Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajalugu peale keskaega (1)

1 HALB
Punktid

Lõik failist

Ristiusu kiriku kujunemine


Esimene kristlik kogudus 1.saj pKr. Alates 381 oli ristiusk Rooma riigi usk( katoliiklus ) euroopa ristiusustamine oli pikk protsess ja
toimus enamasti vallutuste kaudu(va. Iirimaa ) kirik muutus
hierarhiaga institutsiooniks.
Paavst - peapiiskop , kõrgeim vaimulik. Algselt oli piiskop
austav üldnimetus. Ajajooksul Rooma tähtsuse tõusuga hakati
paavstiks kutsuma ainult sealset piiskoppi.
Piiskop- algselt oli koguduse ülevaataja; I Rooma piiskop Apostel Peetrus . Ülesanded: preestrite ametisse pühitsemine
Ristitute
Altarite pühitsemine
Kirikute ja kabelite sisseõnnistamine
Preester - tegi kristlaste hingehoiu tööd. (varem). Oli õigus
pühitseda amulauda ja jagada teisi sakramente, pidada jutlust .
Diakon- vaimulikud , kes abistavad preestreid.
Sakramendid- rituaalsed toimingud , mida võib läbi viia ainult
preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu .
Missa - armulaua, -leiva ja –veini pühitsemine Kristuse
ihuks toimus missa käigus.
Transssubstantiivne õpetus- paavst Innocentius III välja
töötatud õpetus.

Araabia


Araba- kõrb

Islam


U 610. a sai kaupmees Muhamed ilmutuse ja hakkas Mekas kuulutama uut
usku.
622 oli sunnitud ebapopulaarsuse tõttu põgenema Mediinasse(sellest
algas ka nende ajaarvamine )
630 pöördus tagasi Mekasse prohvetina ja tegi Kaaba templist Allahi pühakoja(Islami maailma tähtsaim mošee) 632 suri, maeti
Mediinasse(tähtsuselt teine pühamu)

Koraan


Koraani värsid e suurad on pandud pikkuse järjekorda.(114) st. Et
usuliste vaadete esitamine on rütmitu.
Sunna - Muhamedi ja kaliifide kohta käivad pärimused ja legendid . On koraani täiendav ja seletav raamat.
Šaarad- õigus- ja moraalinormide kogu, mis kujunes mitme
sajandi jooksul. On tänaseni paludes Araabiamaades õigussüsteemi
aluseks.

Usukombed


Usukombeid nimetati Islami usus viieks sambaks.
  • kuulutada oma usku avalikult: “ pole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik.” “Allahu akbar” Allah on suur.
  • Palvetada viis korda päevas Meka suunas.Palvustele kutsutakse minarettidest.(tornid mošee juures) palvetada võib igal pool va. Tapamajas, kalmistel ja WC-s. Tähtsaimad on reede keskpäevased palvused. Islami vaimulik on imaam . Palvetamiseks on vajalik : palvevaip, kompass(näitab alati Meka suunda) ja palvehelmed. Soove ei esitata, ainult ülistatakse Allahit.
  • Anda almust. Ei ole heldus ega haledus vaid iseenesest mõistetav asi( “andmine on parem kui saamine”)
  • Paastuda ramadaani ajal- islami kalendri järgi üheksas kuu. Päikesetõusust loojanguni tuleb hoiduda söögist, joogist, suitsust ja seksist . Paastu tohib katkestada reisil olles või haiguse korral.
  • Sooritada palverännak Mekasse( e hadž) aasta viimasel 12 kuul. Vaja sooritada üks kord elus kui on majanduslikult võimalik. Rõivastatakse valgesse kangasse, et rõhutada võrdsust. Kõiakse 7 korda ümber Kaaba templi ja püüakse seda suudelda või puudutada. Ohverdatakse lambaid ja tehakse možeedele kingitusi. Loobitakse kividega saatana sambaid. Mekas kõinud võib lisada oma nimele hadži nimetuse.

    Usufanatism


    Islam seisab kõrgemal kõigist teistest vääruskudest. Maailm
  • Ajalugu peale keskaega #1 Ajalugu peale keskaega #2 Ajalugu peale keskaega #3 Ajalugu peale keskaega #4 Ajalugu peale keskaega #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor yoimuerte Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    14
    docx

    ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

    Kunagi saabub ajaliku maailma lõpp- viimne kohtupäev, kus kõik surnud tõusevad oma haudadest üles ja astuvad Kristuse kohtu ette. Õiged pääsevad taevariiki ja patused igaveseks ajaks põrgusse. Alates 12.saj levis veendumus, et suurem osa hingi ei lähe pärast surma mitte otse paradiisi või põrgusse, vaid puhastustulle, kus neil tuleb piinelda kuni viimse kohtupäevani, lootes et patud on sellega lunastatud ja pääs taevariiki tagatud. Peale Jumala ja tema poja Jeesuse Kristuse austavad katoliiklased ka pühakuid – inimesi, kellel oli erilisi teeneid ristiusu levitamisel ning edendamisel (n Jeesuse ema Neitsi Maarja, apostlid Peetrus ja Paulus, ristiusku Iirimaal levitanud Patrick jne). Jeesuse või pühakute säilmeid või nendega seotud esemeid nimetati reliikviateks, millel arvati olevat imettegev või ravivõime. 2.2. Katoliku kirik varakeskajal (5 – 10.saj):

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    rtf

    Vara-keskaeg

    palvetamine, paastuseadused, seaduseusk. Ristiusu mõjutused pärinevad Araabia poolsaare loodeosast ning ka Etioopiast, kuhu olid asunud mitmed Rooma ja Konstantinoopoli põlu alla sattunud usulahud. Islami põhitõed on pandud kirja pühasse raamtusse, Koraani. See kirjutati üles Muhamedi surma järel. Koraani täiendab püha pärimus sunna, õpetlaste tõlgendused prohveti tegudest ja lausumistest. Islami 5 tugisammast: * usutunnistus ( Ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik) * palve 5 korda päevas näoga Meka poole * paast ramadaani kuul´ * almuste jagamine paöverännak Mekasse Muhamedi surma järel toimus islami jagunemine kahte põhivoolu: *sunniidid tunnistasid esimese kaliifina Aku Bakrit ja sunnat * siiidid eitasid kolme esimest kaliifi ja leidsid, et Muhamedi seaduslik järeltulija on tema

    Ajalugu
    thumbnail
    2
    rtf

    Ristiusu kiriku ning islami teke ja levik.

    kontrolli alla, jälgides ordureeglitest kinnipidamist Preester ­ (kr. k. presbyter ­ vanem) ­ tegi kristlaste hingehoiutööd. Oli õigus pühitseda armulauda, jagada sakramente, pidada jutlust ja sooritada muid kirikutoimetusi. Iga vaimulik ei olnud preester Kümnis ­ Maks, mis oli igal maal ja moodstas algselt kümndendiku saagist, sellega peeti ülal vaikulikke. Patronaadiõigus ­ õigus määrata kohale preester. Vana Testament ­ judaismi püha raamat ning sisaldab peamiselt juutide ajalugu ja prohvetite ettekuulutusi Uus Testament ­ neli evangeeliumi, mis jutustavad Kristuse elust, surmast ja ülestõusmisest, apostlite tegude kirjeldustest. Kirikuisad ­ nendeks nim. krisluse varasemal katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teolooge. Tähtsamad kirikuisad Ambrosius (340-397), Hieronymus(345-420), Augustinus(354-430) Sakramendid ­ rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu.

    Ajalugu
    thumbnail
    4
    doc

    Lääne-Rooma keisririigi langemine ja keskaja kokkuvõte

    Lääne-Rooma keisririigi langemine: Tekkisid Barbari kuningriigid: (Gallia- >Frangi riik; Hispaania -> Läänegoodi; Itaalia-> Idagoodi); Igal kuningriigil oma kuningas, kadus ühtsus, segasüsteem; Maa jagamine kuninga lähikondlastele, sõjaline ja kohtuvõim (valitsejate läänisuhted (senjöör-vasall) käes);sunnismaised talupojad, pärisorjus; kaubanduslik allakäik, teedevõrgu lagunemine, ühtse raha kadumine; Ladina keele ja barbarite keele segunemine, kristlus, piibli tõlkimine Keskaja perioodid: Lääne-Rooma riigi lagunemine 476 I Varakeskaeg (5.-10. saj) II Kõrgkeskaeg (11.-13. saj) III Hiliskeskaeg (14.-16. saj) 1453 Bütsantsi langemine türklaste kätte 1492 Kolumbuse merereis 1517 Reformatsioon Saksamaal Feodaalühiskonna seisused: I Vaimulikud- palvetajad -tegeleti jumalateenimisega -kõrgeimal kohal Rooma paavst -kõrgvaimulikud: kardinalid, peapiiskopid, piiskopid, kloostriülemad -lihtvaimulikud: maa- ja linnapreestrid -haridus oli kohustulik, avatud seisus (kõ

    Ajalugu
    thumbnail
    8
    docx

    KESKAEG - kokkuvõte ja kordamine kontrolltööks

    KESKAEG Keskaja alguseks peetake Lääne-Rooma lagunemist 476.a ning Lääne- ja Ida-Rooma keisririigi lagunemist 395.a. Keskaja lõpuks peetakse a) 1453.a- türklased vallutavad Konstantinoopoli, b) 1492- Kolmbus avastas Ameerika ja c) 1517- reformatsiooni algus Saksamaal. 1. FRANGID *Frangid olid germaani hõimud, kelle üks esimesi valitsejaid oli Merovech. Frangi riik kujunes 5.sajandil tänapäeva Prantsusmaa aladel ning eksisteeris 5.-9.sajandini. *Chlodovech oli Merovechi pojapoeg, üks esimene ametlik Frankide kuningas. Tema ajal tehti mitmeid ümberkorraldusi. Laienes riik, Chlodovech võttis vastu ristiusu (sellega ühendas Frankide rahvad) ning Pariis muudeti pealinnaks. *Frankide valitsejad kuulusid kahte peamisse dünastiasse: merovingid ja karolingid. *Niinimetatud laiskade kuningate ajastu tähendab seda, et võimul olid alaealised ja kogenematud kuningad. *Majordoomused olid kuninga koja ülemad. *Pippin Heristlist oli Karl Martelli isa ja esimene majortoomu

    Keskaeg
    thumbnail
    9
    doc

    Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering

    Perioodi lõpus hakkavad tekkima tugeva keskvõimuga riigid (Inglismaa, Hispaania). 100 aastane sõda. Hiliskeskaeg/varauusaeg (15-16 saj) ­ kriisid ühiskonnas, usuelus,usupuhastuse aeg, humanismi ja renessansi aeg. Tugevnevad veelgi Prantsusmaa ja Inglismaa, hakkab kujunema diplomaatia. Keskaeg ­ ei olnud kasutusel keskajal. Esimest korda kasutavad seda humanistid 15 saj. Humanistid huvitusid antiikkultuurist, püüdsid ajalugu etappidesse jagada. Keskaeg on ainult Euroopa kontekstis. Keskajal kujuneb tänapäevane Euroopa. Muiste vabadusvõitlus (Eestis) lõppes 13 saj (1227) ­ tõi eestisse võõra korra, ristirüütlite võimu, Liivi orduriik (laguneb 16 saj ­ Liivi sõda ­ Eestis lõpeb keskaeg). Eesti keskaeg jääb hiliskeskaega. Keskaja ruumiline piiritlemine ­ 1. katoliiklus religioonina 2. ühiskondlik korraldus ­ feodalism (keskaeg ehk feodaaltsivilisatsioon)

    Ajalugu
    thumbnail
    6
    doc

    Inimene, Ühiskond, Kultuur II - Ajalugu

    preestrid ­ jumalateenistus ja sakramentide läbi viimine patronaadi õigus ­ maaisand määras ametisse, piiskop vaid kinnitas sinod ­ piiskopkonna vaimulike koosolek visitatsioon ­ kloostrite ja kirikute külastamine kateeder ­ piiskopi jutlus tool kümnis ­ kiriku maks Õpetus Piibel Vana Testament ­ juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutused, laulud Uus Testament ­ Kristuse elulugu, apostlid, esimesed kristlikud kogudused Kirikuisad Ambrosius 340-397 Hieronymus 345-420 Augustinius 354-430 Vulgata e ladina keelde tõlgitud Piibel 4.saj "Jumalariigist" ideaalne kristlik riik e katoliiklus

    Ajalugu
    thumbnail
    7
    docx

    10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG

    Aadli jagunemine: *kõrgaadel ­ eesotsas kuningas, lisaks hertsogid, parunid ja krahvid. *alamaadel ­ rüütlid. Aadlike ülesanded: sõdimine ja rahu ajal kohtumõistmine. Linnuse funktsioonid ­ kaitsefunktsioon ja esindusfunktsioon ­ linnus sümboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle. Turniirid ­ harjutamine sõjaks, relvad olid ohtumad (nürid, tömbid relvad), sportlik, pidulik üritus, Rüütlite kasvatus ­ kuni 7 eluaastani viibis poisslaps kodus, peale seda saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde, kus temast sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist: daamidega vestlemist, tantsu ja mingil muusikariistal mängimist. Hiljem lisandusid relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. Tavaliselt sai 15-aastane noormees kannupoisiks ­ ta võis kanda relva ja pidi harjutama mitmesuguseid võitlusvõtteid. Kannupoiss saatis oma isandat sõjakäikudel, aiatas talle kaitserüü selga ja kontrollis relvade korrasolekut

    Ajalugu




    Kommentaarid (1)

    jussice profiilipilt
    jussice: ristiusust oleks rohkem vaja ... :(

    14:19 10-03-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun