"Der Untergang" retsensioon (0)

Der Untergang

18. mail külastasin Coca Cola Plazat Tallinnas, kus käisin vaatamas Joachim Festi hiljuti avaldatud raamatu põhjal vändatud filmi „Der Untergang“ (Allakäik).
„Der Untergang“ on pingeline sõjadraama, mis punub osavalt võrgu 1945. aasta mai Berliini sündmustest, millest osa on tõelised ja mõned välja mõeldud. Sündmustik jahmatab vaatajat reetmiste ja hetke ajel langetatud otsustega, mis muutsid maailma igaveseks . Loo keskmes on Adolf Hitler ( Bruno Ganz) ning suure osa filmist haaravadki tema punkris toimuvad tulemised ja minemised, kaadrid kurjategijatest ja kangelastest.
Filmi tegevus algab 1942. aastal Berliinis, kui Hitler kutsus oma punkrisse viis naist, kelle hulgast Traudl Humpsi (Alexandra Maria Lara) valib ta enda sekretäriks.
Filmi põhitegevus on suunatud 2. Maailmasõja lõpuaastaile ning tegevuse kohaks on Berliini tänavad ja Hitleri punker. Hitler on oma punkrisse koondanud kõik oma sõjalise lähikonna eesotsas Himmleri ja Jodliga. Hitleri kõrval on ka tema truu elukaaslane Eva Braun (tolle aja Saksa filminäitleja), kes mingil juhul ei taha lahkuda abikaasa juurest, ega „tulekoldest“ ― Berliinist.
Kui venelased on saksarindest läbi tunginud, ei võta enam Hitleril kaua aega mõistmiseks, et sõda on kaotatud ning et kogu tema idee, luua oma maailmariik on hukule määratud. Mõistes olukorda, leiab ta, et see maailm ei ole paik tema perele, ega isegi koerale, kellele ta seetõttu ka mürki söödab. Hitler leiab, et kaotuses on süüdi mitte tema natsi poliitika, vaid tema alluvuses olnud kindralid , majorid jne, kes on tema otseseid käske eiranud ja rindel taganenud.
Enamus inimesi on Berliinist lahkunud ning Hitler jätab endaga Berliini vaid oma armukese ja üksikud kõige lähedasemad kindralid.
Filmis plaanib Hitler oma enesetappu üsna rahulikult ― arutledes, kuidas seda kõige lihtsamini teha. Saatuslikud päevad saabuvad 1945. aasta aprilli viimasel nädalal ― Hitler ja Eva Braun abielluvad, Eva Braun tahab surra koos Füüreriga tema punkris, kaks päeva pärast abiellumist lasebki Hitler ennast maha ning Eva Braun võtab mürki.
Filmi üks muljetavaldavaim stseen oli, kui Füüreri ustavaimad kindralid järjest enestelt elu võtsid. Nendegi peamine põhjus seisnes selles, et taolises maailmas ei ole neil kohta. Samuti, oleks vangi langemise korral natsijuhte oodanud väga karmid karistused.
Filmi lõppvaatuses oli näha, kuidas Berliin oli vallutatud ning venelased võitu tähistasid.
Leian, et tegemist oli väga hea filmiga, mis kujutas füüreri viimaseid päevi ja tema mõtteid üsna tõetruult, kuigi oli filmis ajaloo kulgu pisut muudetud, meeldis mulle see film väga. Suured kiidusõnad ka Bruno Ganzile ning Alexandra Maria Larale. Soovitaksin kõigile ajaloo huvilistele.