada , korraldasid õigusemõistmist, võisid juhtida sõjaväge. Tsensorid – valiti endiste konsulite hulgast 5ks aastaks, korraldasid kodanike loendusi, koostasid senaatorite nimekirja, valvasid kodanike elukommete järele, amet oli auväärne.
Julius Caesar – alustas 49. ekr kodusõda, kuulutas end diktaatoriks; oli Rooma ainuvalitseja 49-44 ekr
Augustus – tegi lõpu kodusõdadele, tõi Rooma riigile rahu- ja õitsenguaja; Rooma ainuvalisteja 27 ekr – 14 pkr
Sarnasused – püüdisd enale pooldajaid võita korraldades pidustusi jm., olid Rooma ainuvalitsejad.
SENAT – aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat
KONSUL – Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik , igal aastal valiti kaks konsulit, kelle peamine ülesanne oli juhtida Rooma sõjaväge.
KEISER – kõrgeim monarh , mõiste tuleb Caesari nimest.
PATRIITS – muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane , Rooma abariigi algusaegadel kuulus kogu võim nendele, hiljem muutus see tiitel aunimetuseks
PLEBEI – Vana-Rooma lihtrahva liige, Rooma vabariigi algul olid riigivõimust kõrvale jäetud, hiljem võitsid kätte patriitsidega võrdsed õigused.
Vabariigi allakäik: roomas puhkesid kodusõjad, senat ei suutnud väepealikke ohjeldada ning kaotas autoriteedi , oli vaja kedagi, kes suudaks sõjad lõpetada ja korra taastaada. Octavius võitis 30 ekr oma vastased, kehtestas ainuvõimu, võttis nimeks Augustus,Roomast sai keisririik .
Muutuses valitsemises keisrivõimu ajal: pealtnäha oli sama, kuid varsti loobuti rahvakoosolekutest, riigi tegelik juhtimine koondus valitseja kätte, kellel oli korraga mitu ametit; senatist sai valitseja nõuandja, magistraadid viisid ellu keisri otsuseid, senaatroite arv suurenes.
Lääneprovintsid : asusid Põhja-Aafrikas, Hispaanias, Gallias, Britannias, kõneldi ladina keelt, jõukuselt jäid idaprovintsidele alla; linnad tekkisid allest pärast Rooma võimu alla minekut, olid algusest peale roomalikud, kerkisid Vahemerega piirnevatel aladel; oli põllumajanduslik üldilme – suurmaapidamine (laialdane ojapidamine)
Idaprovintsid: asusid Kreekas, Väike-Aasias, Süürias, Egiptuses; kõneldi kreeka keelt; kõrge kultuur, jõukad linnad; linnad eksportisid käsitööd ja luksuskaupu Itaaliasse ja lääneprovintsidesse; olid põhiliselt talumajapidamised, orje vähe, vabasid talupoegi rohkem.
Rooma ehitised: Colosseum – amfitater, seal korraldati gladiaatorite võitlusi ja pidustusi
Termid – avalikud saunad, millest kujunesid puhkeasutused, pakkusid massaaži, erootilisi teenuseid, seal olid raamatukogud ja lugemisruumid, sinna võisid minna ka vaesed.
Panteon – kõigi jumalate tempel, kuppelehitis, on olnud ka ristiusu kirik ja matmispaik .
Traianuse sammas – püstitati keisri võitude auks, jutustab sõjasündmusi, jalamis Traianuse tuhk .
triumfikaared – püstitati väepealike auks võitude eest.
akveduktid – monumentaalsed veejuhtmed , mis varustasid linnu joogiveega, keisrite ajal levisid kõikjal impeeriumis.
teed ja sillad – hakati rajama juba vabariigi ajal (kivist)
Rooma õigus – riik toimis seaduslikul alusel (õigusriik), seadused määrasid riigikorra ja kohtupidamise, kõik rooma kodanikud olid seaduse kaitse all, õigus kaevata edasi, keiser oli kõrgeim seaduseandjam ülemkohtunik pidi andma seadusi välja riiklikest huvidest lähtuvalt, seadusandlus sai alguse kaheteistkümne tahvli seadusest, kujunes tohutu seaduste kogum; õigust tuli mõista mitte kohtuniku sisetunde järgi vaid rangelt seaduste järgi, välditi liigselt karme karistusi. Hakati tähelepanu pöörama seaduste ühtlustamisele, kerkisid esile juristid ; nendest seadustest lähtuti Euroopas ka kesk- ja uusajal ning paljud põhimõtted kehtivad tänapäevani.
Rooma kasvatus – oli praktiline ja sõjalise suunitlusega, õpiti rooma kirjanudst ja ajalugu, kõnekunst. kreeka eeskujul pöörati tähelepanu vaimsele haridusele, eesmärgiks kasvatada poegadest silmapaistavd tegelased, õpetamine kestis kaua, õpiti kreeka keelt ja kultuuri.
Muutused seoses ristiusu legaliseerimisega – paganlikud jumalad keelustati , samuti usupidustused (olümpiamängud), paganausulised olid vähemuses, neid kiusati.