Mille poolest ja miks erines aadli väärtuskoodeks tänapäeva moraaliväärtustest? Väärtushinnangud on inimkonna ajaloos läbi teinud suured muutused ja need on tugevasti seotud ühiskondliku arengutasemega ning valitseva ideoloogiaga. Madala arengutasemega maades, nagu näiteks mitmetes Aafrika riikides ja Indias, on väärtushinnangud võrreldavad keskajal domineerinud väärtustega. Selle põhjuseks on toodud usk, mis nendes maades on sügavalt juurdunud. Kuna Euroopa hakkas alates 15. sajandist tehnoloogiliselt kiiresti arenema, on siinsed väärtushinnangud palju muutunud. Keskaegne nobiliteet soosis sõjaväeteenistust, seda peeti kohuseks, mida tuleb küsimusi esitamata täita. Senjööri või isamaa eest suremist peeti ülimaks truuduseks. Inimesed tahtsid minna sõttaja sõjas suremine oli väärikas. Tänapäeval peetakse üldjuhul sõjaväelasi küll au sees, kuid mitte just paljud ei hellita endas lootust saada
Mille poolest ja miks erines aadli väärtuskoodeks tänapäeva moraaliväärtustest? Aadli väärtuskoodeks erineb tänapäeva moraaliväärtustest ikka paljuski, kuid neis on ka sarnasusi. Sel ajal oli maailmavaade piisavalt erinev tänapäeva omast, mistõttu need asjad erinevad olidki. Aadli puhul hinnati jäägitut ustavust. Kui aadlik oli sõjakäigul ja teenis truult oma isandat, saavutas ta sellega oma perekonna au ja hea nime. Aadli aukoodeksi omadused oli julgus, ausus, sõnapidamine ja galantsus- need võtab kokku veel tänapäevalgi kasutatav sõna ,,rüütellikkus". Need omadused on säilinud ka tänapäevani. Aadlike kasvatus, mille peaeesmärk oli nende ettevalmistamine sõdimiseks, kulges mitmes etapis. Kuni seitsmenda eluaastani viibis poiss kodus vanemate hoole all, seejärel saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde, kus temast sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist. Kui ta oli juba veidi vanem lisandusid relvade tundmaõppimine, ra
Mille poolest ja miks erines aadli väärtuskoodeks tänapäeva moraaliväärtustest? Aadli väärtuskoodeks erines veidi tänapäevasest moraaliväärtusest. See avaldub üsna paljudes asjades, näiteks suhtumises sõjategevusse ja sõjaväeteenistusse. Palju on sarnaseid jooni, mis avalduvad iseloomujoontes, kuna rüütellikkus on tegelikult siiamaani säilinud. Niinimetatult "rüütellikud" tahavad olla paljud tänapäeva mehed. Esimene ja kõige tähtsam asi, mille poolest erines aadli väärtuskoodeks, on see, et sel ajal oli palju rüütleid, keda tänapäeval enam ei kohta. Rüütlid pidid olema julged, ausad, sõnapidajad ja galantsed. Seda üritasid nad tõepoolest väga olla, kuna väga tähtis oli olla ustav oma kuningale või senjöörile. Aadli enda jaoks oli kõige tähtsam au, mida tuli hoida rohkem kui enda elu. Au haavamist sai maha pesta üksnes verega. Kui taheti olla tõeline rüütel, pidi see inimene olema heade kommetega, vapper ja ustav, valmis kaitsema
Mille poolest ja miks erines aadli väärtus koodeks tänapäeva moraaliväärtused ? Sissejuhatus : Aadli väärtused ja tänapäeva moraalikoodeks erinevad päris mitme erineva seisukoha poolest. Ometi on mõned väärtused säilinud ka tänapäevini. Miks ja mille poolest erines aadli väärtuse koodeks tänapäeva moraaliväärtustest? Vanasti aadli aegadel hinnati kui inimene oli truu, julgus, ausus, vaprus, sõnapidavus ja kalantsus. Tänapäeval ei loe enam väga kui vapper on inimene, vaid hinnatakse rohkem lahkust. Ometi on paljud hinnatud iseloomu jooned säilinud. Näiteks on tänapäeval ausus samapalju hinnatud kui vanasti. Ka truudus on tähtis , aga sellest ei pruugi enam su elu sõltuda. Tähtsamad iseloomujooned on jäänud samaks, muutus on toimunud pigem sellest suhtes , et vanast olid tähtsamad õilisus ja truudus. Füüsilisse töösse suhtutakse tänapäeval halvasti, see on vähemharimatude töö, nende kes ei suuda raha teenida teenindus sektoris juhtidena ja
01.03.2018 Vladislav Virtonen Arutlus ajaloos Mille poolest erines keskaja aadli väärtuskoodeks tänapäeva väärtustest Keskaja aadli väärtuskoodeks oli minu arust keerukas ja suurepärane viis hea isiku kasvatamiseks, isegi tänapäevasel määral. Võrreldes seda tänapäevaste väärtustega on näha palju nii sarnasusi, kui ka erinevusi ning just sellest tuleb jutt selles arutluses. Aadel kui seisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Feodaalne läänipüramiid kossneski peamiselt aadlikest - alates kuningast ja lõpetades väikevassalidega. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Et häst
EESTI KESKAEG 06.02.12 Keskajal ei olnud Eestit ja see periood mida me räägime, ei ole keskaeg. Suurel määral see Eesti piiride loomine on aset leidnud keskajal. Kui me räägime sellest, et sellises rahvusriikide ajaloo ettekujutuses vastab üks riik ühe rahva asualale, siis tegelikult ühe poliitilise üksuse elanikkond on üheks rahvaks homogeniseeritud alles riigi poolt, administreeriva tegevuse poolt, kus kesksel kohal on kirikupoliitika ja koolipoliitika. Kui me räägime keskajast, siis me peame arvestama, et ka Eestis puudus eesti kirjakeel, mis oleks ühendanud Lõuna- ja Põhja-Eestit, kes räägivad ju erinevaid dialekte. Kui arheoloogid ja ajaloolased kirjutavad minevikust, siis nad kasutavad mõisteid erinevalt, nt ei saa rääkida Võrumaast, sest Võrumaad ei olnud olemas. Poliitilist üksus Eesti, mis vastaks tänapäeva Eestile, ei ole olnud enne 20. sajandit. Samas keskaegsed autorid kasutasid mõistet Estland sellises tähenduses nagu tänapäevane Eesti on. Tei
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) · Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud desifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A.
Kõik kommentaarid