Viini kongress (4)

Viini kongressi tähtsus rahvusvaheliste organisatsioonide tekkimisel
Juba enne Pariisi vallutamist leppisid tähtsamad kuuenda koalitsiooni liikmed kokku diplomaatilise kongressi kokkukutsumise küsimuses.
Viini Kongress algas septembris 1814 , samal ajal, kui Napoleon viibis Elbal esimeses pagenduses. Viini kongress töötas edasi ka pärast Napoleoni põgenemist Elbalt, samuti tema lõpliku lüüasaamise hetkel Waterloo all.
Läbirääkimistel ilmnesid suurriikide omavahelised vastuolud, nii et Euroopa poliitilise kaardi korrastamisel ei olnud välistatud uute sõjaliste konfliktide puhkemine. Napoeleoni Sada päeva lükkasid aga erimeelsused tagaplaanile ning liitlased asusid taas ühiselt Prantsusmaa vastu sõdima. Pärast Napoleoni lõplikku purustamist pandi paika sõjajärgse Euroopa uus poliitiline korraldus.
Osavõtjariikide esindajad hakkasid Viini saabuma septembris 1814.:

• Austria delegatsiooni juhtis vürst Metternich , kuid tunda oli ka Austria keisri lähedalolekut.
  Metternichil on suur roll ka Viini kongressi järgsel ajastul rahvusvahelise süsteemi juhtimisel ja Püha Liidu soovide tõlgendamisel. Tänu erakordsele diplomaatilisele osavusele oskas ta diplomaatia põhitõdesid ümber sõnastada igapäevasteks välispoliitilisteks printsiipideks.
  
• Preisimaa kuningat esindas vürst von Hardenberg.
  
• Prantsusmaa äsja taastatud kuningakoda esindas Talleyrand .
  
• Suurbritannia delegatsiooni juhiks oli välisasjade riigisekretär lord Castlereagh.
  
• Venemaad esindas tsaar Aleksander I isiklikult.
  

Viini Kongressi eesmärk oli pärast Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdadest põhjustatud segadusi taastada jõudude tasakaal ja vähendada jõhkrat toetumist toorele jõule, samas ka muuta mõõdukamaks riikide rahvusvahelist käitumist kõlbeliste ja seaduslike kohustustega.
Peamist osa etendasid Venemaa, Inglismaa ja Austria. Eesmärk oli säilitada vana kord Napoleoni poolt alistatud riikides. Vanad dünastiad pandi uuesti troonile. Tuli kindlustada võit Napoleoni üle. Viini kongress ei arvestanud rahvuslikke vabanemispüüdeid.

• Inglise välisasjade riigisekretär Castelreagh püüdis Inglismaale kindlustada Napoleoni sõdade ajal haaratud Prantsuse, Hispaania ja Hollandi asumaid. Taheti vähendada Prantsuse piire 1792 aasta tasemeni. Briti valitsus nõudis Bourbonide dünastia tagasiaitamist. Kartes Venemaa mõju edasist suurenemist Euroopas, püüdis Castelreagh miinimumini vähendada seda Poola osa, mis võis Venemaa kätte minna.
  
• Austriat esindas kongressil vürst Metternich. Austria püüdis takistada Preisi ja Venemaa tugevnemist (Venemaa oli Viini kongressi toimumise ajal kõige võimsam riik Euroopa mandril ). Preisimaa taotles Saksimaad ja enese kindlustamist Reini ääres.
  
• Prantsusmaa tahtis säilitada suurriigi staatust. Talleyrand oli ägedalt selle vastu, et preislased tahavad Saksimaad.
  
• Castelreagh ja Metternich toetasid Talleyrandi aktiivsust, et Venemaa plaane nurja ajada. 3. jaan.1815 sõlmisid Inglismaa, Austria ja Prantsusmaa salajase liidu, mille eesmärgiks oli Vene ja Preisi plaanide nurjaajamine. Preisil tuli leppida Saksimaa põhjaosaga, Venemaa sai suurema osa Varssavi hertsogiriigist. Preisiga liideti Vestfaal ja Reini provints , mis olid majanduslikult kõige arenenumad Saksamaa osad. Preisimaa muutus Prantsusmaale ohtlikuks vaenlaseks.
  

Viini kongressi tulemused
9. juunil 1815 kirjutati alla Viini kongressi lõplikule generaalaktile; (alla kirjutasid kaheksa riiki, Hispaania jäi välja protesteerimaks Itaalia vastu).  Sellega rajati Prantsusmaa idapiirile tugevad tõkkeriigid, et ära hoida uut Prantsuse agressiooni.

• 20. nov.1815 kirjutati alla teisele Pariisi rahulepingule. Prantsusmaalt võeti Lääne- Savoia ja rida piiriäärseid kindlusi. Prantsusmaa viidi üldjoontes 1792.a. piiridesse. Tal tuli viie aasta jooksul maksta 700 miljonit franki  kontributsiooni. Inglismaa tõusis maailma riikide seas jagamatule juhtpositsioonile nii tööstuses kui koloniaalvõimsuses.
  
• Holland ja Belgia liideti ühtseks Madalmaade Kuningriigiks.
  
• ?veitsist sai neutraalne iseseisev riik.
  
• Venemaa sai suurema osa Poolast, talle jäid Soome ja Bessaraabia.
  
• Kinnitati Itaalia killustatus. Väikeste Itaalia hertsogiriikide troonile tõsteti Habsburgid . Roomas restaureeriti paavsti ilmalik võim.
  
• Austria sai Itaalia kirdeosa kõige rikkamad maa-alad.
  
• Saksa riikidest ja mõnedest Austria valdustest moodustati Saksa Liit, kuhu kuulusid 34 kuningriiki ja 4 vabalinna.
  

Metternich saavutas selle, et Liidu kõige mõjukamaks liikmeks sai Austria. Viini kongress ei kaotanud Saksa läänealadel prantsuse kodanlikku korda ega Napoleoni koodeksit. Norra liideti uniooni alusel Rootsiga .
Viini kongressi lõpul leidis jõudude tasakaalu ja üldkehtiva legitiimsusemõiste kombinatsioon konkreetse väljenduse kahes liidulepingus: üks oli Nelikliit, kuhu kuulusid Suurbritannia, Preisimaa, Austria ja Venemaa; teine oli Püha Liit, mis piirdus kolme nn idamonarhiga, hõlmates Preisimaad, Austriat ja Venemaad. Nelikliidu, nelja suurriigi ülekaalukas koalitsioon, mis oli võimeline hävitama kõik revisionistlikud unistused põhiliseks ülesandeks oli lämmatada Prantsusmaa agressiivsed tendentsid ülekaaluka jõu abil juba eos (19. saj. Prantsusmaad või võrrelda 20. saj. Saksamaaga).
Vene tsaar, Aleksander I tegi ettepaneku luua ristiusu toetamiseks Püha Liit. See loodi septembris 1815. Välja jäid Inglismaa, paavst ja Türgi. Seega sai Venemaa vabad käed võitluseks Türgiga.
Aleksander I taotles rahvusvahelise süsteemi põhjalikku reformi, kus suurriikidevaheliste suhete senist , üldiselt omaks võetud korraldust tuleb radikaalselt   muuta ning see tuleb tingimata asendada niisuguse elukorraldusega, mille vundamendiks on vankumatu usk meie Lunastaja- ja igavestesse ülevatesse tõdedesse. Püha Liit koondas monarhid revolutsiooni tõkestamiseks ühe mütsi alla, ent samas kohustas neid tegutsema kooskõlastatult, kuigi tegelikult muutus see liit monarhiate kaitsmise tööriistaks.  Püha Liit oli Viini kongressi kõige eripärasem tulemus. Selle leppe kõlav nimi on osalt maskeeritud selle moodustise praktilist tähendust, millega suurriikide suhetesse lülitati teatav kõlbelise ohjelduse moment. Kõigi asjaosaliste ühine huvi oma sisemaiste institutsioonide säilitamiseks sundis Euroopa mandririike vältima konflikte, mida nad eelmisel sajandil oleksid kahtlemata vabalt areneda lasknud.
Viini kongressi tähtsus rahvusvaheliste organisatsioonide tekkimisel
Viini kongress etendas märkimisväärset rolli rahvusvaheliste organisatsioonide kujunemisel. Otseselt kongressi tulemused selles mõttes ei olnud küll laiahaardelised, kuid seda suurem oli tema kaudne mõju. Ta pani aluse Euroopa riikide püsivale pol-iitilisele koostööle. See koostöö toimus tavaliselt Püha Liidu raames, kuigi seda institutsiooni ei saa veel vaadelda rahvusvahelise organisatsioonina.
Kokkuvõte
Viini Kongress õppes 1815 suvel lõpliku generaalakti sõlmimisega.
Pärast Viini kongressi võis Euroopa maitsta kõigi aegade kõige pikemat rahuperioodi. Tervelt neljakümne aasta jooksul ei olnud suurriikide vahel ühtegi relvakonflikti ja pärast Krimmi sõda 1854. aastal veel kuuekümne aasta jooksul ühtegi üleeuroopalist sõda. Viini kongressil kindlustatud saja-aastase rahupõlve toetasid kolm sammast, mis kõik olid vältimatud: lepituslik rahu Prantsusmaaga ; jõudude tasakaal; ühine kiindumus legitiimsusse. Viini kongressi alusel kujundatud rahvusvaheline sõjajärgne süsteem ühendas endas seaduslikkuse ja tasakaalu, jagatud väärtused ja jõudude tasakaalu diplomaatia. Ühised väärtused ohjeldasid riikide nõudmiste ulatust, samal ajal kui tasakaal piiras nende võimalusi oma tahte pealesurumiseks.
1814 sept sõitsid Viini kokku 216 esindajat kõigist Eur riikidest, v.a. Türgist. Kongressi peaorganisaator ja korraldaja oli tagurlike vaadetega Aut peaminister Metternich. Viini Kongressi eesmärgiks oli kindlaks määrata riigipiirid , mis seoses Napoleoni vallutustega olid täielikult segi paisatud. Põhiline vastuolu oli Poola jagamine. Vm ja Preisi tahtsid omavahel Poola jagada, selle vastu olid IM, Aut, Pra. Viini Kongressi tulemusena kirjutati 9.juuni 1815 alla lõppaktile, millega pandi paika Eur uus poliitiline korraldus.
1814 sept sõitsid Viini kokku 216 esindajat kõigist Eur riikidest, v.a. Türgist. Kongressi peaorganisaator ja korraldaja oli tagurlike vaadetega Aut peaminister Metternich. Viini Kongressi eesmärgiks oli kindlaks määrata riigipiirid, mis seoses Napoleoni vallutustega olid täielikult segi paisatud. Põhiline vastuolu oli Poola jagamine. Vm ja Preisi tahtsid omavahel Poola jagada, selle vastu olid IM, Aut, Pra. Viini Kongressi tulemusena kirjutati 9.juuni 1815 alla lõppaktile, millega pandi paika Eur uus poliitiline korraldus.
 Viini Kongressi põhimõtted:
 Legitiimsuse e. seadusandlikkuse põhimõte e taastati Euroopas enne 1789 valitsenud dünastiate võim. Erandid: ei taastatud Saksa- Rooma Keisririiki; Rootsis ei taastatud Gustav IV Adolfi võimu. Konkr. Ümberkorraldused: võimule said Bourbonid , Habsburgid jt.
Julgeoleku põhimõte e. Prantsusmaa ümber moodustati puhverriikide ( vaheriik kahe suure riigi vahel) vöönd, mis pidi olema tõkkeks Prantsusmaa ja teiste suurriikide vahel. Erandid: Šveits kuulutati igati neutraalseks. Konkr. Ümberkorraldused: Belgia + Holland = Madalmaade kuningriik, Genua liideti Sardiiniaga.
Tasakaalu põhimõte e. ükski suurriik ei tohtinud muutuda teistest märgatavalt võimsamaks, tugevamaks.
1815 sept loodi Püha Liit, eestvedajaks Al I, liiduga ühinesid peaaegu kõik Eur valitsejad v.a. IM, paavst ja Türgi. Liidu ülesandeks oli kaitsta kristlust Euroopas, tegelikult sai see hoopis monarhiate kaitsmise tööriistaks. Paralleelselt selle liiduga lõid IM, VM, Aut, Preisi Nelja Riigi Liidu è kaitsta Viinis loodud Eur poliitilist süsteemi.