Varauusaeg(10klass) (3)

Varauusaeg .
Ajastuvahetuse nähtused: manufaktuurid, kapitalism , ameerika avastamine, renessanss (taassünd).
Renessanss tekkis itaalias, Firenzes. Kuulsaimad olid itaalias di Medicid . Firenzes elavad rikkurid tahtsid oma elu muuta. Taheti elada hästi ja mugavalt vastupidiselt kirikunormidele. Itaallastel olid tihedad suhted araablastega, tänu kellele avardus inimeste maailmapilt . Renessanssi ajastul tähtsustati inimest. Tekkis humanism.
Inimesed hakkasid mõtlema ja ei tõlgendatud enam piiblit antiikmaailma filosoofide teoste abil, vaid hakati nende teoste abil hoopis otsima vasturääkivusi piiblis. Kiriku tähtsuse vähenemisega kaasnes moraali vähenemine.
Haridus hakkas laiemalt levima, ilmus rohkem raamatuid, mis olid kättesaadavamad. Rohkem õpetati emakeelt ja kirjutamist. Olulisemaks muutus ka geograafia. Arenes meditsiin .
1400 avati Firenzes Platoni akadeemia. Populaarseks muutusid raamatukogud. Laiendati koole suurtes linnades. Maale haridus endiselt polnud jõudnud.
Peale itaalia levis renessanss ka Inglismaal ja Prantsusmaal.
Renessanssi kirjanikud: Boccaccio , Dante, Petrarca , Shakespeare, Rotterdam ’Erasmus’. Miguel de Cervantes.
Olulisem riigimees Niccolo Machiavelli – absolutistliku võimu õigustaja.
Kunstnikud : Leonardo da Vinci, Michaelangelo .
Mikolaj Kopernik – heliotsentriline maailmapilt.
Isaac Newton – gravitatsiooniseadus.
Johann Guttenberg – 1440 leiutas trükimasina. See tõi kaasa raamatute odavnemise.
Maadeavastused.
Varem ei tehtud maadeavastusi, sest polnud vastaval tasemel laevastikku, kardeti ’üle maailma äära kukkuda ’.
15. saj maadeavastuste ajastu.
Eeldused: arusaam sellest, et maakera on ümmargune.
Uuendused meresõidus: kolmnurkne puri, kompass, astrolaav – pani paika laiuskraade.
Julgeti minna rannikust kaugemale.
Karavell – uut tüüpi laev, mis oli kõlbulik meresõiduks. Sai purjetada vastutuult.
Põhjused: vürtside kallis hind. Loodeti leida Eldorado , kus pidi leiduma kulda.
Maadeavastustes olid edukaimad Hispaania ja Portugali meresõitjad.
Hispaania rüütel – hidalgo.
Henrique Meresõitja – portugali prints, kes rahastas maadeavastusi.
Bartolomeo Diaz – portugallane, kes 1488 jõudis Hea Lootuse neemele – aafrika tipule.
Vasco da Gama – 1497 jõudis indiasse . Indiat asuti vallutama portugallaste poolt.
Loodi kolooniaid.
Christoph Kolumbus – avastas 1492 ameerika – ta jõudis kariibi mere saartele.
1494 – tordesillase leping – lepiti kokku, et 46. meridiaanist idas asuvad portugali alad ja läänes hispaania alad.
Vasco de Balboa – ületas panama ja jõudis vaiksesse ookeani.
Amerigo Vespucci – tõestas ära, et avastatud oli uus manner .
Fernao de Magalhaes – 1519-1522 – esimene ümbermaailmareis.
Austraalia avastati alles 1770 James Cooki poolt.
Maadeavastuste tulemused:
1. koloniaalajastu algus.
2. massiline kulla sissetoomine euroopasse. Langes kulla hind, langes raha väärtus. Hindade revolutsioon 1520 -1530 aastad. Hindade tõus, suurenes hulkurite arv, majanduslangus .
3. vahemere kaubanduslinnad laostusid, tekkisid uued kaubandusmaad(lissabon, Antverpen , London, Amsterdam ).
4. kapitalismi areng euroopas. Teaduse areng, meresõidud.
Ameerika koloniseerimisega kaasnes indiaani kultuuri hukk. Ameerika vallutajad – konkistadoorid(Hernan Cortes , Fransisco Pizaro).
Euroopasse jõudis kartul, mais, kalkun .
Reformatsioon – usupuhastus. Jan Hus – esimene, kes alustas usupuhastusega. Nii Lutheril kui Husil oli ühine põhimõte see, et jutlust peaks pidama emakeeles. 1414-1417 konstanzi kirikukogu. Seal hukati Jan Hus.
Jan Husi järgivaid inimesi nimetati hussiitideks.
1517 Martin Luther alustas reformatsioone.
Luther alustas reformatsioone moraali languse ja indulgentside vastu.
Lutheri põhimõtted:
1. inimese ja jumala vahel pole vaja vahendajat.
2. ei pidanud ilmtingimata kirikus palvetamas käima
3. emakeelne jutlus, emakeelne piibel.
4. 7 sakramendist pidi järgi jääma 2 – ristimine ja armulaud.
5. kloostreid pole vaja.
6. põlastas liikseid kaunistusi kirikutes. Kirik pidi olema tagasihoidlik .
7. ei pea toimuma palverännakuid.
8. reliikviaid ei sallinud.
9. tsölibaat pidi kaduma.
Tagajärjed: olid kujunenud pooldajad ja ka selle vastu olijad. Haridus hakkas levima, sest loodi emakeelseid piibleid, kui oli vähe neid, kes lugeda oskasid. Ulatuslikud talupoegade rahutused saksamaal( 1524 -1526). Nad keeldusid maksude ja kümniste maksmisest.
Thomas Müntzer ja Philip Melanchton hakkasid Lutheri mõtteid edasi viima.
Pildirüüsteliikumine – rüüstati kirikuid.
1555 – Augsburgi usurahu . Kehtis põhimõte: kelle maa, selle usk. See oli mõeldud vaid aadlikele.
Augsburgi usurahu lõhestas saksamaa ala veelgi. Ulricsh Zwingli j Jean Calvin olid šveitsi reformatsiooni juhid. Seal toimus usupuhastus riigi toel.
Kalvinism – aluseks oli sel lutheri usk, kuid see oli edasi arendatud. See oli range elukorraldusega. Kalvinistid allusid sellele. Nad said rikasteks, sest õpetused hõlmasid töökust.
Predestinatsiooni õpetus – elueesmärgid; saatus on sünnist saati juba ära määratud.
Prantsusmaa kalvinistid – hugenotid .
Puritaanid , protestandid.
Henri 8. – inglismaa reformatsiooni eestvedaja.
Mary Stuart – Henri 8. ja Catherine tütar.
Henri loos anglikaani kiriku.
Ta loos selle kiriku, et oma naisest lahutada ja uus võtta. See loodi 1534 supremaatia akti vastuvõtmisega.
Ta kaotas ära kloostrid ja sai nende varad endale.
Sekulariseerimine – kloostri maade ja varade riigistamine. Anglikaani usk oli kohustuslik, kuid selle usu mõttest ei saadud aru ja hakati tõstma mässe.
Henri VIII.
Anne Boleyn – henri teine naine. Inglismaa aksepteeris vaid Henri esimest naist.
Elisabeth I – anne ja Henri laps. Anne hukati, sest Henri väitis et naine pettis teda.
Jane Seymor – nad said poja Edwardi . Ed oli kehva tervisega. Jane suri teise lapse sünnitamisel.
Anne - saksamaa printsess. Tegelikult Henri ja Anne kohtusid vaid korra. Ametlikult olid nad siiski abielus.
Catherine – temaga Henri lapsi ei saanud. Ta pettis Henrit ja ka temal võeti pea maha.
Catherine – kuues naine. Rahulik kooselu. Selle abielu ajal Henri suri.
Peale Henri VIII surma sai kuningaks tema poeg Edward. Ed suri noorelt. Peale Ed’i sai troonile Henri tütar Mary(1553-1558). Oli katoliiklane. Tahtis taastada katoliku kirikut inglismaal. Peale Maryt sai troonile Elisabeth I. Tema oli anglikaani usu pooldaja . Ta valitses aastani 1603. asus taga kiusama puritaane. Puritaanid põgenesid ameerikasse ja lõid sinna kolooniad . Inglismaa kujunes koloniaalimpeeriumiks, laevastik tugevnes . Elisabeth tegi koostööd piraatide ja pättidega ning tänu sellele riik tugevnes. Elisabeth ei abiellunud. Ta oli viimane Tudor troonil, peale teda algas Stuartide dünastia.
Vastureformatsioon (16. saj.)
Katoliku kirik võttis kasutusele meetmes, mis takistaksid reformatsiooni levikut. Katoliku kirik hakkas tegema emakeelseid jutlusi. Kirik hakkas ka piiblit rahvuskeeltesse tõlkima, kuid see oli vähesel määral. Inkvisitsiooni tugevdati. Kirik loos uusi ordusid. Senised meetmed rahvast katoliku kiriku poole tagasi ei pööranud.
Tuntumad ordud – Kaputsiinid ja Ursuliidid. Nende eesmärk oli usu selgitamine . Nendeks tuntumaks osutus jesuiitide ordu. Selle loojaks oli fanaatiline katoliiklane Ingalius Loyola. Jesuiite saadeti erinevatesse euroopa piirkondadesse usku selgitama. Jesuiitideks said vaid haritumad ja kõrgemast soost isikud. Jesuiidid asutasid koole ja õpetasid inimesi lugema ning kirjutama. Kohati oli jesuiitide tegevus kasulik. Eestis oli jesuiitide tugipunktiks Tartu. Liivimaa kuulus poolale ja eesti lõunaosa oli siis liivimaa osa. Euroopas toimus pidevalt usulisi kokkupõrkeid. Tuli kokku Trento kirikukogu 1546-1563. prooviti leida lahendusi vastuolude kaotamiseks, kuid see oli tulutu. Ainukese asjana suru katoliku kirik läbi keelatud raamatute nimekiri. See keelati ära alles 1960. aastatel.
Vastureformatsioonid tugevdasid vaid olemasolevates katoliku piirkondades võimu, kuid rohkem inimesi katoliku kiriku juurde tagasi ei meelitatud.
Katoliiklikud piirkonnad jäid arengult teistest piirkondadest alla. Katolik kirik hakkas end ka sisuliselt reformima.
Prantsusmaa.
Prantsusmaal tekkisid konkreetsed ususõjad. Prantsusmaal tekkisid vastuolud hugenottida ja katoliiklaste vahel.
Hugenotid võitlesid suureneva absolutismi vastu. Nad pooldasid kuningavõimu piiramist ja ravhaesinduse taastamist.
1562 – Vassy veresaun . Katoliiklikud väed ründasid hugenotte.
24. aug. 1572 – pärtliöö veresaun Pariisis. Peale pärtliööd tugevnesid kodusõjad prantsusmaal.
1598 aastal Nantes’i edikti vastu võtmisega lõppesid Prantsusmaal kodusõjad.
See oli katoliiklaste ja hugenottide vaheline leppimine. Prantsusmaale lutheri põhimõtted ei levinud. Prantsusmaa jäi tugevalt katoliiklikuks riigiks. Hugenotte kiusati endiselt taga.
Luteri usk levis täielikult Põhja-Euroopas.
Kalmari unioon – 1397-1521. sinna kuulusid Norra Rootsi ja Taani. Taani tõusis liidus esile. Üritas haarata teiste liidu riikide võimu. Reformatsioonidega oli võimalik rootsil taani võimu haaramist tagasi lüüa.
Stockholmi veresaun. Rootsi tõusis taani vastu üles.
Gustav Vasa oli rootsis taani vastase liikumise juht. Reformatsioon viidi rootsis läbi selleks, et saada raha taani vastu võitlemiseks. 1527 – Vasterasi riigipäev. Luteriusk sai rootsis kiiresti valdavaks. Rootsi iseseisvus ja Vasa sai kuningaks. Taani ja norra viisid samuti reformatsioonid läbi. Norra oli aga taani võimu all ja norras kehtestati taanikeelne piibel. Soomes hakkasid reformatsioonid rootsi kaudu, nii oli ka eestis.