30. aastane sõda (0)

Kolmekümneaastase sõja lühikokkuvõte
Kolmekümneaastane sõda lõpetas ususõjade ajajärgu Euroopas ja pani aluse riikide vahelisele tasakaalupoliitikale. Ususõdade ajajärgul, protestantide võitluses keisri vastu, sai lõpliku hoobi keskaegne universalism, mille asemele astus rahvuslik huvi. Ona aga ajaloo paradoks, et rahvusliku huvi mõiste loojaks ja riikide tasakaalupoliitika loojaks oli katoliiklik kardinal , Prantsusmaa peaminister Richelieu .
Sõja vallandasid Saksamaal valitsavad usulised vastuolud, mida Augusburgi usurahu ei suutnud kaotada: Saksa- Rooma keisririigi protestantlikud vürstid moodustasid 17. saj algul Protestantliku Uniooni ja katoliiklased Katoliikliku Liiga. Sõjategevuses toimus peaasjalikult Saksamaal ja kujunes ühel kõige jõhkramaks ja laastavamaks sõjaks Euroopa ajaloos. Usulised vastuolud olid määravamad sõja algupoolel, pikkamööda muutus järjest tähtsamaks võitlus poliitilise ülemvõimu pärast Euroopas. Selle üleeuroopalises suursõjas toetasid nii protestantlikud Põhjamaad kui ka katoliiklik Prantsusmaa Põhja-Saksa protestante, et võidelda Saksa Rooma keisrivõimu kõikehõlmavate pretensioonide ja Habsburgide vastu.
Sõjad
1618-23 – Tšehhi sõda puhkes Prahas protestantide mässuga katoliikliku Saksa-Rooma keisri, Ferdinand II Habsburgi vastu. Kuna protestandid said lüüa, ühinesid Habsburgide vastased nende toetuseks .
1623-29 – Taani sõda. Taani kuninga Christian IV asumisega protestantide etteotsa muutus sõda üleeuroopaliseks – küsimus ülemvõimust Läänemere lõunarannikul. Keisri väed, mida juhtisid hiilgavad väejuhid Tilly ja Wallenstein, olid võidukad ja asusid Taanit ründama. Seejärel sekkus Taani toetuseks protestantide poolel Rootsi ja keiser sõlmis Taaniga rahu.
1630-1635 – Rootsi sõda. Kui sõtta sekkus Rootsi kuningas Gustav II Adolf, siis kaldus edu protestantide poole. Rootsi uuetüübiline armee purustas Tilly väed Breitenfeldi ja Lechi jõe lahingutes 1631 ja 1632. 1632.a. lützeni lahingus langes Gustav II Adolf ja hoolimata rootsi relvade võidukusest, läks protestantide leeri juhtimine üle Prantsusmaale.
1635-1648 – Prantsuse ja Rootsi sõda. Sõja viimane osa, Rootsi-Prantsusmaa sõda Habsburgide vastu oli juba välisriikide sõda Saksamaa pärast. Vaatamata sellele, et prantsusmaa oli katoliiklik, tegutses kardinal Richelieu Habsburgide vastu edukalt nii Lõuna-Saksamaal kui ka Hispaanias. Sõda oli muutunud puhtakujuliselt valitsevate dünastiate vaheliseks poliitiliseks võitluseks.
Tagajärjed

• Sõja ainelised kahjud. Saksamaa rahvaarv langes 21 miljonilt 13-le. 16. sajandil alanud majanduslikule tõusule oli tehtud lõpp ja Saksamaa areng peatus lihikaudu sajandiks
  
• Habsburgid ei üritanud enam teha Saksamaast rahvusriiki; maa jagati rohkem kui 300 iseseisvaks vürstiriigiks; keisri võim vürstide üle oli vaid nimeline. Vürstiriigid said hakata ajama iseseisvat välispoliitikat. Kulus üle 200 aasta, enne kui Saksamaast sai rahvusriik .
  
• Rootsi tõus uueks suurvõimuks. Rootsist sai Saksamaa põhjarannikult strateegiliselt tähtsaid maavaldusi, mille tulemusel kujunes Läänemerest Rootsi sisemeri .
  

Vestfaali rahu
Sõja lõpetamiseks peeti kahes Saksamaa Vestfaali linnas pikaajalisi läbirääkimisi, mille tulemusel kirjutati 1648. a. alla Vestfaali rahu.See on esimene rahvusvaheline rahukongress Euroopas. Vestfaali rahuga määratleti Euroopa ajaloo piirjooned järgmiseks sajandiks, riikidevahelisi suhteid hakati rajama rahvusvahelise õiguse põhimõtte alusel