Keskaeg (8)

Aadel

Teine seisus e feodaalid e rüütlid.
Aadel jaotus: 1) kõrgaadel- kuningad ja suurfeodaalid( lord , Herr, grand )
2) alamaadel- rüütlid(gentry. Ritter , hidalgo)
alamaadlikele lisandusid kuninga teeninduses olevad mittevabad mehed e ministeriaalid. Aadlikud elasid linnustes , et kaitsta end rüüsteretkede ja omavaheliste konfliktide puhul. Vabaaega veetsid turniiridel ja jahil.
Kasvatus:
oliline oli ettevalmistus sõdimiseks. Poisid elasid kodus 7. eluaastani. Järgnes paaži aeg kõrgema feodaali juures. Õpiti relva käsitlemist, ratsutamist, tantsimist, vestlemist ja kombeid. 15.a saadi kannupoisiks(+ isiklik relv ) ja tuli isandat sõjakäikudel saata. 18-19 a saadi rüütliks.
Lugemine, kirjutamine ja majandamise oskus ei olnud oluline. Halvimaks omaduseks peeti truudusetust.
Aadliku aukoodeks:

täielik ustavus senjöörile

truu teenimine ja vaprus sõjas

julgus , ausus ja galantsus (=rüütellikkus)

Keskaja linn

Hakkasid uuesti kujunema Itaalias ja Prantsusmaal 10. ja 11. saj. Eelduseks käsitööliste kihi teke, mis elavdas kaubandust. Linna keskpunktis olid: turuplats , kirik ja raekoda. 13. saj oli suurim linn Pariis u 100 000 elanikuga.
(London 40 000; Tallinn 6000 ja Tartu 4500)
enamus linnasid olid alla 1000 elanikuga. Alates 14. saj hakkas rahvastik katku ja sõdadega seoses kahanema. Uus tõus 15. saj lõpul.
Linna tähtsaimad olid müür ja linnaõigus. Eeslinnad jäid ajajooksul müürist väljapoole.
Osa linnasid allusid senjöörile, kelle maal nad asusid. Tekkisid iseseisvus võitlused, mille käigus senjööri võimu alt vabaneti.

Kaubalinnad

Juhtivad kaubanduspiirkonnad olid:

Vahemeri(Itaalia)

Läänemeri ja Põhjameri (saksamaa)
1160 moodustati Hansa Kaupmeeste koondis , millest kujunes Hansa Liit. Tippaeg oli 14. saj teine pool, kui liitu kuulusid u 170 linna. Tähtsaimad olid. Lübeck, Köln, Novgorod . Idakaubandus käis läbi Tallinna ja Riia.
Hansa jäi alla Itaalia kaubandusmaadele, mis laiendasid oma tegevust ka Aafrikasse ja idamaadesse esimesena Euroopas võtsid kasutusele ka rahamajanduse ja rajasid pangad .

Käsitöö

Suur osa linna elanikest olid käsitöölised, kes olid kohustatud kuulama tsunfti e kutseühingusse. Igal tsunftil oli oma põhimäärus e skra , mis reguleeris tootmist, kvaliteeti, hindasid, müüki jne. Pani paika ka alluvussuhted e tsunfti hierarhia (õpipoiss, sell, meister)
Õpipoisist meistriks saamise tingimused:

olla sündinud seaduslikust abielust

läbida prooviaeg

olla 2-5 a sama meistri juures õppinud

teha 2-3 rännuaastat kuskil mujal linnas/riigis

esitada meistritöö e šedööver

korraldada enda kulul kõigile tsunftiliikmetele suur pidu
tsunfti kuulujatel oli kohustus üksteist vajadusel abistada ja toetada. Kõik linna käsitöötsunftid moodustasid kokku Väike Gildi : kõik linna kaupmehed kuulusid Suur Gildi.

Ülikoolid

10.saj Salerno ülikool, mis õpetas arstiteadust ja ei vasta seetõttu täielikult ülikooli nõuetele.
1119 Bologna (hääldad Bolonja ) peetakse Euroopa vanimaks. Põhirõhk õigusteadusel.
12. saj Pariisi ülikool, mis kujunes üleeuroopaliseks teoloogiakeskuseks.
12.saj Oxfordi ülikool; tuntud matemaatika ja loodusteaduste poolest.
13. saj Cambridge
13. Samamanca ülikool Hispaanias.
1477. Uppsala; vanim Põhja- Euroopas (Rootsis asub)
1632. Tartu ülikool; asutaja Gustav II Adolf

Struktuur

Rektor e valitseja => dekaanid(juhivad teaduskondi) => õppejõud e magistrid; doktorid; professorid => üliõpilased e studioosused; skolaariused

ülikool koosnes neljast teaduskonnast: usu-, õigus-, arsti- ja kunstiteaduskonnad.

Ülikooli võis astuda poiss alates 14 eluaastast. Eelduseks ladina keele oskus; ei võinud olla abielus.

Kogu õppetöö ja suhtlemine käis ladina keeles.

Loengutest osavõtmine oli kohustuslik(trahvid!)

Õppetöö toimus loengute või dispuutide vormis(arutelu; seminar )

Üliõpilased olid erinevad, rikkus ei olnud oluline. Osad elatusid kerjamisest, osad said stipendiumi, osad töötasid.

Üliõpilased võeti vasta aastaringselt. Ametlikule vastuvõtule järgnes rebaseks löömine.

Teaduse areng 16. saj

I) orgaaniline e vaatlusel ja looduses analoogiate leidmisel põhinev maailmapilt .
II) Maagiline- looduse korrastav jõud on Jumal.
III) Mehhanistlik – arusaam, et universum on masin, mis töötab kindlate reeglite kohaselt.
16. saj tomus suur edasiminek anatoomias ja botaanikas e vaatlevates teadustes .
Paracelsus- andekas saksa arst. Lükkas ümber 2. saj põsinud arvamuse, et haiguste põhjusteks on nelja kehavedeliku tasakaalutus. Panustas keemilistele ravimitele.
Kopernikus- väitis, et Maa tiirleb ümber Päikese ja ümber oma telje. Temasse suhtuti taunivalt, teadus pidi toetama Piibli tõdesid.
Gutenberg- keskaja suurim kultuuri saavutuseks trükikunsti leiutamine( 1445 ) esimene trükitud teos Euroopas 1456 piibel .

Maadeavastused

Henrique Meresõitja- 12. saj; oli motiivaatoriks ja meresõitude korraldajaks. Ise ei sõitnud kuskile.
B. Diaz - 1486- 1487 põhisihiks oli leida meretee Indiasse . Jõudis Aafrika lõuna tippu Hea Lootuse neemeni ja tegi kindlaks, et ümber Aafrika sõites on võimalik jõuda Indiasse.
C. Kolumbus 1492 jõudis Uude Maailma. Tahtis avastada mereteed Indiasse.
Vesco da Gama- 1497 asus teele Indiasse. Jõudis Aafrika tippu ja sealt edasi jõuti Indiasse 1498.
Amerigo Vespucci - 1501 veendus, et on leidnud Uue Maailma, tundmatu mandri. Pärast nim Ameerikaks tema nime järgi.
V. N. De Balboa- tahtis leida teed Indiasse lääne poolt. 1513 a jõudis Vaiksesse ookeanisse.
Franao de Magalhaes - tahtis leida läänepoolset teed Indiasse. 1519- 1522 jõudis koju tagasi 1 laevaga viiest . läänetee oli avastatud, aga see polnud otstarbekas.
Põhjused: 1) taheti saada idamaadest kaupu odavamalt, ilma vahendamata.
2)taheti leida meretee Indiasse, et maismaa kaubateedel mitte kohtuda türklastega.

Aasiat peeti rikkaks piirkonnaks ja loodeti peale vürtside leida ka kulda.

Euroopa rüütlid vajasid seiklusi ja tegevust.
Tulemused:

laiendus eurooplaste maailmapilt. Kujunesid uued teadmised geograafiast.

Ameerika põlisrahvad alistati ja orjastati.

Eurooplastel tekkisid uued rikastumise võimalused. Seiklejad e konkistadoomid purjetasid Uude Maailma kulda otsima .

Eurooplased rajasid Ameerikasse palju kolooniaid ( Inglismaa)

Ameerikast levisid Euroopasse: kartul , kohvi, mais, tubakas, tomatid . Tänu sellele vabanesid eurooplased näljahädadest.

Sadama linnade tähtsus tõusis kaubaveo suurenemisega. Itaalia linnade tähtsus vähenes.

Humanism ja renessanss

Renessanss on 14. saj Itaalias tekkinud uus kultuurisuund . renessance- taassünd.
Taas avastati antiikkultuur ja võeti see eeskujuks: maalis, skulptuuris, ehituses.
Uuesti hakati hindama inimkeha ilu. Uuesti akti skulptuurid ja pildid. Muututi vabamaks, ehituses sambad, kiriku ehituse tähtsus vähenes ja inimesed hakkasid endale suurejoonelisi elumaju ehitama.
Humanism: renessanssi ajal tekkinud maailmavaade vastukaaluks senisele kirikukultusele. Muutusid oluliseks ilmalik haridus ja teadus , hakati väärtustama inimest kui isiksust. Naeruvääristati seisusi, päritolu tähtsustamist, askeetlust ja hauataguse elu idealiseerimist.